ärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasu-tusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsu-sega 2... 9% keskmistel ning poorsusega <2% suur-tel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. Pulberantifrikt-sioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poor-sed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS 2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasu-ta- miseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt
tugevnemist. Külmetuste korral leevendab õigeaegne ravi infrapunalambiga haiguse kulgu ja kiirendab haigusnähtude kadumist. Palaviku korral tuleb aga igal juhul arstiga konsulteerida. Lihaskrampide ja -pingete korral toob infrapunakiirgus tuntavat leevendust. Lihaste varustamine verega paraneb ja kogunenud jääkainetest vabanemine on kiirem. Infrapunakiirgust tohib kasutada ka näo- ja iluhoolduses koos kvaliteetsete nahakreemidega. Paranenud vereringlus hoolitseb selle eest, et poorid avanevad ja toimeainete mõju on tugevam. Seadme infrapunakiirgus ei sobi naha pruunistamiseks. 2. TAIMSED TAASTUSVAHENDID 2.1. Mesi Ammu tuntud, kasulikuks ja kosutavaks peetud loodusand oma imejõuga on kasulik toidupoolis, aga ka ravim. Mesi on hea süsivesikute kandja, rikas bioaktiivsetest ja mineraalainetest ning vitamiinidest. Mesi sisaldab mineraalaineid küll suhteliselt väikestes kogustes, kuid organismile
Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid ...
soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C juures kuumutades, seejärel jahutatakse aeglaselt ja lõigatakse plaatideks. Gaasiga täidetud poorid on kinnised ja üksteisest eraldatud. Purunedes eraldub poorist väävelvesinikku sisaldavad gaasi. Värvilt must Omadused Ei kahane, ei ima ega lase läbi vett, ei vaja aurutõket, ei põle. Liim Liimidena kasutatakse hea adhesioonivõimega aineid, mis kõvenevad ja annavad kõvad pinnad. Peale polümeeri ja liimaine sisaldavad polümeerliimid veel lahusteid ja kõvendajaid. Lahustitega segatavad liimid tahkestuvad ja kivinevad lahusti aurumise käigus, kõvendajatega
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
Välismembraani ja rakumembraani vahelist ruumi nim periplasmaks. Periplasma sisaldab mitmesuguseid valke, mis osalevad ainete transpordis (transporterid). Periplasmas on ka detoksifikatsiooniensüüme (penitsillinaas), DNA restriktaase, hüdrolaase (glükosidaasid, proteaasid, lipaasid), mis lagundavad neid molekule, mis hüdrolüüsimata kujul rakumembraani ei läbi. Välismembraan on vajalik ka selleks, et periplasmas paiknevad valgud sealt välja ei difundeeruks. Poorid välismembraanis neid läbi ei lase, sest poori diameeter on selleks liiga väike. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Neil puudub rakukest. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Penitsilliin pärsib peptiidoglükaani sünteesi. Lüsotsüüm eemaldab rakukesta rakk lõhkeb osmootse rõhu tagajärjel. Märklauaks raku kest. Bakteriraku kapsel, selle roll. Bakterirakk on väljast sageli ümbritsetud kapsliga
lk 18-20(64-66) Erinevalt loomsetest rakkudest ümbritseb taimerakke rakukest. Esmane rakukest koosneb valdavalt pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Mitmete puuliikide puit on nendest nii läbi imbunud, et löögi mõjul see ei lõhene, vaid puruneb kildudeks.
5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on tuumamembraan sarnane rakumembraaniga. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ainete transport toimub läbi rakumembraani, eristatakse aktiivset (rakk kulutab energiat) ja passiivset (energiat vaja ei ole) transporti. Passiivsed on difusioon ja osmoos (molekulid liiguvadmadalamast kontsentratsioonist
5)sisemembraanistik(t puudub on sütopalsma-võrgustik, arenenud organellid) 6)tsütoplasma jäik ja vedelam ja liikumatu liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel. Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on tuumamembraan sarnane rakumembraaniga. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Ainete transport toimub läbi rakumembraani, eristatakse aktiivset (rakk kulutab energiat) ja passiivset (energiat vaja ei ole) transporti. Passiivsed on difusioon ja osmoos (molekulid liiguvadmadalamast kontsentratsioonist
4. Terase termotöötlus: - termotöötluse põhiviisid, -survetöötlusmooduste liigitus; Kuumsurvetöötlus Terast kuumtöödeldakse, näiteks kuumvaltsitakse, kuumsepistatakse jne. kõrgetel temperatuuridel, mille juures austeniit kristalliseerub töötlemise ajal. Nii vabaneme survetöötlemisel tekkivatest sisepingetest ja teras ei kõvene töötluse tagajärjel. Samal ajal leiavad terase struktuuris aset mitmed muutused: mitteoksüdeerunud poorid keevituvad kinni, austeniiditera peeneneb kuumtöötlemise temperatuuride õige valiku korral jt. Lõpptulemusena saame rahuldavate mehaaniliste omadustega terase, mistõttu puudubki vajadus täiendava termotöötluse järele. Külmsurvetöötlus (edaspidi külmtöötlus) (cold woking, cold forming) on selline töötlemine, mis viiakse läbi rekristallisatsiooni- ja toatemperatuuri vahel. Mida kõrgem temperatuur,
Seotud ehk kolloidne ja adsorptsioonniiskus Kaevandatavad kütused on kapillaarpoorsed kolloidsed kehad. Niiskus on sel juhul seotud molekulidevaheliste jõududega ning see asub nii nende kehade pinnal kui ka mahus. Kapillaarniiskus Kaevandatavate kütuste poorne struktuur koosneb keerukast pragude, kanalite, tühimike süsteemist, milles kõik omavad erinevaid mõõtmeid mõnest nanomeetrist kuni millimeetri osadeni,neid õõnsusi nimetatakse poorideks. Küllaltki väikesed poorid võivad täituda veega nn kapillaarse kondensatsiooni tagajärjel. Kapillaarse kondensatsiooni põhjuseks on auru alandatud tasakaalurõhk vedeliku kõverpinnalisel tasapinnal nähtus, mis on tuntud termodünaamikast. Kütuse mineraalosa ja tuhk Kütuse mineraal- ehk mitteorgaaniliseks osaks nimetatakse kütuses sisalduvat algainet, milles koldeprotsessis tekivad tuhk ja räbu. Mineraalosa jaguneb kaheks: · välimine mineraalosa
närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel) Raku sisemembraanistik : - sinna kuuluvad : 1. tuumaümbris. 2. siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik(EPV) e. endoplasmaatiline retiikulum.(ER) 3. Karedapinnaline EPV. 4. Golgi kompleks. 5. Endosoomid ja lüsosoomid. Tuumaümbris : *Koosneb 2 membraanist. *Memraanide vahele jääb tühimik. *Tuumaümbrises on poorid. *Pooride kaudu toimub ainevahetus tsütoplasma ja tuumasisese plasma vahel. *Mida aktiivsem rakk, seda rohkem on tuumaümbrises poore. Karedapinnaline EPV : Karedus on tingitud ribosoomide paiknemisest. Ribosoomid kindlustavad ka selle struktuuri põhifunktsiooni, milleks on valkude süntees, sünteesitud valkude talletamine ja transport. Siledapinnaline EPV : 1. erinevate süsivesikute süntees. 2. erinevate lipiidide süntees. 3. lihasrakkudes säilitatakse kaltsiumit.(säilitusfunktsioon)
o Kudede lagundamine nuku staadiumis täisarengu puhul o Verevalumite taandareng · Heterofaagia o Ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom) o Kehavõõraste mikroorganismide lagundamine õgirakkude poolt Kestade süsteem Taimerakkudes kestad on olemas. Kõigepealt tekib esikest, siis teistkest. Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab o Teiskest tekitavad munasarja rakud. Putukate munarakkudel o Kolmandased tekitab munajuha
k* - oo kuiva proovikeha massgrammidesparatrinita,ppon panfiini absoluutntihedrs, pn=0,93g/cm3. Materjali ruumalacn seegaY=Yr -Vt Kehatihdusari,utataksejelegivalemi$ l- Katsetulemusedon toodudprmktis5.2.2ja kogu alartihmaarlemusedtabelisnumber s.2.2. c. Mlterjali poorswemiirrminc Poorsusniiitab kui zuureprotsendimalajali kogumahustmoodurtavadpoodd, mis v6ivad olla avatudv6i suletud Suletudpoodd on marerjaliskimised mullid, nad ei ole iihendahrd omavahelegaviiliskeskkonnagaAvatud poorid on korraptoatBdiiksteiseja vdliskeskkonnaga iihend,atud mhenil-ud. Materjali poorsusp pratsentid6 afvutalaksjargnis val(ri$; p = 0 - &; ' t OO, fus pq p on materjalitihedus(kgh) ja p on matedaliabsoluutaetihedus(ke/m1. ql o t- o1 3 a fiaB
oligosahhariidid, orgaanilised happed, polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid) ained. Anorgaanilised ained osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides ja tagavad ka raku sisekeskkonna püsiva pH. Tsütoplasmas leiame veel ainevahetuse produkte, pigmente, regulaatoreid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad. Tuumas võib mikroskoobi all näha ühte või mitut tuumakest. Need on piirkonnad, kus kromosoomidel toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.
) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a. Vahelamell (primaarne rakukest) pektiin (hemitselluloos, ka tselluloos): kuni rakk kasvab b. Teisene rakukest: ladestub sissepoole, raku maht väheneb: tselluloos ->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat.
15 oligosahhariide, orgaanilisihappeid. Samuti mitmeid ainevahetuse vaheprodukte, pigmente, regulaatoraineid ja lahustunud gaase. Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuuma ehitus ja ülesanne. Avastati taimerakus 1831.aastal. tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, RNA-d, valke jm madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuumas olulisemad. Tuumas võib näha ühte või mitut tuumakest- piirkonnad, kus kromosoomidely toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja
Suht. inten.-sed määratakse kõige intensiivsema refleksi suhtes. Kristallaineid on võimalik identifitseerida seetõttu, et iga puhas kristallaine omab ainult sellele ainele omase d väärtuste komplekti. 17. Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500mm. Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm. Pulbrite autoadhesioon on osakeste iseeneslik omavaheline liitumine, mille kutsuvad esile molekulaarjõud (van der Waalsi ja kohesiooni), elektrilised jõud (on tingitud laengute omavahelisest mõjust), kapillaarjõud (mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku, agregaadi tekkeks vajalik), magneetilised jõud ja mehaanilised jõud. Agregaadiks nimet
vastupanuvõimet. · Jahvatatud õietolmuga mesi - 2 osa on mett ja 1 osa õietolmu. Õietolm normaliseerib hormonaalsüsteemi tööd, vähendab vere hüübimist, pidurdab mikroobide arengut soolestikus, parandab söögiisu. · Taruvaiguga mesi - ühendab endas nii taruvaigu kui ka mee kasulikud toimed, soovitatakse viirus- ja külmetushaiguste puhul, ainevahetuse normaliseerimiseks. · Saunamesi - kasutamiseks välispidiselt mesi toidab naharakke, puhastab poorid, annab nahale värskuse ja elastsuse, mitmesugused lisandid: eukalüptiõliga, kadakamarjaõliga, männiõliga, astelpaju- ja piparmündiõliga ja meresoolaga. Säilitamine - hermeetiliselt suletud eelistatult klaasnõus, mida hoitakse pimedas, kuivas ruumis, mille temperatuur on 810 °C, ei tohi säilitada raud-, tsink- ega vasknõudes, sügavkülmutamine ei ole soovitav. Kuumutamine - kuumutamisel üle 50 kraadi, hakkavad seal toimuma keemilised muutused ning ta kaotab
oluline. Erinevatel kividel on see erinev 250 ja 1,55 1,45 1,35 1,25 1,15 (10 ...20%) ja sõltub põhiliselt pooride rohkem hulgast kivis ning nende avatusest. On lubatud lineaarne interpoleerimine. Mördis olev vesi imendub kivisse ning see põhjustabki nakke tekke segu ja kivi vahel. Külmakindluse määramiseks peavad kivi poorid olema veega täitunud. Sellist kivi külmutatakse korduvalt läbi, kuni väheoluliste vigastuste tekkimiseni. Minimaalne külmakindluse arv peaks kividel olema ca. 20 tsüklit. Happekindlus on vajalik erikonstruktsioonides. Selline kivi sisaldab puhast kvartsi või alumiiniumdioksiidi ja kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peab olema alla paari protsendi. Kuumakindlus on üsna suur põletatud kividel. Küttekoletes kasutatakse spetsiaalseid
Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. 13.Organismide tegevus ja maakoor. Organismide toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni järved ning kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad e. kaustobioliidid
Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid, kust lähevad läbi gaasid, bakterid, väikse molekulmassiga muud ühendid; ainevahetus taimerakkudel plasmodesmidega Kestad annavad rakkudele kuju. Rakumembraan (plasmamembraan) o Koostis: Fosfolipiidne kaksikkiht Valgud Oligosahhariidid membraani pealispinnal Tsükliline alkohol (loomarakus kolesterool, taimerakus fütosteroolid jne). o Rakumembraan on dünaamiline. o Ülesanded: Transport
Raku elutegevuseks on vaja, et raku kasvuks vajalikud komponendid pääseksid sisse ning et välja viidaks metabolismi käigus tekkinud, rakule mittevajalikke või kahjulikke ühendeid. Kui ainete liikumine läbi raku välismembraanis olevate kanalite ja pooride võib toimuda difusiooni teel, siis sisemembraani läbimiseks on vaja energiat nõudvaid transportsüsteeme. Lähtudes transportimise viisist ja energiaallikast on transportsüsteemid klassifitseeritavad järgmiselt: 1) Kanalid ja poorid molekulid läbivad membraani passiivselt, ei vaja energiaallikat; 2) Elektrokeemilise potentsiaali varal töötavad porterid (sekundaarne transportsüsteem), kuhu kuuluvad sümporterid, antiporterid ja laenguga molekulide uniporterid; 3) Primaarsed aktiivsed transporterid kasutavad primaarseid energiaallikaid, mille tagajärjel tekib ioongradient, mis on omakorda energiaallikaks sekundaarsetele transportsüsteemidele;
suurusest, mida kavatsetakse lahutada. Agaroosforees on tehniliselt lihtsam ja kiiremini läbiviidav, aga agaroosi lahutuvus on väiksem kui polüakrüülamiidil. Seega kui foreesil peab eristama väikeste suuruste vahega fragmente kasutatakse polüakrüülamiidforeesi. Agaroos-geelelektroforees võib olla kas • horisontaalne või • vertikaalne DNA liikumise kiirus väheneb vastavalt fragmentide pikenemisele, sõltudes voolutugevusest. Mida suuremad on geeli poorid, seda suuremaid DNA fragmente saab lahutada. Seega, mida madalam on kasutatava agaroosi % (nt. 0,1-0,2% v/v agaroosi), seda suuremad on geelis olevad 71 poorid ja seda suuremaid fragmente saab lahutada. Kuid need geelid on väga haprad ja elektroforees toimub aeglaselt (mitu päeva). DNA liikumine agaroosgeelis DNA MOLEKULMASS. Kaheahelalise DNA molekulid liiguvad läbi geeli kiirusega, mis on
Gaaside liikumine tagatakse kompostiauna aereerimisega ja segu struktuurse (hõreda) ehitusega. Aereerimine võib toimuda kas kompostimassi segamisega või sinna õhuhapniku juhtimisega. Struktuursust võib parandada tugiainete kasutamisega. Sobivateks tugiaineteks on turvas, puukoor, õled, hakkepuit ja olmejäätmed. Täiteaine valikuga võib mõjutada komposti toiteainetetasakaalu ja niiskusesisaldust. Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Liigne niiskus kompostis täidab kompostimassi poorid veega, mille tulemusena haprukuvarustus väheneb ja protsess aeglustub või seiskub. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine. Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni 70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab kompostimisprotsessi. Temperatuur tõuseb, kuni see muutub mikroobide elutegevuseks liiga kõrgeks
Mikropraod et kõik põikkivid asetsevad olemus): survetugevuse nõrgestavad kivi.Hapras kohakuti, kuid pikikivid on kõrval on oluline materjalis neid igas järgnevas pikikivireas paindetugevuse palju,materjaliosakesed pole alumise suhtes ½ kivi võrra osa.Survetugevus määratakse üldse nakkunud,väikesed nihutatud. Selleks laotakse katsetamise teel standardsete poorid jne.Hor praod üldist igas neljandas reas kuubikute surumisel kuni tugevust ei mõjuta. nurgatellise kõrvale ½ purunemiseni.On välja Tähtsamad vertikaalsed tellis.Ristseotist kasut töötatud ka empiirilised praoga paralleelsete puhasvuukmüüritistes. valemid tugevuse survepingete mõjul tekkivad Mitmekihilised seotised määramiseks
muutus ja K antud juhul kontsentratsioonide suhe rakus sees ja rakust väljas, siis avaldades saame, et kontsentratsioonide suhe on võrdne arvuga e astmes dG/RT 9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab: b) transporditava aine akumuleerumist rakus pooride puhul c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani 10. Organismid kasutavad ainete transportimiseks läbi rakumembraani tihti pooride vahendatud passiivset transporti. Kas sellised poorid on transporditava aine suhtes tavaliselt spetsiifilised või mittespetsiifilised? spetsiifilised 11. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse kanaleid. Kas tulemuseks on: b) ainete valimatu liikumine läbi rakumembraani b lukus 12. Antibiootikum valinomütsiin käitub, kui K+ iooni kandja kiirendades viimase liikumist läbi rakumembraani. Kuidas mõjutab valinomütsiin K+ ioonide gradienti rakumembraanil? b) vähendab?
Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi, vihm jne) ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni (jäätaoline mass) firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on, seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) hakkab jää liikuma, kujuneb jääliustik. liustik – lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma
tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. Fluvioglatsiaalsed e. liustikujõelised pinnavormid on tekkinud jääsulamisvee poolt. Äravooluorgudeks on ürgorud, kuhjevormideks on: oosid, fluviomõhnad, sandurid, fluvioglatsiaalsed deltad jt
Duširuumi põranda * niisutab pinna ja täidab poorid niisutamine, enne setete eemaldusaine kasutamist
tsinksulfiidis (ZnS): ABCABCABC ABAB ABC....... Peale selle esinevad piirpinnad ka mitmefaasilistes kristallides erinevate faaside vahel. Piirpinna energia suurus sõltub piirpinna tüübist, mis omakorda sõltub materjalist. Tavaliselt on suurim energia välispindadel, kus üleminekul materjalide omaduste erinevus on suurem. 48 5.6. Kolmemõõtmelised defektid Kolmemõõtmelisteks defektideks on poorid, võõrlisandite pretsipitaadid (väljasadestused) ja teised faasid. Kolmemõõtmelised defektid tekivad tavaliselt materjali valmistamise tehnoloogilises protsessis ja nad on mittetasakaalulised defektid. 5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon Iga aatom kristallvõres võngub enda võreasendi ümber. Neid vibratsioone võib vaadelda kui defekte. Mitte kõik aatomid ei võngu sama amplituudiga ja sagedusega s.o. energiaga. Antud
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...
mitteelektromagnetilisi laineid sagedusega üle 20 kHz). Erinevalt röntgeni- ja gammakiirgusest, mis Tabel 1.6. Mittepurustavate kontrollimeetodite neeldub metallis paksusega juba mõni detsimeeter, tundlikkus levib ultraheli hästi ka mitme meetri paksuses metallis. Kontrollimeetod Prao minimaalne mõõt mm Ultraheli nõrgendavad aga poorid, praod, Laius Sügavus Pikkus mittemetalsed lisandid jms. Seetõttu on ultraheli- ja Röntgenkatse - 2 - radiograafiakatse skeem sama. Ultraheliallikas ja vastuvõtja paigutatakse kontrollitavale pinnale, et Gammakatse - 5 - vältida õhupilude nõrgendavat mõju
(difusiooni tagajärjel soojusliikumisel ühe aine osakesed teise sisse) või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulanud) [näit: punased ehitustellised, põranda-ja seinaplaadid]; sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse (paagutamine) redutseerivas atmosfääris temp-l, mis on madalam, kui segus kõige madalamal temp sulava komponendi sulamistemp. Poorid täidetakse määrdeainetega. Kuumutamisel või surve alla agregaatidest tekkinud. Fraktsioonilise koostise määramine osakeste suuruse järgi: sõelumise, mikroskoopia (mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Faasikoostise määramisel määratakse ära, millised kristallilised ained on pulbris, röntgenanalüüs
piirkonda iseloomustada rohekivimilise (s.o. kloriitiderikka) faatsiesena, Vajumismoonet iseloomustavad sinikilda faatsiese kivimid, milles esineb sinise värvusega leelis-amfibool - glaukofaan · kõrget moondeastet (kuni temperatuurini 700°C) aga amfiboliitse (s.o.küünekivirikka) faatsiesena. · Kui moondekivimite poorid on amfiboliitse faatsiese tingimustes küllastunud veeaurust, hakkavad kvartsi, päevakivi ja vilke sisaldavad kivimid temperatuuridel üle 650°C osaliselt üles sulama andes graniidi koostisele vastavat ränirikast vedelikku - graniitset magmat. Sellise heterogeense keskkonna jahtumisproduktiks on nn.segakivim - migmatiit. · Kivimite ülessulamisprotsess kontinentaalse maakoore süvaosas on pärsitud oluliselt veeauru
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav p...
ulatuses määratud sellega, et tselluloos sisaldab kolme suhteliselt vaba hüdroksüülrühma asendites 2,3, 6. selle olulisuse rõhutamiseks kirjutatakse tselluloosi kvantitatiivne valem tihti [C6H7O2(OH)3]n. Tselluloosi makromolekuli ahela otstes asuvad lülid sisaldavad 4 OH-rühma. Tselluloosi iseloomustab kõrge kristallisatsiooni ja orientatsiooni aste. Üksikud makromolekulid on ühinenud umbes 60 kaupa kimpudesse, neid nimetatakse fibrillideks. Fibrillide vahel on poorid ja kapillaarid, mille tõttu tselluloos märgubki ja on värvitav. Olenevalt taime liigist on nn kristallunud piirkondade ulatus tselluloosis erinev: puuvilla tselluloosil on on see 50 70%, lina tselluloosil 75 80%, mistõttu linakiud on ka jäigem. Tselluloos on vees lahustumatu, ka ei lahustu tselluloos enamikes muudes lahustites. Erandiks on mõnede soolade vesi- lahused nagu vaskammoniaakkomplekssool [Cu(NH3)n](OH)2 ja mõned teised, milles tselluloos lahustub
9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab: a) luua membraanile aine kontsentratsiooni gradienti b) transporditava aine akumuleerumist rakus pooride puhul c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani (sama küsimus ka pooride vahendatud passiivse transpordi kohta) 10. Organismid kasutavad ainete transportimiseks läbi rakumembraani tihti pooride vahendatud passiivset transporti. Kas sellised poorid on transporditava aine suhtes tavaliselt spetsiifilised või mittespetsiifilised? spetsiifilised 11. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse kanaleid. Kas tulemuseks on: a) mürkide selektiivne liikumine rakku b) ainete valimatu liikumine läbi rakumembraani b lukus c) toitainete selektiivne liikumine rakust välja 12. Antibiootikum valinomütsiin käitub, kui K+ iooni kandja kiirendades viimase liikumist läbi rakumembraani.
närvirakkudes. · Membraani abil toimub ainete haaramine või eemaldamine ja selle protsessi aluseks on sopistumine. Membraan võib sopistuda sisse(jaguneb 2-ks: fagotsütoos - tahke ja pinotsütoos vedel) või välja. · Membraanis paiknevad sünteeskompleksid. Sisemembraanistik: 1. Tuumaümbris · Koosneb kahest membraanist ja nende vahelisest ruumist. Tuuma ümbrises on poorid ehk avad ja nende kaudu toimub ainevahetus tuuma ja poori vahel. Nendes poorides on väga tõhusad kontrollsüsteemid. 2. ja 3 sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik · Siledapinnaline: see on membraansüsteem, milles a) sünteesitakse SV ja lipiide, väga erinevatel otstarbetel. b) Lihasrakkudes säilitatakse vajaliku Ca. c) Maksarakkudes toimub seal kehavõõraste ühendite lagundamine.
tasapinnati st aatomitest on võimalik mõtteliselt läbi panna paralleeltasapindade pakette. Amorfsetes ainetes ja mat paiknevad elem-te aatomid ja aatomite grupid korrapäratumalt. Klaasid on amorfsete ja kristalsete ainete vahel (tahked lahused); moodust sulavate ainete jahtumisel. Tegelik tihedus on tihedus koos pooridega mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud pooride maht. Efektiivne tihedus on sellise aine tegelik tihedus, millel puuduvad poorid, see saadakse kui pulbri mass jagatakse pulbri mahuga. Seaduspärasused: kui muuta temp ja rõhku suurenemise suunas, siis saab muuta ainete kuju ning viia neid gaasilisse või vedelasse olekusse. Samal ajal paljud tahked ained temp tõstmisel lagunevad. Üldiselt tahketele kehadele rõhu muutus ei mõju, küll aga temp: a)muutub elektrijuhtivus b)osakeste vaheliste sidemete tugevus. 16. Tahkete ainete röntgenfaasianalüüsi printsiip, saadav info ja analüsaatori skeem.
jäik keevitusleek; keevituskiirus liiga aeglane. Läbikeevitamatus ja tekke põhjused: mittetäielik servade sulatus; põleti ühesugune asend; keevitusvann voolab ette; põleti tuuma kaugus liiga suur keevitatavast metallist; kasutati liiga väikest põleti otsikut. Poorid keevisõmbluses ja tekke põhjused: keevitusleek lahkus keevitusvannist liiga kiiresti; määrdunud materjal (õli, rasv jne.) valesti reguleeritud keevitusleek; kasutati GI või GII keevitusvardaid.
(inimene, loomad, taimed) esemetele. Seda soodustavad mulla temp.aastast käiku,on kiirgusbilansi Psühhomeetriline valem väliskeskkonna kirjeldamisel. pinKIhis olevad poorid. Taimkatte alumiStel muutumine aasta jooksul.Kiirgusbilanss Veeauru rõhk e arvutatakse nn. pindadel olev kaste on tingitud vee sõltub geograafilisest laiusest,siis ka psühhomeetrilise valemi abil: aurmisest soojemalt mullapinnalt. Tuul õhutemp.aastane käik osaleb sellest
(sisseuhte horisont) kiirust kui ka mulla fsikalisi ja keemilisi omadusi. C lhtekivim Enamikel mikroobidel on min-max temperatuuri vahemik ~30 oC. Vesi, mikroobidele on optimaalne veepotentsiaal -0.01 MPa Gaasid: aeroobne .. anaeroobne (O2 <1%), CO2 kontsentratsioon mullaatmosfris on 1 vi 2 suurusjrku suurem kui maapealses hus, sgavuse suurenedes CO2 kontsentratsioon suureneb. Redokspotentsiaal Struktuur: pooridel on oluline osa vee ja hu liikumisel mullas, poorid jagatakse mikropoorideks (<30 .m) ja makropoorideks (30-100 .m). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Mulla organismid Mullaelustik e. edafon on mullas elavate organismide kogum. Mulla mikroorganismid on viirused, bakterid, seened, vetikad ja algloomad; kokku moodustavad nad vhem kui 0.5% mulla mrgkaalust. Bakterid, seened ja vetikad moodustavad mulla mikrofloora. Mullas on palju erinevaid mikroelupaiku. Bakterid Looduslikes muldades on bakterite liigiline mitmekesisus,
kuid see on keskkonnale ning organismidele kahjulik. Pilet 5. Mitte kõik lisandid ei ole kahjulikud, sageli lisatakse neid juurde teadlikult. Kristallivõre defektid võivad olla nii omadefektid kui lisanditega seotud defektid. Punktdefektid aatomi liikumine võre sõlmpunktist sõlmpunktidevahelisse tühimikku (sõlmpunktis tühimiku vakantsi teke. Joondefektid serv- ja kruvidislokatsioonid. Pinddefektid kristallide (terade) eralduspindade teke. Ruumdefektid poorid, tühikud ja praod. Punktdefektid tekivad soojusliikumise tõttu, Punktdefektid liiguvad kristallis pidevalt, võivad ühineda või kaduda. Defektide hulk sõltub kristalli stöhhiomeetriast. Tahke lahus moodustub ühe aine aatomite või molekulide sisestumisel teise aine kristallivõresse. Metallide puhul nimetatakse seda sulamiks. Sulami teke toimub kas osakeste asendumisel (ühe metalli aatomid asendavad teise metalli kristallivõres asuvaid aatomeid) või sisestumisel (ühe metalli
Pinnase tihenemise kiirus kompressiooniteimil võib olla väga erinev. Kui liiv tiheneb praktiliselt samaaegselt koormuse asetamisega, siis veeküllastatud savi tihenemine võtab aega kümneid minuteid või isegi tunde. Tihenemise kiirusest oleneb koormusastme kestus. Koormust tuleb hoida kuni vajumine on praktiliselt lõppenud. Savi pikaajalise deformeerumise põhjuseks on peamiselt tema väike veejuhtivus. Tihenemiseks peab pooride maht vähenema. Kui poorid on veega täidetud, peab järelikult vesi sealt välja voolama. Väikese veejuhtivuse puhul kulub selleks aga palju aega. 15. Kompressiooni katse. Plaadi katse. Tihenemisseadus. Eri tihedusega liivad. Tihenemisseadus / Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel. Ehitise vundamendi all saab pinnas vähemal või suuremal määral külgsuunas laieneda
fosfatass glükoneogeneesiks Kare Er- membraanile kinnituvad ribosoomid, mis toodavad membraanseid valke. Et toodetav valk saaks läbi membraani, on vaja membraanis ees olevaid abivalke. Golgi kompleks- Vakuool- Membraanis erinevad valgud ainete transpordiks, samuti H+ pumbad madala pH hoidmiseks. Tuum- kaks lipiidset kaksikkihti, välimist jagab ta kareda ERiga, sisemine defineerib tuuma ennast. Mõlemal kihil on erinev valguline koostis. Tuuma poorid on vallgud, mis läbivad mõlemat kihti korraga, ühendades nii tsütosooli otse tuumaga. Sisemembraani siseküljel on lamiinide võrgustik, mis annab tuumale tema kuju, ja ühtlasi seob ka DNA-d Tuumake- membraan puudub Mitokonder- kaks membraani. Välimine 50% lipiidne, 50% valguline. Välimine sisaldab Poriine- kanaleid, mis lubavad ka suurtel(kaal kuni 10'000) molekulidel vabalt liikuda läbi membraani. Sisemine membraan on palju tihedam(ei lase isegi H+ läbi), ja sisaldab u
kõrgust rõhuks, on vaja arvestada pumbatava vedeliku erikaalu. Kui rõhkude vahe vee jaoks on 105 mvs (meetrit vedelikusammast), siis ammooniumi jaoks, mida pumbatakse temperatuuril 33 °C, saame rõhkude vahe, jagades rõhkude vahe vee jaoks ammooniumi erikaaluga, mis antud temperatuuril on 0,68. Seega rõhkude vahe ammooniumi jaoks on 105/0,68 =71,4 mvs. Lastipumba töörataste labadel tekib teatud tingimustel kavitatsioon, mille mõjul pumba tiiviku labadele tekivad poorid, tootlikkus langeb ja vahelaagrite määrimine halveneb. Kavitatsiooni vältimiseks peab igale tootlikkuse väärtusele vastama teatud minimaalne rõhk tankis, mis kannab nimetust kavitatsioonivaru. Tootlikkuse ja kavitatsiooni vahelist seost iseloomustav kõver vedeliku jaoks (kõver C) on toodud diagrammil. Kavitatsioonivaru arvutamiseks veeldatud gaasi jaoks tuleb diagrammilt määratud rõhku korrutada vastava veeldatud gaasi erikaaluga.
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
Nad elavad soolases ja magevees, niiskel pinnasel, kividel, puude koorel jne. Veekogude põhjamudas on neid massiliselt. Ränivetikate pektiinainetest rakukest on väljaspoolt kaetud ränidioksiidist ränirüüga, mis koosneb kahest tihedalt kokkukäivast poolmest: välimisest (epitheca) ja sisemisest (hypotheca). Mõlemad poolmed koosnevad lamedast kaanest ja vööst kaanega tihedalt ühendatud rõngast. Rüü poolmete vööd paiknevad teineteise sees. Kaant läbivad poorid ja lõhed. Kaante struktuur on väga mitmekesine ning omab tähtsust süstemaatikas. Raku sees asetsevad protoplast ja vakuoolid ning üks tuum. Kromatofoorid on pruunika värvusega, kuna neis sisalduv klorofüll on maskeeritud karotinoidide ja diatomiiniga. Varuained ladestuvad õlitilkade, volutiini ja leukosiini näol. Vegetatiivne paljunemine toimub protoplasti mitootilise jagunemise teel. Seejärel protoplastid lahknevad ja moodustavad uuesti rüü sisemise poolme. Selliste
Sooneseina lihastoonust reguleerides on võimalik muuta soone diameetrit ja seega reguleerida verevoolutuse taset. Terminaalarterioolid on arterioolide lõppharud enne kapillaare. Nad mõjutavad oma kontraktsiooni või dilatatsiooniga. 3. Kapillaarid – ehk ’’vahetusveresooned’’. Nad vahetavad rakkudevahelise vedelikuga hapnikku, toitaineid, elektrolüüte, hormoone. Nende seinad on õhukesed ja puudub silelihaskiht. Kapillaaride seintes on poorid, mis on läbitavad veele ja väikesemolekulistele ainetele. Nende läbimõõt on 5-8 mikromeetrit ja pikkus on 0,5 – 1mm. 4. Veenulid – ehk samuti ’’vahetusveresooned’’. Veenulite seintes puudub lihaskiht. 5. Veenid – ehk ’’mahtuvusveresooned’’ – tänu heale venivusele kasutatavad veredepoodena. Veenide seinte ehitus on sarnane arteritele ent nad on õhemad. Teatud vahemaade tagant on klapdi, mis võimaldavad verel liikuda vaid südame suunas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
