Xi Yi Ai Märkused A=ab=6040=2400 1 30 20 Suur ristkülik a2 A= =-312,5 2 52 32 2 Välja lõigatud kolmnurk 2 2 r 10 A= = =-157,1 3 40 11 2 2 Välja lõigatud poolring x1A 1+x2A 2+x3A 3 302400-51,66312,5-40157,1 X c= = =25,679 A 1+A 2+A 3 2400-312,5-157,1 y A +y A +y A 202400-31,66312,5 -11,25157,1 Y c= 1 1 2 2 3 3 = =18,825 A 1+A2+A3 2400-312,5-157,1 Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut ......... ............. ........ MATB Kodutöö S-14 Tasapinnalise kujundi raskuskeskme leidmine
Ring - Ix = Iy = 4 π ⋅ r4 Iy = 8 4⋅r Poolring y= 3⋅π π 8 4 Ix = − ⋅r 8 9 ⋅π Veerandik 4⋅r π 4 4
mõõtkava-suhtarv näitab mitu korda on mõõtmeid vähendatud. arvmõõtkava- näitab kaardi ühikule sama ühikuid looduses võrdlusmõõtkava- lihtsustatud arvmõõtkava asimuut-suunanurk põhjasuuna ja meie suuna vahel. geograafiline laius- kaugus ekvaatorist geograafiline pikkus- kaugus nullmeridiaanist geograafilised kordinaadid-kaardivõrk- arvupaar näitab asukohta maakera pinnal poolus-telg maapinnaga paralleel-ekvaatoriga peralleelne ringjoon meridiaan- poolring pooluselt pooluseni nullmeridiaan- määratakse koha geograafiline pikkus kohalik aeg-päikese järgi määratud ühes ajavööndis sama vööndiaeg-ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg maailmaaeg- GMT esimese ajavööndi aeg kuupäevaraja-180 meridiaan,ületamisel muutub kuupäev.
Kodutöö nr 6 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni...
· Õige valgustus · Ei loe bussis/rongis · Toitumine- mustikad, porgand, kala, lihatooted · Arvutis max 45 minutit Kõrv: väliskõrv- kõrvalest(heli suunamine, kaitseb) kuulmekäik- 2,cm ( kõrvavaik kaitseb) trummikile 0,1cm2( võngub). Keskkõrv- kolju kaitseb, 3 kuulmeelukest ( vasar, alasi, jalus), 3mm väike luu( võimendavad heli, kuulmetõri ( 3- 4cm), ühendab neelu kõrvaga, ühtlustab rõhku). Sisekõrv- tigu( vedelik ja karvakesed, kuulmisrakud ( 24 000 rakku) 3 poolring kanalit) mõikja kotike). Sagedus- 20 20 000 Hz inimene Alla 20 Hz- infraheli ( 8-12z surmav) Üle 20 000 Hz- ultrahel- nahkhiired, delfiinid, koer Tasakaal mõik, kotike ( keha asub) 3 poolringkanalid.Lihastasakaal( lihatse asukoht) Peapööritus- vedelik liigub ka siis edasi, kui keha paigal seisab. Merehaigus- vedelik satub piirkonda, kuhu muidu ei satu. Maitset tunneme tänu lahustunud ainete keemiliste omaduste tajumisele, keelel olevate
on vahelduv. Teisisõnu : kui üks käsi on vee all tõuget tegemas, on teine juba pinna peal valmis uueks tõukeks. Kätetõmbed kindlustavad kiire edasiliikumise. Liigutusel on kolm staadiumi: tõmme, lüke ja taastumine. Käsi vajub vähesel määral allapoole ja peopesa pöörab 45 kraadi ulatuses, kus pöidlapiirkond on suunatud rohkem põhja poole. Seda kutsutakse veepüüdmiseks ja valmistab ette tõmbeks. Tõmbeliigutusele järgneb poolring, kus küünarnukki hoitakse käest kõrgemal ja käsi suunab keha keskpunkti suunas ja allapoole. Poolring lõpeb ees, rinna juures ja rindkere alguses. Mingil hetkel pärast ühe käe taastumise algust hakkab teine käsi tõmmet tegema. Taastumisel liigutatakse küünarnukki poolringis vertikaalselt ujumissuunas. Küünarvars ja käsi on täiesti lõõgastunud ja vajuvad küünarnuki ja veepinna juurest allapoole, ujuja keha lähedale. Taastumise keskel on üks
Painde tugevusarvutused tehakse varda kesk-peatasandites ehk Selleks, et paindetugevust analüüsida, peab olema teada ristlõike kesk-peatelgede asend. 5.5.2.1. Näide. Liitkujundi kesk-peainertsimomentide arvutus Määrata kujundi (Joon. 5.15) kesk-peatelgede asend ning arvutada kesk- peainertsimomendid! Lahenduskäik: · kujund koosneb kolmest liht-osakujundist: (1) - poolring, (2) kolmnurk ja (3) ristkülik, mille pinnakeskmete asukohad, keskteljestike asendid, pindalad ning oma inertsimomendid on teada: (1) osakujund poolring: 4 R 4 30 - pinnakeskme asukoht: a y1 = = = 12.73 12.7mm ; 3 3 R 2 30 2
Painde tugevusarvutused tehakse varda kesk-peatasandites ehk Selleks, et paindetugevust analüüsida, peab olema teada ristlõike kesk-peatelgede asend. 5.5.2.1. Näide. Liitkujundi kesk-peainertsimomentide arvutus Määrata kujundi (Joon. 5.15) kesk-peatelgede asend ning arvutada kesk- peainertsimomendid! Lahenduskäik: · kujund koosneb kolmest liht-osakujundist: (1) - poolring, (2) kolmnurk ja (3) ristkülik, mille pinnakeskmete asukohad, keskteljestike asendid, pindalad ning oma inertsimomendid on teada: (1) osakujund poolring: 4 R 4 30 - pinnakeskme asukoht: a y1 = = = 12.73 12.7mm ; 3 3 R 2 30 2
14, d) kaetakse suhteliselt väikesi avasid. Suurte paisude tasand- (joonis 3.15, a), segment- (joonis 3.15, b), klapp- (joonis 3.15, c) ja katusvarjasid (joonis 3.15, d) tõstetakse sildkraanaga. Kanalid, kraavid, rennid ·Kanaliks (kraaviks, renniks) nimetatakse tehisveejuhet, mis juhib vee tarbijani või sealt ära. Voolusängi ristlõike kuju võib olla mitmesugune (joonis 4.1): rennidel (flume), mis tehakse betoonist, puidust või muust materjalist, ristkülik, kolmnurk, poolring või parabool, pinnasesse kaevatavatel kanalitel (canal) ja kraavidel (ditch) peamiselt trapets või (halvasti püsivates pinnastes) parabool, tuleb ette ka liitprofiile. Ka kanalisatsiooni-torud (sewer) ja dreenid (drain, subsurface drain) kuuluvad avasängide hulka, sest vesi voolab neis raskusjõu toimel ning voolul on vabapind. Inseneriasjanduses on kõige sagedamini tegemist trapetsristlõikega (joonis 4.1, e).
· Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, arvutustes kasutatud teljed ja nende asendit kirjeldavad mõõtmed. 160 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht ja keskpeateljestik 1 C1 z1 Osakujundid Osakujund nr 1 - poolring pinnakeskmega 2 C1 C2 z2 Osakujund nr 2 - ristkülik pinnakeskmega C2 3 Osakujund nr 3 - C3 z3 võrdhaarne kolmnurk
· Esitada sobivas mõõtkavas joonis, kus on näidatud kujundi mõõtmed, arvutustes kasutatud teljed ja nende asendit kirjeldavad mõõtmed. 160 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht ja keskpeateljestik 1 C1 z1 Osakujundid Osakujund nr 1 - poolring pinnakeskmega 2 C1 C2 z2 Osakujund nr 2 - ristkülik pinnakeskmega C2 3 Osakujund nr 3 - C3 z3 võrdhaarne kolmnurk
Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A 1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk.
otstarbekas k raamjoon. - Lõpuks grup Graafilisi kujundeid ja nendega seotud tegevusi saab Excelis (vers. 97-2003) valida nupurealt Drawing (vt. View - Toolbars - Drawing). Detaili ristlõike skeemi saab kokku panna kujunditest (vt. allpool): ristkülik, poolring (objekt Arc) ja vabakäejoone (freeform) abil joonistatud kolmnurk. Mõned näpunäited: - Ruudu ja ringi joonistamiseks hoida klahvi Shift. - Väjalõigete jaoks võiks kujundi taustavärvi muuta valgeks. - Korraldusega Group (Draw või objektimenüü) saab mitmest kujundist moodustada ühe liitkujundi. (Valida välja kujundid ja anda korraldus Group.) - Kujundi juurde lisada abijooned ja mõõtjooned. Tähised on otstarbekas kirjutada TextBox'i, millelt on eemaldatud taust ja raamjoon.
jne. Tabelis 2.1 on toodud standardi EVS EN ISO 9692-1:2000 järgi enam levinud servakujud ja õhu- pilud MAG-keevitusel. Kui V-õmblustele esitatakse rangemaid nõudeid mehaaniliste omaduste ja hermeetilisuse osas, siis võidakse keevitada liide ühelt poolt, mille järel puhastatakse vastaspoole servavahe käiadega ja keevitatakse sellelt poolelt kitsama läbimiga. Sellist tegevust nimetatakse juure avamiseks ja keevisõmbluse tähistusele kantakse poolring. Joonisel võib olla õmbluse tähis- tuse juures märkus ,,juur avada". Tänapäeval tähistatakse keevitatava materjali paksust t-tähega ja läbikeevituse suurust s-tähega. 2.2. Keevisõmbluse ehitus ja mõõtmed Keevitamise kvaliteedinõuetest lähtudes peaks põkkõmbluse läbikeevituse suurus s võrduma lehe paksusega (t) t=s, mis tähendab seda, et keevitamise vastaspoolel ehk juurel peab moodustuma väike tugevdus ehk vallik (EN ISO 5817 kvaliteeditasemed B ja C)
kolmnurk nii, et tema hüpotenuus on paralleelne antud kolmnurga alusega ja täisnurga tipp asetseb sellel alusel. Arvutada hüpotenuus. 106. Kolmnurga tippudeks on ruudu kahe lähiskülje keskpunktid ja ülejäänud lähiskülgede lõikepunkt. Avaldada kolmnurga pindala, kui ruudu külg on a. 107. Ruudu tipud asetsevad antud ruudu külgedel; nurk külje ja antud ruudu külje vahel on 30°. Leida ruutude pindalade suhe. 108. Kolmnurka, mille külgede pikkused on a, b ja c, on joonestatud poolring nii, et tema diameeter asub küljel c. Avaldada ringi raadius. 109. Ringjoon puutub täisnurkse kolmnurga suuremat kaatetit ja läbib selle kolmnurga üht tippu. Leida ringjoone raadius, kui ringjoone keskpunkt asetseb hüpotenuusil ning kaatetid on 3 cm ja 4 cm. 110. Täisnurksesse kolmnurka on joonestatud poolringjoon nii, et ta diameeter asub hüpotenuusil ja keskpunkt jaotab hüpotenuusi osadeks 15 cm ja 20 cm. Leida poolringjoone selle kaare
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
HÜDRAULIKA ERIKURSUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1.Ühtlane voolamine. Chezy valem. Normaal sügavus ja selle arvutamine: Ühtl vool on võimalik prismaatilises sängis, mille ulatuses ei muutu Q ristlõike kuju, ristl suurus A, lang i, sängi karedus n(kar tegur), ei ole takistusi. Avasängis ting rahuldavad rennid, kraavid, kanalid. I-hüdrauliline lang, io-põhja lang, i-vabapinna lang. Nad on võrdsed, s.t. põhi, vabapind ja energia joon on paralleelsed. Piki voolu ristlõige erienergia ei muutu. ho- normaalsügavus-ühtlase voolu sügavus. Põhivalem on Chezy valem kus I=io, K=CAR- vooluhulgamoodul. Q=CARio=Kio. Ristlõige võib olla mitmesugune: ristkülik, kolmnurk, poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+...
nimetatakse Kuu faasideks (Joonis 9). Noorkuu ehk Kuu loomise ajal pole Kuud kogu ööpäeva jooksul näha. Seejärel imub ta nähtavale kitsa, pidevalt kasvava sirbina. Esimeses veerandis on Kuu nähtav õhtul poolringina , mis kumerdub paremale (vaatleja suhtes, kelle seniit paikneb Kuust põhja pool). Täiskuu ajal on Kuu täisring ja vaadeldav kogu öö (näiv heledus kuni 12,5 tähesuurust). Pärast täiskuud hakkab kuuketta nähtav osa kahenema. Viimases veerandis on Kuu jälle poolring, kuid ta kumerus on vastupidine esimesele veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuuketta osa. Faasid korduvad iga sünoodilise kuu järel, see on ka Kuu ööpäeva tegelik pikkus, peale ümber Maa tiirlemise pöörleb Kuu ümber oma telje. Et 12 sideeriline pöörlemisperiood võrdub sideerilise tiirlemisperioodiga, siis näeb maapealne
Vastus. r = 5m d) Kera sisse on paigutatud maksimaalse ruumalaga silinder, mis mahub sellesse kerasse. Leida kera ja silindri ruumalade suhe. Vk 3 Vastus: Vs n) Tunneli läbilõige on ristkülik, mille peal asub poolring. Teades, et läbilõike ümbermõõt on 2p, leida millise raadiuse korral on poolringi pindala suurim. 2p r Vastus: 4 10. Piirväärtuse arvutamine 1)Arvuta funktsiooni piirväärtus -9- - x3 8 x3 x3 8 lim x 2 5x 6
Vastus: 0,5 j) Selleks, et ümbritseda sektorikujulist lillepeenart piirdeaiaga, on olemas 20 meetri pikkune sõrestik. Milline peaks olema ringi raadius ja ringjoone kaare pikkus , et selle lillepeenra pindala oleks suurim? Vastus. r = 5m *n) Tunneli läbilõige on ristkülik, mille peal asub poolring. Teades, et läbilõike ümbermõõt on 2p, leida millise raadiuse 2p r 4 korral on tunneli ristlõike pindala suurim
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte.................................................................
Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'. Täpsus 15' rahuldab meid paljudel juhtudel, kuid arvutustööde läbiviimisel on see tülikas. Ageom Amag tmag A1, A2, A3 - otseasimuudid A'2, A'3 - vastuasimuudid Pika sirge korral asimuudid eri punktides ei ole võrdsed. A1 A2 A3 Otse- ja vastuasimuudi vahe on alati 180o ehk poolring. Et vältida meridiaanide koonduvuse mõju, on tarvitusele võetud direktsiooninurgad. Direktsiooninurk on horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse joone põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni. ( =0o-360o) Rumb on teravnurgaks taandatud asimuut. Rumb on teravnurk, mida mõõdetakse meridiaani kas põhja või lõuna suunast kuni antud jooneni. B RA;B A RB;A Tabelinurk on teravnurgaks taandatud direktsiooninurk.
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
Sele 64. Silindrilise kruvijoone moodustamine sirgjooneliselt liikuva treitera ja vastupäeva pöörleva silindrilise varda üheaegse liikumise tulemusena Olenevalt keermeniiti moodustanud tasapinnalise kujundi liigist eristatakse järgmise profiiliga keermeid (sele 65): a – kolmnurkkeere, kui keerme profiiliks on kolmnurk b – ruutkeere, kui keerme profiiliks on ruut c – trapetskeere, kui keerme profiiliks on trapets d – ümarkeere, kui keerme profiiliks on poolring Terminid keere – резьба lõikumine – пересечение keerme harjajoon – линия уровня вершины резьбы ruutkeere – прямоугольная резьба keerme põhjajoon – линия уровня впадины резьбы trapetskeere – трапецеидальная резьба
AB ABA ja me võime rakendada Greeni valemit, kus g x fy 1. Järelikult e x sin y y dx y2 e x cos y dy dxdy, AB D kus D on joonega ABA piiratud poolring. Nagu teada, esitab saadud kahekordne integraal integreerimispiirkonna pindala. Järelikult on antud integraali väärtus 1 a 2 a2 2 2 8 2.2.4 Teist liiki joonintegraali rakendusi. 2.2.4.1 Tasandilise kujundi pindala. Kui piirkond D on piiratud joonega L, mis on antud parameetriliste võrranditega x xt t , , y yt
·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL · Tasakaalumeel annab informatsiooni inimese pea ja kehaasendi ning liikumise kohta ruumis. · Tasakaalumeele -e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidiosas, moodustavad esik(vestibulum) ja kolm poolring kanalit. · Luupool ringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nende vaheline ruum on täidetud perilümfiga. ·Kilepoolringkanaleid täidab endolümf. ·Kolm poolringkanalit on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. TÄHNIELUND · Tähnielundi sensorirakud paiknevad esiku e vestiibuli ovaalkotikesese mõikas (utriculus) ja ümarkotikeses (sacculus) tähnidel(maculae). Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
D Piirkond D on piiratud x-teljega ja ringjoone x2 + y 2 = 1 u ¨lemise poolega. y 1 D -1 1 x Joonis 7.10. Poolring, mis on piiratud x-teljega ja poolringjoonega y = 1-x 2 Piirkonnale D vastav piirkond polaarkoordinaadistikus on m¨a¨aratud v~orratustega 0 ja 0 1, seega 1 dd d 2+1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
