Mälude klassifikatsioon suvapöördusmälu jadapöördusmälu pooljuhtmälu magnetmälu magnetmälu optiline mälu mittesäiliv säiliv säiliv säiliv säiliv Static RAM ROM ferriit mullmälu CD-ROM Dynamic RAM PROM floppy disk CD-R EPROM hard disk CD-RW EEPROM magnet disk DVD FlashEEPROM Lint M/O Holograafiline Alamprogrammide poole pöördumine. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=?
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=?
Energia Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga, elektrivoolu ei saa tekkida Lubatud tsoon Keelutsoon Täidetud tsooniala 22.11.12 36 Ainete liigid energiatasemete järgi2 · Pooljuhid valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud Energia tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest
remondi- ja hooldustöödel käsutatavaid materjale. Otstarbest lähtudes võib need liigitada isoleer-, juhtme-, pooljuht-, magnet-, konstruktsiooni- ja abimaterjalideks. Kasutuskoht määrab reeglina ara ka nende vajalikud omadused.Isoleermaterjalidel peab olema eelkõige suur elektritakistus, küllaldane temperatuuri- ja niiskusekindlus, samuti mehaaniline tugevus. Klassikaliselt jagunevad elektrimaterjalid: dielektrikud (isoleermaterjalid), pooljuhid, elektrijuhid, magnetmaterjalid. Lisaks on tänapäeval lisandunud elektrimaterjale, mis omadustelt kuuluvad mitmesse liiki või ei sobi üldse varasemalt antud klassikalise klassifikatsiooniga. ISOLEERMATERJALID Isoleermaterjalide liigitus Isoleermaterjalideks ehk dielektrikuteks nimetatakse materjale, mida käsutatakse elektriseadmeis erineva potentsiaaliga osade eraldamiseks (isoleerimiseks).
Nendest materjalist valmistatud elektroonika seadised ehk pooljuht seadised. Pooljuhtide omapära on selles, et need on poolikud juhid. Pool juhtide eritakistus jääb dielektrikute ja täisjuhtide eritakistuse vahelee. Germaanium (temperatuuri kartlik , pinge kartlik ja suht kallis) ja räni(paremate näitajatega) on pooljuhtide ,,emad". Räni maakoores on 27% räni, sulamise temp. 1415kraadi. Kõik ained mille väliskihis on 4 elektroni on pooljuhid. Ioon on laenguga aatom, st, et ta on oma elektronide väliskihist loovutanud ühe elektroni ja tegemist on positiivse iooniga, kui juhtub, et tuleb 1 elektron juurde sii on tegemist negatiivse iooniga. Energeetiline keelutsoon erinev ainete lõikes, annab energiat elektronide liikumiseks mujale Ge 0,73eV Si 1,1 eV eV elektron volt Juhtivus elektronid temperatuuri tõusmisel teatud piirini saavad elektronid juurde energiat ja elektronid pääsevad vabalt liikuma.
Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk. Koroonalahenduse vahendusel lahkuvad laengukandjad kõrge pingeni laadunud kehade pinnal esinevatelt teravikelt. Sellega võib kaasneda teravikku kroonikujuliselt ümbritsev helendus. 5.8. Juhid, dielektrikud, pooljuhid Vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi jaotatakse aineid kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 g metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vedelate juhtide korral on vabadeks laengukandjateks ioonid Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe. Dielektrikud on
nihkeregistreid, kus infot saab nihutada sünkroonselt. Igale sõna bitile vastab oma nihkeregister. Kiiremat riistvaralist realisatsiooni kasutatakse spetsiaalsetes kohtades, üldotstarbelistes protsessorites on tavaliselt põhimälul põhinev realisatsioon. PILET 20 MIKROSKEEMIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIAD Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud np pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL TransistorTransistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitterbasecollector ja pnp = emitterbasecollector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=?
R takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid ) T transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid) V Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid, stabilisaatorid ) W kõrgsagedusliinid ja elemendid antennid (dipoolid, antennid) X ühenduskontaktid (pesad, ühendusklemmid, riviklemmid) Y mehaanilised seadmed koos elektromagnetiga (muhuid, pidurid, padrunid) Z piirajad, filtrid (kvartsfilter, modeleerimisliin) Tingmärgid kilbitöödel Sikdlülitus pooljuhtalaldi Bimetalltermorelee Juhtimisnupp sulgev kontakt Juhtimisnupp avanev kontakt
põhjustavalt elektriväljalt lisaenergiat. Elektronid saavad liikuda ja seetõttu ongi metallid head elektrijuhid. · Dielektrikud Dielektrikutes ehk isolaatorites on valentselektronide energiatsoon elektronidega täielikult hõivatud. Elektronidel puudub liikumisvabadus, sest pole vabu naabertasemeid. Järgmine lubatud energiatsoon paikneb lootusetult laia (kuni 10 eV) keelutsooni taga. Elektrivoolu ei saa tekkida. · Pooljuhid Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon küll elektronidega täielikult hõivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes. Elektronid suudavad minna valentsitsoonist järgmisse lubatud tsooni ehk juhtivustsooni, jättes valentsitsooni maha täitmata elektronseisundeid ehk auke, mis käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, st võtavad ka osa elektrijuhtivusest. Paar elektron-auk võib pooljuhis tekkida näiteks pealelangeva valguse footoni arvel
Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrikute oma vahepeal. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad
.................................................................... 56 7.2. Tahkete ainete tsooniteooria alused....................................................................... 56 7.3. Juhtivus tsooniteooria ja keemilise sideme teoorias .............................................. 57 7.3.1. Metallid............................................................................................................ 57 7.3.2. Isolaatorid ja pooljuhid .................................................................................... 58 7.4. Elektronide liikuvus ................................................................................................. 58 7.5. Metallide elektritakistus .......................................................................................... 59 7.6. Temperatuuri mõju materjalide elektrijuhtivusele ................................................. 59 7.7
D = Do e-Q/RT temperatuuri tõstmine suurendab difusiooni kiirust . 1. Mis on materjali elektrilised omadused? Elektrilised omadused on materjali vastumõju temale rakendatud elektriväljale 2. Mida näitab materjali elektrijuhtivus? materjal on võimeline juhtima elektrivoolu. 3. Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? Vastavalt klassikalisele skeemile on 3 erinevat tüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 4. Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhtivuses? elektronid 5. Millised on laengukandjad ioonilises materjalides? Laetud ioonid 6. Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? viies aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke siis aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal
FÜÜSIKA Looduse objektide koige pohilisemad ja uldisemad vastasmojud 1. gravitatsiooniline (koik kehad); 2. elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad); 3. nork (koik elementaarosakesed); 4. tugev (nukleonid). Sisemine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha vaiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Valine nahtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mootmete skaalat uha suuremate objektide poole: Mis on selle taga? Füüsikaline maailmapilt Mehaaniline ? Kujunes valja 18. sajandi lopuks Galilei, Descartes'i, Huygens'i ja eelkoige Newtoni toode uldistamise tulemusena. ? Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmoju. ? Vastastikmoju vahendajat ei tahtsustatud. Elektromagnetiline ? Kujunes valja 19. sajandi lopuks Faraday ja Maxwelli toode tulemuse...
(elektroonika, autotööstus, lennukiehitus, keemiatööstus). Pärast teist maailmasõda kaotas riik oma kolooniad. Kodumaiste energia- (kivisüsi) ja tooraineallikate (rauamaak) kahanemise tõttu kolisid mitmed tööstusharud sadamalinnadesse. Võisteldes Ameerika ja Jaapani toodanguga suudetakse konkurentsivõimet hoida toodete eripära ja suurepärase kvaliteediga (villatooted, lennukimootorid, kontoritehnik, pooljuhid jne). Tugevad küljed Suurbritannia tööstuses on tugev energeetikatööstus, mis tugineb Põhjamere naftale ja maagaasile. Prantsusmaast, Saksamaast ja Skandinaaviamaadest paindlikumad tööharjumused ja väiksem palk. Suurbritannia on EL-i suurim investeeringute sihtmaa. Seal asuvad tugevad rahvusvahelised firmad. Edukad on täppismasinatööstus ja kõrgtehnoloogiasektor, sh. telesidevahendid. Suurbritannia on maailma peamine rahandusteenuste pakkuja, suurim ravimite ja relvastuse tootja.
eemale suure energiaga kekskonnaosakesed” väär 7. Test 1. Kuidas leitakse kogutakistus jada- ja rööptaksituse korral? a. rööpühendus- kogutakistuse pöördvöörtus on üksikute tekisuste pöördväärtuste summa. b. jadaühendus- kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. juhud - vabade laengukandjate orv on suur b. pooljuhid - vabade laengukanjate arv reguleeritav c. dielektrikud - vabade laengukandjate arv on väike 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korritisega ja pöördvõrdeline leingutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned
2) püsimälus säilitatava mikroprogrammiga juhtautomaat: Kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus (näiteks Flash), siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamatta. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele mikroprogrammi sisaldavast püsimälust. Mingil määral toimib see analoogiliselt programmi täitmisega protsessoris. 22.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur – dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL – Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=?
,,pakutakse" lisaenergiat. Energiat saavad nad vastu võtta siis, kui nad saavad siirduda kõrgematele energiatasemetele. Selle tulemusena tekib metallis elektrivool. Metall juhib elektrit seetõttu, et elektronid saavad kergesti liikuda kõrgematele energiatasemetele. Metallis on valentstsoon ja juhtivustsoon ülekattumisega. Kõige kõrgemat elektroni energiataset, mis on hõivatud (kus asuvad veel elektronid) 0K juures nimetatakse Fermi tasemeks. (Fermi level) Pooljuht Pooljuhid on ained, mille keelutsoon väiksem kui isolaatoril ja seetõttu suudavad elektronid termilise ergastuse korral üle minna juhtivustsooni. Elektronid, mis hüppavad üle juhtivustsooni jätavad maha samasuure arvu tühje energiatasemeid valentstsoonis, mida nimetatakse aukudeks. Nii elektronid juhtivustsoonis kui ka augud valentstsoonis on laengukandjad. Aukusid võime ette kujutada kui positiivse laenguga laengukandjaid, sest nad võivad vabalt liikuda tsoonis.
Alsiferid on raua, räni ja alumiiniumi sulamid, nende magneetiline läbitavus ulatub 120 000-ni, koertsitiivjõud Hc = 1,8 A/m. Käsutatakse magnetvarjeteks. Kuna nad on haprad, siis detaile valmistatakse valamise teel.51 50.Kuidas liigitatakse ferriidid elektriliste ja magnetiliste omaduste järgi ning millised on nende kasutusalad? Magnetiliste omaduste poolest kuuluvad ferriidid nn. ferrimagneetikute kategoo- riasse. Need materjalid on valdavalt dielektriku.d või pooljuhid ning nende magnee- tumisel ei asetu kõik atomaarsed magnetmomendid ühes suunas nagu ferromagneetikul, vaid (väiksem) osa ka vastupidises, mistõttu nende väljatihedus on reeglina väiksem. Ferriidid kujutavad endast raudoksiidi FeaOs ja mitmesuguste (põhiliselt kahe- valentsete) metallide oksiidide segu. Lähtematerjalid segatakse, pressitakse brikettideks, põletatakse ja jahvatatakse. Saadud pulber segatakse sideainega,
vastuvõtlikusega () Diamagneetikud- H km 10 -8...10 -7 m 3 / kmol (negat ) Paramagneetikud- H km 10 -7 ...10 -6 m 3 / kmol ( posit ) Ferromagneetikud- H km 10 3 m 3 / kmol ( posit ) Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel. Kõige levinuma esindaja raua järgi said nad nimeks ferromagneetikud. Siia kuuluvad raud, nikkel, koobalt, nende sulamid, mangaani ja kroomi sulamid. On samuti ferromagneetilised pooljuhid, mida nim ferriidideks. Nõrgalt magneetiliste ainete magnetumud sõltub väljatugevusest lineaarselt. Ferromagneetikute magnetilised omadused on tingitud elektronide omamagnetmomentidest. Kristallilises struktuuris võivad need moodustada piirkonnad mida nim domeenideks. Teatud temp Tc kaotab aine ferromagneetilised omadused. seda nim Curie punktiks (raual768°C, niklil365°C) Kui Hc suur, siis ferromagneetik on kalk ja hüstereesi silmus on lai.
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli. Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus mõõdab tinglikes ühikutes pinda läbivate jõujoonte arvu. Elektrivälja tugevuse vektor-ta on vektroriaalne suurus(E-vektor) ja on alati suunatud plussilt miinusele.E=F/q (N/C ; V/m). elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka suund,mis jõujoone igas punkt...
arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1/r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. K2=µ0/4 ja magnetvälja konstant µ0=410-7 H/m H-induktiivsuse ühik hendri. dB = k 2 Idl sin 1 / r 2 k 2 = µ 0 / 4 = 10 -7 H / m H (henri)-induktiivsuse ühik dB = k 2 Idl r / r 3 r / r -ühik vektor 40. Pooljuhid Pooljuhtmaterjalide elektrijuhtivus-Pooljuhtideks nim materjale, mis jäävad oma elektriliste omaduste poolest juhtide ja dieelektrikute vahele. (=10-5/107m) Pooljuhtidel on tugev juhtivuse sõltuvus temperatuurist, elektrivälja tugevusest, valgustatusest, mehaanilisest survest, vm. Pooljuhtides on nii elektronjuhtivus kui ka aukjuhtivus. Materjalideks on: seleen, germaanium, räni, galliumarseniid...
RWU = R2 ( RWU on vattmeetri pingemähise takistus), sest ainult siis tekib liinijuhtme ja tehisneutraalpunkti vahel 3 korda väiksem faasipinge. Jällegi P = 3Pf kolmefaasilise ahela aktiivvõimsus 31. Pooljuhtseadiste klassifikatsioon - Pooljuhtideks loetakse aineid eritakistusega 10 -6 kuni 106 m, mis on suurem kui elektrijuhtidel ja väiksem kui dielektrikutel. Tähtsamad pooljuhid on germaanium ja räni, seleen ja ühenditest galliumarseniidja indiumantimoniid. 32. Pooljuhttakistid - termotakisti on seade, mis põhineb metalli (peamiselt peenike plaatina- või vasktraadi) või pooljuhi elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Pooljuhttermotakisteid on kahte tüüpi : a) Termistorid - valmistatakse metallioksiididest ja nende takistus väheneb temperatuuri tõustes ning seega nende takistuse temperatuuritegur on negatiivne. Tüüpilised
Mitteoksiidkeraamika · Biokeraamika · Karbiidikeraamika Tööriistakeraamika · Nitriidikeraamika · Ülikõva keraamika · Boriidikeraamika · Lõikekeraamika · Silitsiidikeraamika jt. · Kermised Segakeraamika Elektrokeraamika · Oksinitriidikeraamika · Dielektrikud · Oksikarbiidikeraamika jt. · Pooljuhid · Ülijuhid · Raadiotehniline keraamika Pulbermetallurgia Referaadi sisu: 1. Keevitamise ülesanne, otstarve 2.Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub 3.Kasutatavad moodused ja seadmed 4.Valitud teema lühike tutvustus: - kasutatavad seadmed - materjalide, keevitusvoolu, gaasi jne. valikute põhimõtted - liikumised keevitusel - kvaliteedi kontrolli vajadus ja võimalusi
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
1. Ioonside - Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tekib tõmme, mis neid koos hoiab. Näiteks NaCl-s Na on ära andnud oma välise elektroni Cl-le. Kovalentne ehk homeopolaarne side - Kummaltki ühinevalt aatomilt ühistatakse üks elektron vastasspinnidega elektronpaaridest. Näiteks H2 moodustamisel ühistatakse kummagi aatomi 2 elektroni. 2. Metalli aatomis on kõrgeimal hõivatud energiatasemel ainult üks elektron. Tõrjutusprintsiip lubab tsooni igale alatasemele asuda kahel vastassuunaliste spinnidega elektronil, seetõttu jääb kõrgeim hõivatud tsoon pooleni täidetuks. Selle tsooni elektronid moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi. 3. Kristallis olevate aatomite elektronkatete väliselektronide tasemed paisutab aaatomite elektriline vastastikõju laiadeks energiatsoonideks. Kehtima jääb energia miinimumprintsiip koos Pauli tõrjutusprintsiibiga. 4. Keelutsoon - Vahemik, milles elektronid ei saa omandada energiad nende laineomaduste...
Polaarse aine molekul moodustab elektrilise dipooli, s.t. süsteemi, kus kaks võrdset vastasmärgilist laengut asuvad üksteisest teatud kaugusel. Dielektrikut iseloomustavad järgmised elektrilised omadused: polarisatsioon, elektrijuhtivus, dielekt- rikuskaod ja elektriline tugevus. Neid dielektriku omadusi iseloomustavad suhteline dielektriline läbitavus , eritakistus , kaonurga tangens tan ja läbilöögitugevus El. Nende näitajate sisuga tutvume järgmistes alapunktides. 47) Pooljuhid ja nende kasutamine Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10 -6...108 m. Pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatus jne.). Pooljuhid on kas keemilised elemendid või keemilised ühendid.
1. PN-Siire ja tema omadused 1.1 Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhid on materjalid, millised on elektri juhtide seisukohalt on juhtide ja isolaatorite vahepeal. Pooljuhte on palju, kuid elektroonikas kasutatakse väheseid. Kõige olulisem pooljuht kaasajal on räni. Ajalooliselt esimene oli germaanium. Veel kasutatakse gallium-arseniidi (Ga As), räni-karbiidi (SiC) jne. ?hiseks oluliseks omaduseks kõikidele pooljuhtidele on nende kristalliline ehitus. Aine kristallilise ehituse korral on iga aine aatomil oma kindel asukoht st. nad moodustavad kristallvõre
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjal...
In neeldunud valguse intensiivsus; Il läbinud valguse intensiivsus. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele.
ELEKTER 1. Elektrostaatiline väli, Coulomb'i seadus Elekter laenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrostaatiline väli elektriväli piirkond ümber laetud keha, milles avalduvad elektrilised jõud. Elektriväli ümbritseb elektriliselt laetud keha. Ala, mille ulatuses laetud keha avaldab teistele Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : kehadele tõmbe- või tõukejõudu. Elektrivälja kohta käib kaks teoreemi · Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. · Elektrivälja tugevuse vo...
Tavaliselt -+ laneguid võrdselt ja keha on neutraalne. Kui mingil viisil aga luua kehas elementaarosakeste ülejääk, osutub keha laetuks. Elektrilaengud on mateeria primaarseks omaduseks, elementaarosakeste lahutamatuks osaks. Elektriliselt isoleeritud süsteemi (vool ei saa läbida seda piiravat pinda) summaarne laen ei saa muutuda so. Elektrilaengu jäävuse seadus. Vastavalt sellele jaotatakse kõik ained 3. Rühma – dielektrikud, juhid ja pooljuhid. Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugust teistest elektrilaenguid omavatest kehadest. Coulombi seadus: Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. F=k*q1q2/r.astmes2. ++ ja -- tõukuvad. +ja- tõmbuvad. Elektrivälja tugevus: Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja
Elekter 1. Kuidas leitakse kogutakistust jada- ja rööpühenduse korral? a. Rööpühendus kogutakistuse pöördväärtus on üksikute takistuste pöördväärtuste summa b. Jadaühendus kogutakistus on üksikute takistuste summa 2. Materjalid jaotatakse elektrijuhtivuse järgi kolmeks: a. Juhid vabade laengukandjate arv on suur b. Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike c. Pooljuhid vabade laegnukandjate arv on reguleeritav 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise poitiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja tugevus suurem? a
2 Kontrolltöö küsimused õppeaines „Puiduteadus“ Kontrolltöö hõlmab mooduleid 4-8. Küsimustele vastamiseks lugege läbi loengukonspekt, vaadake läbi loenguslaidid ja lugege E. Saarmanni „Puiduteaduse“ paljundatud materjali. 1. Kirjeldage puukoore makroehitust. Joonistage skeem • Puukoor kasvab kahes kambiumi kihis: Elusrakkude niinekude kasvab vaskulaarse kambiumi tsoonist väljapoole floeemi (1/6 pooldumist ksüleemi rakkude kohta) Ühekihiline korgikambiumi kiht, milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne ko...
Katkestustega süsteem katkestus = pöördumine alamprogrammi poole CPU lõpetab poolelioleva käsu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumällu. PC-sse alamprogrammi I käsk. 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris Vaata 15.3 20. PILET 1.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base-collector ja pnp = emitter- base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=?
1. Registrid. Vaata Pilet9 2. Käsuformaadid- 0, 1, 2, 3 ja 1,5 aadressiga arvutid. Vaata Pilet3 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Vaata Pilet11 Pilet 16 1. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad. 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Vaata Pilet11 Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hargnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base-collector ja pnp = mitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=?
tagumises osas? Kuna siis on näitu parem lugeda. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Tal on kaks sisendklemmi ja kaks väljundklemmi. Elektrilisteks sisendsuurusteks on sisendpinge ja sisendvool, väljundsuurusteks väljundpinge ja vool. Sisendklemmid ühendatakse elektrienergia allikaga, väljundklemmid tarbijaga. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodis on n- ja p-tüüpi pooljuhid, kui rakendada positiivne pinge (p juures on +), siis hakkavad elektronid ja augud liikuma, ektronid lähevad üle p-kihi + klemmile ja augud vastupidi. Kui rakendada negatiivne pinge, siis elektronid liiguvad kohe + klemmile, seega on 3 esimesel juhul dioodi takistus väike ning teisel juhul suur. Diood laseb elektrit läbi, kui on ,,+" ,,+" ja ei lase kui on ,,+" ,,-,, 28
-MgO -ZrO2 -SiO2... b)Mitteoksiidkeraamika - karbiidid - nitriidid - boriidid - silitsiidid c)Segakeraamika - oksiidnitriidid - oksiidboriidid jt. Kasutusalade järgi tehnokeraamika liigitus: a)Konstruktsioonikeraamika Kuumuskindel Kuumustugev Termokindel Kulumiskindel Antifriktsioon… b)Instrumentaalkeraamika Ülikõva Lõike c)Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline Vaakumkeraamika Tehnokeraamika saamine Tehnokeraamika valmistamiseks kasutatakse enamasti traditsioonilise pulbermetallurgia meetodit, millest tehnokeraamika tehnoloogia erineb eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalis-mehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. Tehnokeraamika tähtsaimad omadused
Selliste omadustega on kõik metallid. Vaba liikumine kristalli piires võimaldab selles elektronide suunatud liikumist, st elektrivoolu. Selleks, et elektron saaks kristalli piires vabalt liikuda, tuleb talle anda energiakvant, mis siirdaks ta vabatsooni! Valentstsooni ja vabatsooni vahel peab seega olema energialünk – keelutsoon. Keelutsooni laius võimaldab materjale liigitada samadesse rühmadesse nagu elektrijuhtivuse alusel:dielektrikud, pooljuhid, elektrijuhid W Materjalide klassid W W 0 M e t a ll P o o lju h t D ie le k tr ik W 0 W e V W e V 3. DIELEKTRIKUD 3.1 DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS Erinevalt juhtivatest ainetest on dielektrikus peaaegu kõik laetud osakesed seotud
Termiline- soojusmahtuvus ja –juhtivus Magnetiline- magnetvälja mõju Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, peegeldumisvõime. Keemiline- keemiline koostis. 10. Tahkete materjalide klassifikatsioon keemilise koostise järgi. 1) metallid 2) keraamika 3) polümeerid 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5) kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 11. Metalsete materjalide üldiseloomustus. Koosnevad 1 või mitmest metallist (Fe, Al, Cu, Ti, Au, Ni) ja ka mittemetallist (C, N, O).Iseloomustab aatomite korrapärane paigutus. Omadused: suhteliselt tihedad, tugevad, jäigad, purunemiskindlad; head elektrijuhid ja soojusjuhid; valgusele läbipaistmatud; poleeritud pind on läikiv; magnetilised omadused (Fe, Co, Ni). 12
Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele
Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele
Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 9. Tahkete materjalide klassifikatsioon 1)metallid 2)keraamika 3)polümeerid 4)komposiidid- 2 või enamat materjali koos 5)kõrgtehnoloogilised materjalid- pooljuhid, biomaterjalid, targad materjalid, nanetehnoloogilised materjalid. 10. Materjalide struktuur (mikro-, makro) Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 11. Materjalide omadused (nimetada 6) Mehaaniline- deformatsioon koormuste mõjul- jäikus, tugevus jm.
Anisotroopsuse aste ja suurus sõltuvad kristallstruktuuri sümmetriast ja suureneb sümmeetria vähenemisega 8.Millele põhineb dislokatsioonide ,,ilmutamine"? Dislokatsioonide ilmutamise meetodid pühinevad asjaolul, et dislokatsioonil esinevad sidemed on liigse energiaga, mistõttu keemilised protsessid toimuvad kiiremini ja kristalli pinnale tekivad söövituskujundid. 9.Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? On olemas 3 eri tüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. Kasvades. 11.Mis iseloomustab faasi? 12.Kuidas leida faaside suhtelist hulka kahefaasilises alas? 7 1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed? Struktuur aatomtasandil- esineb aatomite ja molekulide paigutuse materjalis. Struktuur mikroskoopilisel tasandil käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju.
kristalliseerumisel vabanenud elektronid. Selliste elektronide leiulaine hõlmab tervet kristalli. Leiulaine amplituud on seejuures suurem ioonide vahetus läheduses ja väiksem nendest kaugemal. See asjaolu põhjustabki metallides hea elektrijuhtivuse. Dielektrikutes jäävad elektronid seotuks aatomitega ja puuduvad vabad laengukandjad. Pooljuhtide korral on osad elektronid siirdunud kristalli ühisesse leiulainesse. Metallid, pooljuhid ja dielektrikud. Kristallis on aatomitevahelised kaugused väikesed ja seega nendevaheline vastasmõju tugev. Spektrite uurimine on kinnitanud, et energiatasemete pilt muutub võrreldes vabade aatomitega
(absorbeeruda) selles ja osa peegelduda keskkondade piirpinnalt. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi (neeldunud ja peegeldunud osa on väike) nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid.Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani
Kovalentsete sidemete katkemise kutsub esile näiteks soojendamine suhteliselt madalete temperatuurideni. Kui kovalentsed sidemed katkevad, tekivad vabad laengukandjad ning saame rääkida pooljuhi omajuhtivusest ehk n-tüüpi juhtivusest. Mida kõrgemale tõsta pooljuhi temperatuuri, seda suurem on lõhutud kovalentsete sidemete arv ja seda suurem on vabade laengukandjate arv. See aga tähendab, et keemiliselt puhaste pooljuhtide eritakistus väheneb temperatuuri tõusmisel. Ses suhtes on pooljuhid metallidest erinevad, sest metallide eritakistus suureneb temperatuuri tõusmisel. Kui puhtas, kristallilise ehitusega pooljuhis, saab elektron energia mis on vajalik kovalentse sideme purustamiseks, siis elektron "lahkub" oma kohalt, mille tulemusel rikutakse kristalli elektroneutraalsus selles kohas. Kohas, kust elektron lahkus, tekib positiivse laengu ülejääk, moodustub positiivne auk. See positiivne auk käitub nagu laeng, mis on absoluutväärtuselt võrdne elektroni laenguga
Anisotroopsuse aste ja suurus sõltuvad kristallstruktuuri summeetriastja suureneb sümmeetria vähenemisega. 8.Millele põhineb dislokatsioonide "ilmutamine"? Dislokatsioonide ilmutamise meetodid põhinevad asjaolul, et dislokatsioonil esinevad sidemed on liigse energiaga, mistõttu keemilised protsessid toimuvad kiiremini ja kristalli pinnale tekivad söövituskujundid. 9.Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? On olemas 3 eritüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. kasvades 11.Mis iseloomustab faasi?faasidiagramm 7.pilet 1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed?Struktuur aatomtasandil -- esitab aatomite ja molekulide paigutuse materjalis Struktuur mikroskoopilisel tasandil -- käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju. Makroskoopiline struktuur -- käsitleb materjali struktuuri mida on võimalik jälgida palja silmaga
Kordamisküsimused 2020/2021 õppeaastal YKI0160 Keemia 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid: aine ja kiirgus Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. 1748 (M. Lomonossov) (Hiljem ka Lavoisier) Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. 3. Energia jäävuse seadus. 1760 Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. 1905 A. Einstein ΔE = Δm*c2 Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. 4. Keemilise...
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
