molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre: See on tingitud gaasimolekulide kaasa haaramisest gaasides liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub 1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju
Ksenoon Xe 5,58 - 0,16 166 Heelium He 0,18 0,4 5,20 4,2 · Gaaside parameetrid on antud temperatuuril 20 C ja normaalrõhul 101,3 kPa o 2.2 Vedelikud Isolatsioonis kasutatavate vedelike ülesanne on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhitavate osade jasutamine. Vedeldielektrikuid kasutatakse ka poorsete tahteke ainete immutamiseks. Tavaliselt toimub immutamine vaakumis, mis garanteerib, et pooridesse ja tühimikesse ei jääks õhtku. Immutamine tõstab isoleermaterjali elektrilist tugevust märgatavalt. Mõnikord on vedeldielektriku ülesandeks ka elektrikaare kustutamise hõlbustamine. Kõige sagedamini kasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid. Traditsiooniliselt on neist kasutusel trafoõli, kondensaatoriõli ja kaabliõli. Trafoõli
grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasutamiseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust. Ükski metall ega kee keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiit-
õhuniiskuse toimel. Liimühendused võivad täieliku kõvenemise asemel jääda ka elastseks (kummiliimid; "Moment"),need sobivad siis nt jalanõude ja tekstiili puhul. Kui liimi põhipolümeer pole ise elastne, lisatakse plastifikaatoreid tavaliselt mittelenduvaid vedelikke (nt mineraalõlid). Liiga kõva ühendus võib olla rabe. Liimi ja konstruktsiooni valik Liimi valik sõltub liimitavatest materjalidest ning tingimustest, kus ühendus peab vastu pidama. Eriti ettevaatlik peaks olema poorsete materjalide liimimisel: ebasobiv liim tungib pooridesse ja teistkordsel liimimisel takistab õige liimi toimet. Termoplastse liimi sobivuses võib kindlam olla, kui eelneval katsetusel tilk liimi pinnale (lasta seista ja pühkida siis ära) tuhmi jälje jätab (materjal lahustus liimis). Liimühendused on võimaldanud luua paljusid kergmaterjale, nt kärgplaadid ehituses. Liimitud konstruktsioonide tugevus sõltub: ühenduse pindalast (suurem kokkupude);
ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. 5. Tuletõkkevahend MP FR MP FR on raud(III)divesinikfosfaadil põhinev puidu, puitdetailide, riide, paberi jt. poorsete pindade ja materjalide tuletõkkevahend, mis annab ühtlasi kaitse ka hallituse, kõdunemise, mädanemise, seente jms. vastu. MP FRiga töödeldud tooted kuuluvad tuletundlikkuse klassi B-s1,d0, mis on puittoodete puhul Euroopa Liidu standardite järgi kõrgeim võimalik kategooria. Kasutusvaldkond MP FR kasutatakse nii töötlemata kui eelnevalt antipüreeni või antiseptikuga töödeldud puidu, puitkonstruktsioonide ja -detailide töötlemiseks
Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. • Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. • Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. • Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. • Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. • Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle
Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. · Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. · Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. · Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle
Aine ehituse alused I Aatomid (atomos jagamatu kr.k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber ti...
absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult, siis tekivad esialgsete toksiliste ainete asemel keskkonnale
Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 kPa rõhu all veeldumine, ent seda leevendab elegaasi segamine lämmastikuga. Enimkasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid, millest enimlevinud on trafoõlid. Need on jõutrafode õlibarjäärisolatsiooni peamine koostisosa ja täidavad ka jahutava keskkonna ülesannet. Trafoõli kasutatakse ka poorsete isoleeride immutamiseks ja elektrikaare kustutamiseks õlilülitites. Trafoõli omaduste näitajatel on suured vahemikud, kuna vedeldielektrikute omadused sõltuvad rohkelt neis olevatest lisanditest. Trafoõli puuduseks on tule- ja plahvatusohtlikkus. Kondensaatori- ja kaabliõlid on trafoõlist paremini puhastatud, seega nende põhiomadused on paremad. Kondensaatoriõli kasutatakse kondensaatoripaberi immutamiseks, et isolatsiooni elektrilsit tugevust ja dielektrilist läbitavust suurendada
vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Müra võib ergutada tööle. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. Müra vältimine Isikukaitsevahendid. Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Seinte või lae katmine helineelavate poorsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Vibratsioon-tahke keha mehaaniline võnkumine
46. koristusplaan- plaan, mis näitab mida, millega, kuidas ja kui sageli puhastada 47. koristustarvik- töövahendi üldnimetus 48. kombineeritud põrandapesumasin- kõvade põrandapindade sügavpuhastuseks, hooldamiseks ja poleerimiseks 49. korrastamine- vajalikku, kasutamiskõlblikku, sobivasse korda v. süsteemi viima 50. kulebjaaka- suur piklik pätsikujuline kihiline pärmi- või lehttainapirukas vene köögist 51. küllastusaine- aine poorsete pindade töötlemiseks, mustust hülgaval eesmärgil 52. laktoos- laktoos on piimasuhkur 53. langett- praetud veisefileest portsjontükk 54. lasanje- Itaalja- pärane vormiroog riivjuustuga ülepuistatud plaatmakaronidest ja hakklihast 55. mopikomplekt-koosneb erinevatest moppidest ja varrest 56. moorimine- moorimine on liha rasvas suures kuumuses pruunistamine 57. mopp- pika varrega harja meenutav põranda puhastamise riist 58. muffin- keekstainast minivormis tehtud küpsetis 59
Enamkasutatavad kütuselementide tüübid AFC leeliselektrolüüdiga kütuseelement. Töötemperatuur 60...90 °C. Elektrolüüdiks on 30% kontsentratsiooniga KOH lahus. Reagentideks on puhas hapnik ja vesinik. Kasutatakse kosmosesõidukites. Vajab ülipuhast vesinikku ja hapnikku. PEMFC, ka PEM prootonivahetusmembraaniga (polümeerelektrolüütmembraaniga) kütuseelement. Tahkest polümeerelektrolüüdist õhuke plaat asetseb kahe peenikesi plaatinaosakesi katalüsaatorina sisaldavate poorsete grafiitelektroodide vahel. Elektroodidele juhitakse hapnik ja vesinik. Maagaas peab olema reformeris eelnevalt vesinikuks muudetud. Töötemperatuur 60...100 °C. Kuna kütuseelement ei sisalda agressiivseid aineid, on ta eelistatuim transpordi-vahendeis kasutamiseks. PEM-tüüpi kütuseelemendi tööpõhimõte: PAFC fosforhape(H3PO4)-elektrolüüdiga kütuseelement. Vesinikku toodetakse maagaasist või metanoolist väljaspool kütuseelementi asetsevas reformeris. Oksüdeerijaks on õhk
vesi. Statsionaarne faas - osakeste suurus 3-20 μm. Mida väiksem osake, seda suurem on efektiivsus, rõhk kolonnis ja lahutuvus, kusjuures osakeste suurused ei tohiks erineda üle 25%, olles sfäärilise või ebakorrapärase kujuga (efektiivsus sellest ei muutu, kuid rõhk sõltub). Osakesed on kas läbinisti või kaetud pooridega, läbimõõduga 60-500 A0. Kolonni mahtuvus on suurem läbinisti poorsete osakeste puhul. Sellegipoolest on efektiivsus kõrgem pindmiselt poorsete osakeste puhul. N: silikageel, monoliitkolonn (poorse silikaskeletiga) Millised HPLC variandid sobivad vastavalt mittepolaarsete, polaarsete, ioonsete ja kõrgmolekulaarsete ühendite analüüsiks Polaarsetele – aatomiti erinev elektronegatiivsus molekulis ning struktuuri asümmeetrilisus. Polaarsed molekulid on nt soolad, happed, alkoholid, ketoonid, eetrid, mis väljuvad kiiresti vett ja
sademete kindel ega külma kindel. Peale tuleb kanda kaks kihti, kuid teist kihti mitte enne kui esimene kiht on täielikult kuivanud. Isolatsioonivõõpasid kasutatakse enamasti pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, lisaks sellele veel kuni 3 m survelise vee vastu, veemahutite siseisolatsiooniks, niisketes ruumides ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas. Isolatsioonivõõpade omadused ja eelised: moodustavad vuukideta membraani hea kleepuvus nii poorsete kui ka mittepoorsete pindadega lahustivaba külmmastiks pintsliga pealekantav [3] 10 3.4 Bituumenkatted Bituumenkatted on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed, mehaaniliste vigastuste suhtes tundlikud, UV- kiirguse suhtes tundlikud, survekindlad. Kõige laialdasemalt kasutatavad
Sissejuhatus Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 emissioon väiksemaks. Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks pl...
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksemate kehade mõõtmiseks, millega saadakse täpsem mõõt. Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete mõõtmiseks, kuna nihikuga ei saa suuri esemeid mõõta. Joonlaua täpsuseks oli 0,5 mm.
27. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes. Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. 28. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides. Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. a. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. b. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub c. Keha kujust d. Keha kiirusest Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks
Ülekandenähtused gaasides · Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub Molekulide liikumise keskmisest teepikkusest Temperatuurist Molekulide kontsentratsioonist Molekulide massist Ülekandenähtused gaasides · Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Ülekandenähtused gaasides · Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub Keha kujust Keha kiirusest · Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks Vedelikud · Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule
Ladustada tihedalt suletuna originaalpakendis temperatuuril üle +1°C mitte üle 3 aasta. Peale pikka ladustamist segada enne kasutamist. Ülaltoodud andmed on kontrollitud ja õiged, tuginevad laboratoorsetele katsetele ja praktilistele kogemustele. Meie ei vastuta kahjude eest, mis on tingitud toote kasutamisjuhendi eiramisest või toote mitteotstarbelisest kasutamisest. Tehniline konsultatsioon telefonil 6 031 900 KERASTOP Niiskustõke KASUTAMISOBJEKTID Kiilto Niiskustõket kasutatakse poorsete seinapindade käsitlemiseks niisketes ruumides enne plaatimist. Sobib kasutamiseks märgadesse ruumidesse lausvee alla mittejäävatel pindadel ja köögi seinapindadel. Märgade ruumide põrandate ja seinte hüdroisolatsiooniks soovitame Kiilto Fibergum või Kiilto Keramix hüdroisolatsioonimastikseid vastavalt juhendile. NB! Niiskustõke on ette nähtud ruumist ehituskonstruktsiooni tungiva niiskuse tõkestamiseks (seega ei sobi ehitus- ega maaniiskuse tõkestamiseks).
10. Loetlege pulbrite valmistamise meetodid. Mehaanilised meetodid (peenestus, jahvatamine, sulametalli pihustamine); füüsikalis-keemilised meetodid (ühenditest taandamine; elektrolüüs; karbonüülide dissotsiatsioon) 11. Millist täiendavat töötlemist on vaja kasutada pulbertoodete täpsuse suurendamiseks? Füüsikalis-mehaaniliste omaduste tõstmine- täiendav pressimine ja paagutamine; immutamine õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine; mehaaniline töötlemine. 12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale?
toidukaupadest eraldi. Toote säilitustemperatuur ei tohi olla alla -50C. Säilimisaeg on 24 kuud. Ohutusnõuded Hoida lukustatult ja lastele kättesaamatus kohas. Kanda sobivat kaitseriietust, kindaid ja silmade või näokaitset. Silma sattumisel loputada kohe rohke veega. Halva enesetunde korral pöörduda arsti poole. Kasutada hästiventileeritavas kohas. Kõrvaldada koos teiste olmejäätmetega. 3.2. MP FR Kasutusvaldkond MP FR on mõeldud puidu jt. teiste poorsete materjalide ja pindade (kangas, papp, paber jms.) kompleksseks kaitseks süttimise, põlemise, leegi leviku, mädanemise, kõdunemise, sine jm. bakteriaalsete kahjustuste vastu nii siseruumides kui välitingimustes. Sobib kasutamiseks nii tööstuslikult kui kodustes oludes. MP FR kasutatakse nii töötlemata kui eelnevalt antipüreeni või antiseptikuga töödeldud puidu, puitkonstruktsioonide ja -detailide töötlemiseks. Sobib kasutamiseks nii elamutes kui tööstus-, põllumajandus- jms
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
hulgal ka toodetakse. Leedu alal on samad kihid samuti naftat sisaldavad, kuid tootmisväärseid leiukohti enam ei moodusta. Põhja pool Läti Kuramaa puuraukudes andsid puurimistööd samuti üksikuid naftailminguid, mille varud osutusid väga väikesteks ja seejärel otsingud lõpetati. Veelgi põhjapoolsem Eesti on selle rea loomulik jätk: kuna Kesk-Kambriumi naftat sisaldav kiht siia peaaegu enam ei levi, on loomulik leida selle ilminguid just kõrgemalasuvate poorsete lubjakivide tühimikes, nagu see ka tegelikult on. Veest kergema nafta tungimine kõrgematesse kihtidesse on teada Leeduski seal isegi otsiti võimalikke "naftalõkse" Siluri rifflubjakivides ja Devonit läbivate murrangustruktuuride ümbruses, sama võtsid ette rootlased Gotlandi saare lähikonnas. Kaliningradi nafta on äratanud lootusi Poolas ja Saksamaalgi, kus võeti ette spetsiaaluuringuid Baltimere akvatooriumil. Kõik need
Üle 327° C muutub amorfseks. 415° C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor. Mittepolaarne dielektrik, mistõttu on tema omadused stabiilsed laial sagedusel. Raadiotehniline materjal, mida kasutatakse termostabiilsetes kondensaatorites, mähistraatide ja montaazijuhtmete soojuskindla painduva isolatsioonina 4.6 Vedeldielektrikud Vedeldielektrikute ülesanne on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhtivate osade jahutamine. Vedeldielektrikuid kasutatakse ka poorsete tahkete ainete immutamiseks. Tavaliselt toimub immutamine vaakumis, mis garanteerib, et pooridesse ja tühemikesse ei jää õhku. Immutamine tõstab isoleermaterjali elektrilist tugevust märgatavalt. Vajaduse korral on vedeldielektriku ülesandeks ka elektrikaare kustutamise hõlbustamine. Kõige sagedamini kasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid. Traditsiooniliselt on neist kasutusel: · trafoõli · kondensaatoriõli · kaabliõli
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Kuidas vähendada terase tootmisel süsiniku sisaldust? Vaata küsimus nr. 15 3. 4. Titaani tootmine Titaanimaak rikastatakse kas floatsiooni või magnetrikastamist ehk magnetseparatsiooni kasutades. Järgmin...
Mõraline viimistlus Mõraline viimistlus ehk kraklee on eriviimistlusviis, mille puhul kasutatakse spetsiaalset lakki (krakleelakk), mis kuivades praguneb, andes esemele vanaaegse mulje. Aluspinna toon valitakse selline, mis sobib kokku pealispinnaga. Aluspind võib olla isegi kontrastsem, sest siis pealispinda (soovitav kasutatada lateksvärve) tekivad mõrad toovad nähtavale aluspinna värvi. Mõralist viimistlust ei saa kasutada poorsete pindade puhul, sest poorne pind imab esimese lakikihi endasse ning pragusid ei teki. Lakikiht peab olema kiirelt ja ühtlaslt peale kantud, et kuivaks ühtlaselt. Kui värvikiht kanda peale märjale lakile, siis tekivad ebaühtlased, ilmetud mõrad. Mida pikem on kihtide pealekandmise vahele jääv aeg, seda vähem mõrasid tekib. Krakleelakk 59ml Kunstitarbed / Hind: 4,40
seda ka kapillaarseks rõhuks. 16. Millest on tingitud piiskade sfääriline kuju kaaluta olekus? Sest sellel kujul on väikseim pinna-ruumi suhe. 17. Kuidas mõjub aine dispersioon tema reaktsioonivõimele, aururõhule, lahustuvusele ja tasakaalukonstandile vastavates reaktsioonides? Dispersioon > pihustunud keskkonda. 18. Miks kondenseerub aur kapillaarides madalamal rõhul kui tasapinnal? Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
Leelisakude puhul kasutatakse normaalset-, tugevdatud-, ja kiirendartud laadimist. Kütuseelemente kasutatakse elektrivarustussüsteemides harva, kuna nad on kallid ja nende valmistamisel kasutatakse väärismetalle näiteks plaatinat. Võimaldavad suuri voolutihedusi. Hapnik-vesinik kütuseelemendi ehitus on joonis 3.6. Vesinik ja hapnik juhitakse rõhu all gaasikambrisse 3 ja absorbeeritakse poorsete elektroodidega 2, mis on valmistatud katalüütilistest materjalidest (nikkel +grafiit + plaatina). Elektroodidel moodustatakse ioonid H + ja OH - , mis läbivad ioonivahetusmembraani 1 või elektrolüüdi nt. KOH ja ühinevad ,,-" elektroodil veeks. Olenevalt elemendi temperatuurist eraldub vesi kas vedeliku või auruna. Kasutegur 60...80%, voolutihedus elektroodides 0,1...0,5 A/cm 2 (see on suur tihedus, happeakudel 0,01 A/cm 2 ) Joonis 3.6. Hapnik-vesinik kütuseelement
toimel: · saadakse tugev g jaj elastne liide;; · kõvastuvad soojuse toimel; 10. KUMMI-liimid baseeruvad lahustel või lateksitel, kõvastuvad lahusti või vee Survetundlik liim aurumisel: · ei sobi püsivalt koormatud liidetele; 11. POLÜVINÜÜLATSETAAT-liimid (PVA) baseeruvad vinüülatsetaadil: · sobivad poorsete materjalide (puit, paber jt.) liimimiseks; 12. SURVETUNDLIKUD liimid ei kõvastu: · kasutatakse kleepribades ja siltide liimimiseks; Ultraviolettkõvastuv liim · ei sobi püsivalt koormatud liidetesse; 13. ULTRAVIOLETT-KÕVASTUVAD liimid kõvastuvad ultraviolettkiirguse toimel: · ei sisalda lahusteid; · liide on läbipaistev;
Levinuimaks absorbendiks on vesi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Absorptsioontehnikas on väga levinud täidiskolonnid (skraberid). Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. Kasutatakse madalate jääkkontsentratsioonideni (nt lõhnade kõrvaldamiseks), kõrvaldavate ainete utiliseerimiseks (lahustid), mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast,
temperatuuride ja õhuniiskuste järgi. NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17 Küllastusniiskus vs.temp. Kastepunkt vs. RH ja temp. Veeaurusisaldus vs.temp. Veeauru max.osarõhk vs.temp. 18 9 Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi kui õhu niiskusesisaldus väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja kuivades
162. 9. PLASTISOOL-liimid modifitseeritud PVC-dispersioonid, kõvastuvad soojuse 163. toimel: 164. · saadakse tugev ja elastne liide; 165. · kõvastuvad soojuse toimel; 166. 10. KUMMI-liimid baseeruvad lahustel või lateksitel, kõvastuvad lahusti või vee 167. aurumisel: 168. · ei sobi püsivalt koormatud liidetele; 169. 11. POLÜVINÜÜLATSETAAT-liimid (PVA) baseeruvad vinüülatsetaadil: 170. · sobivad poorsete materjalide (puit, paber jt.) liimimiseks; 171. 12. SURVETUNDLIKUD liimid ei kõvastu: 172. · kasutatakse kleepribades ja siltide liimimiseks; 173. · ei sobi püsivalt koormatud liidetesse; 174. 13. ULTRAVIOLETT-KÕVASTUVAD liimid kõvastuvad ultraviolettkiirguse toimel: 175. · ei sisalda lahusteid; 176. · liide on läbipaistev; · kasutatakse klaasi, metallide ja plastide liimimiseks; 16
Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCl, HF jne gaase. Orgaaniliste phendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel. Adsorbentidena kasutatakse kaltsiumiühendeid, aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, jne
nakkumisega erinevate pindade suhtes. 3 x tugevamad kui õlivärvid, tundlikud lahustite suhtes. Vesiemulsioonvärvid valged pigmendid vähendavad läbipaistvust (titaan, tsinkoksiid). Ei ole tugevad mehaaniliselt, seina- ja laevärvid. Liimvärvid kelmemoodustajaks on kaseiin, dekstriin, kondi- või sünteetilised liimid. Krohvi ja betooni katmiseks sisetöödes, nt laevärvid. Kruntvärvid kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu, antikorrosiooniomadustega metallide värvimisel. Iseloomulikud omadused kuumakindlatel ja keemiliselt vastupidavatel klaasidel. Kuumakindlad klaasid Vastupidav järskudele temp muutustele. Tähtis tööstusliku kui ka laboratoorse aparatuuri valmistamiseks. Lisatakse lähteainetele booraksit(Na2B4O7), mis suurendab klaasi soojusjuhtivust ja vähendab paisumistegurit. Sisaldavad kuni 10% B2O3.
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
Võib esineda hüstereesinähtus. Toimub pooride erinev täitumine jäikadeks just sünereesi tagajärjel. Koagulatsiooni ebakorrapärased siis sellist süsteemi nimetatakse poolkolloidiks. Sellises lahuses on rõhu tõstmisel ja alandamisel.5. kapillaarne kondensatsioon. read: Teatud kontsentratsiooni vahemikus kutsub elektrolüüdi nii molekulid kui ka mitsellid. Selline süsteem on polüdispersne Kapillarkondensatsioon: poorsete absorbentide korral. Kui vedelik lisamine esile koagulatsiooni, aga teatud kontsentratsiooni temal on nii tõeliste kui ka kolloidlahuste omadused. Sõltuvalt märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui vahemikus ei kutsu esile koagulatsiooni. Põhjuseks on vastasioonide sellest, kas assotsiaadid on katioonse või anioonse iseloomuga, siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem väljavahetamine
N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliima...
2. Polümolekulaarne A. B- monomolekulaarse kohi täitumine, kaasneb kapillaarne kondensatsioon. 3. Esineb harva, siis kui on nõrk koosmõju adsorbaadi ja adsorbendi vahel. A soojus adsorbaadi kondensatsioonisoojusest. Samuti on adsorbendi-adsorbaadi ja vastupidi vahelised koosmõjud sarnased. 4. Võib esineda hüstereesinähtus. Toimub pooride erinev täitumine rõhu tõstmisel ja alandamisel.5. kapillaarne kondensatsioon. Kapillarkondensatsioon: poorsete absorbentide korral. Kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul kui siledal pinnal. Vedeliku molekulil on nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Aururõhk kapillaaris sõltub kapillaari raadiusest ja pindpinevusest. Nõgusa pinna korral on tasakaaluline aururõhk madalam kui siledal või kumeral pinnal. Küllastunud aur kondenseerub peenikestes kapillaarides vedelikuks juhul, kui vedelik
12. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine Vt vihik 13. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid Vt vihik 14. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine. Langmuiri adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse aine vesilahuse ja õhu piirpinnal vt vihik 15. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. 16. Kapillaarkondensatsioon See nähtus esineb poorsete adsorbentide korral. Zigmondi leidis 1911.a., et kui vedelik märgab kapillaari seina, kondenseeruvad aurud madalamal rõhul, kui siledal pinnal. Asetades peenesse kapillaari raadiusega r vedelikku, tekib nõgus menisk. Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on h= 2/rg
| | | 3.2.3 Plastid, immutusmaterjalid, kompaundid ja lakid Plastidest kasutatakse näiteks kihilisi plastikud nagu tekstoliit ja klaastekstoliit. Tekstoliit saadakse fonoolformaldehüüdvaiguga immutatud puuvillase riide kihtide kuumpressimise teel. Klaastekstoliit koosneb klaasriidest (klaaskiust valmistatud riie) ja epoksüüdvaigust või räniorgaanilisest lakist. Ta on väga kuumakindel ja hõõrdetugevus ületab terase tugevuse. Immutusmaterjale kasutatakse poorsete dielektrikute (näiteks paber) immutamiseks, et parandada nende elektriisolatsiooniomadusi. Immutusmaterjalidena kasutatakse: - kondensaatoriõli; - vaseliin; - parafiin; - silikoonõli; - kampol. Kampol on looduslik polümeer, saadakse männitõrvast kergemini lenduvate komponentide (peamiselt tärpentin) eraldamisel. Ta koosneb orgaaniliste hapete segust, toatemperatuuril kristalne aine, lahustub hästi paljudes lahustites
Deformatsioonide tihedus metallis kasvab külmsurvetöötlusel. Energeetiliselt dislokatsioonid tõukuvad üksteisest. Mida rohkem dislokatsioone on tekkinud, seda raskem on nende liikumine. Mida rohkem on metall deformeeritud, seda rohkem jõudu tuleb kasutada edasiseks deformeerimiseks. Kruntvärve kasutatakse vahekihina, kui värv ei nakku hästi aluspinnaga. Plastifitseeritud kruntvärv amortiseerib põhivärvi kelme aluspinda deformatsioonil, poorsete materjalide värvimisel vähendab põhivärvi kulu ning on antikorrosiooniomadustega metallkonstruktsiooni värvimisel. Roostekihi võib mehaaniliselt eemalda või keemiliselt muuta. Roostemuundid H3PO4 ja H2CrO4 baasil. Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite) võivad sisaldada roostemuundid, kuid pinna ettevalmistamine on ikka vajalik. Metalli kruntvärvid võivad sisaldada korrosiooni inhibiitoreid. Ligniin on puidu
soovitav. Happelised ained söövitavad emaili, keraamilisi pindu, vuugitäiteid, kivipindu ja metalle. Kui aine sisaldab tugevaid happeid nagu sool ja fosforhape, siis tuleb pinnad hiljem loputada ja neutraliseerida aluselise ainega (soodalahus). Kui aine sisaldab lenduvaid happeid, siis tuleb ruum hiljem tuulutada. Neutraliseerimine: Happelised puhastusained söövitavad pinda, mistõttu nende kasutamise järel peab pinda neutraliseerima aluselise puhastusainega, seda eriti poorsete pindade puhul. Neutraliseerimine on vajalik ka siis, kui tundlikke pindu pestakse tugevalt aluseliste puhastusainetega. Siis neutraliseeritakse happelise puhastusainega, äädik või sidrunhappe lahusega. Neutraliseerimise eesmärgiks on taastada puhastatava pinna pH tase neutraalseks ja sellega hoida ära pinna edasist kahjustumist. Pesemise järel pinnad loputatakse, siis neutraliseeritakse, loputatakse uuesti ja lõpuks kuivatatakse. Lahuseid sisaldavad puhastusained
veetihedate kui ka veeauru hästi läbilaskvate materjalide loomisel.) 4.Kapillaarjõud NB! ISESESISVALT -Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarsuse tõttu on vedeliku tase suuremas anumas ja sellega ühendatud peenikeses torus erinev. - nähtused, mis ilmnevad peenikestes torudes ehk kapillaarides või poorsete materjalide poorides. Kapillaarefekt annab vedelikele omaduse voolata kitsas ruumis ilma näiliste välisjõudude (raskusjõud) otsese mõjuta. Efekt ilmneb näiteks värvipintsli harjastel ja saapapaelte märgumisel, samuti poorsetes materjalides nagu betoon või paber. Kapillaarefekt ilmutab end ka eluslooduses, taimsetes ja loomsetes rakkudes, kus on oluline vedeliku rakkudevaheline liikumine. Efekti põhjuseks on vedeliku ja tahkise pinnal olevad molekul-molekul
· segu libisemine valtsi ees 51.Kuidas on võimalik paigaldatud katte pealispinna vigu kõrvaldada? Rasvased kohad. On tingitud sideaine pinnale tungimisest kas kruntimise, seguvalmistamise või tihendamisevigadest. K6rvaldamiseks tuleb ule puistata tolmuvaba 2 kuni 5 nun teralabimooduga killustikuga v6i kunstliivaga ning puistatud material kuuma kattesse sisse rullida. Materjal, mida ei 6nnestunud sisse rullida, tuleb enne liikluse avamist ara puhkida. Karedad kohad, Karedate ja poorsete kohtade tekkimine v6ib olla p6hjustatud segu fraktsioneerumisest, jahnmud segu paigaldamisest, lohakast kasitoost. K6rvaldamiseks tuleb v6imalikuIt kuumale segule pooridesse sisse h65ruda peenikest materjali ja rullida. Taitmiseks v6ib kasutada slammi, pooride taiteainet v6i kasutatavast segust killustiku valiarehitsemisel saadavat materjali. 52. Kirjelda seguproovide võtmist? Pealiskatte, aIakihi ja aluse illakihtide ehitamisel tuleb ehitatava kihi iga 6000 m 2 kohta v6tta uks seguproov, mis
3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik N2-gaasiline lämmastik- atmosfääris 78%-taimed enamasti ei saa kasutada toitainena. NOx - lämmastikoksiidid- NO ja NO2 heitgaasides (sh. autod)- hingamisteede kahjustused, happestuvaid ja entrofeeruvaid ühendeid moodustavad. N2O-dilämmastikoksiid- heitgaasides (sh. autod), lendub, nt. Sõnnikut saanud põllult-
3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik N2-gaasiline lämmastik- atmosfääris 78%-taimed enamasti ei saa kasutada toitainena. NOx - lämmastikoksiidid- NO ja NO2 heitgaasides (sh. autod)- hingamisteede kahjustused, happestuvaid ja entrofeeruvaid ühendeid moodustavad. N2O-dilämmastikoksiid- heitgaasides (sh. autod), lendub, nt. Sõnnikut saanud põllult-
see kuivatada ja põletada, mõned tooted veel glasuuritakse. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). Keraamilised materjalid jagatakse poorseteks (veeimavus üle 5 %) ja tihedateks (veeimavus alla 5 %). Poorsete materjalide hulka kuuluvad enamik telliseid ja tihedateks materjalideks on enamus keraamilisi plaate. Keraamika toormaterjal savi Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal - kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiiti, rauaühendeid jne. Need lisandid muudavad savid ebaühtlasteks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Tähtsamad eesti savid on järgmised: kambriumi sinisavi, devoni savi(punakaspruun),
Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasu-ta- miseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. 44) Materjalide füüsikalised omadused. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposii-did, mis peavad samaaegselt omama väikest elektri- takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja meh-aanilist vastupidavust. Ükski metall ega keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
