· Üleujutused: merevee ootamatu tõus, kõrgmäestikud, tugevad hoovihmad, linnastumine, tuul 20. Nimeta jõesängi protsessid! · Ülemjooks- põhjaerosioon · Keskjooks- küljeerosioon (soot, põrkvee, koolmekoht) · Alamjooks- tasandik Üleujutused tekivad kesk- ja alamjooksul 21. Põhjavee tekkimine ja millest see sõltub? · Kivimite veejuhtivus · Veekihi langus · Kivimite poorsus · Sõltub kivimite vee juhitavusest ja pinnase langusest 22. Kuidas inimene võib kahjustada põhjavett? Kaevandused, karjäärid, liigtarbimine, reoveed
Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal väetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. Põhjavee taseme alanemis põhjused: 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3
Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). Inimtegevuse mõju muldadele: tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal väetamine ning üleväetamine toob endaga kaasa põhjavee reostumise. Järskudel nõlvadel põlluharimine aga vähendab viljakust
...............10 3.3 Superplastifikaatorid ehk veevajadust suurel määral vähendavad lisandid..................................11 3.3.1 . Superplastifikaatorite keemilised tüübid.....................................................................12 3.3.2 Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi............................................12 3.3.2.1 Survetugevus.....................................................................................................12 3.3.2.2 Poorsus............................................................................................................13 3.3.2.3 Kuivamiskahanemine...........................................................................................13 3.3.2.4 Külmakindlus....................................................................................................13 3.3.2.5 Püsivus...........................................................................................................13 3
Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala püsivus............................................................
Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav. Keramsiit ehk kergkruus valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Vedel savi lastakse kuivatamiseta pöörlevasse ahju ja kuumutatakse 1100...1200 0C juures kiirelt. Savi kuivab ja praguneb ning veeretatakse ümaraiks kuulideks. Vesi aurab kiiresti, ning kuulid paisuvad 2... 3 kordseks. Kuulide poorsus 60...80 % Mahumass 400...800 kg/m3 Kasutusala: · pinnase täiteks · Kergbetoonis · Keramsiitplokkide valmistamisel Keramilised torud Kanalisatsioonitorud Valmistatakse tulekindlast savist ja glasuuritakse seest ja väljast. Torud ühendatakse otsmuhvidega. Omavaheliseks ühendamiseks on ühe muhvi sisepinnal ja toru teises otsas välispinnal rõngassooned Läbimõõt 150-600 mm ja pikkus 600 1000 mm Drenaazitorud
jahu gaasitekitamise võimest jahu värvusest. Jahu küpsetusomadustest annavad ülevaate prooviküpsetamised. Mida paremad on jahu küpsetusomadused, seda suurem on leiva maht. Nisuleiva ja saia kvaliteet sõltub taigna suhkrusisaldusest. Suhkur moodustab käärimisprotsessis süsihappegaasi, mis kergitab taignat. Suhkrusisaldusest oleneb toote kooriku värvus, sisu maitse ja aroom, poorsus ja pooride suurus. Normaalse kvaliteediga toote saamiseks on nisujahus oma suhkruid vähe, ainult 2–3%, ülejäänud (näiteks maltoos) moodustub taigna ensümaatilisel suhkrustumisel. Jahu suhkrutekitamise võime oleneb tärklise alluvusest (atakeeritavusest) ja jahu amülolüütiliste ensüümide aktiivsusest. Tärkliseterade mehaaniline purustamine või nende kliisterdumine parandab tärklise allumist hüdrolüüsile (võime reageerida veega). Nisujahu
meetodid, töövahendid) Materjal Jrk nr Pinnakattematerjali kirjeldus Puhastus-hooldus-kaitse 1. LINOLEUM 3 Hea soojapidavus, kuiva ruumi pH 6-8, Nõrk puhastusaine, vähe kattematerjal, vastupidav, suur vett. Kuiv/vähe niiske kulumiskindlus, eriti kõvadel puhastamine. Hooldus veel puuliikidel, poorsus, tundlik baseeruva õliga või lahustil löökidele, torgetele. baseeruva õliga 2. TEKSTIIL- 10 Koostisained: kvarts, savi, liiv, Neutraalne puhastusaine, pH 2- VAIBAD värvained. Kuivpressimismeetod 11, mehaaniline töötlemine, kahhel. Märgpressimismeetod puhastamine pehme harja või klinker
veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest? Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus. Tavaliselt on see 40-45%. Sügavamates tihenenud kihtides võib lasuvustihedus langeda 30 või isegi alla selle %. Poorsus jaguneb: Kapillaarne poorsus ebakorrapärased peened käigud. Seal toimivad kapillaarjõud Mittekapillaarne poorsus moodustavad suuremad käigud (nt vihmaussikäigud) Tänu kapillaarjõududele hoitakse peentes õõnsates käikudes vett kinni. Mittekapillaarsetes käikudes on alati õhk. Vesi võib mullas olla tahkes, vedelas ja gaasilises olekus
Õhu kriitiline kiirus (kiirus, mille juures tahke materjali kiht läheb üle keevkihi olekusse)?Kuidas mõõdetakse kihi takistust? Hüdrodünaamilised režiimid: a) Statsionaarne ehk liikumatu (filtreeriv) kihi režiim – gaasi kiirus mõõdukas, kihti iseloomustavad nätajad ei muutu gaasi kiiruse suurenemisel; b) Keevkihi (hõljuva kihi) režiim - kui gaasi kiirus ületab mingi kriitilise väärtuse, kihi poorsus ja kõrgus hakkavad suurenema, kiht muutub voolavaks ning läheb üle keevkihi olekusse. Tahked osakesed paiknevad kihis kõikides suundades intensiivselt ümber. Kiiruse edasisel suurenemisel poorsus ja kõrgus suurenevad kuni kiirus saavutab uue kriitilise väärtuse. c) Kaasakande režiim – toimub osakeste pneumotransport koos gaasi vooluga. Hõljumine algab, kui kihi hüdrauliline takistus
veeauruga töödeldud. Söetablette antakse sisse kõhuvalu puhul, et siduda seedeorganites kahjulikke aineid. Kivisöest saadav süsi on koks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Süsiniku puhaste allotroopsete teisenditega võrreldes on süsi keemiliselt märksa aktiivsem. Üheks põhjuseks on kindlasti söe poorsus väga suur pind ruumala- või massiühiku kohta. Süsinik ei lahustu üheski lahustis ega reageeri toatemperatuuril peaaegu ühegi teise lihtaine ega ühendiga. Kõrgemal temperatuuril, alates mõnesajast kraadist, reageerib süsinik aga paljude ainetega. Nii reageerib süsinik kõrgel temperatuuril enamiku metallide oksiididega kas otseselt või vahesaadusena tekkiva CO kaudu, toimides redutseerijana. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.avita.ee/pdf/Keemia_9%20kl_02%20osa_lk%2031-37.pdf
inimene aga mõne aastaga. Sellepärast peab mulda hoidma. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Muld võib tekkida igasugusel kivimil või selle murendil. Õhutemperatuuride kõikumise ja sademete tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks. Mitmesuguse suurusega lähtekivimi osakesed moodustavad hiljem mulla mineraalse osa. Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus, tihedus, õhu- ja veesisaldus. Esimesed organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud. Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid. Bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht
o Kiraalsed nanotorud (7,10) optiliselt aktiivsed o Elementaarühik koosneb 10st süsinikust (10,10) o Juhivad hästi elektrit, tihedus väga väike Grafiiditaolised struktuurid Grafeenikihid ei ole kunagi ideaalselt siledad, hakkavad kaarduma või rulluma keradeks Amorfsed süsinikud. Neist võimalik sünteesida poorseid süsinikmaterjale. Erinevad poorsuse variandid. Vähemalt 4 tüüpi erinevaid poore: o Avatud poorsus läbivad materjali o Avatud poorsus vol 2 - Ühendavad suletud pooride osi o Suletud poorsus poor ei läbi materjali o Suletud poorsus vol 2 - Moodustunud gaaside eraldumise tulemusena o Võimalik töödelda süsinikku väga erinevatel viisidel, võimalik süsinikku aktiveerida gaasidega (õhuga, veeauruga, co2-ga), keemiliste reagentidega (halogeniidioone sisaldavate gaasidega
29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 6 Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V0 [cm3] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga 2: V0 =G G1/ v , [Valem 2.] kus G - proovikeha mass õhus [g] G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v - vedeliku tihedus [g/cm³] Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Meetod 1. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Meetod 2. Määratakse kuiva proovikeha mass õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti [G]1. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [G2].
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase
Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus: Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % ; Pü = [(De-Dm)/De]·100. Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ning mittekapillaarsed poorid. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1. Eripinnaindeks - [IE ] = m²·m-2. Lõimise ja eripinna vaheline seos: liiv < 15; sl 15...30; ls1 30...45; ls2 45..
Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus
[De]=g·cm-3 Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8-1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. / Tahkete osakeste vaheldumist tühimikega nimetat. Lasuvuseks. / [Dm] = g·cm3 Mulla üldine poorsus - mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % Mulla füüsikalis-mehhanilised omadused Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest . Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.
Gaasitühikute vältimiseks kasutatakse peamiselt selliseid meetmeid nagu vedelmetalli gaasisisalduse vähendamine (näiteks sulametalli vaakumeerides) ning valuvormi gaasiläbilaskvuse suurendamine. Gaasiläbilaskvus, mis iseloomustab valuvormi materjali võimet läbi lasta vormiõõnsuses olevaid või moodustuvaid gaase, on vormimaterjali peamisi omadusi liivvormvalus (vt. p. 2.2.3). Gaasiläbilaskvuse parandamiseks tehakse valuvormi ventilatsioonikanalid või suurendatakse vormi poorsus 30.Koorikvalu 750...800°C . Kaasneb ME plastsete maduste taastumine(deformatsiooni aste ei ole piiratud). Liigitus tooriku geomeetria järgi: Mahtvormimine kasutatakse toorikutena ümar- või
pikkuses kindlae vahedega ning kanga kude lisatakse lõime vahele kindel arv kordi sentimeetri kohta. Erinevaid kanga kudumis mustreid võib eksisteerida lõpmatult palju, see ei avalda mõju kanga tugevusomadustele. Kootud tekstiile toodetakse, kas peenikeseks lõigatud polumeekile ribadest või siis mono- ja multikiudsetest niitidest. Kanga kudumistihedusest sõltuvad niitivaheliste avauste mõõtmed, millest omakorda sõltuvad geotekstiili veejuhtimisvõime ning poorsus. Mittekootud geotekstilid on üldjuhul paksemad kui kootud geoteksiilid. Geotekstiili valmistamine algab polümeerist kiudude laotamisel ühtlasele liikuvale lindile, moodustades sinna vildi taolise kihi. Tootmislindile laotatakse kiud enamasti suvaliselt või eranduhtudel kindlasuunaliselt ühtlase kihina. Nii moodustub võrgusti, mis seotakse geotekstiiliks. Enamlevinud sidumismeetotiteks on kuum- või nõeltöötlemine. Geotekstiilide tootmisel
närilised. Lisaks ei põle kergkruus ja oma kergus saab ta suurele poorsusele tuginedes. Veekindlus on tal 0,5% enda massist, maaga kokkupuutes 30%, kuna on poornne. • Pitkiudplaadid- hoiavad hästi sooja, kuna on poorne ja ei lase õhul enda sees liikuda. Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone. • Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms. • pilliroog, saepuru, turbapuru Bittuumsed materjalid On kolloidsed segud, mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. (tõrv jne)
hapete mõjul laguneb mulla menaarlosa lahustavateks ühenditeks. Mulla keemiline viljakus langeb,leetumist soodustab karbonaatide vase lähekivimi esinemine. Kamardumine-selle käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Huumuse kuhjumine. Läbiuhtumist ei toimu, keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkond toimuv protsess anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku, peamiselt raud. Väheneb mulla poorsus ja harveneb veeläbilaskvus(lääneeesti tasandik). Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt veeslahustuvaid soolasid(poolkõrbed). Mullatekketegurid: lähtekivim:murenenud kivim,kuhu asuvad taimed ning millest ja milele muld tekib, kivimurendil asuvad kasvama rohelised taimed, nendest tekivad orgaanilise aine jäägid.
PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine. Valel ajal
90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus 1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast
Nii on paljudest linnalähedastest põllumaadest, nn. rohelisse vööndisse kuuluvatest metsadest ja rannaaladest saanud uued elurajoonid. See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid intensiivne mullaharimine võib mulla omadusi ja struktuuri halvendada. Tihenenud muld ei tähenda üksnes seda, et väheneb poorsus ja sellega koos niiskusolud ning õhustatus: ühtlasi hävib mulla õhulembene elustik ja toiteelementide sisaldus väheneb Mullakaitse vajab suuremat tähelepanu. Mulla väärtust ja selle kaitse vajadust on mõistetud ning selle üle küllalt palju arutletud . Paraku on mullakaitse õigusakte üritatud justkui katta teiste valdkondade normatiivaktidega. Ükskõik mitut tekki me üritame servapidi mulla kaitseks peale sikutada, jääb keskosa, st
11 Põhjavee tekkimine A Magma hangumine B Kivimite tekkeprotsessis lõksu jäänud vesi C Kondensatsioon D Infiltratsioon 12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest? A Toiteala ühtib levialaga B Toiteala on suurem levialast C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe C Tühemike olemasolu kivimis 14 Mis on liivsavi? A Liiva rohkem kui savi B Savi rohkem kui liiva C Savi ja liiva võrdselt 15 Mis on saviliiv? A Savi rohkem kui liiva
Väljalöödavus (выбиваемость, ability to crumble, friability) On vormi- või kärnimaterjali omadus, mis näitab, kui raske on jahtunud kärni ja vormiosi valandilt eemaldada. Hea väljalöödavusega on segud, mis kaotavad kuumenedes sideaine lagunemise tõttu tugevuse. Järeleandvus (податливость, collapsibility) On valuvormi või kärnimaterjali (segu) võime deformeeruda või puruneda metalli kahanemisel tekkinud jõudude toimel. Kui suureneb vormisegu poorsus, suureneb ka järeleandvus. Termokeemiline püsivus (термохимическая стойкость, thermochemical stability) Näitab segu võimet taluda sulamata või metalliga keemiliselt reageerimata kõrgeid temperatuure. Termokeemiline püsivus väldib segu valandile paakumist. 4 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5
Aastarõngaste laius oleneb mullatüübist ning kliimatingimustest. Suurt tähtsust omavad ka metsakasvatuslikud võtted, sest nende tulemusel muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt. 29. Puidu tihedus sõltub suurel määral ka asukohast puutüvel. Tihedus muutub piki tüve tüve ülemises osas on tihedus väiksem kui alumises. 30. Poorsus tühimike kogum, vastupidine absoluutsele tihedusele. Mida suurem poorsus, seda väiksem tihedus. 31. Soojusjuhtivus iseloomustab aine soojusjuhtivuse võimet ja määrab tunni aja jooksul seina piirdepinnalt 1 m2 teisele mineva soojushulga, kui seinte kaugus on 1m ja piirdeseinade temperatuuride vahe on 1 C. Soojuse juhtivust radiaalsuunas soodustab säsikiirte levimine puukoore suunas. Puidu niiskuse suurenemisel
omast, samuti kui räbusti tihedus on suurem joodise tihedusest, mistõttu räbustit ei suruta lõtkust 9 sulajoodisega välja. Õmblusesse jäänud räbusti halvendab õmbluse kvaliteeti kuna võib tekitada korrosiooni. Joodisevallid tekivad jootekohas joodetavate pindade puuduliku kuumenemise tõttu. Nad halvendavad samuti õmbluse kvaliteeti. Õmbluse poorsus on joodise ebapiisava koguse, kõrge kuumutustemperatuuri, joodise ja räbusti komponentide aurustumise ning gaaside eraldumise tulemuseks jooteprotsessis. Poorsus halvendab õmbluse kvaliteeti ja järelikult ka jooteõmbluse tugevust. Praod õmbluses võivad tekkida detailide nihkumisel joodise tardumise ajal, õmbluse järsul jahutamisel peale jootmist ja joodise kasutamisel, mille soojuspaisumistegur on tunduvalt erinev põhimetalli omast. Pragusi jooteliites ei lubata.
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise
veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee liikumise kiirus maa sees on sõltuv veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad
. Entroopia süsteemi korrapäratuse mõõt (S, J/K·mol). Entroopia kasv S >0, sulamine, aurustumine, lahustumine, temp tõstmine, reaktsioonid, kus gaasiliste ainete hulk kasvab Entroopia kahanemine S < 0, veeldumine, tahkestumine, gaasiliste ainete mahu vähenemine. Entroopia muuda arvutamine S = q/T ; So = So(produktid) So(lähteained) Termodünaamika esimene seadus - energia jäävuse seadus, mille kohaselt igas isoleeritud termodünaamilise süsteemi protsessis on siseenergia konstantne. Termodünaamika teine seadus Igas spontaanses protsessis peab süsteem ja ümbritsev keskkonna summaarne entroopia kasvama. Termodünaamika kolmas seadis kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstandile. Spontaansed protsessid iseeneslikult kulgevad protsessid. Mittespontaansed protsessid mitte iseeneslikult kulgevad protsessid. ...
Paroc 19 95 47 45 200,9 25 124,4 kivivill 2 KATSE Korrapäratu kujuga materjali tiheduse määramine 2.1 katse Mitte poorse materjali tiheduse määramine Materjali nim: MESSING materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima, kaalume proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutame tema mahu ja tiheduse. - Proovikeha mass õhus G= 84 [g] - Proovikeha mass vees G1= 74,15 [g] Proovikeha maht V [] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vees, ja - 0 arvutatakse kus G - proovikeha mass õhus [g] G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v- vedeliku tihedus [g/cm³]
t EN ISO 5817 t mm D C B 0,5-3 h 0,2mm+0,1t h 0,1t lüh. mittev. ei ole lubatud 3 h 0,2t max. 2mm h 0,1t max. 1mm h 0,05t max. 0,5mm lüh. mittev. lüh. mittev. lüh. mittev. Viga Nr. v. EN ISO 6520 Juure poolne poorsus 516 EN ISO 5817 t D C B mm 0,5 Kohati lubatud ei ole lubatud ei ole lubatud Viga Nr. v. EN ISO 6520 Jätkuviga 517 EN ISO 5817 t D C B mm 0,5 Kohati lubatud ei ole lubatud ei ole lubatud Viga Nr. v. EN ISO 6520
11. Selgita põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja too näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest. • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku või kasutatakse taimede poolt ära. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske
· Hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet anaeroobsed mikroorganismid. Nad hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis redutseerub raud(II)oksiidiks. · Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla A mineraalidega reageerides glei- G mineraale sellest sinakas või rohekas värvus. Gleimuld Väheneb poorsus, halveneb vee läbilaskvus. · Pinnasevesi soodustab ülagleistumist, põhjavesi süvagleistumist. http://www.teara.govt.nz/en/soils/7/2 Sooldumine · Primaarne, kui aurumine ületab sademeid · Sekundaarne on niisutamise tulemus · Lahustuvate soolade kogunemine mulda Mg2+; Ca2+; K+; Na+ · Taimed ei vaja Na+, selle väljapesemine mullast võib muuta mulla struktuurituks
põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. • Mikroobidega - lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Kaalium-, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid - põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt • Õlisaadused, fenoolid - sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad,
ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks on hele leethorisont kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub parasvöötmes. Rohtlate mustmullad – kontinentaalne kliima, ehk sademed ja aurumine on tasakaalus. Suvel pikk kuivaperiood ning esineb põuda. Mulla veerežiim on tasakaalus ning paksus üle 1m. Kõige viljakamad mullad, millel on kõrge poorsus, hea sõmeraline struktuur ja suur toitainete sisaldus. Mullaprotsess on kamardumine, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti. Soojas ja niiskes kliimas laguneb orgaaniline aine kiiremini. Protsess on intensiivsem keemilise elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Kõrbete hallmullad – kuiv kliima, aurumine ületab sademete hulga. Mulla paksus on õhuke.
Suurem on lasuvustiheduse muutumine savides ja tunduvalt väiksem kergema lõimisega muldades. Mulla üldpoorsus (Pü) on mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Arvutatakse mulla tahke faasi tiheduse ja lasuvustiheduse abil järgnevalt: De - Dm Pü (%)= × 100 De Mulla poorsus on üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eristab teda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Üldise poorsuse suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü tavaliselt 40...50%. Sügavamates horisontides võib see olla 27...35%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides.
Villas leidub kuni 20 aminohapet, nendest kõig rohkem tsüstiine, leutsiini, arginiini ja glutamiinhapet. (allikas 1 ) Villa tehnoloogilised omadused Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus. Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades
Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. 6.Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla
suunas, eriti itta ja loodesse. Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 142 Mpa ja külmakindlus 25 tsüklit, mis vastab ehitusotstarbeliste karbonaatkivimitele esitatavatele nõuetele: (survetugevus kuivalt vähemalt 20 Mpa ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit). Dolokivi survetugevus veega küllastatud olekus on 54 138 Mpa ja külmakindluse määramisel oli massi muutus vahemikus 2,84 2,88 g/cm3, mis on tüüpiline Eesti dolokivile. Kivimi poorsus muutub vahemikus 9,9 21,2% ja on keskmiselt 14%. Ehitusdolokivi aktiivne tarbevaru on: vee pealne 3565,0 tuh m3 Vee alune 3619,4 tuh m3 KOKKU 7184,4 tuh m3 Kareda dolomiidimaardla hüdrogeoloogilise läbilõike moodustavad: 1. Kvarternaarisetete vesi; 2. Siluri veekompleks; 3. Karbonaatkivimites paiknev Ordoviitsiumi veekompleks; 4. Ordoviitsiumi Kambriumi veekompleks liivakivides 5
Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise-kui välisvärvidena. Põranda-,betoonnivärvid, mis annavad hea kaitsekiht ka rasketes tööstuslikes tingimustes, takistavad korrosiooni. Lubivärv Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast. Kasutatakse kivist välisseinte värvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja krohve ning lubivärve Võib kasutada nii betooni kui kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale Parim omadus on poorsus, kuid mehhaaniline tugevus on madal Ka väävlioksiide sisaldava tööstuspiirkondade õhu suhtes madal püsivus Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Silikaatvärvid Kivipindadele, ka mineraalsed krohvid ja betoon. On kõrge ilmastikukindlusega värvid, vastupidav õhusaastele. Samas võimaldavad veeauru ja CO2 difusiooni Sideaineks kaaliumvesiklaas. Korrosioonivastased värvid Kasutatakse nn. Korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone.
Õhu kiiruse leiame võrrandist: y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2. 5 Tabel 2 Materjaliga resti takistuse määramine Nr Diferentsiaal- Õhu Resti takistus Kihi Kihi Kihi manomeetri näit kiirus ∆prest mmH20 kõrgus poorsus, iseloomustus mmH20 ωõhk m/s h,m Ɛ näit Tulemus näit Tulemus (-0,5*0,4) (-0,8*0,4) 5 0,5 0 0,9 0,042 0,1422 seisab 0,0054 0,04 81 10 0,55 0,02 0,00696 1,4 0,045 0,1994 seisab
Tööstuskauba Õpetus M3. Jalatsid: Nahkjalatsid- Naha ehitus ja koostis. Nahk koosneb kolmest kihist need on siis epidermis e. Marrasnahk, derma e. Pärisnahk, nahaaluskude. Enne töötlemist marrasnahk eemaldatakse koos karvadega. Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus...
Tiina Randla 27.02.2013 12.03.13 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Töö eesmärk Eesmärgiks oli ette antud lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmasside suuruse järgi. Seda saab läbi viia geelkromatograafia ehk geelfiltratsioonkromatograafiaga, mis on üks kromatograafia meetoditest. Tänu ainete erinevale molekulmassile liiguvad nad geelist läbi erineva kiirusega, kusjuures geeli poorsus peab olema selleks võimalikult ühesugune. Seda meetodit võib kasutada makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks. 1.2 Segu geelkromatograafilise lahutamise põhimõte Protsess viiakse läbi kolonnis, mis on kinnine süsteem ja ta on täietud pundunud geeligraanulitega, mille pooride mõõtmed on umbes sama suured lahuses olevate makromolekulide dimensioonidega. Geelid, mida kasutatakse koosnevad dekstraanist,
Siseseina-esikülg enamasti sile,tagakülg alati releefne.Mõõdud on väga erinevad,3-5v.5-7. Kaetud seinad:veekindlad,kergelt pestavad,ega vaja mingit viimistlust.Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade isted ja põrand)Kermsiit:e.kergekruus(nt:FIBO)Valmista kergeltsulavatest paisuvatest savidest,mis segata veega.Kuulide poorsus 70%,tihedus 600kg/m3.Kergkruus:keraamiline,tulekindel looduslik toode.Neg>väga kallis.FIBO kergkruus:põlematu&külmakindel,*ei karda niisk,kemikaale,ei hallita,mädaneAhjupotid:tehtud puhtamatest savidest.Kasut:ahjude,pliitide,soojamüüride väliskestana.Ahjupot. ühendatakse elastsete plekk-klambritega,mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda.Gabariitmõõduks:175x85x30&veeimavus >10%MINERAALSED SIDEAINEID:ehituses sideain nim materjali,millega liideta teisi(teralisi)materjale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
