) käivitajaks. 1.4. Rakukest Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke rakukest. Esmane rakukest koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO 3, SiO2). Mitmete puuliikide puit on nendest nii läbi imbunud, et löögi mõjul see ei lõhene, vaid puruneb kildudeks.
puhul. *Jõelamm on jõesetetest koosnev tasane ala oru põhjas, mida jõgi suurvee ajal üle ujutab. *Looklev jõgi haarab põrkeveerudelt pidevalt kaasa setteid ja kuhjab need aeglasema vooluga sängiosadesse. Nii muudab säng pidevalt asukohta. Sellise aeglase muutumise tagajärjel moodustub lamm. *Delta jõesetetest koosnev tasandik jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutatakse. * Aerotsoonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumaveed. *Põhjaveereziimi võib mõjutada inimtegevus. Veetaseme alanemine on märgatav vee väljapumpamisel. Alanduslahter kujuneb kaevu ümber, kui sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub. *Põhjavett alandatakse teadlikult maavarade kaevandamisel.
Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasma ümbritseb rakutuuma, on koostiselt poolvedel ning seal paiknevad membraanidega ümbritsetud moodustised organellid. Raku olulisemad organellid on tsütoplasmavõrgustik (koosneb arvukatest kanalikestest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained, pinnal
Ainevahetus sõltub raku membraani pindalast ja siseruumala vahelisest suhtest. Mida suurem on rakk seda väiksem on suhe. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid. 7.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. Koostis: valdavalt vesi, mineraal- ja bioaktiivsed ained Ülesanded: liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. 8.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks, mis sisaldab DNA'd, valke, RNA'd ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. Mikroskoobi all on näha ka tuumaksi, milles toimub ribosoomide süntees ja kromosoomidelt intensiivne rRNA süntees. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. 9.Tuumakese ülesanded.
kroonilisi kopsuhaigusi. Ägedat leilisauna ei soovitata külastada rasedatel, aga ka põletike korral. Samuti tuleks hoiduda saunast 2-4 nädalat pärast operatsiooni. Soome saun ei erine oluliselt leilisaunast, ainus eripära on väiksem õhuniiskus. Aurusaun Aurusaun on mugavamaid viise, kuidas vabaneda kehasse kogunenud mürkidest, sest kuumus kiirendab kehas toimuvaid keemilisi protsesse. Saun on nahka puhastava toimega, kuna kuumuse käes naha poorid avanevad, surnud rakud eemalduvad koos mustusega ning seetõttu paraneb ka naha jume, tekstuur ja elastsus. Naha aurutamine aitab vabaneda argipingetest, lõdvestuda ja taastuda. Leevendab lihaspingeid ning kuiva ja pragunenud nahka. Hävitab bakterid ja viirused. Võib kombineerida paljude ilu- ja naha noorendamisega seotud hooldustega. Soojus ja niiskus intensiivistavad protseduuri mõju organismis. Traditsioonilise aurusauna juurde kuulub ka massaaz.
tõuseks 3 5 kraadi? Liustike sünd Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e. firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3. Sellele voolav sulamisvesi ja vihamvesi tihendavad firne veelgi, sellest kaovad poorid ja ta muutub liustikujääks tiheduseda 0,850,9 g/cm3. Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma. Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema 6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest paksusest jääst. Jää on plastiline ja liigub kihti. Mida paksem on jää, seda kiiremini jõuavad edasi temast väljapressitud liustikukeeled ja seda kaugemale need ulatuvad.
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
* munarakud, spermid * vöötlihasrakud * pun verelibled 5. Tsütoplasma KOOSTIS Vesi 60-90% Mineraalained (Na+, Cl-) Orgaanilised ained ehk biomolekulid ÜLESANNE Seob rakuosad tervikuks 6. Rakutuum EHITUS Tuumaümbris – kahekordne Tuumake – tihenenud koht, kus tekivad ribosoomid Poorid – väikesed avakesed Karüoplasma – tuumaplasma Kromatiin – moodustuvad lahtikeerdunud kromosoomid ÜLESANDED Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse (kromosoomid) Osaleb päristuumse raku jagunemisel KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 7. Kromosoomid Inimese keharakkudes 46 kromosoomi (esinevad paaridena)
Värviliigid: Lateksvärvid: Tegemist on vedeldavate ehitusvärvidega. Kasutatakse nii sise- ja välisvärvidena, kui ka kunsti värvina. Lateksvärvid on sideaineks väikeste piisakeste kujul veel hajutatud polümeer. Kui vesi aurustub lähevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Kelme on painduv ja kuivab kiiresti, kuid lõplikud omadused kujunevad välja alles kahe nädala pärast. +/- +lihtne värvida. –lahtised poorid, millesse võib niisketes +nakkub hästi ruumideskergesti tekkida hallitus +palju värvitoone -Raske hooldada. +kuivab kiiresti +praktiliselt lõhnatu Liimvärvid: Koosnevad kriidi ja mõne vesilahuse segust. Liimvärvid on traditsiooniliselt sideainena kasutatud naha-, kondi-, taime-, tselluloosi-, või kasuiinliimi ning rukkijahu kliistist. Liimvärviga võib katta nii krohvi, kipsi, kivi kui ka papi ja paberit. Puidule värvi ei
Tiina Randla 20.02.13 12.03.13 Teooria Geelkromatograafia on segude lahutamise meetod, mis põhineb lahuses esinevate ainete eri suurusega molekulmasside liikumiskiirusel. Ained liiguvad läbi peeneteralise geeli erineva kiirusega: suure molekulmassiga osakesed liiguvad kiiremini kui väikese molekulmassiga. Protsess viiakse läbi kolonnis, kus on pundunud geel ja mille poorid on samas suuruses lahuse makromolekulide dimensioonidega. Geelkromatograafias kasutusel olevad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Selleks, et uuritav proov saaks läbi kolonni liikuda, voolutatakse kolonni pidevalt vesilahusega ning kogutakse väljuv fraktsioon kindla mahu kaupa. Kogutud fraktsioonide kindlakstegemiseks kasutatakse füüsikalisi ja keemilisi analüüsi meetodeid.
molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise poorse geeli erineva kiirusega. Geelkromatograafia meetodit kasutatakse makromolekulide (biopolümeeride) lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Protsess viiakse läbi kinnises süsteemis kolonnis, mis on täidetud pundunud geelgraanulitega, mille poorid on samas suurusjärgus lahuses sisalduvate makromolekulide mõõtmetega. Geelkromatograafias kasutatakse geele, mis koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad mahud: · kolonni vaba maht (graanulitevahelise vedeliku maht) VV · graanulitesisese vedeliku maht VS · geelmaatriksi maht Vg · täidise kogumaht Vt Kui kolonni juhtida erineva molekulmassiga ainete segu, siis molekulid lahutuvad
iseloomu). Toorvee kvaliteedist sõltub filtri tüüp ja materjali valik ehituseks, filtreeriv materjal ning osakeste suurus . See loomulikult ei tähenda, et standardseid filtreid ei peaks valmistama. Filtri puhul on tähtis parameeter tema efektiivne mahutavus, mis tagab vajaliku kestvusega filtreerimisaja ilma, et filtri takistus tõuseks nii suureks, et tekiks filtrist läbivoolu oht. Filtri takistus on ilmses sõltuvuses sadenevast ainehulgast filtrile. Setete tekimisel osakeste vahelised poorid ning vee hulk, mis läbib filtrit, väheneb. Teades filtreeimiskiirust ning filtri mahutavust valitakse filtri materjal, hulk ja tüüp. Osakeste suurusel on seejuures otsustav tähtsus filtreerimisel. Nende nõuete kohaselt valitakse filtri tüüp ja määratakse tingimused. Filtri tüübi valikul tuleb otsustada aeglase või kiire vahel. Viimase 20 aasta jooksul on paljudes riikides kasutatud kaheastmelisi filtreid. See filter on väga efektiivne tugevaks filtreerimiseks
veekogudest. Vabapinnalise vee korral veeping üldiselt kopeerib maapinda, kuigi tasandab seda. Ülaveekiht- vabapinnalise põhjavee eriviorm, sageli on teke tehnogeenne. Reostuskatitstus sisuliselt puudub. Kasutus lokaalne ja tihti lühiajaline, näiteks taludes joogiveena. Käitub samuti nagu vabapinnalise põhjavee kihi vesi, aga varud on palju väiksemad. 10. Surveline põhjaveekiht Veekiht paikneb kahe veepideme vahel. Kihi poorid on küllastunud veega. Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja. Seda vett nimetatakse arteesiaveeks. Vabapinnalist ja survelist põhjaveekihti saab eristada rõhkude alusel. Survelise põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud. Kuigi reostus on võimalik toitealadel. Surveline põhjaveekiht on Eestis joogiveeks ning seega tuleb kaitsta toitealasid. 11. Lõimis
mis sõltub maaharimisest. Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. 28. Mulla poorsus. Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult.Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ja mittekapillaarsed poorid 29. Mulla eripind. 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes 30. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumuse sisaldusest, niiskusest Mullasidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.Väikese
indool, skatool, merkaptaanid hemolüüs tekib methemoglobiin, HbOH · Liha valkude omastatavus, liha valmimine, veesidumisvõime · C ja F o ümberarvutus KILE · Kiire pruunistamine Paljude liharoogade valmistusõpetus algab soovitusega lihatükk või -tükid kõigepealt pannil kiiresti pruunistada ja alles siis asuda järgmiste etappide juurde. Pruunistamise mõte. Väga paljud autorid kinnitavad senini, et pruunistamisel liha poorid sulguvad ning lihamahl püsib kuulekalt liha sees. Tänapäevasema suunitlusega autorid aga küsivad põhjendatult: miks siis tekib taldrikule tõstetud pruunistatud steegi ümber õige pea terve lihamahla järveke? Müüdid liha ümber. Juba poolteist sajandit on jätkuvalt käibel olnud mitmed väärarvamused ja valed juhised liha kuumtöötlemiseks, mida keegi ei näi julgevat korrigeerida. Kodukokk järgib enamasti kuulekalt ajakirja või kokaraamatu juhiseid ega oskagi paremat tulemust
Absoluutsest tihedusest, tihedusest ja poorsusest sõltuvad paljud materjali füüsikalised omadused (soojuspidavus, veeimavus, tugevus, jne). Poorsed ja õhksed ehitusmaterjalid on head soojaisolaatorid, kuna poorides ja tühimikus on õhk, ning õhk on väga väikese soojusjuhtivusega. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist Mida poorsem on soojaisoleermaterjal, seda paremini ta soojust isoleerib. Kinnised poorid on efektiivsemad kui lahtised poorid. 14 Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini. Madala tihedusega materjal on kergem, järelikult on kergem paigaldada. Kuidas sõltub tsemendikivi või betooni tugevus poorsusest?
LASUVUSTIHEDUS MULLA PAISUMISE TULEMUSENA KEVADEL LASUVUSTIHEDUS VÄHENEB JA SUVEL MULLA KUIVADES SEE SUURENEB 30. Mulla poorsus. … mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride summaarne maht % rikkumata ehitusega mulla üldmahust Pü(%)= De-Dm/De*100 a) Kapillaarne poorsus- poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Täituvad mullas niiskumisel veega b) Mittekapilaarne poorsus- üldpoorsuse ülejäänud osa. Poorid täidetud õhuga. 31. Mulla eripind. … 1 g kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind m2 32. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. 1) Plastilisus- väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda välise jõu lakkamist. Omane niiskele mullale 2) Kleepuvus- mulla omadus mitmetele esemetele kleepuda, vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt
Tuum On raku päriliku informatsiooni edasikandja, edasikandmine toimub DES oksüribo DNA kaudu. DNA-s sisalduv info kantakse edasi (informatsiooni) mRNA- le, (ribosmaalsele) rRNA-le ja (transport) tRNA-le. Tuumas sisaldub kromatiinaine, sisaldub tuumake ja sisaldub nulkeopasma(e karüplasma) ja on ümbritsetud tuumaümbrisega. Tuuma-membraanis on kaks membraani (sisemine ja välimine membraan) ja neid ühendavad tuuma poorid. Tuuma poorid on ühendatud kareda endoplasmaatilise võrgustikuga. 35. 36.ORGANELLID LÕPPEVAD 37. Raku tsütoplasmast võib ka leida rakusisaldusi ehk inklusioonie, millel puudub kindel ülesanne. 38. Neid jaotatakse talituslikult: 1. Troofilised inklusioonid talitlevad selliste varuainetega nagu glükogeen(graanulitena maksas, vöötlihastes), lipiidid(rasvatilgakesed energia varud, või lühiajaliselt nt
Bakterid koostöö Puudub membraaniga piiritletud ruum Tagab toitainete laialikandmise rakus Raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 2. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil Organismide jaotus üldise ehitusplaani alusel: toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 1. Üherakulised organismid Tuumasisene plasma – karüoplasma Mikroskoopiliste mõõtmetega Sisaldab kromosoome ja valke
Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahharide, orgaanilisi happeid jt. Selles on esindatud ka kõik biopolümeerid: polüsahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum 1. ... avastati 1831 ning seetõttu on ta üks paremini uuritud rakuorganelle. 2. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 3. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. 4. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Rakujagunemise alguseks pakitakse nad nii kokku, et neid on võimalik karüoplasmast eristada. 5. Tuumas on üks või mitu tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. 6
Raku sisemus on täidetud poolvedela ainega ehk tsütoplasmaga. Selle peamiseks koostiseks on vesi. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukelotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jaa nii edasi. Anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskonna põsiva Ph taseme. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.. Neid enamus rakkudes ei näe, kuna nad on lahti keerdunud väga peeneteks niitideks. Tuumas võib näha mitut tuumakest. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub
Ta oli füüsik. Hooke tegeles optika probleemidega ja ehitas mikroskoobi selleks, et uurida mitmesuguste füüsikaliste kehade silmale nähtamatut ehitust. Paljude esemete hulgas, mida Hooke vaatas ja uuris, oli üheks kõige huvitavamaks kork, korgitamme koor. See, mida õpetlane nägi, oli hämmastav. Ta silmadele avanes pilt, mida Hooke teisi kehi mikroskoobiga uurides polnud varem näinud. Korgi aine oli poorne nagu tavaline käsn. Kuid erinevalt käsnast olid korgi poorid mikroskoopiliselt väikesed ja korrapärase kujuga. Jäi mulje, et kork koosneb arvutust hulgast tillukestest karpidest, mis on surutud kõvasti üksteise vastu nagu tihedasti kõrvutiasetatud kastid kaubalaos või nagu tohutu tööruumi naaberkambrid. Hooke nimetaski neid nii : kastid, kambrid, rakud. Hooke nägi korgis ainult rakukesti. Kork on puu surnud osa, mil pole elusa aine omadusi. Tema rakud ei toitu, ei hinga, ei paljune. See on puu kaitsekiht, mis hoiab seespoolseid,
Tavaliselt muutub ta kinnikasvavaks järvikuks. Jõelamm- oru põhjas sängi ümbritsev jõestetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Aeratsioonivöönd ehk õhustusvöönd (ka aeratsioonivöö) on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett[1]. Küllastusvööndiks ehk küllastumusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.
paksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid (Ca transporditakse vere kaudu). Lõpus lisatakse pigmendid (peamiselt ovoporfiriin). Tupp/klooak 78 alla 1 Tupe sisepind on kaetud madalate näärmekurdudega. minuti Näärmete sekreet katab muna õhukese valgukihina moodustab kutiikuli mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. · Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna
Teisi huvitavaid kasutusalasid Alumiiniumsulfaati kasutatakse põletike raviks ja veepuhastusjaamades joogivee puhastamisel. Orgaaniliste hapete (naftaleen ja palmithape) alumiiniumsooli nim. napaliks. Napalm on suure põlemisvõime ja kõrge põlemistemperatuuriga (2000 ºC) materjal, mida kasutatakse sõjanduses. Vahtalumiiniumi saadakse, kui sulatatud alumiiniumisse lisada titaan või tsirkooniumhüdriidi, siis viimaste lagunemisel eralduva vesiniku arvel moodustuvad sulatatud massi poorid. Saadakse ka, kui sulatatud alumiiniumisse lihtsalt sisse juhtida gaase ja lasta materjalil jahtuda. Vahtalumiinium väga poorne, veest 24 korda kergem ja halva soojusjuhtivusega materjal, mida kasutatakse näiteks ehituses konstruktsionimaterjalina. Vahtalumiinium Alumiiniumi kahjulikkus Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist.
Väike-Maarja Õppekeskus Raku referaat Referaat Juhendaja: Eda Rohula Koostas: Ilmar Pärnaste Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..........................................................................................
Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsessi viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud poorse geelimaatriksiga, kusjuures poorid on samas suurusjärgus lahutatavate makromolekulide mõõtmetega. Geeligraanulite pooridest suuremad molekulid pooridesse ei mahu ning seetõttu nimetatakse protsessi ka eksklusioonkromatograafiaks. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist vi polü-akrüülamiidist. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: 1. kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht (Vv), 2. graanulitesisese vedeliku maht (Vs), 3
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust
esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü tavaliselt 40...50%. Sügavamates horisontides võib see olla 27...35%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1. kapillaarne poorsus poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. See osa mullaveest vastab kapillaarsele veemahutavusele. 2. mittekapillaarne poorsus on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga.
Ökosüsteem Miks just ökosüsteem?Sest ökosüsteem tähendab kodupaika.See tuleb Itaalia keelsest sõnast ´´öko´´ mis tähendab kodu.Ökosüsteem on ju lindude,loomad,putukate,taimede ja seente koduks. Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe korall...
ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised. Kõige suurim käsn võib olla kuni 1m. Ehitus toestavad tugirakud. Tugirakke on kahesuguseid, ühed nendest moodustavad räniainest või lubiainest nõelakesi(annavad tugevuse), teised sarvainest kollakaspruune niidikesi(annavad elastsuse). Käsnas liigub pidevalt vesi, kehapinnal on arvukad avad e. poorid. Nende kaudu pääseb vesi kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsna sees väikestes kambrikestes paiknevad erilised kaeluse ja viburiga rakud ehk kaelusviburrakud. Need panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma. 2. Tugirakud Toestavad keha, räniainest skeletiosad annavad käsnale tugevuse, sarvainest niidid aga elastsuse. Kaelusviburrakud Need panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma
pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 610 h. Lakk reageerib niiskusega. Õlipolümeerlakid. Koosneb õlist, linaõlist tehtud alküüdvaigust, lahustist. Kuivamine toimub füüsikaliselt lahusti väljaauramise teel. Lõpuks toimub ka reaktsioon. Kuivamise ajal tuleb tagada vähemalt +15 C ja hapniku juurdepääs. Lakk on kergelt töödeldav, õli tungib puitu, kile on elastne, poorid on rõhutatumad, kuivamisaeg 12 h. Happega kivinevad lakid. Kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 13 h. Kruntlakid. On puidu kruntimiseks mõeldud lakid, mida peaks kasutama peaaegu kõikide lakkide puhul. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada enamasti tsipa heledamaks
Alluvhjuiaalsed setted-setted mis tekivad vooluvee kuhjuval tegevusel.Denudatsioon-kulumine,kivimite lagunemine ja ärakanne,kõrgemalt madalamale ja paljandumine. 6)Põhja vee teke-põhjavesi ehk siis maa-alune vesi,mis tuleb siis koos sademetega maha ja imbub pinasesse.Vabapinnaline põhjavee kiht-esimene põhjaveekiht vett pidaval kihil,näiteks savi pidemal.Regionaalse levikuga.Toiteala kattub levikualaga.Surveline põjaveekiht-veekiht paikneb kahe veepideme vahel,kihi poorid küllastunud veega.,vesi tõuseb puuraugu kaevamisel.Survelise põhjavee kiht on reostuse eest hästi kaistud.(reostada saab vaid toitealasid ja see ala ongi Eestis joogiveeks.PH neutraalne 6-8,temp.5-12 C, Cl- satub põhjavette NaCl lahutuisel või merevee tungimisel põhjavette.Väga liikuv ioon.Ca- satub põhjavette karbonaatsete kivimite lahustumisel.Määrab karedust.Mg- satub vette dolomiitide lahustamisel.K,Na-päevakivide porsumisel.NH4-viitab värskele
Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Rakutuum - membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine DNA. Ülesanded: juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Ehitus: ümar või ovaalne, piklikes rakkudes on piklik. Teda ümbritseb kahekordne tuumamebraan, milles on poorid. Tuum on täidetud tuumaplasma, milles asuvad DNA-, RNA- ja valgu molekulid. Tuumas asub kas üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomi- RNA ja ribosoomide moodustamine. Kromosoom - on üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud, asub tuumas. Tema koostisainet nimetatakse kromatiiniks. DNA keerdub aina tihedamini ümber valkude ja moodustuvad kromosoomid. Kromosoonides asuvad geenid (DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA-molekuli sünteesimiseks).
aeglasemalt kui maltspuit, seepärast on ka väiksemad kahanemis- paisumismuutused. Küpsel puul moodustab lülipuit ca 50% kogu tüve ristlõikest. Vananev puu ei vaja vedelike transpordiks enam kogu tüve läbilõiget. Peale 30 40 aasta vanust hakkab elutegevus tüve keskosas vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks ja selle ainsaks ülesandeks jääb puule tugevuse andmine. Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest puidurakkude poorid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentiin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuiduga puid nim. lülipuidulisteks (tamm, mänd, seeder, lehis, kastan, pappel). Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nim, maltspuidulisteks (lepp, haab, kask, pöök, vaher). Mõnedel puuliikidel esineb siseosa välisest niiskuse väiksema sisalduse
Nende suuremaks puuduseks on ebahügieenilisus - nad ei lase õhku läbi. Tehisnahast jalatsites tuleb kasutada looduslikust materjalis sisetaldu ning puuvillaseid või villaseid sokke. ·kirsa - puuvillane kangas, mis on immutatud toorkummi lahusega, on vulkaniseeritud ja viimistletud naha taoliseks. ·gore-tex - on hingav kilejas materjal, mis ei lase läbi väljast poolt tulevat niiskust ja tuult kuid võimaldab samal ajal higi seespoolt väljuda. Materjalis on väga tihedad mikroskoopilised poorid mis on mitutuhat korda väiksemad kui veepiisake, kuid vee auru molekulist suuremad. Seega higi saab väljuda. Selle voodriga on jahimeeste ja matkajate veekindlad saapad. Sisuliseks on gore-tex PTFE kile. Jalatsite talla materjalid. Taldadeks kasutatakse nii looduslike kui ka tehis materjale. ·looduslikud 1.nahk: kasutatakse vähe, sobib pidulekele jalatsitele sammuti sussidele. 2.puit: pind kaetakse PVC või kummiga. 3
· Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis. · Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest. · Samblikud paljunevad vegetatiivselt. · Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad. · Käsnad on liikumatud veeloomad, elavad kolooniana. · Kaelusviburrakud, amööbjad rakud, tugirakud on eri ülesannetega ning moodustavad käsna keha. · Käsna toes moodustub kas sarv-, lubi-, või räniainest. · Käsna keha pinnal on poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. · Veevoolu tekitavad kaleusviburrakud viburite abil. · Kaelusviburrakud püüavad veest hõljuvaid toiduosakesi, annavad osa nendest edasi teistele rakkudele. · Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajaliku hapniku ja eemaldab jääkained. · Käsnad biofiltrid puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. · Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil.
munarakud (munarebud) 6. tsütoplasma koostis ja ülesanded- peamiseks koostisaineks vesi , selles on lahustsund palju orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid, esindatud kõik biopolümeerid, mitmesuguseid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob rakuorganellid ühtseks tervikuks 7. rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma karüoplasma. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, tuumas asuvad tuumakesed. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 8. tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine 9. rakumembraani ehitus ja ülesanded- rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel,
Temperatuur on suhteliselt püsiv Keemiline koostis on püsiv Vooluhulgad stabiilsed Põhjavesi tavaliselt mage Statsionaalrne voolamine voolusid mida vaadeldakse sõltumatuna ajast, või millise parameetrid ei sõltu ajast nimetatakse stat voolamiseks. Mittestatsionaarne voolamine Keskkond on isotroopne, kui ta omadused on sarnased kõigis puntkides kõigis suundades. Põhjavee vool on küllastunud, kui kõik keskkonna tühikus on täidetud vedelikuga, poorid on täidestud veega. Hg läbilõige S-O siluri-ordiviitsiumi veekihid, heledam värv näitab sügavust, millest alates karbonaatkivimid on vettpidavad. S-O - siluri.ordiviitsuimi veekihid, tumedam värv näitab puukaevude suuremad erideebited. D2-1 Kesk-Alam-Devoni veekihid D2nr Narva Karst Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahutuvates Sufosioon Pudedates kivimites, purdsetetest. Pinnaosakeste väljakanne. Nähtused sulglohkudena
munakoore paksusest). Emakanäärmetel ei ole kaltsiumivarusid (Ca transporditakse vere kaudu). Lõpus lisatakse pigmendid (peamiselt ovoporfiriin). Tupp/klooak 78 alla 1 Tupe sisepind on kaetud madalate näärmekurdudega. Näärmete sekreet minuti katab muna õhukese valgukihina moodustab kutiikuli mis suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees. Munasari (vasak töötab lindudel), seal on rebud (3000-4000), rebu kasvab kuni ovuleerub munajuhasse viljastumine (spermatosoidid ootavad pesades; iga muna jaoks pole kukke vaja) 3h valguosas (tekib valgukiht) 1h
levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge Kui toitumisalal sajab lund oluliselt rohkem, kui servas jõuab jääd ära sulada, kasvab liustik paksemaks ja hakkab kujunema mandriliustik
Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kestas on arvukad poorid. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. Selle tulemusena muutub rakukest ainetele raskemini läbitavaks ja mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkudel
Asukohajärgi eristatakse välis- ja sisedefekte. Välised defektid on visuaalselt avastatavad, sisemisi on võimalik avastada eriseadmete abil. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma: · Esimese rühma defektid on seotud metallurgiliste, termiliste ja hüdrodünaamiliste protsessidega keevitusvanni moodustamisel, kristalliseerumisel ja jahutamisel. Siia kuuluvad kristalliseerumis- ja külmapraod õmbluses ning õmbluslähedases alas, poorid, räbupesad, mittekeevitunud piirkonnad, rabedus, õmbluse tugevus ning plastsuse mittevastavus nõutavale, mittesoovitatavad muutused õmbluslähedase ala metallis. · Teise rühma defektid tekivad õmbluse kujunemisel. Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne. Nende teket põhjustavad vale tehnoloogiline protsess või
(mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed - jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid - tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad: Krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani. Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab umbes neli tundi. Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse. Soovitatakse kasutada kõikide lehtpuuliikide (eriti õliste), vaiguste okaspuude, tumeda immutusainega töödeldud materjalide kruntimiseks.
Asukohajärgi eristatakse välis- ja sisedefekte. Välised defektid on visuaalselt avastatavad, sisemisi on võimalik avastada eriseadmete abil. Tekkepõhjuste järgi jaotatakse defektid kahte rühma: Esimese rühma defektid on seotud metallurgiliste, termiliste ja hüdrodünaamiliste protsessidega keevitusvanni moodustamisel, kristalliseerumisel ja jahutamisel. Siia kuuluvad kristalliseerumis- ja külmapraod õmbluses ning õmbluslähedases alas, poorid, räbupesad, mittekeevitunud piirkonnad, rabedus, õmbluse tugevus ning plastsuse mittevastavus nõutavale, mittesoovitatavad muutused õmbluslähedase ala metallis. Teise rühma defektid tekivad õmbluse kujunemisel. Nende hulka kuuluvad keevitumatus, lõikumine, läbipõletus, laiendid, kraatrid, õmbluse mõõtmete vähenemine jne. Nende teket põhjustavad vale tehnoloogiline protsess või keevitusrežiim, rikkis seadmed, elektroodi vale asend õmbluse suhtes,
leukoplastid - sisaldavad varuaineid ( tärklis) Raku tuum: Geneetilise info säilitamise koht Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) - Nukleoplasma, sisemembraan, perinukleaarne ruum, fosfolipiidid, välismembraan, tsütoplasma Kromatiin - DNA+ valgud Kromosoom - kokkupakitud kromatiin Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Tuumas translatsiooni ei toimu Tuuma poorid (NPC) -membraane läbivad , -spetsiifilised , - loomses rakus tuhandeid valkude transporti teostavad eksportiining ja importiinid valkude läbipääsu tagab vastav aminohappeline järjestus Tuumake; Dünaamiline struktuur, mis seostub raku tegevusega tuumake moodustub rRNA geene sisaldava DNA lõikude ümber T toimub ribosoomide subühikude formeerumine Ribosoomid koosnevad RNA- st ja valgust viivad läbi valgusünteesi
madalama temperatuuriga õhukihi. Sedasi pääseb kuum niiske õhk naha ligidale ja kutsub esile rohke higistamise. Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. Kolmandaks, vihtlemisel on kerge masseeriv toime. Kõige levinumaks saunavihaks on kaseviht ning seda oma meeldiva aroomi tõttu. Vihtasid tehakse ka tammest, lepast, kadakast, nõgesest, mustasõstrast ja eukalüptist. Vihad erinevad üksteisest ka oma mõju poolest. Näiteks kaseviht avab poorid ja valmistab ette higistamiseks, tammeviht aga suleb poorid ning kadakaviht ergutab vereringet. Meie toidupoodides on müügil ka külmutatud kase- ja eukalüptivihad. Enne kasutamist tuleb neid umbes pool tundi leiges vees leotada ning ongi olemas igaks saunaskäiguks värske viht. Eestis leiutatud kunstvihtasid on kolme erineva tugevusega: pehme, keskmine ja tugev. Kunstmaterjalist saunaviha eelis on see, et
..100oC vahemikus: · t = 0(1+ * t) (milles t ja 0 materjali soojaerijuhtivus temp. t ja 0 oC; = 0,0025; t- materjali temperatuur; · soojaerijuhtivus sõltub keemilisest ja mineraalsetest osadest. Soojaerijuhtivuse sõltuvus materjali niiskusest: Materjali niiskus suurendab sooja-erijuhtivust. Materjali niiskumisel surutakse kas osaliselt või täielikult materjalist õhk välja. Vee soojaerijuhtivus on ligikaudu 20 korda suurem kui õhul.Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille sooja-erijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu soojaerijuhtivust: Õhu soojaerijuhtivus +10oC on 0,025 (W/moC); vee soojaerijuhtivus +10oC on 0,058(W/moC); jää soojaerijuhtivus 0oC on 2,2(W/moC); Jää soojaerijuhtivus -10oC on 2,5 (W/moC); Soojaerijuhtivus sõltub ka materjalide keemilisest ja mineraalsest koostisest: Kristallse struktuuriga materjalide sooja-erijuhtivus on mitu korda suurem kui keemilise koostisega amorfse struktuuriga materjalidel. 99
rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus - poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga 38. Mulla eripind Mulla eripind on 1 grammi kuiva mulla tahkete osakeste summaarne välispind ruutmeetrites. Sõltub peamiselt mulla lõimisest, huumuse- ja kolloidide sisaldusest. 39. Mulla füüsikalis-mehaanilised omadused. Omadused, millest sõltuvad mullaharimistööd, harimisküpsus jne. Plastilisus on mulla omadus väliste jõudude mõjul ilma purunemata muuta oma kuju ning säilitada seda pärast välise jõu lakkamist. Omane vaid niiskele mullale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
