Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus)
poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena - Kivimite veelised omadused? Poorsus Veemahtuvus Veeläbilaskvus - Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konsolideerunud savikivimi veejuhtivust? Hästi juhib lõheline savikivim. Konslideerunud savikivimil on halb veejuhtivus, sest poorid on suletud - Mille poolest erinevad aeratsiooni- ja küllastusvöö? Aeratsioonivöös on kivimite poorid osaliselt veega täidetud. Küllastusvöös on kivimite pooriruum veega küllastunud
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
42) Pulbermaterjalide saamise tehnoloogia. Pulbrite tootmisel rakendatakse peamiselt vedelmetalli pihustamist ja taandamist oksiidsetest lähtematerjalidest. Pulbriliste lähtekomponentide segamisel viiakse pulbrisegusse sageli pulbrite pressitavust parandavaid määrdeaineid. 43) Pulbermaterjalide liigitus. Kasutamine. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tava-liste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks ise- ärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasu-tusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsu-sega 2... 9% keskmistel ning poorsusega <2% suur-tel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. Pulberantifrikt-sioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poor-sed materjalid
väljakujunemata struktuuriga kivimid, jagunevad -sõmerateks -tsementeerunuteks. Eestis levinuim tardkivim on graniit. Kulumiskindlus suur, tahutavad, hästipoleeritavad. Kasutus- ehituskivina: plaadid, kivid, killustik, trepiastmed, kõnnitee äärekivid. SETTEKIVI Settekivimid on tekkinud mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti
3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul. 7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu
paagutamisel lagunevad ja lõhuvad eseme, Sulfaadid alandavad paakumistemperatuuri, põhjustavad toote purunemist, Orgaanilised ained põletamisel tekitavad poorsust, Veehulk määrab savi plastust. Hea kui savi ei ole väga pehme ja mitte liiga paks. Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistamismeetodist, põletus temperatuurist ja ajast. Poorsus sõltub põletusprotsessist -mida kõrgem temperatuur, seda väiksem üldine poorsus. Niiskusomadused on seotud poorsusega, ca 15%. Külmakindlus, vähemalt 25 külmatsüklit, see seotud niiskusega. Tänu suure tihedusele on hea helipidavus. Katusekivid on tulekindlad, pika elueaga, veekindlad, külmakindlad, keemiliselt ja bioloogiliselt vastupidavad, vaiksed vihma ajal (hea heliisolaator). Puuduseks on suur kaal - katuse nurk üle 30°. Keraamilised plaadid võivad olla glasuuriga(et anda veekindlust) ja ilma:Monocottura on ühekordne põletus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteedili...
1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vasta...
peeneteralsie struktuuri. iv. Hüdraulilinelöök tagab kvaliteetse valand pinnakihi (0,02- 0,2mm) Survevalu eeliseks on: v. Suur tootlikus vi. Kvaliteetne pinnakiht vii. Täpsus viii. Automatiseeritavus ix. Peeneteraline struktuur. Puuduseks on: x. Valandi piiratud mass xi. Gaasi ja kahanemis poorsus xii. Pressivormi keerukus ja kõrge maksumus. xiii. Madalate sulamistemperatuuriga metallidest (Al, Mg, Cu, Zn- sulamid) valandite sari- ja masstootmiseks 3. Tsentrifugaalvalu (centrifugal casting) on valu meetod kus vormimine toimub tsentrifugaaljõudude abil. Vormina kasutatakse enamasti metallvormi. Olenevalt pöörleva telje suunast eristatakse horisontaalset ja vertikaalset tsentrifugaalmasinat. Tsentrifugaalvalu eriviisid: a
Maa tallamine Raadi mõisapark ja dendropark on tiheda külastusega alad Tartu linnas. Seda kasutatakse nii igapäevaselt (pargi külastajad) kui ka eriürituste ajal (näiteks jaanipäev, vabaõhuetendused). Iga aasta toimuvad erinevad üritused Raadi mõisapargis, millele tuleb kohale palju rahvast olenemata ilmast. Suur rahvamass paratamatult, tallab maad/mulda ning see läbi kahjustab kogu pinnast. Tallamise tagajärjel mulla poorsus väheneb. „Mulla poorsuse vähenemine rikub taimedele sobiva mulla vee- ja õhurežiimi ning põhjustab saagikuse vähenemist.“(Eesti Entsüklopeedia 2015). Kaitsealuste parkide kaitse-eeskirja järgi on pargis lubatud korraldada alla 50 osalejaga rahvaüritust, selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaüritused vajavad aga ettevalmistatud kohta ning pargi valitseja nõusolekut. (määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 89)
Aluseliste kivimite klass Basalt. Basaltideks nim. gabro nooremaid efusiivseid analooge. Väliselt tihedad, tumedad, peaaegu mustad kivimid, mille koosseisus leidub vulkaanilist klaasi. Väga sagedane, mood. ulatuslikke katteid, laavavoole jne. Purdkivimid ja savid Löss. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt. Purdmaterjali. Iseloomulik teravapiirilise kihilisuse puudumine ja suur poorsus. Tänu toitainete ja lubjarikkusele on on lössid ühtedeks paremateks mulla lähtekivimiteks. Argilliit on kas massiivne, plaatjas või kiltne kivim, mis tekib plastiliste savide tihenemisel ja dehüdratatsioonil. Moreen. Moreeni iseloomustab purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus – savidest suurte rahnudeni. Mandrijää või jääliustike sete, mis jääb sulamisel maha sorteerimata materjalina. Kivimilis-mineraloogiline koosseis ja värvus sõltuvad
21. Pihustus- ja sualtuspinded. Pinnete kasutamine remondi- ja tugevustehnoloogias. Sulatuspinne - pealesulatamise teel saadud kate. Kuumsulatuspindeid kasutatakse kaitsmisekse nt metallosade katmiseks korrosiooni või käitlemisel tekkivate kahjustuste vähendamiseks, laevanduses ja ladustamises. Detailid kastetakse kuuma paaki mis tavaliselt sisaldab polümeere segatud õlidega, plastifikaatorit, ja muid materjale. Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral). Pinnete paksus kuni 3,5 mm. Leekpihustatud pinnete kõvadus on tunduvalt suurem kui pealepihustatud pinnetel. Ka plasmapihustus annab väga kõvasid ja kulumiskindlaid katteid. Pihustuspinded saadakse järgmiste moodustega: kaarpihustamine, kõrgsageduskeevitus, leekpihustamine, plasmapihustamine, detonatsioonpihustamine. Pihustuspindamisel kasutatavad materjalid:
t i Jootliidete TUGEVUST vähendavad defektid on: 5. Joodise valllid põhjus: 1. Pindade halb märgamine joodisega põhjused: · pindade liiga madal temperatuur; · jootetsooni puudulik puhastamine ja/või 6. Õmbluse poorsus põhjused: · räbusti nõrk aktiivsus ja/või · joodise liiga väike kogus ja/või · räbusti liiga väike kogus ja/või · liiga kõrge temperatuur koos joodise ja/või · pindade liiga madal temperatuur;
· Hävitatakse mikroorganismid, · Lisatakse Kg, Cu jm värvide või metallide koostisesse, · Kõrvaldatakse mikroorganismide eluks vajalikud ained, · Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast, · Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. Betooni (tsement, täitematerjal, vesi) korrosioon · I tüüpi tsementkivi korrosioon, võib toimuda väljakanne veega hakkavad hüdrolüüsuma tsementkivi teised materjalid poorsus suureneb. Vältida väljavoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist. · II tüüpi tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega ehk karboneerumine. Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O · III tüüpi betoonis toimub ümberkristalliseerumine, st faasid muutuvad, seega maht suureneb. · IV tüüpi terasarmatuuri korrosioon betoon on tugevalt aluseline, mistõttu armatuur kaetakse
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal
1. Keemiline element teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine keemiline aine,...
1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine,...
ɣ - materjali erimass, G – kuiva materjali mass (g), V – poorideta materjali ruumala (cm³). Mahumass ehk tihedus. Mahumass on materjali mahuühiku mass, kui materjal on koos pooridega, st oma looduslikus olekus. Täiesti tihedatel materjalidel on eri- ja mahumass samasugused. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse puistemahumassi mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See
huumushorisondis ja intensiivsem. toimuv protsess. jamulla viljakus Eriti intensiivne mullapinnal ning Läbiuhtumist ei Sinakad või rohekad langeb. Esineb parasvöötme gleistumine toimu, seepärast glei mullad. okasmetsa vööndis. rohtlates, kus järgmistes sisaldavad mullad Väheneb mulla Valge leetevorm. läbiuhtumist ei horisontides. rohkesti soolasid. poorsus ja halveneb toimu. Tekivad Levinud kõrbetes ja vee läbilaskvus. maailma kõige poolkõrbetes. Iseloomulik viljakamad must tundramuldadele ja mullad. leidub Lääne-Eesti
ls_1 40-50 liivsavi 1 (kerge liivsavi), tüsedusega 40-50 cm / tähistab lõimisekihtide vahetust r_2 rähk 2, esineb seega kihisemine (2 loengut vahel) 26. aprill Turbamullad jaotatakse lagunemisastme järgi ja endes sisaldavate taimede järgi (n.puuturvas, pillirooturvas, tarnaturvas jne). Turbalasund erinevad turbaliigid ladestununa teisneteisele. Märe soo- ja veega pidevalt veega küllastunud (ei kasutata küll mullateaduses, kuid küll turba enda kohta). Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma. Soomuldade keemiline koostis madalsoomuldades lämmasikku kõige rohkem, rabaturbal kõige vähem lämmastikku. Kaltsiumi, fosfori suhtes turbamullad vaesed vaja juurde anna.
rikas lähtekivim Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III) oksiidist, mis taandub raud(II) oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või 8 rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja veeläbilaskvus. Tundra muldadele iseloomulik ka Lääne-Eesti tasandikel Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob
kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb
kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
o Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: o mikropoor, läbimõõt <1nm o mesopoor, läbimõõt 2-50 nm o makropoor >50 nm Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 86
} Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. Näiteks: Sisetingimustes kasutamiseks mõeldud tellised üle talve õues seistes purunevad, kuna vesi läheb pooridesse ja jäätub. 81. Pulbriliste segude lahutamine Pulbrilise segu lahutamise meetodid: 1. Osakeste suuruse järgi
hulk. · Lehtmetsad: parasvööde(mereline), külm, vähe sademeid, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, huumushorisont suurem, väljauhtepiirkond väiksem, horisondid O, A, E, B, C, D, kamarleetmullad, kamardumine. · Rohtlad: parasvööde(kontinentaalne), soe, piisavalt niiskust, tasakaalustatud veereziim, mulla paksus üle meetri, horisondid A(mustmuld),B, C, kamardumine, õhurikkad mullad, kõrge poorsus, suur toiteelementide sisaldus, hea sõmeraline struktuur. · Kõrb ja poolkõrb: kuiv ja poolkuiv, soolakad mullad, vähe sademeid, troopiline vööde, auramise ülekaal, muld väga õhuke, mõnikümmend cm, horisondid A, B(soolarikas), C, sooldumine, taimestik saab tekkida vaid põhjavee- ja jõe vee läheduses. · Vihmamets: ekvatoriaalne, palju sademeid, soe, niiskuse tõttu murenemine suureneb,
Üldiselt, mida suurem on erosioon, seda seda vähemviljakamate muldadega on tegemist. Erodeerunud mullad on toitainevaesed ning põuakartlikud. 32. Millised asjaolud soodustavad erosiooni, kuidas võiks erosiooni vähendada? Mullakihi looduslik tekkimine on aeglane protsess (kivimite füüsikaline murenemine partikliteks). Tuul ja sademed (tugevad vihmahood). Pinnavorm (ja maa topograafia kallakus). Mulla struktuur (agregeeritus ja infiltratsioon (mulla poorsus st see, kui hästi ta vihmavett imab). Mullaosakeste kokkukleepumist tagavad juured, seeneniidistik, CaCO 3, polüsahhariidsed limad. Lageraie. Vähendab: taimkatte olemasolu, juured, mulla mikroorganismid, varis mulla pinnal. Vähendamine: tuulekaitse tõkked (tuule kaitse), terrassid (vähendada pindkalde mõju) ; sobiv agrotehnika kasutamine, orgaanilised väetised; muld, mis sisaldab suuri vees stabiilseid osakesi
188. Nimeta geomeetrilised karakteristikud? 1.Kujuhälbed 2.Lainelisus (makroreljeef) 3.Karedus (mikroreljeef)4.Submikroreljeef 189. Kuidas jaotatakse geomeetrilisi karakteristikuid sammust ja kõrguse suhtest lähtudes? kui samm/kõrgus > 1000 on tegemist kujuhälbega (makrogeomeetriline hälve); kui samm/kõrgus = 50 - 1000 on pind laineline; kui samm/kõrgus < 50 on meil tegemist pinna karedusega. 190. Nimeta iseloomulikumad pinna kvaliteedi füüsikalised karakteristikud? Lainelisus Poorsus 191. Kuidas hinnati pinna karedust kui polnud selleks vatsavaid mõõteriistu? Hinnati pinna karedust pinna kareduse etaloonidega võrdlemise teel. Võrreldi kas visuaalse vaatlusega või küünega kompimisega. 192. Millise pinna profiili saame lihvimisel, millise treimisel? Lihvimisel saadav profiil on reeglina korrapäratu, kuigi pinna karedus võib olla väga väike. Teriklõikamisel enamasti korrapärane profiil. 193
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
alumiinium 370 klaas 0,98 viilane riie 0,04 Soojusisolatsioon on soojustehnilisest seadmest, torustikust hoonest vm. väliskeskkonda või väliskeskkonnast soojusvoo tõkestamine. Soojusisolatsiooni tõhusus sõltub kasutatava isoleermaterjali omadusest ja materjalikihi paksusest. Soojusisolatsiooniks sobivad üldselt materjalid, mille soojusjuhtivus on väike. Poorsus suurendab materjali soojusisolatsiooni omadusi, niiskus aga halvendab. Sisehõõre on nähtus, mis avaldub vedelike ja gaaside võimest takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Vedelike sisehõõre seletub molekulaarjõududega . Nende toimel tõmbavad kiiremini liikuvad vedelikukihid kaasa aeglasemalt liikuvaid kihte ja kaotavad niiviisi oma liikumisenergiat. Gaaside sisehõõre seletub asjaoluga, et
.Kõige intensiivsem kamardumine toimub rohtlas,kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.(rohtlas) - Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas toimiv protsess,mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe(III)O-st mis taandub Fe(II)O-ks.Viimased moodustavad mullamineraalidega reageerides sinakaid ja rohekaid gleimineraale.Kokkuvõttes väheneb mulla poorsus ja halveneb vee läbilaskvus.(tundras) - Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel,kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt lahustuvaid soolasid(kõrbetes) a)Sekundaarne sooldumine-on tingitud põldude niisutamisest,Niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.See võib juhtuda isegi jõeveega niisutamisel.
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(ll)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel. leostumine välja jäetud teadlikult sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva
mahuühiku kaal. See on meie pinnastel enamasti piirides 18 ... 21 kN/m 3, võib ulatuda 15 ... 23 kN/m3. Veesisaldus - w - looduslik niiskus on veehulk, mis eraldub pinnase kuumutamisel 1050 C juures. Seda väljendatakse tavaliselt kaaluprotsentides kuiva pinnase suhtes. Skeleti mahukaal - d - on loodusliku struktuuriga kuiva pinnase ühe mahuühiku kaal d = / ( 1+w ) Poorsus - n - poorsust väljendatakse kas protsentides (poorimahu ja üldmahu suhe) või poorsusteguriga - e : e = ( s - d ) / d. Liivapinnaste suhteline tihedus - I D - võrdleb liiva looduslikku poorsustegurit sama liiva teimimisel saadud suurima ja väikseima võimaliku poorsusteguriga: ID = ( max e - e ) / (max e - e ). Liiva tihendatavustegur - IT - on seda suurem mida tundlikum on pinnas
settematerjalide akumuleerumine Lõuna-Eesti – devon Kesk-Eesti – silur Põhja-Eesti – ordoviitsium, kambrium, ediacara Defineeri mõistet põhjavesi – Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? § Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena § Molekulaarselt seotud veena § Keemiliselt seotud veena Kivimite veelised omadused? § Poorsus § Veemahtuvus § Veeläbilaskvus Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus Mis iseloomustab karsti kui nähtust? § Karstunud kivimid § Tektoonilised lõhed/poorid § Vest st piisavalt sademeid § Hõre hüdrograafiline võrk § Paks aeratsioonivöö Nimeta karsti vorme § Pindmine § Süva § Avatud § Suletud Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega
peamiselt kasutatakse gaasi vi kütteli. Destilleerimine ise phineb faktil, et vee keemispunkt on krgem kui alkoholi oma. Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik - eaux-de-vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67-72% Vol. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limousin'i ja Troncais'i piirkonna tammest ja nende maht on 350 l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on hu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tttu umbes 3%. Seda kadu nimetatakse igustatult 'la partes des anges - inglite osa. Konjaki vanus, vi igemini kvaliteet on alati ära märgitud vastava tähistusega (V.S., V.S.O.P. jne
Kruusa omadused paranevad, kui see purustada. 4. Vesi Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas. Ka merevett võib betoonis kasutada (va raudbetoon), kui soola sisaldus ei ole suurem kui 2%. Vees võib olla mitmeid betooni või sarruseid kahjustavaid ühendeid. Vett ei tohi betooni valmistamiseks kasutada kui see sisaldab suhkrut, väetisi, rasvu, happeid, sulfaate jms. 1.21 Raskebetooni füüsikalised omadused · Mahumass 1800-2500 kg/m3 · Poorsus 3-15% · Veeimavus 2-8% · Soojaerijuhtivus 1,4-1,8 W/m. oC Betoon kahaneb õhus kivistudes. Betooni korrosioonikindlus sõltub tsemendi ja täitematerjalide omadusest. Betoon liigitatakse küll tulekindlaks materjaliks, kuid juba 250 kraadi juures langeb tugevus umbes 25%. Arvestades sellega, et tulekahju korral võib toas lae all temperatuur tõusta üle 800 kraadi juba esimese 30 minutiga pärast tulekahju puhkemist. 1.22 Betoonisegu omadused
(Suurbritaania) Aznalcollar (ispaania) tamm lõhkes ja püürit happeline segu kandus kohaliku jõe orgu ja peatati napilt kohaliku rahvuspargi Aitik (rootsis)- HAPPELINE VESI Baia Mares (Rumeenias)- läbi murdis tsüaniidi rikkas vesi, sattis kohalliku jõkke, mis kandis edasi ja edasi teisele veekogudele. Ainuke põhjus miks halbmõju vähenes- saastanud vesi lahjendas. 40. Kuivõrd saab põhjavee liikumist ennustada eri tüüpi pinnases ja kivimites? Q/A = -Kh/l , poorsus K väärtused ühikud m/päevas võvad eristada kuni 10-13 suurus järgu Sõltub koefitsientsit K, sõltub poorsusest Mõjub kiirendus ja aeglustus. Aeglustumine võib olla põhjendatud saaste aine reageerib ümbriskivimiga või toimub adsorptsioon; orgaanilised ained ka lagunevad. 41. Orgaaniliste ainete reostuse leviku üldine seaduspärasus põhjavees Kui põhjavesi on raskemate orgaaniliste ainetega saastanud siis on võimatu valja pumpata seda aboluutselt puhta.
Ehitustellise valmistamine Punane ehitustellis valmistatakse tavalisest sinisavist koos mõningase liiva lisandiga vormimise teel ekstruuderites. Kuivatatakse suitsugaasidega ning põletatakse 900-1000°C juures. Põletamise tagajärjel savis olev raud oksüdeerub kolmevalentseks ning tellis omandab punaka värvuse. Tulekindlad materjalid Nad jagatakse: happelised, leeliselised ja neutraalsed. Põhiomadusteks on: keemiline püsivus poorsus vastupidavus temperatuuri muutustele kõrge sulamistemperatuur Samottkivi: valmistakse põletatud savist (samotist) ja liivast = samottkivi Diinas-kivi sisaldab umbes 95-96% SiO 2 ja ca 2% lupja. Vastupidav happelises keskkonnas. Tugev, sobib suurte vannide, ahjude kaarlagede ehitamiseks Aluminaatkivi (boksiitkivi): on valmistatud Al 2O3 rikastest savidest. Püsiv nii happelises kui leelises keskkonnas, inertne CO-le ja looduslikule gaasile kuni 1000°C.
https://www.riigiteataja.ee/akt/912187 -Kronostratigraafia – tugineb ja iseloomustab *Stabiilsed isotoobid (MS) merega). Võrreldes eelnenud kambriumi geoloogilist aega, on taustaks suurele osale *Füüsikalised omadused – poorsus, magnetiline ajastuga, oli elustik ordoviitsiumis juba väga -Fosforiit, keemiatööstuses, väetisena. geoloogiateadusest. Tegeleb kivimite vastuvõtlikkus rikkalik ja vormirohke, kuigi piirdus ainult Suuremad maardlad on Tsitre, Rakvere. Ainult liigestamisega nende absoluutse või suhtelise *Karrotaaž (puuraukudes), gamma jt selgrootutega
2) jahutamine jahutuskambris, kuni sisetemperatuur +6 °C. 50. Vorstitoodete defektid Batoonid määrdunud tahmaga, tuhmunud Hall värvus lõikepinnal, segu muutumine Heledamad laigud batoonide pinnal rabedaks (liitumisjäljed) Peki ebaühtlane jaotumine Puljongivalumid kesta all Batoonide otsad kõrbenud Rasvavalumid kesta all, sulanud pekk Tühimikud, poorsus Kest lõhenenud Kollane pekk lõikepinnal ja räästunud peki Kest kortsus maitse Lima ja hallitus batooni kestal või kesta all 51.Sinkide (suitsulihatoodete defektid) Lihasgruppide mitteseostatus Liiga suur kaalukasv liha pritsimisel (soovitatav kaalukasv on 20-30%), valed masseerimis-
elastse deformatsiooni suhtena. Iseloomustab materjali jäikust. Kordamisküsimused II Keemia 1) Veekindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav vee toimele või takistada vee läbitungimist. Niiskuskindlus on objekti või materjali omadus olla vastupidav kontaktniiskusele või veeaurule õhus. 2) Ficki esimene seadus kirjeldab difusioonis osalevate osakeste voogu läbi pinnaühiku, mis on võrdeline kontsentratsiooni gradiendiga. 3) Materjali külmakindlust mõjutab temperatuur, poorsus. 4) Materjali vastupidavus sõltub mõõtmete vastupidavusest, vastupanu happesusele, kemikaalidele, uv kiirgusele, mehaanilistele omadustele jne. 5) Keskkond liigitatakse aluseliseks või happeliseks vastavalt ph tasemele ehk vesinikeksponentile. 6) Keemiline stabiilsus tähendab keemilise süsteemi (ühend, materjal, mineraal) omadust tavatingimustes või teatud fikseeritud ingimustes mitte muunduda. *Aine ei lagune tava tingimustel
võimalik naelutada pikka toru. Freestorusid need valmistati 2...3 m pikkustest okaspuutüvedest, mille läbimõõt oli 12...15 cm. Betoontorud toruseina paksus äle 2 cm. Raudbetoontoru. Klaasist. On veel isegi valmistatud immutatud paberist, vineerist ja isegi metallist 45. Millised on probleemid drenaasi rajamisel savis ja kuidas neid lahendatakse? Savimullale on iseloomulik halb veeläbilaskvus, väike dreenitav poorsus (täis- ja väliveemahutavuse vahe on väike ja vaba vett ei ole). Seega on siin hüdrotehniliste abinõude efektiivsus ebapiisav. Probleemid drenaazi rajamisel savis lahendatakse drenaazkuivenduse ja agromelioratiivsete võtete abil. 46 Millised on probleemid drenaazi rajamisel turbas ja kuidas neid lahendatakse? probleemid Drenaa(i ehitamise ja filtermaterjalide kasutamisel hästilagunenud turbaga aladel tuleb arvestada, et need sood on tavaliselt veega küllastunud.Siin on vaja rakendada
d10 - efektiivdiameeter; d60 Lôimistegur U = d60/d10, kui U > 6 ebaühtlased pinnased; kui väiksem siis ühtlane pinnas Sõelanalüüsi andmete kasutamine: 1. Pinnase kirjeldus 2. Veejuhtivuse hindamine, sufosiooniohu hindamine 3. Filtri valik 4. Toru ummistumise hindamine Näiteks, kui: Siis pinnaseosakesed ei lähe dreenitoru avast (S pilu laius; D augu läbimõõt) läbi. 2)Pinnase mehaanilised ja hüdrofüüsikalised omadused (mahumass, poorsus, niiskus, veejuhtivus) Eritihedus e. tahke faasi tihedus on pinnaseskeleti moodustavate osakeste massi suhe nende osakeste mahtu (pooride mahuta). Eestis tavaliselt 2,6...2,8 gr/cm3, rakendusuuringutes määratakse harva, vajadusel kasutatakse tabelväärtusi. Tihedus e. üldtihedus on loodusliku struktuuri ja veesisaldusega pinnase tahke ja vedela faasi massi suhe pinnase üldmahtu (sagedaim väärtus Eestis 1.8...2.1 g/cm3). Kuivtihedus e
keemilised mõjud. Struktuuri käsitlemisel võib pinnased jaotada kahte gruppi liivad ja savid. Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased. Suhteliselt suuremõõdulised liivaterad langevad settides veekogu põhja ja võtavad gravitatsioonijõu toimel tasakaaluasendi. Kokkupuutepunktides mõjub ainult hõõrdejõud. Sellisel viisil tekkinud struktuuri nimetatakse teraliseks. Olenevalt terade omavahelisest asendist võib tema poorsus olla erinev. Joonisel 2.3a a b Joonis 2.3 Kompaktsete ühesuuruste osade kohevaim (a) ja tihedaim (b) pakkimine on toodud ühesuguse läbimõõduga sfäärilistest teradest moodustatud kõige kohevam struktuur, joonisel 2.3b aga kõige tihedam, tetraeedriline struktuur. Nende poorsus on vastavalt 47,64 ja 25,95 protsenti. Need on muidugi ideaalmudelid võimalike poorsuspiiride
Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temp. On enam kui 10c kõrgem. Ometigi on päikesekiirguse hulk enam-vähem võrdne. Põhjavesi, põhjavee alanemise looduslikud ja inimtekkelised põhjused Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid: kivimite poorsus, kivimite veejuhtivus, veekihi lang, temperatuur, inimtegevus. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte, puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Looduslik: põud Inimtekkeline: puurkaevude rajamine, liigne vee tarbimine, kaevanduste rajamine. 5.Litosfäär Laamade liikumised, liikumine kujutatud joonisel 1) Laamade lahknemine (ookeaniline): Toimub Islandil Atlandi ookeanis; Magma tungib järjest kõrgemale; Moodustuvad pangasmäestikud; Maavärinad, vulkaanid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
