ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn ...
Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07.10 Rooma impeerium ja selle valitsemine Juba teise sajandi keskpaigast saab rääkida Roo mast rääkida kui i mpeeriumist. Impeeriumi keskuseks kujunes m õistagi Roo ma linn. Allutatud alades väljas pool apenniini poolsaart m o odustasid roo mlased provintse , iga provintsi e es otsas seisis asehaldur, kes vastutas otseselt või mukeskuse e est. Asehalduri ülesanne, 1) maksude kogu mine 2)s õjavägede juhtimine. Territooriumi suurenedes tekkis provintse aina juurde. Alistatud rahvaste kultuuri ei sekutud. Kohalike ülikuid kasutati tihti ka valitsejatena. Provintsid pidid korralikult makes tasuma ja pidid ole ma lojaalsed. (jaga ja valitse) Vabariikliku korra kriis
Põhja-Ameerika looderannikul. See on Põhja-Jäämere osa Alaska põhjaranniku ja Kanada Arktika saarestiku vahel. Ümbritseb Loodealade, Yukoni, Alaska ja Arktika saarestiku rannikut. Beauforti mere pindala on 450 000 km². Meri sai nime Briti hüdrograafi Francis Beauforti järgi. Merre suubuvad Mackenzie jõgi ja mitu väikest jõge. Lahed Hudsoni Laht Hudsoni laht on suur siselaht Kanadas, mis eraldab Labradori poolsaart Kanada lääneosast. See on Põhja-Jäämere osa ja asub Põhja-Ameerika kirdeosas. Hudsoni lahe pindala on 1,23 miljonit km². Baffini laht Baffini laht (inglise Baffin Bay) on Põhja-Jäämere osa, mis piirneb idas Gröönimaaga, edelas Baffini saarega ja loodes Ellesmere'i saarega. Sügavus kuni 2100 meetrit. Valitseb külm kliima. Isegi suvel on lahes triivjääd, ka on palju jäämägesid. Amundseni laht
India Üldine info pealinn - New Delhi pindala - 3 287 580 km2 riigikeel ( ed ) - hindi, inglise rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) rahvastiku tihedus - 357,5 in/km2 riigikord parlamenteerne vabariik president Pratibha Patil peaminister Manmohan Singh iseseivsus 15. august 1947 rahaühik ruupia ( NR ) ajavöönd maailmaaeg 5.30 telefoni kood - 91 Osariigid, rahvastik Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritoorjumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritoorjumiks . Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. ...
Riigikeel - araabia keel Rahvaarv umbes 80,335,036 (2007) Rahvastiku tihedus - 74,6 in/km² Riigikord President - usn Mubrak Peaminister - Amad Nazf Iseseisvus - 28. veebruar 1922 Vabariigi kuulutamine 18. juuni 1953 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd - maalmaaeg +2 Tippdomeen - .eg ROK-i kood EGY 1.1 Geograafiline asukoht Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27°00N, 30°00E. Egiptus asub Aafrika kirdeosas, kuigi see hõlmab Siinai poolsaart, mis on üks osa Edela-Aasiast. Seega asub Egiptus üheaegselt nii Kirde-Aafrikas kui Edela-Aasias. Egiptusel on rannajoon mööda Vahemerd ja Punast merd. Läänepiir on Liibüaga, Sudaaniga lõunapiir ja idapiir on Iisraeli ning Gaza tsooniga. Pikim kaugus põhjast lõunasse on 1 024 kilomeetrit, idast läände 1 240 kilomeetrit. Egiptuse looduslikud piirid koosnevad enam kui 2900 kilomeetrist rannajoonest, muu hulgas Vahemeri, Suezi väin, Aqaba väin ja Punane meri.
(Myosotis Alpestris Schmidt Boraginaceae; 1949). Imetaja: grööni vaal (Balaena mysticetus; 1983). Kala: idalõhe (Oncorhynchus tsawytscha; 1963). Mineraal: kuld (1968) .Kalliskivi: nefriit (1986). Spordiala: koerarakendisõit (1972). Moto: North to the future `Põhja poole tulevikku'. 1.4 Osariigiks saamise aeg: 3. jaanuar 1959 (49. osariik). 1.5 Geograafilised eripärad: Pindala: 1 530 699 km koos Aleuutide ja Alexanderi saarestikuga (1. koht). Pinnamood: Poolsaart läbib vulkaaniline Aleuudi ahelik, mis edelas jätkub Aleuudi saarestikuna. Põhja-Ameerika kõrgeim mäetipp McKinley asub Kordiljeeride kõrgemas osas Alaska ahelikus. Keskosas asub Yukoni platoo. Domineerib mäetundra. Põhjaosas on Brooksi mäeahelik. Kõrgeim koht: Mount McKinley (Denali maakond), enamasti pilvedesse mähkunud 6194 m kõrgune mägi on USA ja Põhja_Ameerika kõrgeim tipp. Madalaim koht: Vaikne ookean. Suured jõed: Yukon, Tanana, Kuskokwim
Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad niiskust Madagaskarit mõjutab soe hoovus Madagaskari hoovus Brasiilia idarannikut mõjutab soe hoovus Brasiilia hoovus - külmad poolustelt ekvaatorile - kuivust California poolsaart mõjutab külm hoovus California hoovus Tulemaad mõjutab külm hoovus Folklandi hoovus 4)Kaugus merest mereline kliima, mandriline kliima Pinnamoe mõju kliimale *pinnamood takistab õhumasside liikumist *võib tekkida kõrgvööndilisus - Põhja Ameerika idaosa on suhteliselt madal ja seepärast arktilised õhumassid ulatuvad kaugele sisemaale - Andid ei lase õhumasse üle
"Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Alpide jalami keskmine õhutemperatuur juulis on umbes 20°C, Po tasandikul 23°C, mööda Apenniini poolsaart lõuna poole liikudes tõuseb keskmine temperatuur aga 28°C-ni. Milanos, Veneetsias, Bolognas ja Firenzes on juuli keskmine õhutemperatuur 24°C, Taorminas ja Roomas 26°C ning Palermos ja Napolis 25°C. Sitsiilias puhub suvel Aafrikast tulev kuiv tuul siroko, mis kütab õhu kuni 40°Cseks.Kuum ja kuiv tuul siroko tekitab Lõuna- Itaalias ja Sitsiilias tolmutorme. Siinset ilma mõjutab tugevasti meri poolsaarel ei ole paika, millest meri jääks kaugemale kui 200220 km
Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama. Inglismaa soovis Saksamaale vastukaalu. Nii tekkis 1904 Antant. 4. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks? See oli väga konfliktne piirkond. Väiksest asjast võis seal tekkida suur sõda. Ka I maailmasõda sai alguse Balkanilt.- Balkanil soovis luua Serbia suurt slaavi riiki,riigi üheks osaks pidi saama ka Bosnia mis kuulus Austria-UngarilePeale Sarajevo atentaati soovis A-U viia oma julgeoleku töötajad Serbiasse uurima/leidma kes oli süüdi. Serbia keeldus ja sellepeale kuulutas A-U sõja Serbiale. 5
(Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 17,18) Jõgeva vallas asub Endla looduskaitseala. Seal asub väga palju erinevat taimestikku. Endla looduskaitsealalt on teada 135 kaitsealust liiki (Endla looduskaitseala, 2006, lk6). Loomastik on samuti väga kirju, kuna piirkonnast on erinevat tüüpi maastikualasi. 2.1 Geoloogiline aluspõhi Geoloogiliselt kuulub Eesti ala Ida-Euroopa platvormi loodeossa. Ida-Euroopa platvorm piirneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soome ala hõlmava Fennoskandia kilbiga. Eesti ala aluspõhi jaguneb struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord, settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord ja peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kristalne aluskord kujunes Proterosoikumis,
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid Germaanlased kujunesid välja noorema kiviaja lõpus läände tunginud megaliitkultuuri, lehterpeekrite ja nöörke-raamika- e venekirveste kultuuri esindajaist. Elasid nad Lõuna Skandinaavias, Taanis ja Schleswi-gis. Esimese...
Lääne-Rooma langus Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri R.Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida- Rooma keisrile Zenonile. Barbarite kuningriigid Läänegootide riik, Vandaalide riik, Ida-Rooma riik, gepiidide riik, Idagootide riik, Frangi riik, Burgundia riik, Langobardide riik, sueebide riik 3. Bütsantsi territoorium - Bütsantsi riik tekkis 395.a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari. Rahvad: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased. Riigikorraldus: Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile. Mõnevõrra piirasid tema reaalset võimu riiiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena deemosed. 4.Sisepoliitika tugev sõjalis-bürokraatlik monarhia
Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas. Presidendid Läbi Aegade: 1946 Enrico De Nicola 1948 Luigi Einaudi 1955 Giovanni Gronchi 1962 Antonio Segni 1964 Giuseppe Saragat 1971 Giovanni Leone 1977 Sandro Pertini 1985 Francesco Cossiga 1992 Oscar Luigi Scalfaro 1999 Carlo Azeqlio Ciampi 2006 Giorgio Napolitano(pildidl) Riigikord
Eesti Tony Jürisaar PM21 Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem.Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liiv...
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HISPAANIA Referaat Koostaja: Kaisa Suumann Eriala: Riigiteadused Juhendaja: Jaanika Meigas IFI6001 Arvuti töövahendina SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Hispaania...........................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................. 5 Religioon...................................................................................................................... 5 Ajalugu............................................................................................................
kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid. [redigeeri] Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. See toimus umbes 210205 e Kr. Nii sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Pürenee poolsaart sidus Rooma seadus, keel ja Rooma teed. Kohalikud juhid sulandati roomlaste hulka, kuid põhiosa keltidest ja ibeerlastest säilitas oma rahvuse.. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini
Need kaks legendi sulasid kokku, mida tunnistab segadus Heraklese identifitseerimisel: pooljumalal polnud vendi, kuid Idaiose Heraklesel olid. Kolmandas tuntud müüdis (Pindarose järgi) on juttu Väike-Aasia kuninga Tantalose pojast Pelopsist, kes kaarikutega võiduajamises võitis Pisa kuningat Oinomaost, saades selle eest endale naiseks tema tütre Hippodamea. Sellest peale korraldati Pelopsi auks kaarikuvõidusõite. Pelopsist sai kogu Peloponnesose valitseja ja poolsaart hakati nimetama tema järgi. Pelopsi ja Oinomaose kaarikusõiduvõistlust peeti selle võistlusala kui olümpiaala alguseks. Miks hakati aga just siin, kuulsas pühamus Olümpias pidama olümpiamänge? IX sajandil e.Kr. möllas Elise kuninga Iphitose valdustes hirmus katk, mida kuidagi peatada ei suudetud. Iphitos otsustas nõu küsida kuulsalt Delfi oraaklilt. Oraakel kuulas kuninga ära ja vastas: ,,Sa pead taaselustama olümpiamängud
rohkem kui nende endi oma. Kuid euroopalikuks muutumisel ei tohiks Eesti unustada oma kultuuri ning peaks säilitama oma identiteedi, nagu see on oluline ka igas teises riigis. Euroopa on väga suur. Me keegi ei tea, kus algavad ja kus lõppevad Euroopa piirid. See piir on muutuv ja kokkuleppeline. Nagu ütleb meie uus president Toomas Hendrik Ilves: «Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb meie endi euroopalikkus.» Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Sinna kuulub päris palju riike ning see on omamoodi tore. Need kõik riigid kokku teeksid nagu ühe väga suure maa. Eesti on väga väike riik, kuid siin on ka silmapaistvaid inimesi nagu näiteks olümpiavõitjad Andrus Veerpalju ja Kristiina Smigun. Jaapanis teeb oma karjääri sumokas Baruto ehk Kaido Höövelson, Saksamaal aga jällegi ansambel Vanilla Ninja. Ja on veel palju teisigi silmapaistvamaid inimesi ning selle üle võib Eesti ainult rõõmustada
AUDENTESE ERAKOOL Vana-Rooma referaat Koostaja: Ardi Randlaht Klass: 10.D klass Juhedaja: Rainer Vilumaa Sisukord Page 1 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Tiitelleht...................................................................................lk1 Sisukord....................................................................................lk2 Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu.......................................lk3-5 Vana-Rooma arhitektuur, maalikunst ja skulptuur....................lk5-11 Kasutatud materjal ..........................................................................lk11 Page 2 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM Rooma regioonid, rahvas, eelajalugu Isegi nimel «Rooma» on huv...
4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid. Erilist rolli mängisid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 2
geopoliitiline positsioon. Ühised võimalikud vaenlased. A-U ja Saksamaa sõlmisid liidulepingu 1879 ja Itaaliaga 1882, Itaalia läheb hiljem Antandi poolele üle. Teised liituvad sõja käigus Kolmikliiduga. Valmistumine sõjaks: Saksamaa- Riigipäev võtab vastu mitu eriseadust rajamaks võimsat laevastikku. Eesmärk purustada Pr, kehtestada võim Euroopa mandril; kolooniaid kõikjal maailmas. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil, Bosnia Herzegovina annekteerimine viimase poolt. 1912 Itaalia okupeeris Liibüa (Kürenaika)1912-1913 2 Balkani sõda (I Türgi vastu) tugevdasid Kreekat ja Serbiat
Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno, Galileo Galilei ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus. Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas kinnistuma alles 11
järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Alpid Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco (Mont Blanc pr.k) Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Mont Blanc Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib
suures osas oma traditsioonilisel kujul. Suur osa neist on muutunud looduslikuks rohumaaks, servaaladel kasvab ka kadakaid ja üksikuid puid. Praegu on enamus põlde ja rohumaid kasutamata ja kunagistest puisniitudest ja -karjamaadest on saanud mets. Kõpu küla on üks väheseid kohti Hiiumaal, kus on säilinud korralikke kiviaedu põldude vahel. Joonis 2. Tahkuna lääne- ja põhjarand ning sealsed metsad kuuluvad Hiiumaa väärtuslikumate puhkealade hulka. Poolsaart ääristavad pikad liivarannad niinimetatud laulvate liivadega (Joonis 2). Rannalähedased metsad rannavallidel ja luidetel koosnevad põhiliselt looduslikest männikutest, kuid leidub ka luiteliivade kinnistamiseks istutatud metsi. 19. sajandi lõpul püstitati Tahkuna neemele majakas. Ainulaadne on elektrit tootev Tahkuna tuulik, mis valmis 1997. aastal. Läheduses asub parvlaev "Estonia" hukuga seotud mälestusmärk.
Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast eriline tähtsus: seda nii õiguse ajaloo, teataval määral õiguse teooria ja kaudselt ka dogmaatilisest seisukohast. Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868-1920) ütlus, et rooma õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Sünnikohaks väike kogukond(linnriik) Rooma, mis asetses keset Apenniini poolsaart. Rooma sattus kreeka kultuuri mõju alla, sest see oli rooma omast kõrgem. See mõju avaldus ka õiguse alal. Vana natsionaalne Rooma õigus polnud enam suuteline arusaadavalt kõiki neid uusi suhteid reguleerima. (Rooma astus kaubandussuhetesse teiste rahvastega). Uus õigussüsteem polnud enam puhtnatsionaalse sisuga, vaid muutunud teatavas mõttes universaalseks.(Oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest).
ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Tallinnast Rooma on umbes 2000 km. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima
kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8. sajandini hõlmas tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart Läänegootide kuningriik, mis olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks.Läänegootide kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised. 6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega.
Prantsusmaa lennuväljasid, mis olid tema kätte sattunud. Kasutati nii pommitajaid kui ka hävitajaid. Inglismaa kuninglik lennuvägi tuli Saksa õhuväe rünnakute tõrjumisega toime. 1940. aasta septembris lahing lõppes. 1940. aasta lõpp ja 1941. aasta alguses oli selline periood, kus valitses vaikus. Saksamaal toimus uue kampaania ette valmistamine (uus kampaania pidi olema suunatud NSVL pihta). Pidi ründama Balkani poolsaart (Balkani kampaania tõttu lükkus edasi rünnaks NSVL-i). Balkani kampaania tõttu asjad viilisid. 1941. aasta juunis kallaletung NSVL-e. Esialgu tegemist välksõjaga. Eesti piirile jõuti juba juuli esimestel päevadel (seega veidike kiiremini kui nädalaga). Saksa väed tungisid peale 3 suunas: 1. Läbi Baltimaade tungiti Leningradi (eesmärk ka Leningradi hõivamine). Leningradi jõuti, aga seda ei vallutatud. 2. Moskva (jõuti sinna, aga 1941
peamiselt lainetus 9. Mis on rand? merd või järve ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus 10. Mis on leetseljak e rannabarr? merest väljaulatuv piklik liivavall 11. Mis on abrasioon e murrutus? maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu 13. Mis on maasäär? kitsast poolsaart moodustav settevall meres 14. Mis on fjord? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht 15. Mis on deflatsioon? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan? poolkuukujuline luide kõrbes, kumerusega vastu tuult 17. Mis on paraboolluide e mõrdluide? Paraboolluide ehk mõrdluide on poolkuukujuline luide, mille nõgus ja laugem nõlv on suunatud tuulele vastu. Iseloomulikud niiske (e humiidse) kliimaga aladele. 18. Mis on korrasioon
osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid, kes pidid makse maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Delose mereliit 478/477 eKr. Juba 6. sajandil eKr loodi tervet Peloponnesose poolsaart hõlmav linnriikide liit Peloponnesose liit (linnriikide välispoliitikat juhtis Sparta) Esilekerkimine pärast Kreeka-Pärsia sõda. Ülekreekaline tõus pärast Peloponnesose sõda Ühiskonnakorraldus alguses aristokraatlik Ühiskonnakorraldus - nn Lykurgose kord. (arhailisel perioodil), hiljem demokraatlik. 594 Pärimuse järgi olevat too elanud juba enne eKr Soloni seadused
võttis Augustus Maximilianuselt võimu ja alustas Galeriuse surma järel võitlust ainuvalitsuse eest. Aastal 312 võitis Augustus Liciniusega ühes olles Rooma lähedal asuva Mulviuse silla juures Maxentiuse, kes katsel Tiberisse taganeda aga hoopis uppus. Selle võiduga saavutas Constantinus I Suur tunnustuse riigi lääneosas. Veel 314 või 316 , aeg ei ole täpselt teada, vallutas ta suurema osa Balcani poolsaart, mis kuulus Liciniusele, ning pärast täielikku võitu tema üle , aastal 324, haaras ta võimu kogu riigis. Ma arvan et üks tähtsamaid saavutusi mille Constantinus oma valitsemise ajal saavutas oli uue pealinna rajamine Konstantinoopolisse, aastal 330. Constantinus Suur suri Nikomedeia lähedal kui ta oli sõjakäigul pärslaste vastu. Ta suri just vahetult pärast seda kui oli põdenud lühiajalist haigust esimese kristliku keisrina. Nimelt veidi enne
nimetuseks rootslaste oma nime Vorms, Vormsi tarvitatakse. Oletatakse, et Vormsi saar asunikud Hiiu saarelt saanud ja sellepärast saart hakatud Hiiurootsiks hüüdma. Noarootsi nime andsid eestlased Haapsalu juures olevale poolsaarele, 19. aastasaja esimesel poolel veel pärissaarele, sellepärast, et elanikud nuga, pussi alati kaasas kandsid. Kaasaskantavate nugade pärast hakati saare elanikka noarootslasteks ja saart Noarootsiks kutsuma. Rootslased ise ja sakslased hüüavad poolsaart Nuckö. Võimalik ometi ka, et eestlased Noarootsi nime ,,Noa" rootslaste Nukö, Nuko nimest moodustanud, alguses ehk Nuo ütelnud ja hiljemini Noa. Noale lisati seletuseks veel Rootsi juurde. Saartest ja randadest kaugemale südamaa sisse ei ole Eesti Rootsi asundused ulatunud. Siiski tabame saarte ja ranna ,,Rootsi" nimeliste kohtade kõrval veel kaugemalgi niisuguseid. Rootsiküla vald ja Rootsiküla Kihelkonnas,
fotogian.com/piemonte.html Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian.com/piemonte.html 7 Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud
Järsud muutused traditsioonilises põllumajanduslikus maakasutuses on seadnud ohtu aladele iseloomulikud taime- ja loomaliigid. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne). Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte..................................
Rooma eraõiguse alusd Sissejuhatus Rooma õigusel on õigusteaduse ja juriidilise hariduse seisukohast suur tähtsus. Võime vaadelda millest on tingitud, et Rooma õigusel on selline eriline koht õigusteaduses. Siinkohal võib kasutada Rooma ja tsiviilõiguse alal tuntud vene õigusteadlase J.A. Pokrovski (1868 1920) ütlust, et see õigus on "üle elanud teda loonud rahva ja kaks korda vallutanud maailma. Rooma õiguse sünnikoduks oli väike linnriik. Mis asetses keset Apenniini poolsaart. Aegade alguses elas sealne rahvas tavalist elu- tegeles karjapidamise ja põlluharimisega ning ühiskondlikud suhted puudutasid esmajoones maavaldust, millele lisandusid suhted abielu, pärimise ja mõningate igapäevaste tehingute, nagu vahetus, laen jt. aladel. Neid ühiskondlikke suhteid reguleerivad õigusnormid olid lihtsad, patriarhaalsed ja kitsalt natsionaalse ilmega. Sõdadega laiendas Rooma pidevalt oma territooriumi, ning lõpuks langedes ka ise vallutatute mõju alla
HIINA Hiina kultuuri hälliks peetakse Kollase jõe alamjooksu orgu ja Shandongi poolsaart. Sealt leitud kirjamärgid pärinevad 14. 12. sajandist eKr. Hieroglüüfkirjale panid aluse need samad kirjamärgid, mis olid graveeritud härja või hirve abaluule või kilpkonnakilbile. Kokku on neid umbes 3400. Koolid tegutsesid Hiinas juba I aastatuhandel eKr ning õpetajaks oli mõni tuntud mõtteteadlane. Üheks selliseks oli näiteks Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius; 551-479 eKr) ning tema õpetus konfutsianism avaldas hiina kultuuri arengule suurt mõju.
4.Suudrad teenijad, kes vähemalt osaliselt pärinesid mitte-aarjalastest põliselanike seast. Kuningriigid: VI saj oli Põhja-Indias kujunenud vähemalt 16 aarjalaste riiki. Ühed kuningriigid, teised vabariikliku korraldusega. Edaspidi koondusid nad suuremateks monarhistlikeks riikideks. Jõuvahekord riikide vahel oli muutlik eri osades tugevnesid ja langesid üha uued omavahel vaenutsevad riigid. Mõnigi neist suutis liita enda võimu alla suuri piirkondi, kuid mitte tervet Hindustani poolsaart. Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. Poliitiline killustatus paljud riigid sisemiselt hästi korraldatud, kuningas valitses nõuandjate,ministrite,väeülema ja madalamate ametnike toel. Riik jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad, kes said teenistuse eest palka või maavaldusid. Erilist rolli mängisid ka käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjade korraldamisse. 2
moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. [redigeeri] Kliima Next.svg Pikemalt artiklis Eesti kliima Mererand Saaremaal. Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine temperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine temperatuur on 5 °C. Talvekuudel on
Vana-Rooma Vana-Rooma referaat. Apenniini poolsaar kandis Itaalia nime juba vanaajal. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia-- Lombardia maakond- jäi toona Itaalia piiridest väljapoole. Poolsaart pikuti läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja
Sõidis kolm aastat 328-325. valutas 2/3 Indiast. Retk katkes haiguste ja loodusolude tõttu. Laeksander mürgitati 323 eKr. Riik lagunes, iseseisvus India. Taasühendaja oli Tsandaquptha poja-poeg Aska. Hiigelperiood tuli 3.saj. 1.saj eKr tulid uued vallutajad põhjast. 100 vältel riik hävitati. Loodi. Kusaani riik. Uuesti tekkis India 16.saj pKr. Tänapäevane India iseseisvus peale II ms. Vana-Hiina Hõlmas tänapäeva riikidest Hiinat, Mongooliat, Koread poolsaart. Hiina oli kuivem ja soojem. Elutegevus oli jõgede ümbruskonnas. Huanghe ja Jangtse. Ümberringi oli poolkõrb või stepp, ainult karjakasvatus. Inimkonna häll. Tekkis kaasaegne inimene. 6000-7000 aastat tagasi. Olid Euroopas neandertallased, Hiinas oli areng kõrgem. Oskasid tuld teha. Pikka aega oli kõik jõgede ümbruskonnas. 4.at rajati kuivendus ja niisutussüsteeme. 2.at eKr võeti kasutusele pronks. Sellest ajast periodiseeritakse Hiina ajalugu ja see jaguneb: 1. Pronksiaeg 2
3. Milline on lainetuse mõju pinnamoele järsk- ja laugrannikutel? 4. Näidake kontuurkaardil Bosporuse väin, Kesk-Siberi kiltmaa ja Baikali järv. PILET nr 14 1. Mis on kontinentaalne rift? Tooge mõni näide. 2. Millist efekti põhjustab CO2 atmosfääris? Kuidas sattub süsihappegaas atmosfääri ja kuidas seotakse õhus olevat süsihappegaasi (süsinikdioksiidi)? 3. Kuidas inimene mõjutab põhjavee taset? 4. Näidake kontuurkaardil Panama kanalit, Jüüti poolsaart ja Saima järvistut. PILET nr 15 1. Kuidas selgitab laamtektoonika teooria vulkaaniliste alade ja vööndite asukohti? 2. Mis on ja miks tekkivad mullahorisondid? 3. Millised tegurid mõjutavad jõe veereziimi? Kirjeldage Eesti jõgede veereziimi ja võrrelge seda vahemerelise lähistroopika ja mussoonkliimaga alade jõgede reziimiga. 4. Näidake kontuurkaardil Dardanellide väina, Andide mäestikku ja Victoria järve. PILET nr 16 1
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord
Pärast seda, kui mandriosa oli vallutatud - viimasena Virtsu 26. septembril -, tungis Punaarmee 2. oktoobril Hiiumaale ja 5. oktoobril Saaremaale. Kuressaarde sisenesid 8. Eesti Laskurkorpuse üksused 7. oktoobril. Järgmiste päevade jooksul üritas Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus murda sakslaste kaitset. Saaremaa lõunatipus, kindlustatud Sõrve säärel, oli 2 L oktoobril 10 000 sakslast, neist vaid 4000 võidusvöimelised, ja Hitleroli andnud käsu, et poolsaart tuleb kaitsta viimse meheni. Sakslaste vastupanu kestis novembri lõpupooleni, kuni nad, kokku umbes 4700 meest, evakueeriti 24. novembril laevadega Lätti Kuramaale. Sellest, kui Punaarmee 2. veebruaril Narva jõele saabus, oli kulunud peaaegu kümme kuud ajani, kui ta 24. novembril vallutas Sõrve sääre kõige lõunapoolsema tipu. Aga eestlaste sõjatee jätkus. Koos Saksa armeega taganenud sõduritest hakati novembri alguses taas moodustama 20. Eesti SS- diviisi
Kaks neist, Saaremaa ja Hiiumaa, on piisavalt suured, et moodustada eraldi maakonna põhiosa. Rannajoone pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km Lätiga ja 294 km Venemaaga. 2.1. Kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Šotimaa põhjatipp. Põhja- Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550–880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on −5 °C
hästitoimivale võimustruktuurile ja tegusale ametnikkonnale. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. 3. IDA-ROOMA RIIK E. BÜTSANTS TEKKEAEG: 395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat. RAHVASTIK koosnes kreeklastest, bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054.aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik) 2 VALITSEMINE:
Mart Reiniku Gümnaasium EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest k...
seda ligikaudu 15 000 ha ulatuses. Maakera veehoidlad mahutavad ligikaudu 5000 kuupkilomeetrit vett, mis neljakordselt ületab kõigis jõgedes ringleva veehulga. Kuid plaanid tulevikuks on veelgi grandioossemad. Näiteks on olemas mitu projekti Põhja-Ameerika ja LääneEuroopa kliima parandamiseks Golfi hoovuse suuna muutmise teel. Ühe Põhja-Ameerika kliima pehmendamise projekti kohaselt nähakse ette piirata Florida väin tammiga ja rajada piki Florida poolsaart kanal. See muudaks Golfi hoovuse suunda, pikendaks tema teed mööda Põhja-Ameerika rannikut ja looks projekti autorite arvates USA kaguosas pehme subtroopilise kliima. Teine projekt paneb ette külm Labradori hoovus Kanada rannikult eemale juhtida, ehitada tamm Newfoundlandi saart Labradori poolsaarest eraldavasse väina ja lisaks veel 14 km pikkune tamm ookeani Newfoundlandist kagusse
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
Korea sõda (1950-1953) Korea II ms järgne areng kujunes analoogiliselt Saksamaaga: N. Liidu ja USA erineva okupatsioonipoliitika tõttu kuulutati välja 1948.a. kaks vaenulikku riiki Põhja-Korea ja Lõuna-Korea. Osapooled: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (P-Korea) + HRV vabatahtlikud + N. Liidu toetus <> Korea Vabariik (L-Korea) + USA väed ÜRO Julgeolekunõukogu loal. Põhjused: 1. Korea riigid keeldusid üksteist tunnustamast ja valmistusid relvajõul kogu poolsaart oma võimu alla ühendama. 2. Sõda alustas Põhja-Korea, kelle väed ründasid Lõuna-Koread. Tulemused: 1. Sõda lõppes tulemusteta, vaherahuga ning lõplik rahu on tänaseni sõlmimata. 2.. Korea jäi kaheks vaenulikuks riigiks (mööda 38. laiuskraadi) 3.. Hukkus üle 3 miljoni korealase ja umbes miljon Hiina Vabatahtlikku. Suessi kriis (1956 oktoober - november) Osapooled: Egiptus (+ N. Liidu toetus, eesotsas G.A.Nasser) <> Suurbritannia + Prantsusmaa + Iisrael.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
