Baski päritolu. Õppis Madridi ülikooli filosoofiat ja keeli õppima. Õpetas hiljem mitmeid aineid ülikoolis. Huvi tärkas Ibseni vastu. Unamuno teostes on inimene, kes otsib elu mõtet. Tema filosoofia on tugevalt kristlik-moraalilise vaimuga. Kindlalt katoliiklik hoiak. Väga tugeva algupäraga filosoof. Sai tööle Salamanca ülikooli tööle, hiljem ka rektoriks. Need on väga viljakad aastad tema loomingus. 1924.aastal saadeti Unamuno riigist välja ja elas seal väljaspool Hispaania poolsaart kuni 1930.aastani. Enne Hispaaniasse naasmist oli ta Prantsusmaal. Hakkas tema teoste tõlkimine. Autori ja tegelaste vahekord on oluline. Unamunot püüti parempoolsete leeri võita. Tal oli olemas tugev moraalne arusaam. Rõhutab oma loomingus pidevalt spirituaalsust. Kriitiline materialismi suhtes. Unamuno on väljendanud oma filosoofiat esseistika kaudu. ,,La vida de Don Quijote y Sancha"- 1905. Näeme ülima kirjandusliku tipuna ,,Don Quijotet"
ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas.
Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana-heebrea keelsest sõnast araba kõrb. Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel. Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal). Piki Punase mere rannikut läbis Araabia poolsaart kaubatee, mis viis India ookeanist Vahemere äärde ja vastupidi. Selle kaubatee nimi oli Viirukitee. Kaubakaravanid maksid tasu kohalikele sugukonnajuhtidele e. seikidele, et neid ei rünnataks (läbipääsu eest). Olid välja kujunenud suuremad linnad: Mediina ja Meka. Araablased olid polüteistid. Üks jumalatest oli Allah. Olulisim pühamu oli Meka linnas paiknev Kaaba tempel. Seal templis oli tähtis nn Must kivi (meteoriiditükk), mida peeti väga oluliseks. Islami teke. 7. sajand
Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks.
meetodil); • pinnasekahjustused (paralleelselt rannaga kulgevate autosõiduradade arv ja paiknemine); • autodega läbitavad teed; • visuaalne reostus (inimese poolt püstitatud kivihunnikud, palkidest konstruktsioonid, autojäljed liival või klibul); • militaarne reostus (okas- ja liinitraadid); • ratsahobuste mõju, rajad rannikuvööndis. Samal aastal valmis ka Tiit Leito koostatud Kõpu poolsaart hõlmava loodusturismi kontseptsioon ja selle ruumiline planeerimine, kus on ka märgitud erinevate külastusviisidega seonduvad tallamiskoormused. Selle järgi omavad nii ratsutamine kui ka mägijalgratastega sõitmine tähtsust juba madala külastuste sageduse korral. Rattasõit omab tähtsust mõõduka külastussageduse juures (kuni 100 külastuskorda nädalas). Jalutamine, tervisejooks ja looduse vaatlemine omavad tähtsust kõrge külastuskordade arvu juures (100 või enam külastuskorda
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
Tyrtaios, kelle värsid, mida spartalased hiljemgi au sees pidasid, on ühtlasi esimesed, kus kujutatud võitlust hopliidifaalanksina. Me ei tea, milline oli messeenlaste staatus enne ülestõusu, kuid selle mahasurumise järel suruti neist enamus heloodistaatusesse nagu varem Helose elanikudki. Messeenia alistamis järel allus spartalastele kaks maakonda ja nende riik oli suurim Kreekas. See aitas saavutada 6. sajandil hegemoonia Peloponnesoses, kus kujunes peaaegu tervet poolsaart hõlmav linnriikide liit. Toona oli see tuntud kui "Lakedaimonlased ja nende liitlased", tänapäeval aga nimetatakse tavaliselt Peloponnesose liiduks. Liitlased olid siseasjades sõltumatud, kuid allusid välispoliitikas tavaliselt Sparta juhtimisele. Teiste seas kuulus Peloponnesose liitu ka Korintos. Liidust välja jäi ainult Sparta põlisvaenlane Argos. Vallutuste tulemusel moodustasid täieõiguslikud spartalased ehk spartiaadid, kelle
täielikult ära kasutada. Läänemeri on põhjapoolses Euroopas lääne ja ida vaheline looduslik sisepiir. Eesti jt Baltimaad on laiaulatusliku Ida-Euroopa lauskmaa äärealana avatud itta, seega looduslikult kuulub Eesti Ida-Euroopasse. Kitsamalt tuntakse Eestit kui üht Läänemere idaranniku riiki, täpsemini kolmest Balti riigist (Eesti, Läti, Leedu) põhjapoolseimat. Läänemeri eraldab Skandinaavia poolsaart Kesk- ja Ida-Euroopast ning on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega (Atlandi ookeaniga). Eestlastele on nende kodumaast läände jääv meri Läänemeri Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 645 km pikkune. Tegelikult kulgeb sellestki ligi pool mööda jõgesid ja järvi. Eesti maismaanaabriteks on Venemaa ja Läti. Eesti naabrid
Punaarmee Wrangeli vastu sedavõrd tugevneda, et alustas 25.okt omakorda pealetungi. Vene armeesse kuulus sel ajal u 35 000 meest, tema vastu tegutses 3 üldvägede armeed, 2 ratsaarmeed ja Mahno talurahvaarmee, kokku u 190 000 meest. Mõlemad pooled hästi relvastatud. Kasutati tanke, sõjalennukeid jne, ilmselt Vene kodusõjas sõjatehniliselt parimalt varustatud. Wrangel pidi tasapisi Krimmi poole tagasi tõmbuma. Nov esimestel päevadel kindlustati end Krimmi poolsaart mandri põhiosaga ühendaval Perekopi maakitsusel, mis oli u 10 km lai. Kasutati Krimmi valli- u 10 m kõrgune muldvall, mille ees oli 10 sügav kraav, oli Türgi khaanide ajal rajatud. Oli tegemist täiesti lameda maaga, oli selge, et Türgi valli harjale paigutatud kuulipildujad võisid Punaarmeed laastada, Punaarmee juhtkond kaotustest enam ei hoolinud. Lenin ja Trotski nõudsid Wrangeli armee purustamist Okt revol II aastapäevaks, 7.nov-ks, küsimata ohvritest. Perekopi maakitsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
