Aastaajad Aastaaegade vaheldumist ja seega ka Päikeselt saadava soojushulga muutumist põhjustavad kolm asjaolu: • Maa tiirlemine ümber Päikese • Pöörlemine ümber oma telje • Maa telg on mõnevõrra kaldu 21.juunil, suvisel pööripäeval, on päike seniidis põhjapöörijoonel. 22. detsembril, talvisel pööripäeval, paistab päike seniidis meist hästi kaugel, lõunapöörijoonel. Polaarjoontel kestab nii polaarpäev kui – öö ainult kaks ööpäev. Mida lähemale poolustele, seda pikemaks venivad ka polaarpäev ja -öö. Soojusvööd Maakeral võime eristada kuut soojusvööd, kolm kummalgi poolkeral. Palavvöö Maakeral on kaks palavvööd- üks ulatub ekvaatorist põhjapöörijooneni ja teine ekvaatorist lõunapöörijooneni. Palavvöös käib päike kogu aasta kõrgelt ja sellepärast saavad need piirkonnad Maal kõige rohkem soojust. Kaks korda aastas paistab päike keskpäeval otse seniidis. Öö ja päev on kogu aasta enam-vähem
lõppeb surmaga. INTERFAAS – DNA on kahekordistunud, rakk paisunud ja mitokondrid pooldunud. Kromosoomid on kahekromatiidilised. Ühe kromasoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Tsentromeer jagab kromosoomi kaheks kromosoomi õlaks. PROFAAS – kromosoomid keerduvad kokku, laguneb tuumamembraan, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolid liiguvad rakus kahte suunda → rakk polariseerub, poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad kääviniidid. METAFAAS – kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasapinnale, kromosoomid on maksimmalselt kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele, osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. ANAFAAS – kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. Tsentromeerid kahestuvad. TELOFAAS – kääviniidid kaovad, sünteesitakse rakumembraanid, kromosoomid keerduvad lahku, tekivad tuumakesed
Tsentromeeri ülesanne on hoida koos õdekromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). DNA lõigud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest monomeersetest järjestustest, mis on omakorda organiseerunud kõrgemat järku kordusteks. Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne ligi 90 erinevast valgust koosnev struktuur - kinetohoor. Selle külge kinnituvad omakorda mikrotuubulid, mis õdekromatiidid tütarrakkude poolustele tõmbavad. 19. Telomeer milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kromosoomi otsa kaitsev spetsiifiline kordusjärjestus, kindlustab kromosoomide otste replikatsiooni ja kaitse raku elu vältel. Üks hüpotees telomeeride funktsioneerimise kohta: nad katavad (koos sinna seondunud valkudega) kromosoomi otsi, et raku kontrollmehhanism ei tõlgendaks kromosoomi otsi kui DNA ahela katkemiskohti. Üldiselt pole telomeerid kindla pikkusega
Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüteemi kõige kuumema planeedi. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Kuna rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema mõne aastatuhandega. Kõige tõenäosemalt aitavad vingugaasi süsihappegaasiks tagasi muuta katalüsaatorite HCl, NO ja NO2 osavõtt, kuna seejuures moodustuks just olemasolev kogus hapnikku. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga
saartel on see praktiliselt võimatu. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Virmalisi juhib Maa Maa on kõige muu kõrval ka üks tohutu suur magnet. Seda taipasid juba 2200 aastat tagasi hiinlased, kes ehitasid orienteerumist abistavat kompassi. Maa magnetpoolused asuvad üsna lähedal Maa geograafilistele poolustele. Magnetväli aga suunab laetud osakesed, näiteks elektronid ja prootonid. piki oma jõujooni. Seda magnetvälja omadust kasutatakse laialdaselt meie koduses televiisoritorus, kus katoodilt väljunud elektronid pannakse muutuva magnetvälja mõjul just õigesse kohta ekraanil. Sama juhtub ka Maa magenetväljas, kuhu 5 kaugemalt kosmosest aeg-ajalt satuvad laetud elementaarosakesed. Liikudes piki jõujooni
genereeritav emj maksimaalsed. Joonisel pole näidatud kommutaatorit. Induktori poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on samaaegselt masina kereks kui ka magnetahela osaks. Induktori poolustele on paigutatud ergutusmähised. Ankruks on pöörlemisvõllil asetsev uurestatud silinder, mis on valmistatud elekrotehnilise terase plekkidest. Silindri uuretes on ankrumähis üks või mitu voolu juhtivat pooli. Alalisvoolumasinad on pööratavad üks ja sama seade võib töötada nii generaatori kui ka mootorina (joonised 2A ja 2B). Kui ankur panna mehhaanilise jõu mõjul pöörlema, siis indutseeritakse ankrumähises
omal ajal nõudsid vabadust Baltimaadele. Ehkki järelduse loogika on mulle arusaamatu, tahaksin kinnitada, et asi on vastupidi. Arvan, et need (mittebalti päritolu) ameeriklased, kes nõudsid vabadust Baltimaadele ja need (mittevietnami päritolu) ameeriklased, kes olid Vietnami sõja vastu, tegutsesid sarnasest meelelaadist ja motivatsioonist lähtudes, ehkki asetusid vastandlikele poliitilistele poolustele. Mõlemad nõudsid, et suur ja tugev lõpetaks väikse ja nõrga vastu suunatud ahistamise. See on põhimõte, millele me võlgneme oma vabaduse ning me peame seda kaitsma. Ja ohtlik on Eesti riikluse idee sidumine mingi jäiga ja jäädavalt parempoolse ideoloogiaga. Seda enam, et USA loomulik dialoogipartner islamivastases sõjas on tegelikult Venemaa, kes on hädas Tsetseeniaga. Igasugune suurriikide poolt loodav maailmakord, mis ei tugine mitmepoolselt aktsepteeritud rahvusvahelise õiguse
Profaasis kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaasis algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist. Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega
Profaasis kromatiin kondenseerub kromosoomideks. Lagunevad tsütoplasmaatilised mikrotuubulid ja hakkab tekkima kääviniidistik. Prometafaasis algab tuumamembraani lagunemine vesiikuliteks. Kromosoomide tsentromeeride külge moodustuvad kinetohoorid. Metafaasis on kromosoomid reastunud ühele tasapinnale kahe pooluse vahele. Tütarkromatiidid on tsentromeeri abil veel ühendatud. Anafaasis alustavad tütarkromatiidid pooluste poole liikumist. Telofaasis jõuavad tütarkromatiidid poolustele, tütartuumade ümber moodustub uus tuumaümbris, ilmuvad uuesti tuumakesed. Tütokinees ajal moodustub aktiini rõngas, mis asetseb risti kääviniidistikuga, toimub plasmamembraani sissenöördumine, see lõpeb kahe tütarraku eraldumisega teineteisest. 23. Meioos ja selle faasid. I profaas on kõige pikem faas meioosi jooksul (90% või rohkem), kus toimuvad põhilised iseloomulikud sündmused. Profaas jaotatakse viieks alafaasiks. Leptoteen. Algab kromosoomide kondenseerumisega
koosneb ühest kromosoomist, tavaliselt rõnga kujuline, seal pole introneid, geenid on tihedamalt kokku pakitud kuid neid on vähem, tihti kodeerivad ühist tunnust geenid koos. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Profaas kromosoomid lühenevad ja paksenevad Metafaas kromosoomid joonduvad paaridena tsentrisse Anafaas tsentromeerid eralduvad, muutudes õdekromatiidideks, liigvad poolustele Telofaas kromosoomid dekondenseeruvad, tsütokinees (raku lõplik jagunemine) Meioos (sugurakud): I jagunemine kompleksne, homoloogilised kromosoomid paarduvad. Nad lahknevad juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Reduktsioonjagunemise jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku. I Profaas pikk, seal on 5 erinevat staadiumit, tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub
Replikatsiooni origin peab sisaldama autonoomselt replitseeruvaid järjestusi ehk ARS- e. Kui prokarüootide genoomis on tavaliselt üks origin, siis eukarüootides algab replikatsioon paljudest kohtadest korraga. Tsentromeer ehk cen on kromosoomipiirkond, mis koosneb erinevatest DNA kordusjärjestustest, millega seonduvad tsentromeerivalgud. Tsentromeer vahendab kromosoomide kinnitumist mitootilise või meiootilise käävi külge, osaleb kromosoomide liikumisel poolustele ja hoiab koos tütarkromatiide. Tsentromeeri DNA koosneb lühikestest, enamasti alla mõnesaja aluspaari pikkustest lõikudest, mis on miljoneid kordi tandeemselt korratud. Osas tsentromeerides esineb lihtne järjestus (GGAAT)n, mida peetakse tsentromeerseks konserveerunud järjestuseks. Inimesel paiknevad kõigi kromosoomide tsentromeerses alas alfa.satelliit-DNA järjestused, mis on 171 bp pikad ja korratud umbes 5000 korda.
· Kalade areng on: a) Otsene, b) moondeline, c) vaegmoondeline, d) täismoondeline. · Katteseemnetaime embrüogeneesis moodustub: a) idu, b) juur, c) vars, d) vili. · Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga, b) kusekotiga, c) vesikestaga, d) nabanööriga. · Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. · Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele. · Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut kaaskeha. · Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased vegetatiivsed paljunemise vormid. · Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles murdeea saabudes.
aastal. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Esimesena õnnestus Veenusel maanduda N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475 0C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanidest kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja Ei; ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse atmosfääris olev süsihappegaas laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Kuna rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema mõne aastatuhandega. Kõige tõenäosemalt aitavad aga vingugaasi süsihappegaasiks tagasi muuta katalüsaatoritena toimivad HCI, NO ja NO2 Kuna just sel juhul moodustuks olemasolev kogus hapnikku. Üldse on Veenuse õhkkonna
Eesti kliima Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud. Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes. Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega
jagunema, sellisel juhul luuakse kasvaja eelne seisund. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mille tulemusena tekivad sama aploidsusega, kineetiliselt võrdsed tütarrakud. Jaguneb: 1) Karüokinees e. tuuma jagunemine 2) Tsütokinees tõtoplasma jaotus Mitoos loomarakus PRO-faas · kahekromotiidilised pakitakse ühte trantsportvormi. · Kaob tuumake · Kaob tuuma ümbris · Tsenrioolid hakkavad liikuma raku poolustele. META-faas · Rakukeskosas on kahekromotiidsed kromosoomid · Kormosoomide arv on kõige kergemini loendatav · Tsentrioolid on raku poolusel · Käeviniidid kinnituvad ühelt poolt tsentrioolidele, teiselt poolt kromosoomide esmase soonise piirkonda. ANA-faas · Toimub kahekromotiidiliste kromosoomide lahknemine poolustele jõuavad ühe kromotiidilised. · Lahknemine on sünkroone.
histoonid üldjuhul puuduvad ja esineb haploidne kromosoomistik). 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos – moodustuvad diploidsed tütarrakud, identsed emarakuga; tagatakse organismi kasv, surnud rakkude asendamine. Esieneb 5 faasi: interfaas – geneetiline materjal on hajus mass (kromosoomid pole eristatavad), profaas – kromosoomid paksenvad ja lühenevad (keerduvad kokku), tsentrioolid liiguvad poolustele, kääviniidistiku kujunemine; metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile; anafaas – eralduvad tütarkromatiidide tsentromeerid ja tütarkromatiidid liiguvad poolustele, liikumine toimub mikrotuubulite lühenemise tulemusena; telofaas – kromosoomid on liikumise lõpetanud ja mikrotuubulid jagunevad laiali, moodustub tuumamembraan, tsütokines ja rakk jaguneb pooleks. Meioos - rakujagunemise eriline vorm, moodustuvad sugurakud
materjali vahetust nimetatakse ristsiirdeks e crossing-over'ks ja see on ka Nii mitoosile kui ka meioosile eelneb põhjuseks, miks järglane ei saa oma vanemate kromosoomide täpseid koopiaid. justkui mingit nööripundart meenutavate Peale konjugeerumist kromosoomid lahknevad raku tuuma erinevatele poolustele DNA-ahelate kondenseerumine kom- ja rakk jaguneb kaheks. Mõlemad tütarrakud sisaldavad ühte homoloogilist kro- paktseteks kromosoomideks (joonis 5) ja mosoomi, mis koosneb kahest tütarkromatiidist. Teisel meiootilisel jagunemisel seejärel replikatsioon, mille käigus lahknevad tütarkromatiidid analoogselt mitoosile ja kummastki diploidsest
Seetõttu mõjutab atmosfääri dünaamika (tuuled) otsustavalt osooni jagunemist atmosfääris. Kõige enam tekib osooni atmosfääris ekvaatori läheduses, kust stratosfääri õhuringlus kannab osoonirikka õhu pooluste suunas. Tsirkulatsioon mõlemal poolkeral on teineteisest peaaegu sõltumatu. Nõnda kujuneb välja olukord, kus ekvaatori läheduses on osoonikihi paksus vaid 250 - 280 Dü , polaaraladel aga tublisti rohkem. Tuultesüsteem, mis kannab osooni ekvaatorilt poolustele on E.Kyrö(1993) andmeil 10-30 km. kõrgusel isosfääris (lisa 1). Voolus on tugevam talveperioodil, kui ekvatoriaalsete alade ja pooluste temperatuurierinevused on suured. See põhjustab looduslikult polaaraladel talve lõpul ja kevade algul tavatult kõrgeid osooniarve. "Polaaaraladel on atmosfääris kõige rohkem osooni talvel (2*10-6 mahu % ) ja kevadel (kuni 7*10-6 mahu%)" (EE nr. 7 1994,lk. 110). Suvel soojusvahetus ekvaatori ja polaaralade vahel nõrgeneb.
varusatelliidid. Iga orbiit on ekvaatori suhtes 55° kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv arv) aktiivset, töötavat varusatelliiti) satelliidist. Praegu on konstellatsioonis 32 töötavat satelliiti, st, et 8 satelliiti on nn varusatelliidid. · igas maakera punktis nähtavate satelliitide arv 4-12. Mida enam aga läheneda poolustele, seda madalamal horisondil enamik satelliite paikneb. See võib viia aga täpsuse mõningale vähenemisele. · Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A-kood ja P(Y)-kood) signaali, millede põhjal saab mõõta maapealse vastuvõtjaga kaugust satelliidini ja nn navigatsiooniteadet, mille abil saab arvutada satelliidi asukoha orbiidil (satelliidi koordinaadid). 3 kuju: almanahh, otseedastatud efemeriidid, täpsed
Indoneesias sureb kõhulahtisusse rohkem inimesi kui AIDSi.Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEFi info kohaselt iga päev 5000 last. Veevarude raiskamist tuleb takistada eelkõige suurtes linnades, kus läheb raisku koguni üle 40% veest. Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. AIDS (inglise keelsest lühendist Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immune deficiency syndrome, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom OIPS) on inimese
selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus, inimene haigestub järjest enam nakkushaigustesse. o HIV-ga nakatumine: *tupe või sperma vedelike kaudu *vere kaudu *rinnapiima kaudu LIIKUMIS o lihasvalgud. lihasraku valgud (aktiin, müusiin) muudavad kuju, muutuvad valkude mõõtmed, selleks kulutatakse energiat o kromosoomide liigutamine raku eri poolustele ENERGEETILINE o valke saab kasutada energia saamiseks, kuid seda tehakse vaid erandjuhul. Valkude lagundamine energia saamiseks algab alles siis, kui ülejäänud energiavarud (süsivesikud ja rasvad) on ammendunud. GEENIREGULATOORNE o histoonid(valgud) kromosoomi ehituses osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis VARUAINE o munavalge varutoitaineks linnu loote arengul o rinnapiimas olev valk kaseiin
4 esimest moodustavad tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Viies faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi. 1.Profaas-tuumake kaob, hakkab moodustuma kääviniidistik Algab kromosoomide spiraliseerumine 2.Metafaas- kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel, algab kromosoomide lahknemine 3.Anafaas- kääviniidistik lüheneb, kromosoomid alustavad liikumist pooluste suunas Ühekromatiidilised kromosoomid koonduvad raku poolustele. 4.Telofaas-kromosoomid lahknevad ja jõuavad poolustele, despiraliseeruvad, tekivad uuesti tuumakesed Interfaas- jagunemise-eelne faas, kus toimub ainult DNA replikatsioon Mitootiline indeks=(jagunevad rakud/rakkude koguarv)*1000 väljendatakse promillides 24.Homoloogilised kromosoomid- Inimese 46 kromosoomi hulgas võib eristada 23 sarnast kromosoomide paari. Neid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
I Jagunemine: Profaas- tuumammeb lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku *tsentrioolide paarid eralduvad, nendevahele tekivad kääviniidid. *Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa, vahetavad omavahel osi- kromosoomide ristsiire(geenivahetus). Profaas toimub kauem kui mitoosil Metafaas- kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile *tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid Anafaas- * kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas- Nöördubrakumembraan sisse , kääviniidid kaovad. tsütokinees- tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku Tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane, tuumakesi ei teki. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud, tütarraku kromosoomid on aga kahekromatiidilised, ja DNA ei kahekordistu II Jagunemine Interfaas- lühike Profaas-tsentrioolid poolustele, tekivad kääviniidid
17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. Ühetaolisuse- ja lahknemisseadus- raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatu lahknemisseadus - Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele,
Mis neis etappides toimub? • Interfaas – raku jagunemine, DNA replikatsioon, ettevalmistused mitoosiks • Raku jagunemine: • Mitoos = karüokinees + tsütokinees • Karüokinees – profaas, metafaas, anafaas, telofaas b) Mitoos kus esineb? miks? mis on saadusteks? Etapid • Meie keharakkude jagunemisel. Saadusteks on 2, 46 kromosoomiga ja sama geneetilise materjaliga rakku • Interfaas – DNA kahekordistub • Profaas – tsentrioolid liiguvad poolustele, tuumakesed lagunevad ja tuumamembraan hakkab lagunema • Metafaas – kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele • Anafaas – kääviniidid tõmbavad kromosoomid pooleks • Telofaas – kääviniidid kaovad, rakk nöördub keskelt pooleks, sünteesitakse uus tuumamembraan, moodustub kaks tütarrakku c) Meioos kus esineb? miks? mis on saadusteks? Etapid ja ristsiire • Esineb sugurakkude arengul
tuumajagunemise e. mitoosi kitsas mõttes. Viies faas, mis ajaliselt kattub mitoosi lõpuga, kujutab tsütoplasma jagunemist e. tsütokineesi. 1.Profaas-tuumake kaob, hakkab moodustuma kääviniidistik Algab kromosoomide spiraliseerumine 2.Metafaas- kromosoomid reastatakse ühele tasapinnale kahe pooluse vahel, algab kromosoomide lahknemine 3.Anafaas- kääviniidistik lüheneb, kromosoomid alustavad liikumist pooluste suunas Ühekromatiidilised kromosoomid koonduvad raku poolustele. 4.Telofaas-kromosoomid lahknevad ja jõuavad poolustele, despiraliseeruvad, tekivad uuesti tuumakesed Interfaas- jagunemise-eelne faas, kus toimub ainult DNA replikatsioon Mitootiline indeks=(jagunevad rakud/rakkude koguarv)*1000 väljendatakse promillides 24.Homoloogilised kromosoomid- Inimese 46 kromosoomi hulgas võib eristada 23 sarnast kromosoomide paari. Neid nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks. Sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.
ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jag tinglikult kaheks: 1) Karüokinees e tuumajagunemine 2) Tsütokinees e tsütoplasma jagunemine Profaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi 2) kaob tuumaümbris 3) kaob tuumake Metafaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2) kromosoomide arv on selgelt eristatav Anafaas: 1) Toimub 2-kromatiidiliste kromosoomide lahknemine. Poolustele jõuavad 1- kromatiidilised kromosoomid Telofaas: 1) Algab 1-kromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine 2) Toimub tuumaümbriste kujunemine 3) Ilmnevad tuumakesed tuumadesse 4) Algab tsütokinees Inimese keharakk: Kromosoomide arv DNA molekulide arv 61 46 46 S lõpp 46 92 62 46 92
Neljakromatiidilistes struktuurides toimub grossing over ehk ristsiire kusjuures ristsiirde käigus vahetavad erivanematelt saadud homoloogid võrdselt vastastikku osasid, mis tagab kombinatiivse muutlikkuse esimese alatasandi. Esimese jagunemise metafaas neljakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskkohta ja on seostunud krossingoveri seostumiskohtades. Esimene anafaas toimub neljakromatiidiliste struktuuride sõltumatu lahknemine. Poolustele lähevad ümberkombineeritud kahekromatiidilised struktuurid. Sõltumine lahknemine tagab kombinatiivse muutlikkuse teise alatasandi. Iga kromosoomipaari lahknemine on sõltumatu sündmus kahendsüsteemis. Esimene telofaas toimub kahekromatiidiliste kromosoomide osaline lahtipakkimine ning rakk jaguneb kaheks. KOGU JÄRGNEV JUTT MITMUSES. Kahe jagunemise vahele jääb lühike vaheperiood. Selle käigus kontrollitakse esimese
mineraliseerumise, * inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Nähtavad muutused praegu: liustike sulamine. Jääliustike liikumine on rohkem kui kahekordistunud viimas kahekümne aasta jooksul. loomade ja taimede elulised harjumused ja kohastumused muutuvad. Ligi 300 liiki loomi ja taimi on tänu kliima soojenemisele liikunud poolustele lähemale. tormid ja looduskatastroofid muutuvad järjest võimsamaks. 4 ja 5 palliste tormide arv on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud. ja tulevikus: Kliima soojenemise kätte suremise arv kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul- 300 000 inimest aastas. Maailmamere tase tõuseb u 4 meetrit, kuna liustikud sulavad Gröönimaal ja Antarktikas. Selle tagajärjeks on suureulatuslikud üleujutused, mis laastab suuri maa-alasid.
Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, ettevalmistus jagunemiseks 1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda
eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud suhteliselt lihtne ja odav firma OÜ Water Technology Partners poolt patenteeritud tehnoloogia. Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse 2. VEEPROBLEEMID MAAILMAS 2.1. PUHAS VESI SUUR VÄLJAKUTSE TULEVIKUS Kuigi maakera pindalast on üle 70 protsendi vee all, sobib sellest vaid 2,5 protsenti inimesele kasutamiseks. Suurem osa mageveest on poolustele ja Gröönimaale kogunenud jää ja lumena. Vaid 0,01% kogu maakeral kasutuses olevast veest uueneb, kuid piiratud veevarusid peab jätkuma ka taimedele ja loomadele. Tööstus, põllumajandus ning kolmanda maailma mittetõhusalt toimiv kanalisatsioonivesi saastavad veesüsteeme ja põhjavett. Mageda vee kättesaadavust halvendab ka kasvuhooneefekti poolt põhjustatav kõrbestumine ning tulvaveed. Veele juurdepääsu takistavad ka relvastatud konfliktid. Arvatakse, et
a) üksikut kromosoomid b) kõiki kromosoome Kõige vähemtõenäolisem on kõikide kromosoomide arvu vähenemine. Genoommutatsioonide tekke põhjused (valdavalt bioloogilised): 1. kromosoomide lahknemishäired sugurakkude meioosis, mille tulemusena munarakkudes on üks kromosoom kahes korduses 2. viljastumises osaleb diploidne sugurakk, järglasel suureneb kõikide kromosoomide arv 3. toimub DNA kahekordistumine, toimub kromosoomide lahknemine poolustele mitoosi anafaasis, kuid jääb ära raku jagunemine 4. ristuvad erinevate kromosoomide arvudega vanemorganismid ja nende järglased ehk hübriidid on tavajärglastega võrreldes genoommutatsioonide kandjad. 5. Organismi rakkudes hävib üks kromosoom 6. Genoommutatsioon tekib ka olukorras, kus liituvad keharakud ja tagajärjeks on püsivalt hulktuumsed rakud (inimesel nt vöötlihaskoe ja südamelihaskoe rakud) Esinevad taimedel ja seentel, loomadel on neid harva.
Pesa on silmaga nähtav. Bakterite kasvuks on vaja optimaalseid tingimusi: Sobiv kasvutemperatuur. Külmalembelised, kesklembelised, soojalembelised. Niiskus Toitainete olemasolu Jääkainete vähesus Keskkonna happesus Hapniku juuresolek või puudumine 20 Bakterite pooldumine. Bakterirakk suureneb. DNA kahekordistub ja liigub raku poolustele. Rakukest ja membraan sopistuvad. Moodustub raku vahesein. Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Generatsiooniaeg. Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistamiseks. Lähte ehk viivitusfaas- bakterid kohanevad söötmega. Sigimise faas- tormiline bakterite arvu kasv. Statsionaarne faas- bakterite hulk stabiliseerub. Hääbumisfaas- bakterite hulk väheneb. BAKTERITE ROLL LOODUSES Süsiniku ringe.
Ammusel ajal sadas tema pinnale rohkesti kaljutükke, mis katsid selle suuremate ja väiksemate kraatritega. Merkuuri on külastanud ainult üks kosmoselaev, Mariner 10. Ta lendas Merkuuri orbiidil kolm korda 1973. ja 1974. aastal. Veenus . Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt õhtupoole ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi. Veenuse pilvkate on mitmekihiline. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ja ülespoole ulatub hõre udu. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea, kuid siiski on pöörlemise tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse tasandikud koosnevad tõenäoliselt põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud
sügootidest ei arenenud eluvõimelisi järglasi. Mendeli seadused lähtudes kromosoomiteooriast Lahknemisseadus Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis
sügootidest ei arenenud eluvõimelisi järglasi. Mendeli seadused lähtudes kromosoomiteooriast Lahknemisseadus Raku esimese meiootilise jagunemise käigus homoloogilised kromosoomid paarduvad. Üks homoloog on pärit emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ja isa sama geeni alleeli a suhtes, on järglaskond Aa. Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid, mis sisaldavad alleele A ja a, raku erinevatele poolustele ning satuvad tütarrakkudesse Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus Ka see seadus baseerub anafaasis toimuval lahknemisel. Kui AA BB emaseid ristata näiteks aa bb isastega, on järglased Aa Bb. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või A/a b/B. Sõltuvalt sellele, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis
RNAd). * Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus : - moodustuvad sama ploidsusega tütarrakud - tekivad geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jaguneb : 1) Karüokinees - tuuma jagunemine. a) profaas : * on kahekromatiidilisedsed kromosoomid. * kromosoomid pakitakse kokku(lihtsam jaotada) * laguneb tuumaümbris ja kaob tuumake. * loomarakkudel liiguvad tsentrioolid raku poolustele. TSENTRIOOLID - Organiseerivad kääviniite. b) metafaas : * kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. * metafaasis on kromosoomide arv kõige paremini loendatav. * loomarakul on kääviniidid kinnitunud kromosoomide keskosale.(tsentromeerile) c) anafaas : * toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine. * poolustele jõuaad ühekromatiidilised kromosoomid. * kromosoomide lahknemine toimub sünkroonselt. d) telofaas :
Profaas: · algab kromosoomide kondenseerumine (keerduvad kokku st. lühenevad ja tihenevad), mis tagab kromosomaalse aine täpse jaotumise tütarrakkudesse. · kaob tuumake ja tuumakate laguneb + tsütoskeleti osaline lammutamine. · Lagunenud tsütoskeleti osadest moodustatakse käävisüsteem (mikrotorukesed + nendega seotud valgud) · käävisüsteemi moodustumise organiseerivad 2 tsentrosoomi, mis liiguvad raku poolustele. · tsentrosoomid koosnevad loomsetel rakkudel 2 tsentrioolist ja neid ümbritsevast peritsentriolaarsest materjalist. · tsentrosoomide baasilt toimub tubuliini polümerisatsioon=mikrotorukeste moodustumine. · mikrotorukeste kimbud ehk kääviniidid paiknevad raku kesktasapinna suunas, kuhu liiguvad ka kahekromatiidilised kromosoomid. · profaasi lõppu nimetatakse prometafaasiks. Käävisüsteem:
mida iseloomustab isasteriilsus kuna spermatosoidid ei liigu. Samuti vastuvõtlikkus kopsuinfektsioonidele kuna liikumatud ripsmed ei eemalda hingmisteede pinnalt baktereid. 148. Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? Kinetohoorsed mikrotorud seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteisest ja jaguneva raku poolustele liikumises. Polaarsed mikrotorukesed on seotud vasastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega ja anafaas B toimumisega. Nende + otstega seostuvad kinesiinid. Toimub erinevatelt poolustelt lähtuvate polaarsete mikrotorukeste liikumine üksteise suhtes. Astraalsed mikrotorukesed paiknevad kiirjalt ümber tsentrosoomi ja osalevad mitoosivärtna ruumilises fikseerimises ja selle pikemaks venitamisel anafaasis. -
Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist. Telofaas, kus kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende umber moodustub tuumamembraan. Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigis homoloogilistes kromosoomide paaridest ühte kromosoomi. Mioosi teine etapp meenutav mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidide rakud erinevatele poolustele. MUTATSIOONID Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad,
MITOOSIFAASID- interfaasi käigus on kromosoomid lahti keerdunud ja tekib terviklik DNA.( DNA replikatsioon ehk kahekordistumine 46 kromosoomi asemel on 92) MITOOS-päristuumsete rakkude jagunemise viis, mille käigus tekivad sama geneetilise koodiga identsed tütarrakud. Mitoos jaguneb : 1)Karüokinees- tuuma jagunemine. 2)Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine. Kromosoomid keskele kokku (Ekvatoriaal ala) siis niidid kinnituvad kromosoomidele, kromatiidid tõmmatakse poolustele lahti, tekib uus tuuma membr. Rakk jaguneb 2. MITOOSI TÄHTSUS · Toimub kromosoomide =väärne jaotamine tütarrakkude vahel. · Tütarrakkud on geneetiliselt identsed. · Suureneb rakkude arv, sellega jagatakse organismi kasv. · Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. MEIOOS Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. · Meioosi alguses toimub DNA 2x
MITOOS. Mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes, organismi kasvamise, vigastatud rakkude taastumise. Interfaasis toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid kahestuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. Profaasis kromosoomid keerduvad kokku ja muutvad mikroskoobis nähtavateks, tuumakesed kaovad ja tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kujunemine. Metafaasis kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge. Anafaasis kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. Telofaasis kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, sünteesitakse uued tuumamembraanid, toimub tsütokinees, loomaraku plasmamembraan pöördub sisse, taimerakkudel kujuneb uus vahesein.
Hemisügootsus org-l on ainult üks geenikoopia. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. (Mendeli II seadus heterosügotide järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine, nii et homosügootseid ja heterosügootseid isendeid saadakse kindlates sagedussuhetes.) Anafaasis, pärast esimest meiootilist jaotumist liiguvad heterosügootsete vanemate kromosoomid, mis sisaldavad erinevaid alleele, raku erinevatele poolustele ja lahknevad tütarrakkudesse. Dihübriidsel ristamisel ilmnev M III seadus baseerub samuti homoloogiliste kromosoomide juhulikul lahknemisel tütarrakkudesse. Selle tulemusena on võimalik saada nelja tüüpi sugurakke (mõlemad dominantsed, mõlemad retsessiivsed, esimene dominantne ja teine retsessiivne, esimene retsessiivne ja teine dominantne). 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide.
Uraanil nähtavad detailid puuduvad – kaasaegsetes teleskoopides näeb teda helesinise kettana. Põhikoostiselt sarnane Jupiteri ja Saturniga – vesinik ja heelium, aga ka atsetüleeni ja metaani, viimasest tuleneb ka planeedi sinine värvus. Uraan pöörleb suhteliselt kiiresti, tehes täispöörde 16 tunniga. Uraani pöörlemistelg paikneb tiirlemistasandi suhtes väga väikese nurga all – ta nagu veereks mööda orbiiti. Tänu pöörlemistelje orientatsioonile on Uraanil sarnaselt Maa poolustele polaarpäev ja polaaröö, mille kummagi kestvus on 42 Maa-aastat.Ka Uraanil on rõngaste süsteem, paraku on need rõngad väga halvasti vaadeldavad. Sarnastelt eelmistele „suurtele“ on Uraanil vähemalt 15 looduslikku kaaslast. Uraani magnetpoolused asuvad (erinevalt enamikust teistest planeetidest) pöörlemispoolustega võrreldes suure (ca 60°) nurga all. Neptuun- Tähtsaimad karakteristikud: kaugus Päikesest 30,1 AU, kiirus orbiidil 5,4 km/s,
pinnalt lima ja baktereid. 10.)Kinetohoorsed, polaarsed ja astraalsed mikrotorukesed, nende funktsioonid mitoosis, milliste mootorvalkude abil need realiseeruvad? . Astraalsed mikrotorukesed mis paiknevad kiirjalt ümber tsentrosoomi ja osalevad mitoosivärtna ruumilises fikseerimises ja mitoosivärtna pikemaks venitamises anafaasis. Kinetohoorsed mikrotorukesed seostuvad kromosoomidega ja osalevad kromatiidide eraldamises üksteisest ja jaguneva raku poolustele liikumises. Polaarsed mikrotorukesed on seotud vastastsentrosoomist lähtuvate polaarsete mikrotorukestega (ei seostu kromosoomidega) ja anafaas B toimumisega. Maatriksis paiknevad mootorvalgud, mootorvalke tsentrosoomiga ühendavad valgud, rakutsükli regulaatorvalgud, samuti mikrotorukeste assotsieerumiseks vajalikud valgud (-tubuliini rõnga kompleks). 11.)Tsentrioolide funktsioonid rakutsüklis, tsentrioolide tsükkel. ). Loomsetes
Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt (süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõju) teevad Veenusest päikesesüteemi kõige kuumema planeedi. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena N. Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Selgus, et maandumiskohas oli temperatuur 475°C ja õhurõhk küündis 90 atmosfäärini! Nii suur rõhk valitseb Maa ookeanides kilomeetri sügavusel. Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuurierinevusi. Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks. Kuna rekombinatsioon on aeglane, peaks kogu CO2 lagunema mõne aastatuhandega. Kõige tõenäosemalt aitavad vingugaasi süsihappegaasiks tagasi muuta katalüsaatorite HCl, NO ja NO2 osavõtt, kuna seejuures moodustuks just olemasolev kogus hapnikku. Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri
Ühest 2n rakust tekib 2 2n rakku Ühest 2n rakust tekib 4 n rakku Üks jagunemine Kaks järjestikust Toimub keharakkudega Toimub sugurakkude eellasrakkudega. Tulemuseks on 2 geneetiliselt identset 4 geneetiliselt erinevat rakku rakku Mitoosi tsükkel: Profaas – kromosoomid keerduvad kokku (muutuvad nähtavaks), tuumamembraan lagundatakse, kaovad tuumakesed (kromosoomid paiknevad ümber), tsentrioolid liiguvad poolustele ja nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas – kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele (teise otsaga on seotud tsentrioolidega). Anafaas – kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad poolustele Telofaas – kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, kromosoomid pakitakse lahti, tekivad tuumakesed. Tsütokinees – tsütoplasma ja rakuorganellid jaotuvad tütarrakkude vahel, rakumembraan nöördub sisse
seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ja sattumine järglaskonda. · Lahknemise seadus (II) esimese meiootilise jagunemise käigus kromosoomid paarduvad, -> üks homooloog emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ning isa alleeli a suhtes, siis on järglaskond Aa. Anafaasis (pärast I meiootilist jagunemist liiguvad Aa heterosügootide kromosoomid raku erinevatele poolustele ja satuvad tütarrakkudesse. · Sõltumatuse seadus (III) põhineb anafaasis toimuval lahknemisel. Kui ristata AA BB emaseid aa bb isastega, saadakse Aa Bb järglaskond. Esimese meioosi profaasis paarduvad kromosoomid alleelidega A ja a ning B ja b. Metafaasis reastuvad nad homoloogiliste paaridena kahel võimalikul viisil, kas A/a B/b või a/A b/B. Sõltuvalt sellest, kuidas on toimunud reastumine, liiguvad anafaasis erinevatele poolustele A ja B
Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ühte kromosoomi. Lühikese interfaasi käigus DNA replikatsiooni ei toimu. Osade organismide puhul algab meioosi teine etapp vahetult pärast telofaasi ning interfaasi etapp jääb vahele. Meioosi teine etapp meenutab mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku erinevatele poolustele. Meioosi häired Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist meioosi teel esineb küllalt sageli ka normaalsete meeste seemnerakkude puhul kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad ebanormaalset kromosoomide komplekti. Kromosoomide normaalset lahknemist võivad mõjutada mitmesugused
juhtudel vib saada ka viljakaid järglasi. 15. Geneetilise informatsiooni liikumine rakus mitoosis ja meioosis. Kromosoomid mitoosis Mitoosiga ehk raku jagunemisega jaotatakse emarakkudes sisalduv geneetiline informatsioon võrdselt tütarrakkude vahel. Profaas kromatiinniidid lühenevad ja paksenevad. Kromosoomid spiraliseeruvad ja lühenevad ning muutuvad jämedamaks. Tuumake kaob ja tuumamembraan laguneb. Hakkab moodustuma mitoosikääv raku poolustele lahknenud tsentrioolide vahele. Kromosoomid hakkavad liikuma ekvatoriaaltasapinna suunas. Metafaas kromosoomid on koondunud ekvatoriaaltasapinnale moodustades nn ekvatoriaalplaadi. Sellel tasapinnal asuvad kaht kromatiidi ühendavad tsentromeerid. Selles faasis on võimalik uurida kromosoomide morfoloogiat ja nende arvu ehk isendi karüotüüpi. Anafaas - Tsentromeeridega seostud käävniidid lühenevad, mistõttu tütarkromatiidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
