näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. 3 VARARENESSANSSI ARHITEKTUUR ITAALIAS Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS. Esimesed uuenduslikud jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Antiikkunsti taassünd arhitektuuris: - proportsionaalsus - baasi ja kapiteeliga sambad - poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) - VIILUD akende ja uste kohal - korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil - fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. - KULDLÕIKE REEGEL ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD 3-korruselised, neljast tiivast
Sellest on näha kreeka arhitektuuri kogemusi. Kreeka sammastest oli tuletatud poolsambaid. Alumisel korrusel dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Neljandal korrusel on kasutatud pinna liigendamiseks pilastreid poolsambataolisi, kuid õhukesi müüriribasid. Rooma templitele andsid eeskuju kreeka ja etruski templid. Viimased olid kõrgel aluses, millel oli trepp ainult ühel kitsamal küljel, templil oli sügav sammastele teotub eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel oli ainult kaunistav osa. Omapärane ehitis roomlastel oli triumfikaar nt. Keiser Constatinuse triumfikaar See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Ta oli väravataoline, aga oli monumentaalsel eesmärgil püstitatud tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli friisitaoline osa eraldatud karniisiga. Sellist poolkorrust nimetatakse atikaks. Triumfikaarte seintel oli reljeefe ja tekste, mis selgitasid püstitamise põhjust
Koridorsüsteemis paigutati kahele poole hoonet pikuti läbivat koridori ühesuurused ruumid üksteisega vastakuti. Taolist ruumide paigutust harrastati ühiskondlikes hoonetes. Seinte kujunduses säilis varaklassitsismis jaotus paneelidega, ornamentaalne raamistus kadus järkjärgult ning seinu hakati liigendama seinapinnast pisut ettepoole ulatuvate nelinurkse läbilõikega poolsammaste ja pilastritega Poolsambad ja sambad olid olulised ka ruumi jaotamisel. Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud- girlandid ning kunstipäraselt kokkuseotud relvadest trofeekimbud. Hakati valmistama ja kasutama kunstmarmorit interjööri kujundamise juures. Tekstiili kasutamine oli varaklassitsistlikus ruumis pigem tagasihoidlik kui rikkalik. Klassitsistliku arhitektuuri hilisemat ajajärku,. mida mõnel maal ampiirstiiliks nimetatakse,
keskmisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis sambad. Neljandal korrusel olid pilastrid poolsambataolised, kuid õhukesed müüriribad. Tempel oli asetatud kõrgele alusele, trepp oli ainult kitsamal küljel. Kasutati poolsambaid. Triumfikaar see oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Oli mõeldud monumendiks. Püstitati suurte sõjaliste võitude või tähtsamate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Seina friisitaoline ülaosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga, see poolkorrus oli atika. Triumfikaare seintel olid reljeefid ja tekstid, mis selgitasid selle püstitamise põhjust. Vanemal ajal elasid roomlased ühepereelamutes, kuid hiljem jäi villa ainult äärelinnas või väikelinnas elanud inimeste osaks. Selliseid maju on välja kaevatud Pompejis ja Herculaneumis. Suurlinna keskel elati mitmekorruselistes betoonist ja tellistest üürimajades.
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel? VANA-ROOMA...
1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas, pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks. *ei sallitud sirget joont *voluut-rulluvate otstega detail-populaarne, mis ühendas kahte korrust *fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine
kuigi ehitise kindlus ei sõltu poolsammastest, vaid ainult kaartest ja võlvidest. Selline konstruktsiooni ja välisilme erinevus muudab rooma arhitektuuri põhimõtteliselt erinevaks nii egiptuse kui ka kreeka arhitektuurist. 6 Rooma templis olid kõrgel alusel, millel oli trepp ainult ühel, kitsamal küljel. Templil oli sügav sammastele toetuv eeskoda, seinu liigendasid poolsambad, millel polnud konstruktiivset vaid ainult dekoratiivne osa. Omapärane roomlaste ehitis oli triumfikaar. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina friisitaoline ülaosa eraldatud horisontaalse karniisiga. Sellist poolkorrust nim atikaks.
tempel Tiberi - äärsel väljakul, nn. Härjaturul ( 1. saj. eKr. ), mis oli ehitatud kohalikust hallist travertiinist. Selles templis ilmneb aga selgesti juba rooma arhitektuuris levinud põhimõtteid, milles on ühendatud nii kreeka kui etruski arhitektuuri mõjud. Kõrgele poodiumile tõstetud templi juurde pääseb ainult esiküljel olevast trepist, fassaadile avaneb sügav joonia sammastele toetuv portikus, templi välisseinu liigendavad puht dekoratiivset funktsiooni omavad poolsambad. Friis ja frontoon on siledad, ilma reljeefkaunistuseta. Samas härjaturul on ka väike ümartempel, mida nõnda nimetataksegi - Ümartempel Tiberi ääres. Travertiinist ümarhoone on ehitatud 1. saj. eKr., seda ümbritsev korintose stiilis sammastik pärineb aga juba 1. saj. pKr. Ümartemplit kroonib madal kooniline katus. 2. saj. eKr. hakkas välja kujunema ka Rooma süda - Forum Romanum, millest kujunes linna ühiskondliku elu keskus
Vararenessanss 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4 2. Arhitektuur itaalias 2.1. Vararenessanssi arhitektuur itaalias ● Antiikkunsti mõju tugevaim just ARHITEKTUURIS. ● Esimesed uuenduslikud jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. ● Antiikkunsti taassünd arhitektuuris: proportsionaalsus baasi ja kapiteeliga sambad poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) VIILUD akende ja uste kohal korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. KULDLÕIKE REEGEL – ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 5 Kuldlõige – (sectio aurea (ld.) e
· ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad · selle tähtsaim arhitekt oli PIERRE LESCOT kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist (atikakorrusega ülal) · kasutas ainult Itaaliast pärit detaile, pole kindluslikku iseloomu · paviljonid ja kitsad kõrged aknad toonitavad vertikaalset suunda · fassaadid on vaheldusrikkalt ja rütmiliselt liigendatud: · alakorrus poolsambad, pilastrid · teine korrus akende kohal 3nurksed ja kaarjad viilud, rohkelt reljeefe (atikakorrusel ka reljeefe) · detailid teevad ühtse terviku · JEAN GOUJON · Louvre'i fassaadi skulptuuride üks autor · nümfide reljeefid ''Süütute kaevul'' Pariisis · purskkaev, mida on korduvalt ümber ehitatud ja tõstetud 5 reljeefi · kaev on taastatud, kui reljeefid on Goujoni tööde koopiad
· Gooti stiil: katedralid, erinevused rajooniti Katedraalid Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure
Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele. · Eelistati kuplit. Firenzes 42m diameetriga kuppel gooti toomkirikule Filippo Brunelleschi. Rooma Peetri kiriku kupli projekteeris Michelanglo. o Teravkaarümerkaar. o Jämedad piilaridantiigipärased sambad. o Ruumis kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Lihtsus: vähene dekoorpilastrid, poolsambad, nisid. 16.saja Iipoolel tekkis uus sitil. LOSS · Raamatukogud, reakojad, haiglad, kauba-ja kohtukodad · Avarad, laiade treppidega ruudukujulised lossid, it.k. palazzo, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud õu. · Vararenessanss: 3korruselised. Esimene korrus tahumata kividest seinad kõrgete akendega, ülemised korrused olid ümarakaareliste akendega. · Firenzes Medicite hauakamber Michelangelo. Andrea Palladio -16
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
Kangelane on üksik. Looduse poetiseerimine (eksootika). Palju on niinimetatud juhuslikke kokkusattumisi. Sümbolite tähtsus Žanripiiride segunemine 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss: antiikaegse kultuuri taassünd, loomulikkus, tõepärasus, detailsus, selgus. Vt küsimus 14 Barokk: liikuvus, rahutus, kirg, paatos, dramaatilisus, teatraalsus, efektsus, pingelisus, hoogsus. Poolsambad, pilastrid, fassaadil palju kaunistusi, lainelised jooned. Muutused hoonete põhiplaanides. Voluudid. Taas tuli käibele basiilika. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skupltuurkaunistuste ning maalidega (kujutati tegelasi antiikmüütidest). Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevad, otsitud poosid. Ülekuhjatus, ebatavalised žestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks
Stiil ise oli ülimalt peen, kaunis ja imetlusväärne. Feodaalide, talupoegade ning vaimulik kõrvale ilmus uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, liikuvam eluviis, suurenev toreduseiha avaldas mõju kunstile, enim ristiusu kirikutele. Gooti kirikute silmatorkavaks tunnuseks teravkaarsed aknad ja ukseavad. Kirik pole enam kindluse taoline, vaid saledatorniline, tõuseb taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad. Võlve kannavad piilarid ja toetavad poolsambad, lisaks veel ehistornikesed. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused: õietaolised rosetid või ristikulehe kujundid, arvukaid skulptuure. Kirikusse sisenejaid haaras võimas kõrgustunne ja eriline salapärane meeleolu, ebamaisus. Gooti katedraalide ülesehitus oli geniaalne ja eeldas suuri teadmisi inseneriteaduste vallas. Kirikuid tol ajal palju (kella kostvusala). Samuti oli kloostreid palju.
Välissambad dooria stiilis Sees olevad sambad korintose stiilis Ümar põhiplaan läheb moodi Tähelepanu väärivad Ateenas ka mõned väiksemad eraisikute ehitatud hooned Lysikratese koreegiline monument aastast 334 eKr Koosneb saledast ümarehitisest, mis asetseb kõrgel nelinurksel alusel Ümarehitist ümbritsevad korintose stiilis poolsambad Ehitis 10 m kõrge Tähelepanuväärne friis Suurejooneliselt kujuneb välja teatrite ehitusstiil V saj teater oli üsna lihtne Koosnes: Orkestra - lahtise taeva all olev tavaliselt ümmargune tantsuplats, mis oli määratud koorile ja näitlejaile Dionysose altar - orkestra keskel, harilikult asetses rinnaku jalal
I Paleoliitiline kunst · Paleoliitikum algas u. 2 miljonit aastat tagasi ja kestis Põhja-Euroopas u. aastani 10 000 eKr · Esimesed kunstiteosed on u. 70 000 aastat vanad · Praegu arvatakse, et kujutava kunsti sünnimaaks oli Austraalia · Lääne-Austraalia kõrbetest on leitud kivikujukesi ja kaljumaalinguid · Tänu kuivale kliimale on need üsna hästi säilinud · Euroopa vanimateks kunstiteosteks on ehted (aukudega teokarpidest), mida on leitud Vahemere põhjarannikult Kagu-Euroopast · Kuulsad on ka Lääne-Euroopa koopamaalingud · Inimesed elasid Lõuna-Euroopa looduslikes koobastes · Koobaste seintele maaliti suuri loomi, kes kunagi Euroopas elasid: mammutid piisonid põhjapõdrad jne · Enamasti tehti kütitavate loomade maalinguid · Sageli on neid maalinguid ka odadega täksitud · Esiaja kunsti teket selgitatakse sageli jahimaagiaga · Kuna peamine elatusala oli jahipidamine, võ...
teravkaarsed aknad, ukseavad jms. Kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised nagu romaani ajal, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena üles taeva poole, nagu polekski nad raskest kivist. Suured värvilistest klaasidest aknad võtavad enda alla nii palju ruumi, et vaba seinapinda peaaegu ei jäägi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu mingeid kokkuköidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad võlve toetavateks roieteks. Need olid kokku pandud kas raidkividest või tellistest. Roiete peale laoti õhukese kihina kivivõlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed võlvid. Siiski vajasid roietega võlvid veel lisatoetust. Selleks ehitati väljapoole kiriku seinte vastu erilised tugipiilarid, kesklöövi ülaosa (valgmiku) ja tugipiilarite vahele laoti tugikaared. Piilarid, võlviroided, tugipiilarid ja tugikaared moodustavad hiigelsuure sõrestiku, mis seisaks ka ainuüksi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
