Transportvalgud juhivad läbi membraani kindlaid ühendeid. Retseptorvalgud osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast eri molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid biokeemilisi rektsioone. VII PT. Taimeraku ehitus: Mitokonder Lüsosoom Golgi kompleks Rakutuum Tuumake Tsütoplasmavõrgustik Ribosoomid Rakumembraan Rakukest põhiline koostisosa on tselluloos (jt. biopolümeerid). Kesta läbivad arvukad poorid. Tugifunktsioon, millel on eriti oluline roll tugikoe rakkudel. Sõnajalg- paljasseemne- ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest kuni varreni ja lehtedeni, toestavad nad sellega kogu taime. Kest loob nii vastupidava süsteemi, et kõge suuremate mõõtmetega elusorganismide esindajad ongi taimeriigist. Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt
NIISKUS MATERJALIDES Ehitusmaterjalides võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha. Ruumide õhuniiskus sõltub suures osas välisõhu niiskusest
Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. (nt savidel on peened poorid, mis täituvad õhuga aga lasevad veel kergesti läbi nõrguda.) mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist Aeg(mulla vanus) aja jooksul muld areneb(genees). Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe
Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanilitevahelise medeliku maht Vv Graanilitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt= Vs+Vg Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse. Ainet iseloomus...
taimed ja mikroorganismid. Toimub temperatuurist tingitud Muutub kivimi kivimiosakeste keemiline mineraalide) koostis. soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste Liivmullad: suured poorid, mis täituvad õhuga ja soojenevad seetõttu kiiresti, kuid lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja kuivavad vihmavaesel perioodil ruttu. Keemiliselt vaesed, koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed eriti ei vaja. Savimullad: vettpidavad ja väikese õhusisaldusega, mistõttu soojenevad aeglaselt ja on sageli liigniisked. Sisaldavad aga palju taimele vajalikke elemente nagu K, Ca, Mg jt.
mädanema. o Üks aken olgu alati tehtud samast puidust siis mängib puit ühtemoodi. Kasuta puiduparanduste tegemisel vana puitu. See ei mängi enam ja puiduparandused jäävad kvaliteetsed. Kasutades parandusel uut puitu märkame me peagi liimühenduste kohti. Uus ja vana puit mängivad erinevalt (puit on elav materjal ning paisub ja tõmbab kokku) ja nii tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. o Kontrolli, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgi, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla.
ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga [m/km] Delta on jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud Infiltratsioon on vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku Küllastusvöönd on maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega Termaalvesi on kõrgenenud temperatuuriga põhjavesi Alanduslehter on igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala Veeringe maal: joonis 6.2 õpikust lk 104 Merevee temperatuur ja soolsus: a) Temperatuur maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub 92%, tagasi atmosfääri peegeldub 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30- 40m sügavusel
SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf seeneniit Mütseel seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid sümbioosis puudega kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega
Staphylococcus aureus Streptococcus sp. Prorpionbacterium acnes Corynebacterium sp. Lactobacillus sp. Micrococcus sp. Candida albicans jt. seened Residentne floora- mikroorganismid, mis on kinnitunud nahale või elavad naha pindmistes kihtides, k.a. näärmetes ja karvanääpsudes. Nende hulk ja liigiline koostis on võrdlemisi püsiv, pesemisega ei hävine. Pesemine avab naha poorid ja seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk kasvab. Naha residentmikrofloora moodustavad peamiselt grampositiivsed mikroobid: Staphylococcus epidermidis, Streptococcus sp, Proprionbacterium acnes jt. Transiitmikrofloora- sõltub inimese tegevusest ja konkreetsest regioonist. Juhuslikud mikroobid hukkuvad nahal üsna kiiresti. Nad paiknevad nahal vabalt, katmata kehaosadel, hulk väheneb seebiga pesemisel või tõrjutakse organismi
See ajendas autorit nimetatud teemal kursusetööd kirjutama. Probleem seisneb selles, et traditsiooniline mehhaaniline näopuhastus, mis kujutab endast naha pehmeks aurutamist kuuma auruga, seejärel naha ebapuhtuste eemaldamist spetsiaalse lusikaga, nõelaga või sõrmedega, on üsna valulik ning nahka traumeeriv protseduur. Peale hooldust võib nahk olla mitu päeva punetav ja tursunud. Lisaks sellele ei ole tulemus püsiv puhastatud poorid ummistuvad üsna kiiresti uuesti. Kursusetöö käigus püüab autor tutvuda lahendustega, mis oleksid efektiivsemad ja vähem nahka ärritavad. Töö eesmärk on välja töötada soovitused klientidele mehhaanilise puhastuse asendamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgnevad ülesanded: · Töötada läbi teemakohaline kirjandus, ajakirjandus ja Interneti leheküljed. · Tutvuda alternatiivsete meetoditega mehhaanilisele näopuhastusele.
tiiitematerjal; silikaattoodete valmistamine; puiste- ja taitematerjal teedeehituses; lisand tsemendi-, keraamika- ja klaasitddstuses. 6. Kasutatud liiva liik ja pflritolu Katsetatud liiv oli piirit Kiiu karjriirist ning tegemist oli ehitusliivaga. 7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
osa Danieli trükiplaate. Peale süüvitamistehnikat arenes 1796-ks aastaks polügraafiast edasi litograafia, mis on tänapäevase ofsetplaadi eelkäija. Sammudena lahtiseletatult kantakse eelnevalt lihvitud litokivile pilt rasvase tušši ja/või värviga. Järgnevalt kasutatakse nõrka lämmastikhappe lahust. Pind, millel hape ja tušš ühinevad, jääb süvistatuks ja sellele osale haakub hiljem värv. Ülejäänud osas, millel süviseid ehk joonistust pole, avanevad poorid. Poorid on olulised kui hakatakse värvi peale kandma. Värvi peale kandes peab pinnas olema niisutatud, et poorides olev vesi takistaks värvi sattumist mittesoovitud (ilma jooniseta) alale. Peale lahust kasutatakse kummiaraabikut, et kaitsta joonist (2). Peale seda pestakse kivi ja kaetakse see värviga. Ja nagu ülevalpool mainitud tõrjub kiviplaadil joonisevaba pind vesi värvi eemale ja süvisega pind tõmbab värvi endasse. Peale neid mitmeid protsesse on esialgne joonis valmis, et
peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Rakumembraan reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel. Ta võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad rakke omavahel. Nende kaudu on kõrvuti asetsevate rakkude tsütoplasma omavahelises ühenduses. Rakutuum säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust. Tuuma ümbritsevad kaks membraani. Sisemembraanis on ainete läbimiseks avad e. poorid. Välismembraan läheb üle tsütoplasmavõrgustikuks. Tuumas olevas karüoplasmas on DNA-st ja valkudest koosnevad kromosoomid. Karüoplasmas võib eristada veel tuumakesi. Need on rakutuuma piirkonnad, kus toimub kiire RNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasma on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Taimerakus olevat tsütoplasmat nimetatakse ka protoplasmaks. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele
sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. Igas eukarüootsel rakul on taku tuum koos rakutuumakestega. Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib kogu raku elutegevust. Tuumakesse sünteesitakse ribosoomide RNAd. Rakutuuma ehitus Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisene plasma on karüoplasma see sisaldab DNAd, valke, RNAd. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Tuumas on üks või mitu tuumakest need on piirkonnad, kus toimub kromosoomidelt intensiivne DNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, kuid selle kuju ja suurus võib eri rakkudes varieeruda.
RELJEEF JA PINNAVORMID M A A T E A D U S Pinnavormid tekke järgi: M kosmogeensed metoriidi kraater A A T E A D U S endogeensed Maa siseenergia mõjul tekkinud M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, m...
Metallilisest alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest detaile saab katta alumiiniumosksiidi kattekihiga menetluse abil mida tuntakse anodeerimise nime all. Alumiiniumi anodeerimine on alumiiniumi pinnale elektrogalvaanilisel teel oksiidikihi kasvatamine. Eeltöödeldud pinnale kasvab elektrolüüsivannis väävelhappe lahuses kärgjas alumiiniumoksiidi kiht. Poorse struktuuri tõttu on taoline pinnakate hõlpsasti värvitav, kuumas värvilahuses poorid sulguvad ja "kapseldavad" värvi enda sisse. Anodeerimine on laialdaselt kasutatav meetod metallipindade kaitsekihiga katmiseks ja neile dekoratiivse (mõnel juhul ka funktsionaalse mustad pinnad optilistes seadmetes) välimuse andmiseks. Rubiin / Ruby Koostis / struktuur Rubiin ( lad ruber, `punane') on alumiiniumoksiid ( korund, Al 2O3), milles umbes 1% Al 3+ ioone on asendunud Cr 3+ ioonidega. Korundi kristall on
Aluse tugevdamise võtted on: pinnase tihendamine nõrga pinnase asendamine tsementeerimine silikaatimine termiline töötlemine Tihendamine: tampimine pommidega, vibrotampidega, vibrorullidega jne. Asendamine: kui vundamendi all paikneb õhuke. nõrk pinnas, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud liivpadjaga 8.1.13 Põrandad K.Kenk 8 Tsementeerimine/silikaatimine poorid täidetakse tsemendipiima või vedela tsementmördiga või vesiklaasi vesilahusega. Termiline töötlemine kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab mõned pinnased (savipinnased) tugevamaks. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 9 3. Vundamendid Vundamendiks nimetatakse hoonete maa aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad
jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta). Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed, auramine, lume ja liustike sulamine, läbivool järvest(ühtlustab), paisu ehitamine, vee tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi
-Süsinikterase puhul sobib meetod hästi. Ultrahelimeetod (UT) Ultrahelimeetod põhineb ultraheli (2...5 MHz) suunatavusel, mille tõttu on võimalik teda suunata materjali sisse kindla selle materjalile omase kiirusega ja fikseerida tema tagasipeegeldused võimalikelt hälvingutelt/piirpindadelt nagu näidatud joonisel 10. UT-ga on võimalik avastada mittepoorsete materjalide sees esinevaid defekte nagu: poorid, praod, kahanemistühikud, kihistumine, tahked lisandid jms. – Vajadusel võib ka ultrahelimeetodit kasutada, mis võimaldab keevisliite kvaliteedis veenduda, kuna tegu pole massilise toodanguga siis ei pruugi tõenäolised defektid teada olla.
mille mõhimõtteks on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruste järgi. Geelkromotograafiat kasutatakse makromolekulide lahutamiseks, lisandite eemaldamiseks, soolade eraldamiseks või puhvri vahetamiseks, proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil. Geelkromotograafias viiakse protsess läbi kinnistes süsteemis kolonnis. Kolonn on täidetud pundunud geeligraanulitega. Kolonni poorid on samas suurjusjärgus sisuldavate makromolekulide dimensioonidega. Geelkromotograafias kasutavad geelid koosnevad kas dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Geelkromotograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Kolonni vaba maht ehk graanulitevahelise vedeliku maht ( V v) Graanulise vedeliku maht ( Vs ) Geelimaterjali e. maatriksi maht (Vg) Täidise kogumaht ehk üldmaht ( Vt) Seega: Vt = Vv+Vs+Vg
grillimisel tekkinud rasvaplekkidest ja muust mustusest, mis on terrassile tekkinud. Terrassi laudis pestakse süvapuhastus vahendiga, mille põhiliseks komponendiks on seebikivi. Seebikivi lahus kantakse hooldust vajavale pinnale ja lastakse seista, seejärel küüritakse terrassi pind küürimisharjaga ja rohke veega. Vajadusel tuleb toimingut korrata, kuni saavutatakse soovitud lõpptulemus. Seebikivi lahus aitab eemaldada terrassi laudadelt mustuse, seened, samblikud ja avab puidu poorid terrassi hooldusõlile. Peale küürimist loputatakse terrassi pind ohtra veega, tagamaks puhastusvahendi jääkide eemaldamise, samuti võib kasutada survepesurit. Peale loputust lastakse pinnal korralikult kuivada. Kui terrassi pind on kuiv, kantakse laudisele terrassi hooldusõli. Hooldusõlina peaks kasutama selleks spetsiaalselt välistingimustesse loodud ja UV-kiirte eest kaitsvate lisanditega terrassi õlisid
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide jaoks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina te...
Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. 16. Mis on infiltratsioon, aeratsioonivöönd ning küllastusvöönd? Infiltratsioon on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Küllastusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. 17. Millest sõltub põhjavee liikumise kiirus maa sees? Veekihi langust(kihi kallak) ja kivimite veejuhtivusest. 18. Kuidas tekivad termaalveed? Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjul termaalveed. 19. Kuidas kujuneb alanduslehter?
o Võimalik töödelda süsinikku väga erinevatel viisidel, võimalik süsinikku aktiveerida gaasidega (õhuga, veeauruga, co2-ga), keemiliste reagentidega (halogeniidioone sisaldavate gaasidega. Moodustuvad lenduvad ühendid (nt SiC + Cl2 > C + SiCl4), saadud süsinik koosneb suurtest makroskoopilistest ja ka väiksematest osadest saadud materjalis on olemas erineva suurusega poorid ja sp2 süsinikud saadud süsinik on väga hea elektrijuhtivusega. Grafitiseerimine, grafitiseeritusastmed. Raman spektroskoopia infrapunases alas toimuva kiirguse neeldumise hajumise spektroskoopia wtf Ideaalsel grafeenil olemas ainult G piik (näitab sp2 süsinike olemasolu) ja 2D piik (näitab suuri grafiidseid alasid). Kui ka 1D piik näitab amorfsust, seega grafeenitaoline aine, mitte grafeen.
ära. Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, mida mooda liiguvad toitemahlad niinest puitu, säilitatakse toitaineid ka talveks, mis aitab puul talve üle elada. Sooned- esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised
Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena - Kivimite veelised omadused? Poorsus Veemahtuvus Veeläbilaskvus - Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konsolideerunud savikivimi veejuhtivust? Hästi juhib lõheline savikivim. Konslideerunud savikivimil on halb veejuhtivus, sest poorid on suletud - Mille poolest erinevad aeratsiooni- ja küllastusvöö? Aeratsioonivöös on kivimite poorid osaliselt veega täidetud. Küllastusvöös on kivimite pooriruum veega küllastunud - Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? Savikivi (sinisavi), kiltkivi, liivakivi - Mis on piosemeetriline tase? Potensiaalse energia ja vee hüdrostaatilise surve summa
mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. *Mullatekketegurid muld on kujunenud inimeluga võrreldes pika aja jooksul ja paljude looduslike tegurite vastastikuse toime tulemusel. Mullatekketegurid jagatakse mõjukiiruse alusel passiivseteks ja aktiivseteks. -PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: -Lähtekivim annab mullale nimeraalse aluse ja määrab tema keemilised ja füüsikalised omadused. Kivistel ja suureteralistel liivadel on suured poorid, mis täituvad õhuga ja lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja koosnevad suures osas kvartsist, mida taimedel kasvamiseks vaja pole. Savidel on peened poorid, mis hoiavad hästi vett ja õhule on vähe ruumi ja sisaldavad K, Ca, Mg jm. -Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Künklikul reljeefil päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena.
rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises. Mitokondrid on kujult ümarad või pulkjad, ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraani kurde nimetatakse harjakesteks), sisaldab DNA ja RNA molekule. Põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, seal viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Mida enam energiat rakk vajab, seda enam on seal mitokondreid. Enamikus rakkudes on üks tuum (ümbris koosneb kahest membraanist milles paiknevad poorid, sisest plasmat nim. karüoplasmaks (sisaldab valke, RNAd, DNAd); kromosoomid on tuuma olulisimaks osaks; üks või mitu tuumakest; enamasti ümar), mis reguleerib kogu raku elutegevust. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja lõpuks rakk hukkub. Kromosoomid koosnevad nukleosoomsest fibrillist (DNA kompleksis valkudega) ja nende arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (inimesel 46)
35. Viburid esinevad ainult bentilistel puhkerakkudel 36. Ränivetikate süstemaatika põhineb ränipantsri peenstruktuuril. 37. Ränivete vegetatiivsel jagunemisel saab kumbki tütarrakk ühe pantsripoolme. 38. Ränivetikate puhkespoorid võimaldavad üle elada kasvuks ebasobivaid keskkonnatingimusi. 39. Ketasränivetikad on radiaalsümmeetrilised. 40. Raaf esineb ainult sulgränivetikatel. 41. Ränivetikad on värvuselt enamasti pruunikas-kollakased. 43. Ränivetikate pantsrit läbivad poorid, kuid need esinevad ainult enamasti kõigil ränivetikatel. 44. Ränivetikate hulgas on palju üherakulisi vorme. 45. Ränivetikatel on suguline paljunemine teada nii sulg- kui ketasränivetikatel. 46. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 47. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine suurus väheneb. 48. Bicosoecales liigid on peamiselt bakterivoorsed. 49
polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise. Sisaldab j madalmolekulaarseid ühendeid ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib rak Rakutuum kromosoome. elutegevust. Toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees Paksus keskmiselt 0,01 m
ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk.. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasma koosneb eelkõige veest, kus on lahustunud palju anorgaanilisi (kat/anioonid, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH taseme) orgaanilis ühendeid (valgud, sahhariidid) Rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist, nendel paiknevad poorid, mille kaudu toimib ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuuma sisene plasma on karüoplasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA-d. Kromosoomid on tuuma kõige olulisem osa. Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest, kus kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. Rakutuum on enamasti ümar, rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, kui tuum kõrvaldada, rakk sureb. Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires muutumatu. Paarilisi kromosoome nimetatakse
Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist ja termilist töötlemist. Pinnase tihedamiseks kasutatakse 3..4m kõrguselt kukkuda lastavaid 1...2tonni raskuseid tampe, samuti vibrorulle
ovaalne, piklikes rakkudes on moodustamisel. Tsisternides Paikneb rakumembraanist piklik. Tuuma läbimõõt kuni moodustuvad väljaspool. Annab rakule 5m ja kuni 10% rakust. polüsahhariidid. Toimub kindla kuju ja tugevuse. Tuuma ümbritseb kahekordne süsivesikute süntees. Osaleb Koosneb peamiselt tselluloosi tuumamembraan, milles on rakumembraani ja kesta kidudest või kitiinist. väiksed poorid, kust läbi moodustamisel. Rakus kuni Rakukestal on kolm kihti. liiguvad ained tuuma ja mõnisada. Ained satuvad Ehitus annab taimedele tsütoplasma vahel. Tuum on sinna ER'i kanalitest ja tugevuse. Omab poore, mille täidetud tsütoplasmaga, kus erituvad sealt põikeste abil. kaudu toimub ainevahetus on DNA-,RNA- ja valgu Lüsosoomid väliskeskkonnaga. Vananedes molekulid
Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema komponentide protsentuaalse koosseisu ja tehnoloogilise protsessi valikuga: tekivad kas väiksemad või suuremad poorid. Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5...25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17...55%. 11.Käiades kasutatavad abrasiivid. Milliste materjalide töötlemiseks neid kasutatakse? Elektrokorund ( Al2O3) - punane, valge. Normaalne elektrokorund on pruunika värvusega
Sügiseks võib lasuvustihedus suureneda kuni 1,5ni huumushorisondis. Mulla lähtekivimi lasuvustihedus 1,8-1,9. Ka looduslikel aladel ja metsades on see muutuv sõltudes enim talvisest läbikülmumisest. +4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus: Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % ; Pü = [(De-Dm)/De]·100. Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ning mittekapillaarsed poorid. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1. Eripinnaindeks - [IE ] = m²·m-2. Lõimise ja eripinna vaheline seos: liiv < 15; sl 15...30; ls1 30...45; ls2 45...60; ls3 60...75; s > 75 , 1 % huumust = 2,70 m2/g (1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1). Mulla füüsikalis-mehhaanilised omadused: Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata.
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts...................................................................
• Kus temp on üle 45% Betoonist tooted • Betoonist tänavakivid, katusekivid • Müürikivid ja plokid • Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid • Mullbetoonist müürikivid Näited: • Columbiakivid- tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega.
6)põhjavee kujunemine sademed-> infiltratsioon [ e. Sademetevee imbumine põhjavette, mis sõltub kivimite poorsusest, kivimite veejuhtivusest ( vettpidav ja vett läbilaskev)], mis omakorda isel. Põhjavee liikumist. Maakoore üllemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit (e. Vöönd , kus täidab lõhesi ja poore õhk ning vesi võib seal esineda ajutiselt) ja küllastusvööndit (e. Vöönd, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht ) 7)põhjavee kaitsetööd- Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest( lekkivad veetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine) mida kauem on vesi aeratsioonovööndis, seda parem puhastumine. Hästi kaitstud savika pinnakattega aladel. !!! eriti tuleb vältida reostust puurkaevude läheduses, selleks on mod. Sanitaarkaitsealad. 8)merevee omadused 1Temperatuur 1
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena. · Ehitusmaterjalid peavad olema kõvad ja tugevad, ilmastikutingimustele vastupidavad, odavad ja kättesaadavad. Eestis on looduslikest kivimitest ehitusmaterjalidena tähtsamad paas ehk lubjakivi ja graniit ehk raudkivi. · Paasi leidub peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist, kus paelademed on sageli õhukese mullakihi all. · Graniiti leidub mannerjää poolt ...
Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine · Seina-või laepinnad · Köögi töö-ja lõikelauad OMADUSED Kergesti määrduvad, poorsed. ÕLITATUD PUITPINNAD Õlitatakse peamiselt väärispuitu. Õlitamine tumendab pind aja toob rõhutatult esile puidu ustri ja struktuuri. Pind on matt,siidjas. Õli täidab puidu poorid ja teeb pinna niiskusele ning puhatamisele vastupidavaks. Õlitatud puitpinnaga võivad olla: · Uksed · Mööbel · Töölauad · Esemed, näiteks lõikelauad KASUTATAVAD ÕLID JA ÕLITAMINE Õlitamiseks sobib värvitu, lõhnata ja maitseta õli. Pindu, mis ei puutu kokku toiduainetega, võib töödelda lahustisisaldusega õlide ja mööbliõlidega. Õli hõõrutakse puhtasse ja kuiva puidupinda puidu mustri suunas
· Suurvesi kestab 23 kuud. · Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. Voolav Voolav vesi vesi kujundab kujundab pinnamoodi PÕHJAVESI Põhjaveeks nimetatakse maakore kivimite ja setete poorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab poore ja lõhesid õhk ning vesi esineb seal ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Termaalvete kujunemine sügavamates kihtides vulkaanilises piirkonnas Termaalveed kujunevad maa sisesoojuse mõjul Termaalveed on kõrgema mineralisatsiooniga Põhjavee reziimi võib mõjutada inimtegevus. Inimtegevuse mõju tagajärjed: Veetaseme alanemine
villaga). Lõpetuseks pestakse osa korralikult enne kruntimis ära. Kui on tegemist plastik osaga siis plastiku kohad pestakse plastikpesuga üle (11100 Thinner) ja enne kruntimist pihustatakse nende peale Plastic Primerit. Kui on tegemist metallist osaga pihustatakse paljale metallile happekrunti (1K). Eeltöödes enne värvi alustatakse osa visuaalsest kontrollimisest, vajadusel pahteldatakse väiksed täkked või krundi poorid peenpahtliga. Kantakse peale kontroll tahm (tavaliselt kasutatakse tahma heleda krundi puhul, tumeda krundi puhul pole see vajalik), pahteldatud alad käiakse 320 paberi ja klotsiga üle. Kui vigu ei ole, lihvitakse kogu osa 400-se paberiga lihvija abil, kumerused ja kättesaamatud kohad käsitsi 600-se paberiga, ning seejärel jälle lihvijaga, aga seekord pehme tallaga ja 500-se paberiga, et ühtlustada lihvijaga ja käsitsi tehtud alade üleminekut. Pärast seda villatatakse kogu osa
süntees Membraan kaitse-, ainevahetus-,ehitus-, infovahetus- (impulsid), seob rakud kudedeks a)aktiivtrantsport vajab lisaenergiat b)pasiivtrantsport ei vaja energiat Golgi kompleks (membraanne) valgusünteesi lõpetamine ja sihtpukti trantsportimine , lüsosoomide teke , rakumembraani osade tootmine Tuum reguleerib rakus toimuvaid protsesse · omab eraldi membraani , millel on poorid ainevahetuseks · moodustab 10% raku sisust · tuumake ribosoomide ehitamine · karüoplasma- (poolvedel sisu) koosneb kromosoomidest (DNA ja RNA) Taimerakk Membraan kaitse Kest kaitse-, tugi- ja trantsport ül Plastiidid a)kloroplastid fotosüntees , energia tootmine (mitokondrid), roheline b)kromoplastid ainevahetus , ligimeelitamise ül (paljunemine),värviline c)leukoplastid- energeetiline (varuaine) , värvuseta
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, m...
24. Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid. SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf – seeneniit Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise Osad: rakukest, rakumembraan, Golgi kompleks, vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokonder, tsütoplasma, ribosoomid, tuumakesed , tuum Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma Toitumine Heterotroofid Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega
Loomarakus on tsütoplasmat ligikaudu pool raku mahust, taimerakkudes tunduvalt vähem, bakterite rakus on tsütoplasma liikumatu 55.Tsütoskeleti iseloomustus? Valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks 56.Rakutuuma ülesanded? Juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku infot 57.Tuuma ümbritseva membraani ülesanded? Eraldab DNA tsütoplasmast 58.Miks on tuumamembraanis poorid? Läbi nende liiguvad ained tuuma ja tsütoplasma vahel 59.Mis toimub tuumakeses? Toimub ribosoomi-RNA ja ribosoomide moodustumine 60.Mis on kromosoom? Üks kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega 61.Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi 62.Mis on kromatiin? Rakutuumas asuv pärilikkusaine koos valkudega, mille kokkupakituse tase muutub rakutsükli käigus 63.Kromosoomide ülesanded? Päriliku info avaldamine ja edasiandmine 64
Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14. Huumuse koostis Taimsed ja loomsed laguproduktid, mikroorganismide hüdrolüüsi produktid. 15. Momendiniiskuse astmed Kuiv- värske(vesi on raskesti kättesaadav)- niiske(veeimendumine on normaalne)- märg(kõik poorid on täidetud veega, ei ole väga hea taimele)- vesine(üleujutatud) 16. Mulla erosioon Mulla erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine või ärakandmine tuule, ajutiste vooluvete toimel. Jaguneb geoloogiliseks ja kiirendatuks (kultuuristatud aladel). Sõltub sademete hulgast, reljeefist, taimkattest, muldade omadustest jne. 17. Viljakuse hindamine Boniteet- maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
