· Mitoosi faasid 1.Profaas 2.Metafaas: - Kromosoomid hakkavad liikuma raku keskossa - Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele - Tuumamembraan laguneb lõplikult - Tsentrosoomid asuvad raku poolustel - Kromosoomid on paigutunud raku ekvatoriaaltasapinnale 3.Anafaas: - Kromosoomide tsentromeerid kahestuvad - Kääviniidid lühenevad ja tõmbavad kromatiidid teineteisest lahku - Kromatiidid e. tütarkromosoomid lahknevad ja liiguvad raku poolustele 4.Telofaas: - kääviniidid kaovad - Sünteesitakse uued tuumamembraanid - Kromosoomid keerduvad lahti - Tekivad tuumakesed Faaside eristamise aluseks on mikroskoobis nähtavad muutused 5.PROMEANTE - Kromosoomid keerduvad ja muutuvad valgusmikroskoobis nähtavaks - Tuumakesed kaovad - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele ja nende vahele tekivad KÄÄVINIIDID - Tuumamembraanid lagunevad Rakutsükli regulatsioon:
=A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(ettevalmistav faas) Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraan lahustub Tsentrioolid liiguvad poolustele Moodustub mitoosikääv Metafaas(eraldumisfaas) Kromosoomid koonduvad käävi ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri ehk primaarsoomise külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas(rändamisfaas) Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele(ATP energia arvel) Telofaas(rekonstrueerimisfaas) Kääv kaob Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uus tuumamembraan Toimub tsütokinnes-tsütoplasma jagunemine
vahel nimetatakse tsütokineesiks. Kirjelda meioosi erinevates etappides toimuvaid protsesse! PROFAAS Tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku. Tsentrioolipaarid eralduvad üksteisest ja liiguvad vastassuunas. Moodustuvad kääviniidid. METAFAAS - Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Lõpeb kromosoomide jõudmisega poolustele. TELOFAAS Tuumamembraan nöördub sisse. Tsütoplasma kahestub ja moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahku, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Kuidas toimub mees- ja naissugurakkude moodustumine? Meessugurakkude moodustumist nimetatakse spermatogeneesiks. Spermid moodustuvad seemnetorukestes, nende eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid
vanemorganismiga(bakterid, prostid, seened, osad selgrootud, paljud taimed) Suguline paljunemine on looduses valdav, et suurendada muutlikkust, võimaldab uute geenikombinatsioonide teket kromosoomides. Mitoos on päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes mitoosi etapid: Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tuumakesed kaovad, tuum suureneb, membraan lahustub, tsentrioolid liiguvad poolustele. Algab kääviniitide mood. metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasapinnale. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeride külge anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad rakupoolustele telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid. Tekivad tuumakesed. Tsütoplasma jagunemisel tekib 2tütarrakku. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist.
kuhu näitab põhja-poolus . Magnetvälja jõujooned algavad põhja-pooluselt lõuna- poolusele . Magnetjõudude suunda saab kindlaks määrata rauapuru abil ( väiksed magnetnõelad ). Jooni mida mööda paikneb rauapuru magnetväljas, nimetatakse magnetvälja jõujoonteks. Magnetvälja jõujooned on kinnised, kõverad ( pöörisväljad ). Maamagnetväli Maakera on ise üks suur magnet. Eristatakse lõuna- ja põhjapoolust . Mis on vastupidised geograafilistele poolustele. Katsete põhjal on kindlaks tehtud, et kui juhtmest läbi lasta vool, siis magnetnõel kaldub esialgsest suunast kõrvale. Sirgvoolu korral magnetvälja jõujooned muutuvad ringjoonteks. Minnes keskpunktist kaugemale, ringjoone raadius suureneb. Magnetvälja jõujoonte suunda saab kindlaks määrata parema käe rusikareegliga kus väljasirutatud pöial näitab elektrivoolu suunda ja peopessa näidatud sõrmed näitavad jõujoonte suunda.
raku mõõtmed suurenevad DNA kahekordistumine Jagunemine algab karüokineesist (rakutuuma jagunemisest), millele järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine). Meioos Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid 3) Anafaas: kääviniidid lühenevad homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas 4) Telofaas: tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku tsentrioolid kahestuvad
vastassuunas, nende vahele kviniidid, toimub kromosoomide ristsiire , sellega kaasneb geenivahetus. Metafaas I: homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest tielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kviniidid. Anafaas I: kviniidid lhenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, faas algab kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja juab lpule nende judmisega poolustele. Telofaas I: rakumembraan nrdub sisse, koos sellega kahekordistub ka tstoplasma ja tstokineesi tulemusena moodustub kaks ttarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga vrreldes lhem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Meioos II toimib samamoodi nagu meioos I, ainult kiiremini ja nd on profaasis jagunemas 2 rakku. VRDLUS MITOOS MEIOOS Erinevused ks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes
Tagab organismide kasvamise, hukkunud rakkude kasvamise, vigastuste paranemine, kromosoomide arvu püsimine, gen. Identsed. 1. 1. Profaas ettevalmistav faas 1. Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks NB! Kromosoomid on kahekromatiidilised, s.t. 2 DNA molekuli 2. Tuumakesed kaovad 3. Tuum suureneb 4. Tuumamembraan kaob 5. Tsentrioolid liiguvad poolustele ja kujunevad kääviniidid 2 tsentriooli vahele 2. Metafaas - eraldumisfaas 1. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile 2. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga aga tsentriooli külge 3. Anafaas - rändamisfaas 1. Kääviniidid lühenevad 2. Kromatiidid (DNA molekulid, ühe kromosoomi osad) liiguvad eri poolustele 4
Tuumakesed kaovad Kromosoomid keerduvad kokku Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid Kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi – kromosoomide ristsiire 2. Metafaas Kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3. Anafaas Kääviniidid lühenevad Kromosoomid lahknevad poolustele 4. Telofaas Rakumembraan nöördub sisse Tsütoplasma kahestub Moodudtub 2 tütarrakku Tsentrioolid kahestuvad Tulemus: kromosoomide arv on kaks korda vähenenud II jagunemine Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes tunduvalt lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga 1. Profaas Tsentrioolipaarid liiguvad poolustele, nende vahele moodustuvad kääviniidid 2. Metafaas
Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 1. Mida annab elusorganismile mitoos ? Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 2. Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele... ... homoloogide kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarrakust. 3. Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ? Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku. 4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5. Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad. 1. Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab
Meioosi käigus tekkinud sugurakkudes aga 23kromosoomi( poole vähem). Mitoosile järgneb alati interfaas, ja alles siis saab toimuda uus paljunemine. Interfaasi jooksul toimub: 1.) kasvamine, 2.) ühekromatiidiliste kromosoomide muutumine kahe kromatiidilisteks 3.) raku osade paljunemine. MITOOS. Eristatakse nelja faasi. ( profaas, metafaas, anafaas, telofaas.) 1.) Profaas. A.) tuumamembraan laguneb, B.) kromosoomid keerduvad kokku. C.) tsentrioolid liiguvad raku poolustele D.) tsentrioolide vahele tekivad kääviniidid. ( NB! Tsentrosoom koosneb tsentrioolidest.) 2.) Metafaas. A.) kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasandile B.) kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. 3.) Anafaas. A.) kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromatiidid üksteisest lahku. 4.) Telofaas. A.) kääviniidid kaovad B.) moodustuvad tuumamembraanid C.) kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti.
tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahele käviniidid, kromosoomide ristsiire- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus. Metafaas I: homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud, liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad käviniidid. Anafaas I: käviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele, faas algab kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvatoriaaltasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas I: nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahekordistub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II meioosi faaside osas sama, va
Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioosi peamised erinevused I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng: Spermatogenees Algrakkudeks on sperma-togoonid Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes Algab suguküpsuse saabudes Pidev protsess Saadakse 4 viburitega varustatud spermi Kestab kõrge vanaduseni Sugurakkude areng: Ovogenees
Mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Mida nimetatakse vooluallika pooluseks? Vooluallika kohad, kuhu eralatakse positiivse ja negatiivse laenguga osakesed Mis ülesanne on vooluallikal? Tekitada vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitada seda pika aja vältel. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Tekib elektriväli kui eriliigilisi laenguid paigutatakse vooluallika poolustele. Milline energia muundub elektrienergiaks keemilises vooluallikas? Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia muundub elektrivälja energiaks taskulambipatareis, akus, ühekordse kasutusega galvaanielemendis ja teistes keemilistes vooluallikates. Milline energia muundub elektrienergiaks termoelemendis? Soojusallika siseenergia muunub elektrivälja energiaks termoelemendis. Milline energia muundub elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris?
Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega karüogineesist ja tsütogeneesist). Üldine käik Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas, anafaas, telofaas . Profaasis keerduvad kromosoomid järk-järgult kokku, rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub ja poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid (osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel). Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Metafaasis on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest (tsentromeerid kahestuvad). Anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb jõudmisega rakupoolustele .
kahekromatiitseteks. · Profaas kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks valgusmikroskoobis. Tsentrosoom kahestub ja tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuumake ja tuumamembraan kaovad. Moodustuvad kääviniidid. · Metafaas kahekromatiidsed kromosoomid liiguvad ekvaatorile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. · Anafaas (rändamisfaas) kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele. · Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuum ja tuumake, jaotub tsütoplasma e toimub tsütokinees. Kokkuvõte
Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . PLASTIIDID ; KLOROplast roheline ( roheline ) KROMOplast värviline ( värviline ) LEUKOplast läbipaisetev ( nähtamatu ) RAKUD PALJUNEVAD JAGUNEMISE TEEL ; Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad ja tekivad tütarkromosoomid. Seejärel keerduvad kromosoomid kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber tekib rakutuum. Peagi jaguneb kaheks ka raku tsütoplasma, mis ümbritsetakse rakumembraaniga ja taimerakkude puhul ka rakukestaga. VIIRUSED ; Miks nad sarnanevad elusorganismidega ? 1.Neil on pärilikusaine . 2.Võime ajas muutuda . Miks nad ei ole elus organismid ? 1.Tal puudub rakuline ehitus . 2.Ta ei saa iseseisvalt paljuneda ja tal puudub iseseisev ainevahetus .
1.Kuidas liiguvad vabad laengud patareis ja miks? + - laengud liiguvad +- klemmile - - laengud liiguvad - - klemmile Miks? Sest et mitteelektrilised jõuad teevad tööd ja viivad +- laengud + - klemmile ja vastupidi 2.Elektromotoorjõud-maksimaalne pinge, mis vooluallika klemmidel võib tekkida Tähis: Kirja E :D Ühik: V Valem: Kirja E = I R . r I= kirja e jagatud R + r vaata valemid ise pärast üle :D:D 3.Ohmi seaduse : 1) Vooluringi osa kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I= U R 2)kogu vooluringi kohta Mõiste: voolutugevus on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega I= Kirja E R+ r 4) Välisvooluring-algab vooluallika + - klemmilt ja lõppeb vooluallika - - klemmil Sisevooluring-laengute liikumine vooluallika sees kõrvalj...
põhivärvi,3-me põhivärvi liitmisel saame valge. 5.Antiosake?(sarnasus ja erinev. võrreldes osakesega) Ühtemoodi, ainult laengud on erinevad. 6.Annihileerumine? Osake ja antiosake saavad kokku, siis nad kaovad ära. Mass muutub energiaks. 7.Vaheosake e.virtuaalne osake? Vaheosake vahendab vastas- mõju(kõiki 4 liiki). Footonid-elektromagnetiline mõju, Gluomid- tugev vastasikmõju 8.Kiirgusvöönd? (joonis) Seal liiguvad prootonid ja elektronid. Laetud osakesed lähevad poolustele,laenguta osakesed lähevad otse magnetväljast läbi.Kosmilistest kiirtest tekivad ümber Maa kiirgusvööd. 9.Osakeste kiirendi?Kiirendatakse laetud stabiilseid osakesi- elektrone ja prootoneid,vahel ka nende antiosakesi-positrone ja antiprootoneid.Kiirendatakse elektri magnetvälja abil. 10.Osakeste detektor? Seal uuritakse osakese liikumisjälge. Tekitatakse magnetväli sp, et laetud osakeste trajektoor temas kõverduks.See annab osakese massi,laengu ja impulsi kohta väärtuslikku infot.
Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga. Kõigi nimetatud protsesside poolest sarnaneb meioosi esimese jagunemise profaas mitoosi algusega. Põhiline erinevus seisneb aga selles, et meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi(ristsiire). Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimene jagunemise profaas tunduvalt kauem Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvaatoritasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid
Muutlikkus väike Muutlikkus suurem 2. Mitoos INTERFAAS- faas kahe mitoosi vahel Rakus intensiivne aine-ja energiavahetus. DNA replikatsioon ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kahestuvad Kromosoomid on lahti keerdunud PROFAAS- ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku (nähtavaks) Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine METAFAAS- eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge ANAFAAS- rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) TELOFAAS- rekonstrueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keeruvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid
e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega. Pärilikust kannavad glükoosisidemega ühendatud, lahustuvad hästi vees, tsentrioolid liiguvad poolustele, algab kääviniidistiku kromosoomides olevad geenid. 5.) kõrge liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti nt kujunemine. Metafaas: kromosoomid koonduvad raku organiseerituse tase. 6.) stabiilne sisekeskkond. maltoos, mis tekib idanevates viljaterades; sahharoos ekvaatortasandile, kääviniidid kinnituvad kromosooni pH tase e happesus, enamusel neutraalne e 7. Vee ja e peedisuhkur-levinud klorofülli sisaldavates taimedes
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
Mitoosi tähtsus: 1. toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkude vahel 2. tütarrakud on geneetiliselt identsed 3. suureneb rakkude arv ja sellega tagastatakse organismi kasv 4. vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Mitoosi faasid · Profaas- kromosoomid keeruvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentroolipaarid liiguvad vastassuunas- selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustavad kääviniidid. Need koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustavate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. · Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Metafaasis on kromosoomid max kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad
Maakera loodusvööndid Soojusvöötmed, kliimavöötmed, loodusvööndid Nagu teada, on kliima maakera eri paigus väga erinev. Selle peamiseks põhjuseks on Maa kerakujulisus. Poolustele jõuab tunduvalt väiksem osa päikeseenergiast kui ekvaatorile. Erinevast päikesekiirguse kogusest tulenevalt jaotub maakera viieks soojusvöötmeteks: 1) põhja- külmvööde 2) põhja- parasvööde 3) palavvööde 4) lõuna- parasvööde 5) lõuna- külmvööde. Kõigi nende viie soojusvöötme piirid on väga selgelt piiritletud. Palavvööde jääb ekvaatorist põhja ja lõuna suunas vahemikku 23,5 kraadi põhjalaiust kuni 23,5 kraadi lõunalaiust. Need
võib kulgeda kõrge vanuseni Meioos - on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x (46kromosoomilt 23-le) I jagunemine 1.Profaas - kromosoomide ristsiirdeks ja sellega kaasneb geenivahetus 2. Metafaas 3. Anafaas 4. Telofaas - tekkinud tütarrakud alustavad uut jagunemist II jagumine 1. Profaas - tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks 2.Metafaas - kromosoomid on ekvatoriaaltasandil 3. Anafaas - kromatiidid lahkuvad raku poolustele 4. Telofaas - Mitoos - on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Interfaas- Profaas - Metafaas - anafaas - telofaas - Karüokinees - rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine, tekib kaks tütarrakku Rakutsükkel - on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
kahekordne diploidne kromosoomistik Esimese jagunemise profaasis tuumamembraanid lagundatakse ja tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja nende vahele moodustuvad kääviniidid Sarnaneb mitoosiga, aga erinevus on see, et toimub kromosoomide ristsiirdamine, millega kaasneb geenivahetus Metafaasis liiguvad kromosoomid ekvatoriaaltasandile Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, millega kahestub tsütoplasma ja moodustub 2 tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad jälle, kromosoomid ei keerdu täielikult lahti ja tuumakesi ei moodustu
· DNA replikatsioon kahekordistumine · Rakuorganellide arvu suurendamine · Sünteesitakse maksoergilisi ühendeid (ATP) · Tsentrioolide kahestumine · Kromosoomid keerduvad kihti 2. Mitoosifaasid: rakutsükkel = interfaas + mitoos · PROFAAS kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Lõpus tuumamembraanid lagunevad · METAFAAS kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole.
Sugulisel paljunemisel enamasti viljastunud munarakk.seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühenda...
koosneb põhiliselt: leiab sealt ka: Süsihappegaasist Vesinikku sisaldades veel Hapnikku lämmastikku väävliühendeid vähesel määral inertgaase vingugaasi vääveldioksiidi veeauru Pilvede vahel ja all · Süsihappegaas Veenuse atmosfääris laguneb valguse mõjul vingugaasiks ja hapnikuks · Tugevad tuuled, puhudes päevapoolelt ööpoolele ja ekvaatorilt poolustele, ei lase kusagil tekkida olulisi temperatuuri erinevusi Veenuse pöörlemine · Veenus pöörleb aeglaselt, kulutades 243 Maa ööpäeva üheks pöördeks ja on ainus planeet, mis pöörleb tema Põhjapooluselt vaadates kellaosuti suunas Veenus - Maa õde · Veenusel, nagu Maalgi, on troposfäär, kus gaasid on ühtlaselt segunenud · Veenuse troposfäär on viis korda ulatuslikum ja 50 korda tihedam kui Maa oma Päikesesüsteem
- tütarrakud on geneetiliselt erinevad Mitoosi faasid: 1)Profaas: *Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks *Tuum suureneb, tuumamembraanid lõhustuvad *Tuumaksesed kaovad *Tsentrioolid liiguvad poolsutele *Algab kääviniidistiku kujunemine 2)Metafaas: *Kromosoomid koonduvad raku keskele *Kaaviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsenromeeri külge ja teisega tsentriooli külge 3)Anafaas: *Kääviniidid lühenevad *Kromatiidid liiguvad poolustele 4)Telofaas: *Kromosoomid keerduvad lahku *Tekivad tuumakesed *Sünteesitakse uued tuumamembraanid *Toimub tsütoplasma jagunemine *Kääviniidid kaovad Paljunemine - elu tunnud, millega tagatakse liigi säilitamine Suguline paljunemine - uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel e. Viljastumisel. N: Paljaseemnetaimed, õistaimed. Mittesuguline - uus organism pärineb ainult ühest vanemast. EOSELINE-saab alguse eosest ( tuule ja vee abil) N: sõnajalataimed,
·ATP süntees Suurenenud raku mõõtmed ja organellide arv. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Interfaasi lõpus DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Mitoosi faasid 1Profaas ettevalmistusfaas ·kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks ·tuumamembraan lahustub ·tsentrioolidd liiguvad raku poolustele ·algab kääviniitide kujunemine ·tuumakesed kaovad 1Metafaas rändamisfaas ·kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ·kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentriooli külge ja teise otsaga tsentromeeri külge. 1Anafaas eraldumisfaas ·kääviniidid lühenevad ·kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) 1Telofaas rekonstrueerimisfaas ·jagatakse tsütoplasma 2 tuuma ümber ära ·kääviniidid kaovad ·tekivad tuumakesed ·sünteesitakse uued tuumamembraanid
ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks. 5. Rakk lõpetab kasvu. MITOOSI FAASID: 1. PROFAAS: kromosoomid hästi nähtavad, tuumamembraan lõhustatakse, tuumakesed kaovad 2. METAFAAS: kromosoomid liiguvad keset rakku ning paigutuvad ühele tasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 3. ANAFAAS: tsentromeerid jagunevad 2ks, kromosoomid jagunevad 2ks, kromosoomid liiguvad poolustele, kasutatakse ATP energiat 4. TELOFAAS: käävinidid hajuvad ja tuuma ümber sünteesitakse membraan ÜHEST RAKUST ON TEKKINUD 2 RAKKU, ERINEVAD NAD VAID SUURUSELT. MITOOSI TÄHTSUS: #toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel #tütarrakkud on geneetiliselt identsed #suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv #mitoos on vajalik surnud v. hukkunud rakkude asendamiseks MEIOOS Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks Tuumakesed kaovad Tuum suureneb Tuumamembraanid lahustuvad Tsentrioolid liiguvad poolustele Algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas eraldumisfaas Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas rändamisfaas Kääviniidid lühenevad Kromatiidid liiguvad poolustele (ATP energia arvel) Telofaas rekonstueerimisfaas Kääviniidid kaovad Kromosoomid keerduvad lahti Tekivad tuumakesed Sünteesitakse uued tuumamembraanid
korda väiksem. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei toimu. INTERFAAS: kiire, liigub teise jagunemise profaasi PROFAAS: tsentrioolide paarid poolustele ja lähtuvad kääviniidid. METAFAAS: ekvatoriaaltasandil kromosoomid ja kinnituvad tsentromeerile. ANAFAAS : kromatiidi lahknevad, liiguvad raku poolusele.
Ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. 8.Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Selliseks jagunemisviisi tagabki mitoos. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)Organismid paljunevad......sugulisel......või ......mittesugulisel.......teel. b)Mitoosi anafaasis lahknevad.....kromatiidid.....raku poolustele. c)Orogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline......munarakk....ja kolm arengu-ja viljastumisvõimetut .......polotsüüti...... d)Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased......vegetatiivse..... paljunemise vormid. e)Seemnerakkude arengut nimetatakse......spermatogeneesiks........ ja munaraku arengut.......ovogeneesiks...... f)Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles......murdeea...... saabudes.
10) Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv. Sellega tagatakse organismi kasv. 11) Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada joonisel. 1) Profaas- ettevalmistav faas, algab kääviniidistiku kujunemine, tsntrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembranid lõhustuvad. 2) Metafaas rändamisfaas. Käävniidid kinnituvad üheotsaga kromosoomi tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge, kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaal tasandile. 3) Anafaas Eraldumisfaas. Kromatiidid poolustele (ATP energia arvel) Kääviniidid lühenevad. 4) Telofaas rekonstrueerimisfaas. Sünteesitakse uued tuumamembraanid. Kääviniidid kaovad,
· Profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi (kromosoomide ristsiire). Sellega kaasneb geenivahetus, mis on üheks päriliku muutlikkuse allikaks. · Metafaasis ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvaatortasandile. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. · Anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest, jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. · Telofaasis nöördub rakumembraan sisse, kahestub tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jälle. Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. · Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud,
Anafaas kääviniitide lühenemine, kromosoomide lahknemine. Telofaas tsütoplasma ja tsütokineesi kahestumine. Interfaas võrreldes mitoosiga lühiajalisem, liitub teise jagunemise profaasiga. = KROMOSOOMIDE ARV ON KAKS KORDA VÄHENENUD II JAGUNEMINE: Profaas tsentroolide paaride liikumine rakupoolustele. Metafaas kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas tsentromeeride kahestumine. Kääviniitide lühenemine raku poolustele. Telofaas tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine, toimub tsütokinees, 4 tütarraku teke. = ON TEKKINUD ÜHEST DIPLOIDSEST RAKUST NELI HAPLOIDSET TÜTARRAKKU. Sugurakk gameet; sügoot viljastunud munarakk MEES seemnerakk sperm; spermatogoonid spermide esmased eellased; spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid paljunevad mitoosi teel alles suguküpsuse saabudes.
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laia...
hormoonide tootmine, toiduainetööstus (juust, keefir, jogurt), aminohapete toomine (lõhna- ja maitsetugevdajad), põllumajandus (bakterväetised), tagavad ainete ringlemise Maal (süsinikuringe, lämmastikuringe) · Kasv ja ainevahetus: mõjutavad temp, soolsus, pH, kiirgus, hapnik, rõhk. Pooldumine bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ja liigub raku poolustele, rakukest ja -membraan sopistuvad, moodustub rakuvahesein, bakterirakk jaguneb kaheks · Haigused: teetanus, koolera, tüüfus Eosed e spoorid moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks (resistentsed) Viirused eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid · Viirushaiguste ennetamiseks vaktsineeritakse (surmatud või nõrgestatud viirustega).
dipoloidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Interfaas: mioosiga sama algus, kuid 1 erinevus: liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. See on nim kromosoomide ristsiirdeks. Sellega kaasneb geenivahetus. Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas:kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas: nöördub rakumembraan sisse ja tsütokeneesi tulemusena moodustub 2 tütarrakku. tsentrioolid kahesutuvad jällegi , kromosoomid ei keerdu täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad aga kõik kahest kromatiidist ning DNA kahekordistumist ei järgne. Interfaas:lühiajalisem ja liitub teise jagunemise profaasiga. Profaas: sama!! metafaas: sama!! anafaas: sama!!
ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.htm 4) Magnetkompassi tööpõhimõte tugineb Maa magnetväljal. Kompassi magnetiseeritud nõel või osuti pöördub piki Maa magnetvälja jooni osutades alati magnetilise põhja poole. Olenevalt sellest, kus kompass parasjagu asub, erineb kompassinäit tegelikust geograafilistest ilmakaartest, kuna magnetiline põhi asub "tegelikust põhjast" 1600 km lõuna pool. Kõige täpsem on kompassi näit ekvaatori lähedal. Lähenedes poolustele hakkab kompassi täpsus vähenema ning teatud läheduses muutub see kasutuks, kuna kompassi osuti hakkab pöörlema. Magnetiline kompass on tundlik ferromagnetiliste metallide suhtes. Lisaks võib kompassi näitu mõjutada elektromagnetväli, mis tekib näiteks elektrijuhtmestiku või kõrgepingeliinide lähistel. Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse erinevatel viisidel. http://et.wikipedia.org/wiki/Kompass
liikumist. 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Tsütoplasmas asub üks rõngaskromosoom, mis koosneb ühest DNA-molekulist 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a)eostega , b) pungumisega, c) paljunemisrakukestega, d) mütseeli tükikeste abil, c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah
ja 2ne telofaas . 3. Vali õige variant. ( 7 punkti ) 1) DNA kahekordistumine toimub: a) metafaasis b) telofaasis c ) interfaasis d) profaasis e) karüokineesis 2) Bakterid paljunevad enamasti: a) vegetatiivselt b) meioosiga c) eoseliselt 3) Naisel toimub viljastumine: a) emakas b) emakakaelas c) munajuhas d) munasarias 4) Homoloogilised kromosoomipaarid liiguvad koos: a) ekvatoriaaltasandile b) poolustele 5) Tigu paljuneb: a) ristiviljastumine b) iseviljastumine c) vegetatiivne paljunemine 6) Sugulise ja mitte sugulise paljunemise sarnasus on: a) evulutsiooniline areng b) järglased on geneetiliselt identsed c) saadakse järglased 7) Kehaväline viljastumine toimub: a) põdral b) konnal c) linnul 4. Mis on piltidel? Kirjuta joonise juurde tema osad. (11 punkti ) 5. Võrdle. ( 6 punkti )
1. karükonees ehk tuuma jagunemine 2. tsütokinees - tsütoplasma jagunemine 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Profaasis 1. kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi. 2. kaob tuumaümbris 3. kaob tuumake (tekkis kromosoomi lõikud kattumisel) Metafaasis 1. kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2. kromosoomide arv on selgelt eristatav. Anafaasis 1. toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine 2. poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid Telofaasis 1. algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine 2. toimub tuumaümbriste kujunemine 3. ilmnevad tuumakesed 4. algab tsütokinees Inimese keharakk Faas/Kromosoomide arv /DNA molekulide arv G1 46 46 S 46 92 G2 46 92 Pro 46 92 Meta 46 92 Ana 92 92
Keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes diploidne, sugurakkudes ehk gameetides haploidne kromosoomistik. MEIOOS · kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega · interfaas sarnaneb mitoosi omaga · meioosieelses tsentrosoomis kaks paari tsentrioole I JAGUNEMINE · PROFAAS · tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad · kromosoomid keerduvad kokku · tsentrioolide paarid eralduvad üksteisest, liiguvad poolustele · moodustuvad kääviniidid · homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi RISTSIIRE ehk crossingover (geenivahetus, muutlikkuse allikas) · kestab kauem mitoosi profaasist · METAFAAS 2 · homoloogilised kromosoomid paarikaupa ekvatoriaaltasandile
kokku, tsentrioolide paarid eralduvad teineteisest ja liiguvad vastassuunas, moodustuvad kääviniidid. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrde pikkusega osi- kromosoomide ristsiire, (millega kaasneb geenivahetus). Metafaas: homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaas: kääviniisid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Telofaas: rakumembraan nöördub sisse, tsütoplasma kahestub, moodustub 2 tütarrakku. Tsentrioolid kahestuvad jällegi, kromosoomid ei keerdu lahti, tuumamembraane ei teki, tuumakesi ei moodustu. Geneetilise materjali hulk ei ole vähenenud, kromosoomide arv on vähenenud. Kromosoomid koosnevad 2 kromatiidist, DNA kahekordistumist ei järgne. II jagunemine Profaas: tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, nendest lähtuvad kääviniidid
• leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid Kliima • Lõuna-Aasias on lähisekvatoriaalne kliima, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine.Peamisteks kliima kujundajateks on troopilised mussoonid. • Õhutemperatuur on troopilistes mussoonides ookeani kohal sama kõrge ja sama väikse aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas. • Lähisekvatoriaalses kliimas on kohati sademeid sama palju kui ekvatoriaalses kliimas, aga mida lähemale poolustele,seda enam sademete hulk langeb, eriti tasandikel. • Lähisekvatoriaalsele kliimale on omane sademete hulga eriti suur aastaajaline kõikumine. • Sama, mis kehtib sademete kohta, kehtib ka pilvisuse ja õhuniiskuse kohta. • Niisugusele kliimale on kõige sobivam taimestikuvöönd troopiline metsatepp ehk savann. Kultuur Iseloomulikud jooned : • Põhimõtteliselt kõik lõuna-aasialastest on moslemid
päriliku muutlikuse allikaks. Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimene jagunemise profaas tunduvalt kauem see võib mõnikord kesta päevi või isegi aastaid. Viimane on iseloomulik paljude imetajate munarakkudele. Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ka liiguvad paarikaupa ekvaatoritasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele. Faas algab homoloogiliste kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvaatoritasandil ja jõuab lõpule nende jõudmisega poolustele. Telofaas nöördub rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
