Kui olendeid, asju või nähtusi on mitu, siis kirjutame sõna lõppu d. Elusolendite kohta küsime kes? ja asjade kohta küsime mis? Kui sõna vastab küsimusele mida teeb? Siis kirjutame sõna lõppu b kui sõna vastab küsimusele mida teevad?, siis kirjutame sõna lõppu -vad Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel viiakse järgmisele reale. va-res, pää-su-ke, tu-le, kaa-li-kas 2) Pikk või ülipikk kaashäälik lahutatakse tähtede vahekohalt. vur-rud, kan-nan, põl-lul, tup-pa 3) Kaashäälikuühendis viiakse järgmisele reale viimane häälik. vors-tid, krõmp-sub, kat-ki, varg-si 4) Ühetäheline silp sõna ees jääb rea lõppu. meie-ga, leia-me, jõua-te, laua-le 5) Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida järgmisele reale.
linnuke, roheline, töövihik, õunad, laulame, kartul, prints, puudel, jõulud, mantlid, seitse, leidis, sõiduauto, imelik, asi, süüa 7. Vastates küsimustele kirjuta poolitamisreeglid ja näited. 1. Missuguseid sõnu ei saa poolitada? 2) Kust poolitatakse üldiselt sõnu? 3) Mida ei tohi jätta üksi reale? 4) Kust poolitatakse liitsõnu? Poolitamine Tööleht 1 KORDAME REEGLEID: KUI SÕNA EI MAHU REA LÕPPU ÄRA, AITAB POOLITAMINE. KUI SÕNAS ON KÕRVUTI KAKS ÜHESUGUST TÄISHÄÄLIKUT, EI SAA NENDE VAHELT POOLITADA. KUI SÕNAS ON KÕRVUTI KAKS ÜHESUGUST KAASHÄÄLIKUT, SAAB POOLITADA KAHE TÄHE VAHELT. KUI SÕNAS ON KAASHÄÄLIKUÜHEND, SIIS ALGAB UUS SILP AINULT ÜHE KAASHÄÄLIKUGA. ÜHESILBILIST SÕNA EI SAA POOLITADA. ÜHETÄHELIST SILPI EI JÄETA REA LÕPPU EGA VIIDA UUELE REALE. LIITSÕNU POOLITATAKSE SÕNADE LIITUMISKOHAST.
Sõnade poolitamine 1. Vii-mase Õige 2. Läi-nud Õige 3. Oluli-selt Õige 4. Va-litsus Õige 5. Kud-selt Õige 6. Varase-mast Õige 7. Dikta-tuuride Õige 8. Ni-metasid Õige 9. Saksa-maal Õige 10.Hüstee-riline Õige 11.Ar-muke Õige 12.Füüsi-list Õige 13.Ai-nult Õige 14.Blon-dit Õige 15.Loodus-kaitseseadus Õige 16.Hit-ler Õige 17.Sekre-täri Õige 18.Toime-tus Õige 19.Va-naks Õige 20.Suu-rimat Õige 21.Umb-keelne Õige 22.Mõle-mad Õige 23.Kuula-nud Õige 24.Mo-nologe Õige 25.Ai-nult Õige 26.Mõ-lemad ...
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt...
Nt: postil-jon · jj sisseütlev · ji projitseerima, jidis 4. kaashäälikuühend · sõna sees kaks erinevat täishäälikut kirjutatakse alati ühekordselt · tuletised Nt: kaslane, lipkond · tüvesisene käänamine ja pööramine 5. erandid · liitsõnad · -ki, -gi · heliliste häälikute järel (lmnr) võib olla ss. Nt: morssi Sõnade poolitamine ja lühendamine Sõna keskelt ja silbipiirilt · liitsõnades sõnade vahepeal Nt: kuseti-linad, mitte kuse-tilinad · e-ma -> poolitada e isaa · ühesilbilisi ei saa Nt: laud · kors-ten, vars-ti Lühendamine: PUNTKE POLE · Erandina : see on -> s.o enne meie aega -> e.m.a · Mitmesõnalised väljendid või nimed esitähed · Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
erinevaid numberloendi stiile (araabia ja rooma numbritega) erinevaid täpploendi stiile erinevaid tähtloendi stiile tööd läbivat täpploendi stiili Õige! Kirjalikes töödes soovitatakse kasutada tööd läbivalt samasugust täpploendi stiili. Küsimus 10 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on korrektne esitada mõõtühikutega arvväärtusi? Vali üks: püsitühikuga ühendatult, poolitamine pole lubatud Õige! Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut teisele reale üle viia. Selleks, et mõõtühikud ja arvväärtused jääksid samale reale, tuleks kasutada püsitühikut klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik. püsitühikuga ühendatult, poolitamine on lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine pole lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine on lubatud Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
märgistades tühja rea/lehekülje ja vajutades Space klahvi märgistades tühja rea/lehekülje ja vajutades Delete klahvi Õige! Mõttekas on kasutada korrektuurireziimi (Show/Hide märk Home menüüs), tühjad read või leheküljed märgistada ja Delete klahviga kustutada. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on korrektne esitada mõõtühikutega arvväärtusi? Vali üks: püsitühikuga ühendatult, poolitamine on lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine on lubatud tühikuga eraldatult, poolitamine pole lubatud püsitühikuga ühendatult, poolitamine pole lubatud Õige! Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut teisele reale üle viia. Selleks, et mõõtühikud ja arvväärtused jääksid samale reale, tuleks kasutada püsitühikut klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik. Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu TEEMADE JÄRJEKORD: 20.Võrdhaarne kolmnurk 1. Peegeldus punktist ehk tsentraalsümmeetria 21.Võrdkülgne kolmnurk 2. Sümmeetrilised kujundid 22.Võrdhaarse kolmnurga omadused 3. Lõigu keskristsirge joonestamine 23.Võrdhaarse kolmnurga omadused 4. Nurga poolitamine 24.Kolmnurga alus ja kõrgus 5. Kolmnurk 25.Kolmnurga alus ja kõrgus 6. Kolmnurga külje vastasnurk ja lähisnurk 26.Täisnurkse kolmnurga pindala 7. Nurga vastaskülg ja lähisküljed 27.Kolmnurga pindala 8. Kolmnurga nurkade summa 28.Positiivsed arvud- definitsioon 9
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
Täheortugraafia G,B,D, K, P,T Sõna algul Disain, galaktika, broiler Nõrga b-ga blokk on liit Pluus- riietus, bluus muusika stiil Bool-külm jook Pool väike niidi rull Botas- spordijalats Potas- tuha sool karbinaat Balsameerima Bankett Barrikaad bistroo blankett bluffima boikott brikett brünett doos toos duss tuss daatum defilee defekt deklaratsioon dektektiiv diftong distsipliin duett galerii garantii generatsioon grandioosne grillima helitud häälikud on :(b,p,d,t,g,k,s,h,f,z ) 1) Liitsõnades:varbsein, umbkaudu,raudtee, kuldsõrmus,algkool 2) Liidete ees:leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi 3) Sama sõna muutevormides: õudsed,õudselt 4) Võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne,sünekdohh, vodka, röntgen, gangster. Kui rõhk on sõna lõpus siis kirjutatakse kaks tähte Kui rõhk on sõna alguses siis kirjutata...
Kontrolltöö Paranda vead. 1. Kitarr kaenlas ja palitu üle õla, lahkus ta uhkes üksinduses. 2. Menüüs oli kartulipuder, hanepraad ja kohv koorega. 3. Kõige õnnelikum inimene terves grupis oli Maria 4. Ära räägi sellest kellelegi. 5. Õppimisega ollakse hädas 6. Töötada ei meeldi kellelegi, palk meeldib kõigile kontrolli õigekirja sõbralikus seltskonnas, seltskonna sõbralikkus, petlikesse imedesse , sõbra heasoovlikkus, inimlikust soovist, poisi heatahtlikkus. Ühenda kokkukirjutavad sõnad Hiiumaa on Eestimaa saar. Olen aru saanud, et sul oli tol korral õigus. Käisime suvel Abruka saarel ja Roomassaarel. Sugulaste puhkekodu paikneb Võrtsjärve ääres. Päevast päeva läheb ilm aina külmemaks. Põhja -Ameerika suurim riik on Ameerika Ühendriigid. Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht Eesti iseseisvus kuulu...
Kirjutamine OpenOffice.org Writer võimaldab luua nii lihtdokumente, nagu memod, faksid, kirjad, elulookirjeldused ja automaatselt koostatud dokumendid kui ka pikki ja keerulisi või mitmeosalisi dokumente, mis sisaldavad bibliograafiat, viidete tabeleid ja registreid. Lisaks sisaldab OpenOffice.org Writer selliseid kasulikke funktsioone nagu õigekirja kontroll, tesaurus, automaatkorrektuur ja poolitamine, aga ka dokumendimalle peaaegu igaks otstarbeks. Nõustajate abil on võimalik luua ka isiklikke dokumendimalle. Kujundamine ja struktureerimine I. OpenOffice.org pakub dokumentide disainimiseks mitmeid võimalusi. II. Stiilide ja vorminduse akna abil on võimalik luua, omistada ja muuta lõikude, üksikute märkide, paneelide ja lehekülgede stiile. III. Lisaks aitab Navigaator liikuda kiirelt dokumendi sees, vaadata dokumenti liigendusvaates
1 kalendripäevatasu x puhkusepäevade arv = puhkusetasu.( Hetke seisuga siis arvestatakse aprillist) Töötajal on õigus nõuda viivist, kui pole õigeaegselt puhkuserahad üle kantud ning seda on võimalik seni nõuda kuni puhkuserahad kätte saab. Ül 3. Alaealist ei tohi rakendada tööle. Kehtib heausu põhimõte. Seda saab rakendada poolte kokkuleppel. See tuleb heastada samas mahus oleva vabaajaga või rahaga. Ül 4. Ei saa sellist graafikut teha. Tööpäeva poolitamine ainult poolte kokkuleppel. Tööpäevade vahel võib olla 11 vahetundi, nädalanorm on 40 tundi ( peavad kehtima töö-ja puhkeaja normid). Ül 5. § 44. Paragrahv 1,3,4,5,6,7 ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. Ül 6. tegime kõik koos tunnis ära. Ül 7. a) Peab saama, 15 päeva võib anda, põhipuhkus 35päeva. b) Peab saama, põhipuhkus 28 päeva, isapuhkust 10 tööpäeva õigust saada.
Pakkudes haigetele raamatuid või toitu näitavad nad vaid huvi asjadele mis asuvad paremal, ignoreerides kõike vasakult. Sarnaselt võivad patsiendid ka mitte märgata inimesi, kes lähenevad neile vasakult ning kui nendega rääkida võivad patsiendid pöörata ennast paremale, pilk rääkijast eemale suunatud. http://jnnp.bmj.com/content/75/1/13 Tihti pannakse ka neglekti sümptomitega patsiente tegema erinevaid teste. Arstide poolt on kõige levinumad kolm - tühistamise test, joonte poolitamine ja kopeerimisülesanne. Tühistamise testis antakse patsiendile paber millel on laiali erinevad objektid ning diagnoositava ülesanne on leida üles sihtesemed. Näiteks antakse patsiendile paber millel on segamini aetud tähed ning ta peab üles leidma ja ringitama kõik A tähed. Testi hindamisel vaadatakse kui palju eksimusi on tehtud ja kas eksimused piirduvad vaid ühele pildi poolele. https://sites.google.com/a/macalester.edu/hemispatial-neglect/_/rsrc/1334215618071/home/how-
1.8 Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule. Järgmisel korral, kui teete sama viga, parandab Word sõna vaikimisi. Seejuures võite ise mitte tajudagi, et sõna valesti olite kirjutanud. 1.9 Sõnade automaatne poolitamine Wordi dokumendis Selleks, et aktiveerida automaatset poolitust, avage 'Tools' menüüst valik 'Language' ning sealt edasi 'Hyphenation'. Avanenud dialoogiaknas valige 'Automatically Hyphenate Document'. Dialoogiaknast saab ka valida piirkonna dokumendi servast, mille sees poolitamine toimub (Hyphenation Zone) ning lubatud järjestikuste poolituste arvu (Limit consecutive hyphens to). Kui teil pole installeeritud ja seadistatud eesti õigekirjakontrolli, võib juhtuda, et
loomiseks 1.8. Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama. Kontrollides õigekirja ('Tools'->'Spelling and Grammar'), siis selle asemel et vajutada 'Change' nupule, vajutage 'AutoCorrect' nupule. Järgmisel korral, kui teete sama viga, parandab Word sõna vaikimisi. Seejuures võite ise mitte tajudagi, et sõna valesti olite kirjutanud. 1.9. Sõnade automaatne poolitamine Wordi dokumendis Selleks, et aktiveerida automaatset poolitust, avage 'Tools' menüüst valik 'Language' ning sealt edasi 'Hyphenation'. Avanenud dialoogiaknas valige 'Automatically Hyphenate Document'. Dialoogiaknast saab ka valida piirkonna dokumendi servast, mille sees poolitamine toimub (Hyphenation Zone) ning lubatud järjestikuste poolituste arvu (Limit consecutive hyphens to). Kui teil pole installeeritud ja seadistatud eesti õigekirjakontrolli, võib juhtuda, et
-ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pingsalt häälduv s pärast l-i, m-i, n-i, r-i (nt: kurss, pulss). 4. Poolitamine Üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi (nt: te-re, va-na). Mitme kaashääliku järjendist kuulub ainult viimane järgmisesse silpi (nt: krus-sis, suhk-rut). Kahekordne täishäälik või diftong kuulub ühte silpi (nt: loo-bu-ma; lao-tus). Poolitamisel ei jäeta rea lõppu ega viida rea algusesse ühte tähte. Kui sõna keskel on ühetäheline silp, võib poolitada ka vokaalide vahelt (nt: hoia- tab ~hoi-atab).
Interneti-portaalide aadress kirjutatakse läbiva väiketähega Nt: www.rate.ee ~ rate.ee, www.youtube.com ~ youtube.com. Neid käänatakse sidekriipsu abil: suhtleb www.rate.ee-s, luges postimees.ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega. Nt: Rate on suhtlusportaali nimi, mistõttu peab selle kirjutama suure algustähega Tsitaatsõnad teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eest...
III MAGNETISM Magnetism on keha omadus kui ka samaaegselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. 1. Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. * olemasolu suhteline * elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja * paigal seisev laeng (laetud keha) -> elektrivälja * liikuv laeng (elektrivool) -> täiendavalt ka magnetvälja Püsimagnet- keha, mida alati ümbritseb magnetväli. ...
fraas! Kirjavead... · ...peaksid nii mitmekordse lugemise käigus juba parandatud olema. · Kui Sa aga pole endas kindel, kontrolli veel. NB! Kasuta ÕS-i !!! Võõrsõnade puhul tee seda ka siis, kui oled oma õigekirjas peaaegu kindel! Puhtand Kui mustand on korralikult viimistletud, asu kirjutama puhtandit, pidades silmas: · puhas töö peab olema loetava käekirjaga. Äärejoont tuleb arvestada. Kui poolitamine pole Su tugevaim külg, püüa seada tekst nii, et poolitada pole tarviski. · kõik lõigud peavad algama silmaga nähtava taandreaga! (1-2 cm) · NB! Kui puhtandit kirjutades tuleb Sulle uus mõte, mida Sa polegi kirjutanud, siis jäta see järgmise kirjandi jaoks. Vastasel korral on tulemuseks uus mustand, mida tuleks taas viimistlema hakata, aga sellise töö jaoks ei jätku Sul enam ei aega ega jõudu.
peeneks närida (imenduvad paremini). Spetsiaalsed närimistabletid näritakse suus korralikult peeneks ja neelatakse alla koos vedelikuga või imetakse. · Tervelt neelatakse alla (ei närita peeneks): - tabletid, mis on kaetud kattekihiga, et kaitsta magu tableti eest või tabletti maomahla toime eest; - enterotabletid - peensooles imenduvad tabletid, mis vabastavad toimeaine peensooles; nende puruks närimine või poolitamine muudab toimet; - depoo ehk retard tabletid - pikendatud toimeajaga tabletid, millest toimeaine vabaneb järkjärgult, aeglaselt. Depootabletti ei tohi enne neelamist mingil juhul katki närida, peenestada ega imeda. See rikuks tableti struktuuri ja seega ka tema pikendatud toimemehhanismi. - kapslid ja draeed - poolitamisega ei saa piisavalt täpset annust. Kapslite puhul on imendumine suunatud seedetrakti teatud ossa.
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad,...
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallaus...
5.2. Lõikamine Rooplaati saab ja võib lõigata käsi-või mootorsaega ning ketaslõikuriga, traati tuleb lõigata lõiketangidega. Plaadi pikipidi lõikamisel tuleb jätta min. 2 cm ruumi plaadi serva ja traatõmbluse vahele, selleks et vältida traadi libisemist ja seoste katkemist. Plaadi ristipidi lõikamisel tuleks traatõmbluste seosed vajalikust kohast katkestada. a) b) Foto 7: Rooplaadi poolitamine. a) lõiketangidega traadi lõikamine, b) käsisaega rooplaadi lõikamine, (foto http://www.srik.ee/index.php?a=Read&id=88) 5.3. Kinnitamine Kinnitamine toimub 15 cm sammuga, piki rooplaati kooshoidvat traadist õmblust. Ühele plaadile kulub 12-20 kinnitit. Rooplaate võib aluspinnale kinnitada: naeltega pöörates naela pea tagasi üle plaadi traatõmbluse, min. pikkus 9 cm kruviga kasutades lisaks laiu seibe (läbimõõt min. 2 cm) või montaazilinti, min.
madalad vokaalid ETTE, eesvokaalid TAHA, taga vokaalid Vokaalharmoonia: keeleteaduses sõna järgsilpide täishäälikute sõltuvus esimese silbi täishäälikust. Eesti keeles esineb murretes. Nt: Soome keeles on seda palju (külä) ü→ä 11. Helitud häälikud eesti keeles Helitud häälikud on sulghäälikud ehk klusiilid on: G B D K P T S H F Š *neile lisandub alati +KI (porganditki) 12. 5 poolitamisreeglit eesti keeles 1) Liitsõnade poolitamine – toimub sõna liitumise kohast Nt: müra – karu, alla- hindlus 2) Konsonant (kaashääliku) ühend – viime viimase kaashääliku järgmisele reale, kui talle järgneb vokaal Nt: korst – nale, vintsk – lema (mürama) 3) Kui võõrsõnal on prefiks (ees liide), siis poolitan nii, et liide eristuks tüvest Nt: sutroopika → sub – troopika, anti – staatiline 4) Kui tegemist on võõrsõnaga, milles on 3 vokaali järjestikku, siis võib
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimes...
Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1 geenisageduse fikseerumine g. Biotehnoloogia tõuaretuses Selektsioon ja kunstlik seemendus Suguselekteeritud sperma soovitud sugu järglaste saamiseks Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine (keharakutuuma siirdamine) Sugurakkude külmutamine Embrüote in vitro tootmine Inna sünkroniseerimine Embrüote mikrokirurgiline poolitamine Sugupoole määramine (sexing) spermidel ja embrüotel Geenisiire (võõrast valku kodeeriva DNA lõigu ülekanne saajaraku genoomi) i. Suguselekteeritud sperma- soovitud soost järglaste saamine; raskete sünnituste sageduse vähendamine (lehmvasikas on sündides 24 kg kergem kui pullvasikas); suurendada lehmapoolse valiku osa aretuses; lihatootmiseks ristandpullvasikate saamine ii. Embrüote siirdamine (ET) -noorpullide saamine kindlalt vanematepaarilt.Väiksearvuliste
,. 5. - . . Kõrgemad valitsuse nimetused. 6. , , , , . .Usu raamatud ja pühad. 7. , . . Tähtsamad ajaloosündmused,pidupäevad - kaks esimest sõna . . Sõnade poolitamine . . Reegel. . Näited. 1. , , , . .Poolitada võib ainult silpide järgi. 2. : . , , ---, Ühte tähte ei jäeta rea lõppu ega viida -- järgmisele reale. 3
#NAME? 390 #NAME? Funktsioon Fpool(a0, b0, eps) F(x) a0, b0, eps F(a0) a = a0 b = b0 y1 = F(a) a0 Poolitamine lõpetakse, ku c = (a + b)/2 Andmed Parameetrid: a0, b0 - nullkohta sisaldava y2 = F(c) eps - täpsus, millega leitaks
1. Individuaalne võrsikpere - Põhiperest võetakse 3…5 raami kaanetatud hauet, 2 meekärge koos noorte mesilastega ja paigutatakse uude tarusse. 2. Koondvõrsikpere – Erineb eelmisest vaid selle poolest, et hauet ja noori mesilasi võetakse mitmest perest. 3. Lendperede moodustamine ehk kunstlik sülem - Tehakse sülemlemismeeleolus peredele 1 nädal enne sülemlemist. Taru ette asetatakse uus taru, kuhu tõstetakse 3…4 raami hauet koos nendel olevate noorte mesilastega. 4. Perede poolitamine – Juuli teisel poolel. Vana taru kõrvale tõstetakse sama värvi taru ja kummassegi tarru tõstetakse võrdses osas hauet, mee- ja suirakärgi koos mesilastega nii et haudmekärjed asetatakse suira ja meekärgede vahele. Mee vurritamine Peameekorje algab juuni IIIdek, kestab augusti alguseni. Vahetult enne peakorje algust pannakse eesti lamavtarule ja kahekorpuselisele tarule peale 10…12 raamiline magasin. Mitmekorpuselistele tarudele antakse lisakorpus.
Ei pea, sest kääne selgub järgnevast sõnast. Õige on 5% määr (mitte ,,5%line määr"). Etendus toimub 8., 10., 11. ja 16. oktoobril. Selles lauses on kõigi arvude järel punkt, sest tegu on järgarvudega. Eesti keeles ei panda järguühikute klasside vahele komasid: arvu miljon viissada tuhat ei ole õige kirjutada 1,500,000, vaid 1 500 000. Kas ,,1985-ndal aastal" on korrektne? Ei, õigesti on 1985. aastal ja 1985. a (arvu ja lühendi vahel on tühik). Arvude poolitamine (nt 3 000 000) ei ole lubatud. Selleks et arv jääks ühele reale, tuleb kasutada poolitamatuid tühikuid (Ctrl + Shift + tühikuklahv). 325 600 on sõnadega kolmsada kakskümmend viis tuhat kuussada. Aasta lühendi ees on tühik: 2007. a. Õige on kirjutada 2006.2007. a (nii esimese kui ka teise aastaarvu järel on punkt). Kuidas kirjutada sõnadega arv 304 900? Kolmsada neli tuhat üheksasada. Õige on kirjutada § 27 (tühikuga). Õige on 10. jaanuaril, mitte ,,10-ndal jaanuaril"
3. Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused. Reliaablus ehk usaldatavus. Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju: Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga. Mida vähem mõõtmisvigu, seda kõrgem reliaablus. Reliaablus: 1. Siemine kooskõla. Kas küsimused mõõdavad ühtmoodi (üht ja sama asja)? -Testi poolitamine - Cronbachi 2. Ajaline stabiilsus. Kas me saame sama tulemuse, kui me mõõdame sama omadust korduvalt ühe ja sama mõõtvahendiga? - Kordustestimine (test-retest) · Mõõtmisvigade võimalikud allikad: - isiku püsivad omadused (nt võimekus, teadmised, oskused) - isiku ajutised kuid üldised omadused (nt tervis, motivatsioon, emotsioonid) - testi läbiviimist ja tulemuse hindamist mõjutavad tegurid (nt testimise tingimused,
Tolleaegne kõrgseltskond tahtis Wilde`i [uaildi] hävitada. · ...tänu Shakespeare`le [seikspiirile]; ...sõitis Renault`ga [renooga] 5 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 · Vahel kasutatakse ülakoma ka juhul, kui tekib eesti keeles segane vorm. Näide: Poe`s [põus] nägi ta enda eelkäijat. Sõnade poolitamine: · Kui olen otsustanud sõna poolitada, siis pean meeles, et eestikeelsetes sõnades algab silp alati ainult ühe konsonandiga (näiteks: prob-leeme). NB! Laul-dak-se · Kui sõna keskel on mitu konsonanti kõrvuti, viiakse järgmisele reale ainult viimane konsonant (näiteks: vors-ti, prants-lane). · Liitsõna on kõige õigem poolitada liitekohalt (näiteks vana-ema, vorsti-nahk). · Võõrsõnu ma ei poolita, kui vähegi võimalik.
probleem; käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. 2.4. Töö põhiosa Töö põhiosa eesmärgiks on anda ammendav ülevaade probleemi püstitusest kuni lahendus- variantideni ja järelduste ning ettepanekute väljatoomiseni. Põhiosa koosneb põhijaotistest (peatükkidest) ja alljaotistest (alapeatükkidest ja punktidest). Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitav. Punkti pealkirja lõppu ei panda. Kui pealkiri koosneb kahest lausest, eraldatakse nad punktiga. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. 2.5. Kokkuvõte Kokkuvõttes tuuakse tehtud tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab selguma, kuidas töö sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud, milliste tulemusteni on
Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta kirjutab etteütlemise järgi häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja - sisult tuttavat teksti (4060 häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. sõna, 20 ortogrammi). Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt jalgsi, kärbsed). h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite õigekirjaga. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja üldnimetused. Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (4060 sõna, 20 ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev leidmine. Sõnavaraõpetus Sünonüümid. Antonüümid. Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna, liitsõna
üliväikest pakendit, läksin selle otsingute tarvis taaskord aadressile Pae 1. Müüja võttis mind vastu juba kui vanat tuttavat. Küsis, et kas nagu tavaliselt, või otsin miskit uut. Ütlesin, et üks osa tuleb nagu tavaliselt- teip, ning teiseks oleks mulle vaja väikest paberpakendit ning kirjutusribaga minigrippakendit. Kuid 100tk on mulle hetkel liiga palju. Et võtaks kumbagist 50tk. Kahjuks sedasi poolitamine oli nüüd ülemuste poolt keelatud, kuid ta tuli mulle vastu, paberkotte sain ikkagi soovitud koguse. · Positiivne- Müüja lähtus kliendi mugavusest, olles väga lahke ning kiire. Otsib võimalikke lahendusi, et kleint rahule jääks teenindusega. Peab oma kliente 10 meeles. Isegi väikest ,,small talk`i" pidades ei muutu müüja kunagi liiga familiaarseks, vaid kõne on signifitseeritud. 5
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane ...
jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes
Ka vaenlase väeosade moraalne tase oli tublisti langenud. Puht venelastest koosnevad üksused olid kokku kuivanud, kuna paljud olid väeosadest ära jooksnud. Sõda alustades ei peetud Eestit tõsiselt vastupanuvõimeliseks, millist arvamust kinnitasid ka 1918.a detsembri esimestel nädalatel peetud lahingud. Oma suuremad ja võitlus-võimelisemad väed läti punased kütid saadeti Riia peale, soovides korraga vallutada nii Riiat kui Tallinnat. Selline punavägede poolitamine tuli meile suureks kasuks, kuna eesti üksusi ründavatest väeosadest ei piisanud Eesti vallutamiseks. Kuigi eesti üksustel tuli algul pidevalt taanduda, toimus samal ajal palavikuliselt uute väeosade formeerimine. Esimeset Maailmasõjast osa võtnud ja korraliku väljaõppe saanud mehi oli külluses ja need tuli nüüd väeosadesse koondada. Ülemjuhataja instituudi loomine ja polkovnik Joh. Laidoneri määramine ülemjuhatajaks panid aluse meie väeosade edaspidisele edukale tegevusele
X 1 Y1 Z 1 8. Vektorite kollineaarsus a b,( = = ) X 2 Y2 Z 2 AM x + x B y + y B 9. Lõigu jaotamine antud suhtes = , ( xM = A ; yM = A ;...) MB 1+ 1+ x + x2 y + y2 z + z2 10. Lõigu poolitamine x K = 1 ; yK = 1 ; zK = 1 2 2 2 11. Kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis võrdub nende vektorite moodulite ja nende vektorite vahelise nurga koosinuse korrutisega. a b = a b cos a b 12. a b = a pra b = b prb a , millest prb a = b 13
X 1 Y1 Z 1 8. Vektorite kollineaarsus a b,( = = ) X 2 Y2 Z 2 AM x + x B y + y B 9. Lõigu jaotamine antud suhtes = , ( xM = A ; yM = A ;...) MB 1+ 1+ x + x2 y + y2 z + z2 10. Lõigu poolitamine x K = 1 ; yK = 1 ; zK = 1 2 2 2 11. Kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis võrdub nende vektorite moodulite ja nende vektorite vahelise nurga koosinuse korrutisega. a b = a b cos a b 12. a b = a pra b = b prb a , millest prb a = b 13
EXCEL – Funktsioonid 10 - 11 A. SUBTOTAL SUBTOTAL(function_num, ref, ...)Vahekokkuvõte (ka filtreeritud tabelis) etteantud funktsiooni kasutades Proofing kontrollimine, testimine Language keel Spelling õigekiri Thesaurus tesaurus, mõisteline sõnaraamat Hyphenation poolitamine Hyphen sidekriips Optional hyphen sidekriips, mis on nähtav ainult sõna poolitamise korral (Ctrl+Hyphen) Non-breaking hyphen sidekriips, mille kohalt ei poolitata (Ctrl+Shift+Hyphen) Dash mõttekriips Space tühik Non-breaking space tühik, mille kohalt rida ei vahetata Letter täht
toimunud vestluses oma uut religioosse sisuga filmi. Kui vabrikus rakendatakse efektiivseid mehhanisme, saavutatakse häid töötulemusi, mis omakorda võimaldab tõsta tööliste palka. Boheemlasest dirigent otsis almanahhist aforisme, leidis aga huvitava artikli psühholoogia vallast. Kuulus akadeemik rääkis stiihia mõjust monarhi psüühikale. Kotlet oli parkettpõrandale kukkunud, taburet oli ümber tõugatud, kustutamata sigaret vedeles kristalselt helklevas tuhatoosis. Silbitamine ja poolitamine Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: · üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; · kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kas-sas-se, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti;
Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata, erandiks on mitmest lausest koosnev pealkiri. Näide: 2. PAIDE LINNA ARENGUSUUNAD 2.1. Koolivõrgu arendamine Paides 2.1.1. Põhikool Peatüki pealkirja ning talle järgneva alapunkti pealkirja vahele võib paigutada sissejuhatava tekstilõigu, mis ei sisalda teema arendust. Kõik pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama sisule, pealkirjaks ei sobi küsi- ega hüüdlaused. Sõnade poolitamine pealkirjas ei ole soovitatav. 3.1.3. Loetelud Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest, kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näide: Tootmisprotsessi sisendid on töö, kapital, maa. Kui loetelu punktideks on laused, siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuelt realt. Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline nende
3 #VALUE! #VALUE! #VALUE! 4 #VALUE! #VALUE! #VALUE! 5 #VALUE! #VALUE! #VALUE! Funktsioon Fpool(a0, b0, F(x) eps) a0, b0, eps F(a0) a0 c1 a = a0 b = b0 y1 = Poolitamine lõpetakse, F(a) kui a c = (a + b)/2 y2 = F(c) Andmed Parameetrid: y2 = 0 a0, bo - nullkohta sisaldava lõi ei otsapunktid
ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................
Funktsioon Fpool(a0, b0, eps) F(x) a0, b0, eps F(a0) a = a0 b = b0 y1 = a0 c1 F(a) Poolitamine lõpetakse, kui a c = (a + b)/2 y2 = F(c) Andmed Parameetrid: y2 = 0 a0, b0 - nullkohta sisaldava lõi
Lapse kohanemine lasteaiaga Ave Orgulas Lapsele lastekollektiivis koha leidmine võib mõnikord päris keeruline olla. Lapsevanemana võite rõõmustada, kui see on teil õnnestunud. Ees ootab uus ülesanne - kohanemine uue elukorraldusega. Üks laps kohaneb uue elukorraldusega kiiremini, teine aeglasemini. Lastekollektiiviga harjutamisel saavutate kiirema ja parema koostöö kui lähtute seda tehes lapse vajadustest. Ameerika psühholoog A.Maslow poolt väljatöötatud vajaduste hierarhia põhjal on inimese esimeseks põhivajaduseks füüsiline rahulolu, mis on seotud ellujäämisega. Laps tunneb end hästi kui · tema kõht on piisavalt täis, · tema unevajadus on rahuldatud, · kui ta ei higista ega külmeta, · tema riided ei takista vaba liikumist, · talle on tagatud privaatne ruum (selle puudumise tõttu tunnemegi end ülerahvastatud kohtades ebamugavalt ). Teiste lastega üheskoos söömine, potil käimine ja magama minemine on tegevus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
