kaalium, kaltsium. Sokolaadi koostises on veel kofeiin ja taniin. Kofeiin stimuleerib vereringet, normaliseerib lümfivoolu, aktiviseerib rasvade lagunemist, mis on oluline tselluliidi ja liigse kaalu puhul, väljub endorfiin, mis tekitab mõnutunde. Sokolaad stimuleerib serotoniini sünteesi, mis tõstab elutoonust ja takistab depressiooni teket. Sobib: · Südamehaigused · stress · kuiv nahk · rasvane ja poorne nahk · halb tuju Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspingeid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul. Lümfimassaazi kasutatakse näiteks alajäsemete veenilaiendite, lümfiteede ahenemisest tingitud
· Kuidas kasutajat ära tunda? · laienenud silmaterad · aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu · kiire ja väga pinnapealne hingamine · kohati seosetu kõne Crack Kokaiini jääkaine, mida suitsetatakse ja mille toime on kokaiinist tugevam. Väga ohtlik uimasti, mis ülikiiresti tekitab tugevat sõltuvust. Kuidas välja näeb? Umbes rosina suurused heledad tükid, mille pind on poorne. Kuidas tarbitakse? Suitsetatakse. Cracki mõju algab sekundite jooksul pärast suitsu sissehingamist ning kestab kuni 10 minutit. Miks tarvitatakse? Cracki toime on samasugune nagu kokaiinil, tarvitaja tunneb ennast enesekindla, tugeva ja energilisena. Mõju on aga tugevam kui kokaiinil ning kestab lühemat aega. Tarvitajad tunnevad ka väga tugevat mõnu- ja erutuslainet. Miks on kahjulik?
Kuju peab olema sordile vastav, mitte laiali valgunud ega kokku surutud. Sisu analüüsil hinnatakse läbiküpsemise astet, kleepuvust, niiskust puutumiselastsust, värskust ja murenevust leivas ei tohi olla ka vähesest segamisest tulenenud tükke. Maitse hindamisel jälgitakse, et maitse oleks iseloomulik antud sordile, ei tohi olla kibedat või muud kõrvalmaitset. kuju peab vastama toote liigile; värvus helekollasest pruunini, mitte kõrbenud; sisu peab olema läbiküpsenud, poorne, ilma tükikesteta, käega katsumisel mitte niiske; maitse peab olema iseloomulik antud tootele; lõhn peab olema tootele iseloomulik; Erinevad saiatooted kaupluses: Magedad lihtsaiad Röstsaiad Täisterasaiad Krõbeda koorikuga saiad Vormisaiad sepikud ja segasaiad Kuklid Külmutatud ja eelküpsetatud saiad Seemnesaiad Dieetsaiad Tootjad: Fazer Pere Leib Jänku Juss PASTA Pasta on traditsiooniline itaalia köögi põhitoit. Pasta on rikastatud rauaga, foolhappe ja
1. Keemiline korrosioon: mõiste, näited Toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega, ei teki elektrivoolu Raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. 1. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal
lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidikiht, so värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Detail ühendatakse vooluallika + poolusega, elemendi pinnal tekivad ioonid, mis kohe reageerides lahusega oksüdeeruvad ja moodustavad detaili pinnale oksiidikihi. Elektrokeemiline oksüdatsioon toimub kõige rohkem Al, titaanis ja Cr ning nende sulfaatides. Oksüdeerimata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu. Põhjuseks on atmosfääris Al pinnale tekkiv poorne AlOH3 kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korrosiooni eest. Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: a)tekitatakse alumiiniumi pinnale värvitu oksiidi kiht, seejärel pinda töödeldakse värvainelahustega ja värvaine adsorbeerub oksiidi osakeste pinnale. Võib valmist ükskõik, mis värvi pinda, aga värvi püsivus on väike, sest pind ei värvu ühtlaselt; b)värvaine on juba elektrolüüdi sees, sellest tingituna moodustub ühtlase värvusega kiht
Üldjoontes: 6%vesinik ,43% hapnik,0,1% sügispuidu arvelt.Laiade aastarõngastega lehtpuupuit on tihedam ja raskem kui lämmastik,0,4% tuhk.Lingiin on termoplastne aine,mis on külmana kõva ja kitsaste aastarõngastega.Puukoor-kihid mis on väljaspool kambiumi.Mood ca soojas pehme.Puidu füüsikalised omadused.Puidu tihedus-materjali massi ja 10% kogu puu mahust.Koor koosneb sisekihist e niinest ja surnud rakkudega mahu suhe.Puit ehituselt poorne materjal,mille üldruumala sisald suuri ja väliskihist e korbast(ül kaitsta puud mehaaniliste,keemiliste ja väikseid õõnsusi.Sisaldab vett.Kompaktruumala ja puitaine massi suhet nim mikrobioloogiliste kahjustuste eest,ära hoida puu kuivamine).Praegusel ajal on puitaine tiheduseks.Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm 3 puukoorel suur väärtus küttematerjalina.Malts- ja lülipuit-maltspuit koosneb kohta (15% niiskus)
Transportimisel pika vahemaa taha Et vältida nähtavaid üleminekuid erinevate betoneerimisjärkude vahel Et tagada kogu massiivi üheaegne tardumine. 4. MINERAALSETEST TOORAINETEST SOOJAISOLATSIOONIMATERJALID Soojaisolatsioonimaterjalide eesmärgiks on ehituses hoonete piirdekonstruktsioonide soojapidavamaks muutmine, samuti kuumade pindade isoleerimine. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid on valmistatud looduslikust kivimist, klaasist või räbust ning on oma olemuselt kerge poorne materjal. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. Suuremat kasutust leiavad mineraalvillana (mineraalvatina) toodetavad soojaisolatsioonimaterjalid, mida saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvillad ei põle, ei kõdune, on suure soojapidavusega, vett mittesiduvad ning tuntud ka hea helisummutava materjalina. Tuntumad on klaasvill ja kivivill. 4.1 Klaasivill
põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid(sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, 2 püramiidluited(muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul - liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss - peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool(Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus. 17. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. 18. Kainosoikum. 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani
Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vallluited, püramiidluited (muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss- peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina), osadel puhkudel seostatakse tuule geoloogilise tegevusega, lössi Eestis ei esine. *korrasioon-tuule ihuv tegevus *Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? Endogeensed protsessid avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusel. Need on kõikuvad liikumised, kurrutusliikumised, murrangliikumised, maavärinad, magmalised protsessid, metamorfism. *Kainosoikum 65miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani
tsütoplasmas vett, anorgaanilise aine molekule ning orgaanilise aine monomeere, suhkruid. Ülesandeks siduda rakk tervikuks ning aidata läbi viia ainevahetust. Rakutuum Rakutuum on eraldatud membraaniga tsütoplasmast ning üldiselt on rakus üks tuum, tuumakuju järgib raku kuju. Eranditeks on mitmetuumne rakk on skeleti lihaskoe rakk. Täiskasvanul rakul tuum puudub- punased vererakud ( erütrotsüüdid). Tuuma ehituslikeks osadeks on 1.) tuumamembraan- kahe kihiline, hästi poorne, aineliselt sama rakumembraaniga v.a kolesterool. Ülesandeks eraldada tuuma sisu ja tagada side tsütoplasmaga. 2.) tuumaplasma ehk karüoplasma- poolvedel, orgaaniliste ainete kogum, vett ei ole. Ül: siduda tuuma osasid. 3.) tuumakesed- tuumaplasma tihenenud aine piirkonnad. Sisaldavad RNA-d ja valke. Tuumakesi võib olla 1-10. ÜL: nendes toimub ribosoomide süntees, sünteesitakse valke. 4.) kromatiinaine (kromosoomid)- moodustub DNA molekulidest ja valgu molekulidest(histoomidest)
m=MIt/zF Elektrokeemiline oksüdeerimine: pinnale tekitat. elektrokeemiliselt selle sama metalli või sulami oksiidikiht. Mat või det on anoodiks ning elektrivoolu läbilaskmisel moodust pos ioonid, mis reag elektrolüüdis oleva veega ja moodust oksiidikihi. Elektrokeemiliselt oksüdeeritakse kõige enam Al ja Ti ning nende sulameid. Oks-mata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu. Põhjuseks: atm-s tekib Al pinnale poorne Al(OH) kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korr eest. Seetõttu valmist Al detailide pinnale suht. paks oksiidikiht. E Al oksüd. meetodid: 1)Al pinnale valmist oksiidikiht, seejärel kastetakse det värvilisi aineid sisaldavasse lahusesse või pihust selle lahusega üle. Al-oksiid kui adsorbent seob need värvilised ained oma pinnale ning saadakse soovitava värvusega detailid; Pos om: lai värvigamma, neg om:
korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Tsinkkatete valmistamine: 1. Kuumtsinkimine terasdetailid tõmmatakse läbi sulatsingi 2. Kuumpihustus puhastatud detailidele pihustatakse sula Zn, selleks kasutatakse Zn- pulbrit või Zn-traati, mis sulatatakse gaasi- või kaarleegis 3. Elektrokeemiline (galvaaniline) katmine kaetav detail on katoodiks, elektrolüüdiks Zn-soola lahus (pinnal suured tsingi kristallid), kiht suhteliselt õhuke ja poorne, seega detailid kasutamiseks sisetingimustes 4. Difusioonimeetod puhastatud detail pannakse Zn-pulbriga trumlisse, trummel pannakse põõrlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale, pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht 5. Tsinkpulbervärv kasutatakse väga peenikest Zn pulbrit Alumiiniumi korrosiooni seaduspärasused Alumiinium on kõige stabiilsem pH4 juures, kuid kui pH<3,5, siis lahustuvus suureneb järsult
12 4. Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele. Betoonid liigitakse järgmiselt: - sideaine järgi ( tsement-, silikaat-, kips-, polümeerbetoon jt.); - täitematerjali järgi (betoon tiheda või poorse täitematerjaliga, eritäitematerjaliga, näit tulekindel betoon samotttäitematerjaliga); - struktuuri järgi - tihebetoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega; - poorne betoon, kus täiteaine terade vahe on täidetud kivistunud sideainega ja kunstlikult tekitatud pooridega; - mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon);
kõigub 60% - 98% juures, olenevalt tolmuosakeste suurusest. Filtrimine – puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga, toimuvad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud, sõelaefekt jne. Filtrite materjalid jagunevad: – Elastsed loodusmaterjalid, sünteetilised, metallkiu kangad – Jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas – Puistematerjalid staatilise või liikuva kihina – Märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju : käis- ehk kinnasfilter. Puhastusaste peaaegu 90 % igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Märgpuhastus – vaid juhul, kui gaasi jahutmine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud.
korrosioonikindluse tõstmiseks kasutatakse nikli lisandit. Tsinkkatete valmistamine: 1. Kuumtsinkimine terasdetailid tõmmatakse läbi sulatsingi 2. Kuumpihustus puhastatud detailidele pihustatakse sula Zn, selleks kasutatakse Zn- pulbrit või Zn-traati, mis sulatatakse gaasi- või kaarleegis 3. Elektrokeemiline (galvaaniline) katmine kaetav detail on katoodiks, elektrolüüdiks Zn-soola lahus (pinnal suured tsingi kristallid), kiht suhteliselt õhuke ja poorne, seega detailid kasutamiseks sisetingimustes 4. Difusioonimeetod puhastatud detail pannakse Zn-pulbriga trumlisse, trummel pannakse põõrlema ja kuumutatakse Zn sulamistemperatuuri lähedale, pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht 5. Tsinkpulbervärv kasutatakse väga peenikest Zn pulbrit Alumiiniumi korrosiooni seaduspärasused Alumiinium on kõige stabiilsem pH4 juures, kuid kui pH<3,5, siis lahustuvus suureneb järsult
teised materjalid-> poorsus suureneb. Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. Näiteks karboneerumine (ka karboniseerumine) Ca(OH)2 + CO2‡CaCO3 + H2O pH langeb alla 8,5->järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. 30 Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st
St. suhteliselt halb kate ‡ ei kasutata katuseplekkide valmistamiseks. 4. Difusioonimeetod- puhastatud detail pannakse koos Zn- pulbriga trumlisse, mis pannakse pöörlema ja kuumutatakse Zn sulamistemp. lähedale, pinnale tekib õhuke Fe-Zn kiht. 5. Zn pulbervärv- kasut. väga peenikest Zn pulbrit. Kuivanud värvikiht sisaldab 95% Zn. 123. Al kaitse korrosiooni eest Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht (2 kihti: tihe sisekiht paksusega 0,01-0,1 mm, ja poorne väliskiht 200-400 mm kiht Al2O3). 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale‡ saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. 124. Oksiid- ja fosfaatkatted *Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks
Hinnalt korundist odavam, kasutatakse laialdaselt mitmesugustes abrasiivtöötlustes. Smirgli nime all tuntakse mitmeid teisigi looduslikke värvilisi abrasiivaineid, mille kõvadus on 7-8. Päevakivi pehme abrasiiv, mida kasutatakse hambapasta komponendina ning on valemiga K[AlSi3O8]-Na[AlSi3O8]-Ca[Al2Si2O8] ning kõvadusega 6. Pimsskivi ka pehme abrasiiv, mida kasutatakse puidu ja metalli lihvimiseks. Kriiti kasutatakse poleerimiseks nagu ka treepelit, mis on kerge ja poorne settekivim. Teemant suure kõvadusega(10) ja väga kallis. Abrasiivmaterjalidena kasutatakse ainult selliseid teemante, mis on riketega ja ei kõlba seetõttu vääriskiviks ega muuks vastutusrikkamaks tehniliseks otstarbeks. Enamik kaevandatatavaid tehnilisi teemante ongi madalakvaliteedilised(nn bort). Suurimad tootjad Kongo, Venemaa, Austraalia. Teemant abrasiivmaterjalina on asendamatu nii teemandi enda kui ka mitmete teiste ülikõvade materjalide töötlemisel. Krunt- ja põhivärvid
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1
Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Nt. lubjakivi, graniit. 2. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis (graniit) on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimi koostisosad on jaotunud ühtlaselt üle kogu kivimi. Poorne tekstuur on omane purskekivimeile (pimss) 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib
Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp (relief valve) on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp (check valve) hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp (by-pass valve) hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter (full-flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Filtrielemendid liigituvad: a) traatkeerd- ja traatvõrkelement (element peale puhastamist uuesti kasutatav);
Monday 1 October y Erimaterjalide keemia (3EAP) Ülesehitus Fluoreeritud materjalid vedelkristallid oksiid ja poorsed materjalid oksiidmaterjalid ja kiled tseoliidid metallorgaanilised võrkmaterjalid tera.chem.ut.ee/~ivo/erimaterj/ Fluoropolümeerid FLUOORI OMADUSED JA MÕJU MOLEKULIDS · elektronegatiivseim suur tuumalaeng + väike aatomraadius valentselektronkihis 7 elektroni · ionisatsioonipotentsiaal (energia, et elektron välja viia): 1681 kJ/mol · polariseeritavus on väike see on seotud molekuli suurusega (võrdelises sõltuvuses) kuidas elektronkiht deformeerub laengu läheduses kergem on polariseerida, kui elektronid on tuumast kaugel · fluori puhul on elektronid lähedal: (väike vanderwaalsi raadius) aatomid saavad üksteisele lähemale minna > mõjutab molekuli suurust · f...
*töödeldud kivid *tehiskivid lubja segust,mis töötades suhteliselt hästi (-plokid.) jahvatakse kollerveskis survele, kuid halvasti Looduslikud kivid ja millele lisatakse tõmbele. Kivimite müüritöödel kasut vesi. Kivineb veeimavus sõltub nende laialdaselt. Oluline on kivi hoidmisel autoklaavis. poorsusest( poorne kivim tugevus, tihedus, Mahumass: 2000 kg/m3 imab rohkem vett, kui väljanägemine.Eestis , värvus valge.Mõõdud vähepoorne). Kivimi suur kasutatakse müüritöödel samad,kasut ka poorsus suurendab tema tihedat põllukivi ja ka "moodultellist" mille sooja pidavust, kuid paekivi. Põllukivi h=9..
· Klaasimaal e. vitraazkunst o värvilised klaasid seotakse tinariba abil G R A A F I K A - nimetatakse ka must-valgeks joonistuseks. Kujutav Kunst- · tekkis koos trükipressiga Hiinas 6. saj pKr, Eur. 15. saj. · Palju eri tehnikaid a) kõrgtrükk trükiplaat, millelt värv kantakse üle paberile, kõrgemad kohad värviga. b) lametrükk litograafia, lameplaat, rasvane, poorne kiviplaat. c) sügavtrükk värv on sügavamates aukudes, värv voolas paberile, metall, vask plaat. T A R B E K U N S T ja disain. Tänapäeval ei tehta enam vahet tarbekunstil ja disainil. Tarbekunst - Enamus tööd on tehtud käsitsi. Disain masinatega, masstoodang, disaineri moodi, kavandite järgi a) Keraamika - Savist esemed, 10 000 aastat vana, vanimad Jaapanist. b) Metallehistöö jaguneb materjali järgi
Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata niiskusele. Seestpoolt tulevat gaase tuleb isoleerida aurutõkkega. (Isoveri spetsiaalne toode on Isover Vario Duplex). Väljast tuleb kindlasti jätta tuuletõkke plaadi peale vähemalt 30 mm distantsliist, et auru ja niiskust läbilaskev tuuletõkke plaat saaks kuivada. Üldiselt pööratakse rõhku õhukindlale ehitusele. St maja peaks hingama läbi ventilatsiooni. Klaasvill on oma struktuurilt poorne ning hästi heli summutav. Jällegi on loodud erinevad materjalid erinevatesse kohtadesse. Näiteks põrandate jaoks on loodud mõlemalt poolt klaaskiudvildiga kaetud heli- ja soojusisolatsioon ISOVER FLO. EN standardite järgi liigitatakse ISOVER-i pehme ehituslik klaasvill kuulub kõrgeimasse klassi A1. ISOVER-i isolatsioonimaterjale võib kasutada kõikide ehitiste tuleklassides. 10 (tulekindel TP-1, tuldtakistav TP-2, tuldkardetav TP-3)
C M - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm ; n - lahustunud aine moolide arv, mol; V - lahuse ruumala, dm3 Kasutatakse: ➢ lahustunud ainete (kõrgmolekulaarsete ühendite) molaarmassi määramisel ➢ Loomade ja taimede ainevahetuses oluline. ➢ Vee jaotumine kudedes oleneb osmootsest rõhust. ➢ Pöördosmoosi (Обратныйосмос) tehnoloogiat kasutatakse tänapäeval laialdaselt joogivee tootmisel mereveest. ➢ Ehitistes poorne materjal: betoon, keraamilised materjalid, savi, polümeersed kiled (polüetüleen, polüpropüleen). ➢ betoonist mahutid, mis on maa sees ja milles on lahused on tüüpilised osmoosiprotsessi tekkekohad. 60. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid,mitteelektrolüüdid. Elektrolüüdid - ained, mille vesilahused ja/või mis vedelas olekus juhivad elektrivoolu. st.
q = - × grad (t ) [W/m²] , kus lambda on soojusjuhtivustegur. 61. Soojusjuhtivusteguri mõiste. Millest oleneb materjalide ja ainete soojusjuhtivustegur ja kuida? Mõningad näitet selle väärtusest erinevatele materjalidele. Lambda on soojusjuhtivustegur ehk võrdetegur, mis iseloomustab antud materjali võimet juhtida soojust ja see oleneb ainest millest keha koosneb, agregaatolekust, aine struktuurist, tihedusest, poorsusest, niiskusest ja keha temperatuurist. Kui on poorne ja kuiv materjal siis halvem soojusjuht, vedelike ja metalli sulamite puhul temperatuuri tõusul lambda väheneb, gaasidel, puhaste metallide ja mittemetallidel tõuseb. Mõned väärtused: Vesi(0,6 W/m*K), Õhk(0,025-0,05), Cu(360), Al(220), Klaas(0,75) 62. Soojusjuhtivus ühekihilises tasapinnalises seinas. Soojushulga valemi tuletus vastava skeemi alusel. Seina termilise takistuse mõiste. Tuletus ja skeem vihikus. Termiline takistus: R = [m²*K/W]
q grad (t ) [W/m²] , kus lambda on soojusjuhtivustegur. 61. Soojusjuhtivusteguri mõiste. Millest oleneb materjalide ja ainete soojusjuhtivustegur ja kuida? Mõningad näitet selle väärtusest erinevatele materjalidele. Lambda on soojusjuhtivustegur ehk võrdetegur, mis iseloomustab antud materjali võimet juhtida soojust ja see oleneb ainest millest keha koosneb, agregaatolekust, aine struktuurist, tihedusest, poorsusest, niiskusest ja keha temperatuurist. Kui on poorne ja kuiv materjal siis halvem soojusjuht, vedelike ja metalli sulamite puhul temperatuuri tõusul lambda väheneb, gaasidel, puhaste metallide ja mittemetallidel tõuseb. Mõned väärtused: Vesi(0,6 W/m*K), Õhk(0,025-0,05), Cu(360), Al(220), Klaas(0,75) 62. Soojusjuhtivus ühekihilises tasapinnalises seinas. Soojushulga valemi tuletus vastava skeemi alusel. Seina termilise takistuse mõiste. Tuletus ja skeem vihikus. Termiline takistus: R [m²*K/W]
üle 12 või alla 4. c. Atmosfääris oleneb tsingi korrosiooni kiirus otseselt atmosfääri puhtusest. Korrosioon on kiireim merevees ning aeglaseim maa atmosfääris. Tavaliselt kattub tsink atmosfääris ZnCO33Zn(OH)2 (aluseline sool) kihiga, mis on tihe, hästi nakkuv, vees ei lahustu ning kaitseb tsinki edasise korrosiooni eest. Kui sarnane kiht tekib vees on see poorne ning ei kaitse tsinki korrosiooni eest. d. Tsingitud terasplekki ja tsingitud terasest konstruktsioonielemente tuleb hoida kuivas, hästi tuulutatud kohas, sest vastasel juhul tekib juba mõne päevaga tsingile valge rooste kiht, mis hävitab tsingi väga kiirest. Kui rooste kiht on juba tekkinud tuleb kahjustatud pinda töödelda kemikaalidega, mis pidurdavad tsingi edasist hävingut. Kui tsink on
Teebetoon Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitus asfaltbetoonsegu, kuid betooni kasutamine annab asfaldi ees rida eeliseid, nagu näiteks: suurem koormustaluvus ja vajumiste ning rööpmete tekke vältimine. Suurem kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis- sulamistsüklitele. Teebetooni paigaldamine toimub spetsiaalse betoonilaoturi abil. 34.Vahtbetoon, korebetoon Vahtbetoon on poorne kergbetoon, mis valmistatakse spetsiaalsete lisaainete, tsemendi, liiva ja vee segamisel. Madalate tiheduste puhul on segu peaaegu isetasandub ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb sademeid, mis põhjustavada valupinna ebatasasusi.
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
peenfraktsioon, jahvatatud liiv, jahvatatud kipskivi, alumiiniumpulber ja vesi. Eestis on valmistatud plokke ka silikaltsiidist. Korralikult segatud mass valatakse metallvormidesse ja päpärast tardumist lõigatakse lõikemasinal terastraatidega plokkideks ja plaatideks. Seejä Seejärel tooted autoklaavitakse kõrge niiskuse ja rõhu juures autoklaavis, kus need saavutavad lõpliku tugevuse. Materjal on kerge, poorne (lahtiste pooridega) ja suhteliselt vä väikese tugevusega. 24 12 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokkide mõõdud: laius 100, 150, 250, 300, 380mm kõrgus 300 ja 200mm pikkus on 600mm. Seinaplokkide kasutamisel eeldatakse
värvid Tulekaitsevärvid. Jaotatakse tule levikut tõkestavateks ja vahtutekitavateks värvideks. Tulelevikut tõkestavate värvide põhimõte on selles, et tule mõjul tekivad värvi koostisosadest gaasid, mis summutavad tuld. Kasutatakse nii välis- kui sisevärvina; pealtnäha ei erine tavalisest värvist. Vahtutekitavad värvid on tuleohutuse seisukohalt põhilised. Nendega saab tõsta konstruktsioonide pindade tuleohutuse kategooriat, sest nad paisuvad kuumenedes ja tekkinud poorne kiht ei lase kuumusel tungida kaitsekihi alla. Korrosioonivastased värvid. Kasutatakse nn. korrosiooni tõkestavaid pigmente, mis takistavad korrosioonireaktsioone. Kasutatakse alusvärvina, mille peale kantakse alküüd-, epoksüüd-, polüuretaan- või silikaatvärve. Puidukaitse värvid. Neid puiduliike, mis ei ole eriti mädanikutundlikud, kaitstakse puidukaitsevahenditega värvimisega. Need tungivad mõne mm sügavusele puu sisse ja kaitsevad seda
vahend.Tihe kelme, veeauru läbilaskvus väike Lubivärv - Fassaadivärv, mille sideaineks on kaltsiumhüdroksiid, mis õhus lenduva süsihappegaasiga reageerides moodustab kaltsiumkarbonaadi. Valmistatakse kõrgekvaliteedilisest kustutatud lubjast ja veest. Kivist välisseintevärvimiseks eriti seal, kus on kasutatud lubimörte ja krohve ning lubivärve. Võib kasutada nii kivi, kergbetooni pindadele, samuti krohvipinnale. Poorne, kuid mehaaniline tugevus väike, Ka väävlioksiide sisaldavatööstuspiirkondade õhu suhtes madal püsivus. Heledad värvitoonid. Värvida tuleb tihti. Lubi-liimvärv lisatud 1% tselluloosliimi kleepuvuse ja kontsistensi parandajaks Mõlemad kasutusel restaureerimisel Silikaatvärv - Kaasaegne kivimajade fassaadivärv, mis koosneb kaaliumvesiklaasist, täiteainest ja pigmentidest. Kasutatakse krohvipindadel, kui on nõutav kõrge veeauruläbilaskvus
m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatise suhtega m= MIt / zF Elektrokeemiline oksüdeerimine pinnale tekitatakse elektrokeemiliselt selle sama metalli või sulami oksiidikiht. Materjal või detail on anoodiks ning elektrivoolu läbilaskmisel moodustuvad positiivsed ioonid, mis reageerivad elektrolüüdis oleva veega ja moodustavad oksiidikihi. Alumiiiniumi oksüdeeritakse sest atmosfääris tekib Al pinnale poorne Al(OH) kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korrusiooni eest. Alumiiniumi oksüdeerimisel kasutatakse 2 tehnoloogiat: (4-10nm oksiidikoht) >1000/2000 x · Tekitatakse alumiiniumi pinnale oksiidi kiht, misjärel viiakse detail värvaine lahusesse kus Al-oksiid adsorbeerib värvaine oma pinnale. · Värvaine sisaldub juba elektrolüüdi lahuses ja värvikiht saadakse kohe, värvide valid on väiksem. [V.k 41.] 39
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitil...
tarrendid Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilved- vedelik gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste mõõtmed; Vaht- gaas vedelikus, ka tahke vaht (vahtplast), gaasi või vedelikku sisaldav poorne aine (aktiivsüsi, mineraalid), tahke kolloidlahus (värviline klaas). Hüdrofoobsed (omavad vees laetud pinda, moodustavad nn. elektrilise kaksikkihi), nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast- koagulatsiooni. Pole püsivad. Näiteks savid. Hüdrofiilsed (sisaldavad rühmi, mis moodustavad H-sidemeid vee molekulidega) Näiteks valgud, mõned polümeerid
Biokorrosioon mikroorganismide toimel (bakterid, seened, veetaimed ). NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgemal temperatuuril tekib raua pinnale oksiidikile, mis koosneb mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemiline korrosioon esineb näiteks gaasiturbiini labidates, reaktiivmootori düüsides, sisepõlemismootori silindrites jm. 4. Elektrokeemiline korrosioon Võtab osa kaks metalli ja elektrolüüt. Elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosion on seotud galvaanielementide tekkega
Tavaline puitlaastplaat D V2/- Melamiinpinnaga puitkiudplaat D V2/- Lakitud puit, kuusk E -/- Poorne puitkiudplaat E -/- Paberpinnaga klaasvillaplaat E -/- Puit ja metall Puit süttib seda kiiremini, mida kõrgem on ümbritsev temperatuur (200 °C 12-15 min, 400 °C <1min. Kiirgusel 50 kW/m2 kulub süttimiseks 15-30 s, 20 kW/m2 ca 2,5 min. Alla 10 kW/m2 kiirgus ei ole piisav puidu süütamiseks. Pürolüüssoojuseks on 350-400 °C.
Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Küprosel, Iisraelis, Marokos, samuti USA-s. Mandlid kasvavad õunapuu suurustel ja kujuga puudel. Mandlipuu on luuviljalistest bioloogiliselt kõige lähedasem virsikupuule. Kui enamasti kõikidel luuviljalistel on söödav osa luuümbris ehk viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum. Tuntakse magusaid mandleid ja mõrumandleid. Magusate mandlite alaliigiks on nn praksuvad mandlid, millel on eriti poorne ja kerge praksuga purunev koor. Et need mandlid oleksid võimalikult heleda ja pehme kestaga, töödeldakse neid väävelhappega. Mõrumandlid on eelmistest välimuselt raskesti eristatavad. On vaid mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga. Sisaldavad mürgist sinihapet. Seetõttu on tooreste ja töötlemata mõrumandlite söömine tervisele ohtlik. Mõrumandlitest valmistatakse mõrumandliõli. Enamik kõvema koorega mandleid kooritakse juba enne eksportimist. Nn
2)õõnetega toodete vormimine Mullkeraamikaks nimetatakse tooteid, mida toodetakse mulletekitavaid lisandeid sisaldavatest Gaaskeraamika Mass kobestub gaaside toimel, mis tekivad gaasitekitajate lagunemisel. Levinum 3.4.5.1. Plaatide valmistamine Plaate valmistatakse kas lobri- või kuivpressimise meetodil. 3.4.5.1.1. Veeimavus Plaadi klass Iseloomustus Veeimavus,massi % I paakumiseni põletatud, tihe <0,5% II paakumiseni põletatud 0,5-3 III paakumiseni põletatud 3-7 IV poorne >7 Mida suurem on plaadi tihedus, seda parem on keemiline püsivus. IV rühma külmakindlus on madal. .Eriotstarbelised kivid. Kanalisatsiooni ja drenaazitorud Kergkruus Agloporiit saadakse savikate materjalide, kivi- või pruunsöe tootmisjääkide, räbude ja tuhkade jms. segu paakumisel ning jahtunud silikaatse sulami peenestamisel. Agloporiit on suure avatud poorsusega materjal. 3.4.10.Glasuur Glasuuriks nimetatakse õhukest klaasjat kihti, mis on tekkinud toote pinnale kantud ainete
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Tavaline kasevineer D V2/- Tavaline puitlaastplaat D V2/- Melamiinpinnaga puitkiudplaat D V2/- Lakitud puit, kuusk E -/- Poorne puitkiudplaat E -/- Paberpinnaga klaasvillaplaat E -/- Puit ja metall Puit süttib seda kiiremini, mida kõrgem on ümbritsev temperatuur (200 °C 12-15 min, 400 °C <1min. Kiirgusel 50 kW/m2 kulub süttimiseks 15-30 s, 20 kW/m2 ca 2,5 min. Alla 10 kW/m2 kiirgus ei ole piisav puidu süütamiseks. Pürolüüssoojuseks on 350-400 °C. Puitu võib kasutada kandetarindites järgmiselt:
Pikaajalisel vees seismisel värvub tammepuit tumedaks. Saar. Ta on lülipuiduline puu, kõva ja ilusa mustriga. Saarel on hästi töödeldav puit. Saarepuitu kasutatakse nagu tammegi - peamiselt viimistlustöödel ja parketina. Sanglepp ehk must lepp. Sanglepp on pehme, ühtlase struktuuriga ja hästi töödeldav puit. Sellest tehakse vineeri ja vähesel määral ka laudu. Haab. Eestis kasvavatest puudest on haab kõige kergem. Haava puit on pehme, poorne ja hästi töödeldav. Haavast tehakse laudu, mis ei kuumene liialt. Haavalaudu kasutatakse sauna leiliruumides. Haavast tehakse ka katuselaaste. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mille poolest erinevad kuuse- ja männipuit? 27 2. Mis puitu kasutatakse vineeri tootmiseks? 3
laeng. Elektrokeemiline oksüdatsioon: detail on anoodiks. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidikiht, so värvus, paksus, tugevus ja elektrilised omadused. Detaili pinnale moodustub oksiidikiht. Elektrokeemiline oksüdatsioon toimub kõige rohkem Al, titaanis ja Cr ning nende sulfaatides. Oksüdeerimata Al ei pea looduskeskkonnas eriti kaua vastu. Põhjuseks on atmosfääris Al pinnale tekkiv poorne AlOH 3 kiht, mis ei kaitse Al sügavamaid kihte korrosiooni eest.. Seetõttu valmistatakse Al detailide pindadele paks oksiidi kiht, et ta vastupidavam oleks ehitustel. Alumiinium, mis tuleb tootmisest, omab 4-10nm oksiidikihti, seda suurendatakse tehislikult 1000-2000 korda. Selleks kasutatakse kahte tehnoloogiat: a)tekitatakse alumiiniumi pinnale värvitu oksiidi kiht, seejärel pinda töödeldakse värvainelahustega ja värvaine adsorbeerub oksiidi osakeste pinnale. Võib valmist ükskõik,
Atsetüleeni teine omadus, mida peaks teadma, on tema lagunemine algkomponentideks – süsinikuks ja vesinikuks suure temperatuuriga üle 350º C ja üle 2 baarilise rõhu juures löökidega transpordil ja hoidmisel. Selleks, et ära hoida atsetüleeni lagunemist surutud gaasilises olekus, siis balloonid tema hoidmiseks täidetakse seest poorse massiga väga väikeste pesadega. See välistab balloonis tekkiva gaasilise atsetüleeni olemust. Poorne mass on veel immutatud atsetooniga, milles lahustatakse atsetüleeni. Selline kooslus vähendab atsetüleeni lagunemist ja hoida gaasi väikese surve all ja vähendades seega plahvatusohtliku lagunemise tekkimist. Juhuslikkuse poolest võib ikkagi tekkida gaasi lagunemine mitte ettevaatliku ballooni käsitlemise tulemusel. See kas kukkus või sai põrutada, kuumenes üles või mittekorras seadmetega, mille tulemusel keevitusleek võib sattuda ballooni tagasilöögi tagajärjel
poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Lubja, alumiiniumi ja vee vahel toimub järgmine reaktsioon:
· Mannen e mander: mandri: mandrit: mandrisse: mandrite: mandreid: mandritesse e mandreisse · Tanner e tander: tandri: tandrit: tandrisse: tandrite: tandreid: tandritesse e tandreisse Alltüüp RAUDNE: · Raudse, raudset, raudsesse, raudsete, raudseid, raudsetesse e raudseisse · ne-liitelised sõnad, millel liite ees on konsonant · Gen alates asendub n-häälik s-iga (absurdne, eilne, ilmne, homonüümne, nasaalne, oraalne, poorne, rööpne, siinne, vaimne, õudne, ürgne) Alltüüp ÕPIK · Õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse e õpikuisse · 3- ja enamasilbilise genitiiviga sõnad, v.a II kk akvaarium- ja seminar-tüübilised, IV kk habe-tüübilised ja V kk ne-, s- sõnad. · Arendatav, forint, jogurt, kirjutaja, meeletu, ootamatu, räpakas, sajas, sidur, sihtur, tihe, tüse, valgusti, varrukas, õpetatav, üheksas
atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem. Seejuures muutub tuum koonusekujuliseks ja kahvatuks, lüheneb tunduvalt ja tema piirjooned ähmastuvad. Samuti lühenevad leegi ülejäänud tsoonid. Kogu leek omandab sinakaslilla värvuse. Leek põleb mühinal, valjus sõltub hapniku rõhust. Oksüdeeriva leegi temperatuur on kõrgem kui normaalleegil, kuid sellega ei tohi keevitada liiga suure hapnikusisalduse tõttu. Liigne hapnik põhjustab õmblusemetalli oksüdeerumist, mistõttu saadakse poorne ja habras õmblus. Oksüdeerivat leeki on lubatud kasutada messingi keevitamisel. Sele 3.4. Oksüdeeriv leek Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul siis, kui põletisse antava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta tuleb vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma selguse, tuuma otsale tekib aga roheline kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on
Need peegeldatud lained võetakse vastu anduritega ja saadakse PEK peale. 4.PEK võtab peegeldatud lained vastu ja konverdib need elektrilisteks signaalideks, mis kontrolleriga analoogsignaalideks muudetakse. 5.Ekraani sõrmega puudutamisel osa pinnalainete energiast neelatakse. 6.Vastuvõtja fikseerib selle muudatust, aga mikrokontroller arvutab välja puudutamise punkti koordinaadid. See tüüp reageerib puudutamise peale asjaga, mis on võimeline laine absorbeerima (sõrm, kinnastatud käsi, poorne kumm). Kõige suurem pluss on sellist tüüpi ekraanide puhul võimalus teada saada mitte ainult puutepunkti koordinaadid, aga ka puutejõu pinnalainete absorbeerimise tase sõltub rõhu suurusest puutepunktis (ekraan ei deformeeru puudutamise ajal). Selline ekraan on väga läbipaistev, kuna valgustus läheb läbi klaasi, mis ei sisalda resistiivset ega juhtivat katet. Mõnel juhul klaasi üldse ei kasutatagi, et vältida peegeldusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
