radioaktiivseteks (ebastabiilseteks) elementideks – mille tuumad lagunevad spontaanselt. Elementide radioaktiivsus on seotud prootonite ja neutronite üldarvuga ja nende arvulise vahekorraga aatomi tuumas. Nii on paarisarvulise aatominumbriga elemendid levinumad (stabiilsemad) kui nende naaberelemendid, mille aatominumber on paaritu arv. b Tuumade kindel stabiilsus-ebastabiilsus ongi eelduseks, et aine (paljude tuumade) poolestusaeg on kindel suurus. radioaktiivse isotoobi poolestusaeg konstantne suurus. See vastab olukorrale, kus aatomid eksisteerivad nii-öelda omapead, sõltumata välisest mõjust.Poolestusaega tähistatakse τ 1/2. Tõenäosust, et aatom laguneb kindla ajaühiku jooksul, nimetatakse radioaktiivse lagunemise konstandiks ja tähistatakse λ. c Aatomituumi koos hoidvaid jõude nim tuumajõududeks. Nõrk tuumajõud (nõrk vastastikmõju)
Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Hg eritumise bioloogiline poolestusaeg inimorganismis on u 70 päeva, kalades u 2 aastat. Kalad võivadki olla (olenevalt piirkonnast) põhiliseks Hg allikaks inimorganismile, kus see element deponeeritakse peamiselt neerudesse (kuni 90 % üldsisaldusest). Kuid Hg sisaldub ka loomulikult õhus, kust inimene omastab seda u 80 % ulatuses (Hg eraldub ka maa sügavusest normaalsetes geoloogilistes protsessides). Teatud mikrobioloogilistes metabolismiprotsessides võib looduses anorgaanilisest
komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul ‘puudujääk’ ( 1%). Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Radioaktiivsus - keemil. elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Avastas: H.Becquerel (1896). Radioakt. lagunemine ei sõltu otseselt välistingimustest Poolestusaeg - sõltumatu radioakt. aatomite algkogusest ja määratud lagunemise konstandiga ,mis eri tuumade puhul drastiliselt varieeruvad Esimene tehis-tuumareaktsioon (Rutherford,1919) Tuumareaktorid toodavad paljusid radioisotoope - kasutamine loodusteadustes ja meditsiinis: (keemil. Reaktsioonimehh.- de uurimisel, organismi füsioloogia, meditsiinis, tööstuses) Mateeria dualistlik avaldumine - Elektronidega põrkuvate -kvantide
59. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus) . Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 61. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse[viide?]. Seega, mida pikem on mingi ainebioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Biakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille püsiva seondumise võime organismi kudedega on väike [1]. Näiteks võivad bensiinitankla lekkivad mahutid põhjustada põhjavee kaudu nii joogivees, toidus kui ka selles piirkonnas elavate inimeste organismides püsiva MTBE (bensiinilisandina
ln [A]t/[A]t = -k*t [A]t = [A]0e-kt - teist järku (a = 2, kiirus = k[A]2); lähteaine kontsentratsiooni saab arvutada võrranditest: 1/[A]t – 1/[A]0 = kt; [A]t = [A]0/1+kt[A]0 Pseudo-esimest järku reaktsioon. Kui ühte lähteainet on suures ülehulga, siis selle kontsentratsioon muutub reaktsiooni vältel vähe ja seda muutust võib ignoreerida. Poolestusaeg. Esimest järku reaktsioonis väheneb lähteaine kontsentratsioon 2 korda iga võrdse ajavahemiku tagant. Vastav aeg on reaktsiooni poolestusaeg. t1/2 = 1/k ln2 Reaktsioonimehhanismid. Enamik reaktsioone kulgeb mitme etapina- elementaarreaktsiooni e elementaaraktina. Reaktsioonimehhanism – elementaaraktide järgnevus Kiirust limiteeriv etapp – mitmeetapilise reaktsiooni see etapp (elementaarakt), mis on kõige aeglasem Ahelreaktsioonis tekib aktiivse vaheühendi reageerimisel uus vaheühend, sellest omakorda järgmine jne. Aktiivne vaheühend on sageli radikaal. Initsiaator – tekitab ahela (võib olla soojus, valguskvant vmt)
a) reageerivate ainete kontsentratsioonidest ei sõltu b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust ei muuda. katalüsaator ainult kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist kuid ei muuda nende tasakaaluolekut (reaktsiooni tasakaalukonstanti) 29. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus ajast t antud järgmise seosega [A] = [A]0 ekt, kus[A]0 on lähteaine algkontsentratsioon ning k reaktsiooni kiiruskonstant. Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi kaudu? t1/2 = 0,69/k1 30. Mida näitab reaktsiooni poolestusaeg? a) aega, mille jooksul kiiruskonstandi väärtus on langenud 2 korda b) aega, mille jooksul pool lähteainest on ära reageerinud c) aega, mille jooksul on tekkinud ½ mooli produkti 31. Reaktsiooni A B tasakaalukonstant on 1000. Mida see meile ütleb? a) reaktsiooni A B kiiruskonstant on suurem, kui reaktsiooni B A kiiruskonstant b) reaktsiooni B A kiiruskonstant on suurem, kui reaktsiooni A B kiiruskonstant
110. Määrake kindlaks vesilahuses toimuva elektrolüüsi tõenäolised saadused, kasutades standardpotentsiaale. 5 111. Arvutage elektrolüüsi käigus tekkinud saaduse hulk. 112. Selgitage korrosiooni nähtust ja nimetage vahendeid, mis kaitsevad rauda korrodeerumise eest. Keemiline kineetika 113. Defineerige reaktsiooni kiirus, kiiruskonstant, poolestusaeg, reaktsiooni järk ja reaktsiooni molekulaarsus. 114. Selgitage kineetika põhipostulaati. 115. Selgitage nulljärku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 116. Selgitage esimest järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 117. Selgitage teist järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 118. Võrrelge esimest ja teist järku reaktsioone. 119
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
prootonite elektrostaatilise tõukumise. Neutron on elektrilaenguta tuumaosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga tuumaosake. Massiarv on tuumaosakeste arv. A Isotoop on sama keemilise elemendi tuum, milles on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. radioaktiivne isotoop on isotoop, mille tuum on ebastabiilne. Radioaktiivsus on looduses esinev radioaktiivsete isotoopide omadus muunduda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille kestel vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda. Seoseenergia on minimaalne energia, mis kulub aatomituuma üksikuteks nukelonideks jaotamiseks. Massidefekt on kindla isotoobi aatomituuma seisumassi ja selle isotoobi koosseisu kuuluvate vabade nukelonide seisumasside summa vahe. 7
ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 10. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy].
Kuid transpordituna õhuga erinevates pinnasekihtides võib radoon enne lagunemist kanduda 20-40 meetri kaugusele, liikudes pikki kivimites olevaid lõhesid, kaevanduskäikudes, kommunikatsioonitrassides veelgi kaugemale. Vees mööda kivimite lõhesid võib radoon kanduda maapinnani enam kui 100 m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris- tema sisaldus välisõhus on ainult 10- 20 B q/m3. Gaasilise torooni poolestusaeg 56 sekundit võimaldab tal enne lagunemist levida palju lühemate vahemaade taha. Seepärast kujutab toroon endast ohtu vaid siis, kui tooriumi sisaldub otse maja aluses pinnases või ehitusmaterjalis, näiteks kasutades tooriumirikkaid graniite või pegmatiite. Radooni teiseks tähtsaks omaduseks on lagunemine keemiliselt aktiivseteks lühiealisteks laguproduktideks nii nimetatud radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut-214, poloonium-214 )
reaktorites on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani. Soojuskandjaks on puhas vesi, mis reaktoris aurustub ja juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8] Raskevesiaeglustiga ja soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks
surma). Toksilisust mõjutavad tegurid: kontsentratsioon (aine hulgast sõltub tema efekt ravimina); ekspositsiooniaeg (lühi/pikaajaline); manustamise viis (kopsude, naha, suus kaudu). · IARC klassifikatsioon- Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunenud toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivsle mõjutama inimroganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra. · POPd- looduses laialt levinud keemilised ühendid, mis on keskkonnas äärmiselt püsivad ning enamasti ka elustikule toksilised. Püsivad orgaanilised saatseained
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad – nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
TARMO KORDAMINE ELEKTROMAGNETVÄLJAD: 1.Kuidas tekib elektriväli- ja magnetväli? Kuidas on nendega seotud elektromagnetväli? Elektriväli tekib, kui seadmes on pinge, nt lamp on pistikusse ühendatud. Magnetväli tekitatakse, kui juurde lisandub voolu liikumine. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Kus iganes liigub elekter, tekivad mõlemad nii elektri- kui magnetväli. 2. Kuidas mõjuvad inimesele elektromagnetväljade otsesed mõjud ja kuidas kaudsed mõjud? Otsene mõju - peapööritus, meelelundite, närvide ja lihaste stimulatsioon, keha või teatud kehapiirkonna kudede kuumenemine, pindmiste kudede kuumenemine Kaudne mõju - tugevad elektromv võivad rikkeid põhjustada elektrilistes meditsiiniseadmetes sh südamestimulaatorid jm siirdatud või kehal kantavates meditsiiniseadmetes. Ferromagnetiliste objektide lendamine(Koobalt, nikkel, raud) (MRT mis on pm hiiglaslik magn...
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
kroonilise neerupuudulikkusega ja kemoteraapiaga. NEUPOGEN® ja Neulasta® · Mõlemad on GCSF (granulocyte colony-stimulating factor) analoogid · Pegfilgastrimi on Filgastrimi edasiarendus, kus molekulile on lisatud N-terminusse 20kDa polüetüleen glükooli (PEG) molekul · Stimuleerib granulotsüütide proliferatsiooni ja diferentseerumist · Kasutatakse neutropeenia ravis (neutrofiilide madal tase) · Pelgfilgastrimi poolestusaeg organismis on 15-18 tundi (vs filgrastim 3-4 tundi) Prolia® (denosumab) e XGEVA® · Monoklonaalne antikeha, mida kasutatakse osteoporoosi ravis · Takistab organismil hävitamast luukudet · Denosumab sihtmärk on RANK ligand (Receptor Activator of Nuclear Factor B ligand), mis on põhiline signaalmolekul luukoe hävitamiseks · Aastaid oli epogen enimmüüdud aneemia ravim USAs. Valitsus on maksnud nende
b) temperatuurist c) katalüsaatori juuresolekust ei muuda. katalüsaator ainult kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist kuid ei muuda nende tasakaaluolekut (reaktsiooni tasakaalukonstanti) 29. Esimest järku pöördumatus reaktsioonis on lähteaine A kontsentratsiooni [A] sõltuvus ajast t antud järgmise seosega [A] = [A]0 ekt, kus[A]0 on lähteaine algkontsentratsioon ning k reaktsiooni kiiruskonstant. Kuidas avaldub reaktsiooni poolestusaeg kiiruskonstandi kaudu? t1/2 = 0,69/k1 30. Mida näitab reaktsiooni poolestusaeg? a) aega, mille jooksul kiiruskonstandi väärtus on langenud 2 korda b) aega, mille jooksul pool lähteainest on ära reageerinud c) aega, mille jooksul on tekkinud ½ mooli produkti 31. Reaktsiooni A B tasakaalukonstant on 1000. Mida see meile ütleb? a) reaktsiooni A B kiiruskonstant on
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
Gamma radioaktiivsusega on tegu kui ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab gamma-kvandi. Tegu on kõige ohtlikuma kiirgusega. 20. Milles seisneb -lagunemine? Milles seisneb -lagunemine? Beetalagunemine on neutroni muutumine prootoniks või vastupidi, mille käigus kiirgub beetaosakesi. Alfalagunemine on tuuma lagunemisprotsess, mille käigus massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. 22. Mille poolest erineb tuumareaktsioon keemilisest reaktsioonist? Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. 23. Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon on ühe ja sama reaktsiooni jätkumine naaberaatomitel. 24. Mida nimetatakse kriitiliseks massiks? Kriitiline mass on suure ainekoguse neutronite uut lõhustuvat neutronit esilekutsuv
Tulemuseks oli 1784 surnut. Teadlased on täheldanud, et elavhõbeda mürgistus põhjustab iibislaste sugukonda kuuluval liigil Eudocimus albus homoseksuaalsust. 5.2 Mõju organismile Elavhõbeda puhul tuleb juttu teha ka bioakumulatsioonist. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Elavhõbe on tugevasti akumuleeruv. Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbedasoolade puhul on see aeg aga kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb elavhõbeda hulk pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi jõuab elavhõbe inimorganismis maksa, neerudesse, põrna, ajju jne.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.......................................................................................................................................
koosluse ,,sõrmejälg"; Meetod, mis lubab hinnata üheaegselt nii taksonite arvu kui ka ühtlust e kui ühtlaselt on ressursid jagunenud taksonite vahel Murtud kepi mudel ressursid jagunevad liikide vahel juhuslikult, pole hierarhilist struktuuri. Geomeetriline seeria kooslus on hierarhilise ülesehitusega e kõige tugevam liik hõlmab mingi kindla proportsiooni, järgmine liik hõlmab olemast olevast ressursist samasuguse proportsiooni jne nagu poolestusaeg radioaktiivsetel elementidel. Log-normaalne jaotus normaaljaotus. Kõige rohkem liike, kellel on keskmine ohtrus, vähese ohtruse ja suure ohtrusega liike vähe. 40. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; Liigirikkus näitab liikide arvu pindalaühikul. Ühtlus mõõdab kui ühtlaselt on ressursid erinevate taksonite vahel jaotunud. Millise osakaaluga on liik koosluses. Liigirikkus võib kahel pindalal olla sama, aga nt ühel pindal on näha ainult ühte taime,
Sobib pinotsütoos. M<200 lähevad läbi kanalite läbi membraani. - H-sidemete arv - mida suurem, seda väiksem tõenäosus jõuda sihtmärgini. Üle 5 HBD või üle 10 HBA ühend jõuvad sihtmärgini halvasti. - Nt: erütromütsiin, jõuab kohale vaid transportvalkude abil. - Fenelsiin - inhibeerib amiinide metabolismi. Süües amiinirikast toitu või amfetamiine viib kõrvalnähtudeni. - Doos – ideaalne oleks ühtlane tase, st pikem poolestusaeg ja väiksem annus. Võtad kord päevas ja kõik. Tuleb aga arvestada rassiliste ja sooliste, individuaalsete iseärasustega. - Metüleennihe – ühe metüülrühma võrra ühe kõrvalahela lühendamine nt sildenafiili puhul (viagra), suurem selektiivsus. (vajalik omaduste parandamisega kaasnenud lipofiilsuse vähendamiseks) - pKa ja steerika mõjutavad ka membraani läbitavust. - Hüdrolüüs - Estrid ja amiinid hüdrolüüsuvad kergelt. Seda saab kaitsta
4. Uued viirushaigused. Uued viirused võivad tekkida transgeensete viirus-resistentsete taimede vahendusel läbi rekombinatsiooni. Lähedalt seotud viirused võivad omavahel vahetada kattevalke. 5. Geneetiliselt homogeenne põld. Seal ei teki ka erinevaid kasvukohti erinevatele putukatele või muudele eluvormidele. 6. Kasutatakse palju glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Glüfosaat aga on väga laia spektriga herbitsiid, mis on inimestele ja loomadele samuti mürgine. Glüfosaadi poolestusaeg on varieerub päevadest aastateni, sõltuvalt pinnasest ja mullabakteritest. 4 Lõpptulemusena võib öelda, et transgeensete taimede kasutamise puhul pole keskkonnaga seotud riskid ja kasud ei universaalsed ega sugugi lõplikult selged. 19. Milliseid transgeenseid taimi tänapäeval eelkõige disainitakse st millise omaduse transgeen taimele annab? Kõige tähtsamad on Bt-toksiin ja herbitsiiditaluvus. 1
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6. elektrivoolu tugevus 1 A (elekter) 7. valgusallika valgustugevus 1 cd (optika) Täiendavad ühikud on 1 rad (radiaan) nurgaühik ja 1 sr (steradiaan) ruuminurga ühik. m m Tuletatud ühikud on kõik ülejäänud, mis on avaldatavad põhiühikute kaudu, näiteks 1 ,1 2 , s s kg m 1 N 2 , 1 J ( N m) . s Mitte SI ühikud on ajaühikud 1 min, 1 h, nurgaühik nurgakraad, töö- või energiaühik 1 kWh, rõhuühik 1 mmHg. Ühikute eesliited: piko- (p) 10-12 ...
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivi...
mRNA hulk rakus sõltub sellest, kui kiiresti mRNA-d sünteesitakse ja degradeeritakse. Seega on geeniekspressiooni seisukohalt lisaks transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsioonile oluline ka mRNA stabiilsus rakus. Kui teatavat geeni enam ei transkribeerita, kuna vastavat geeniprodukti pole hetkel rakus vaja, tuleb vastav mRNA kiiresti lagundada. mRNA degradatsioonil on sageli oluline roll ka geenide ekspressiooni taseme reguleerimisel operonisiseselt. Erinevate mRNA-de poolestusaeg bakterirakus varieerub enamasti vahemikus poolest minutist kuni 5 minutini. Nii võib ka erinevate geenide mRNA eluiga operonisiseselt olla väga erinev. mRNA degradatsioonil puudub ühtne rada. Iga individuaalse mRNA stabiilsuse seisukohalt on olulised nii tema sekundaarstruktuur kui ka translatsiooni kiirus. Teatavad sekundaarstruktuurid stabiliseerivad mRNA- d, osa on aga substraadiks endonukleaasidele. Degradatsiooni viivad läbi erinevad ekso- ja endoribonukleaasid
aega kestev paranemine. IV järk pikka aega kestev paranemine. 32. Kirjeldage kroonilist kiiritustõve Tekib väikeste korduvate kiirgusdooside toimel ja avaldub sigimatusena, geenide kahjustusena ja organismi üldhaigestumisena. Sisemise kiirituse puhul toimub kuhjumine teatud organites (nt jood kilpnäärmes, strontsium luustikus jne). Sel juhul tekib lokaalne, suhteliselt kõrgema intensiivsusega kiirituskolle, mis on seda ohtlikum, mida pikem on nukliidi poolestusaeg. 33. Elektrivoolu termiline, elektrolüütiline ja bioloogiline toime Soojuslik ehk termiline toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises (elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavad)
(vetikad). Autökoloogia organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). Bioakumulatsioon - on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Seega, mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivselt mõjutama inimorganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra. Ehkki sageli mõistetakse mõisteid "bioakumulatsioon" ja "biokontsentratsioon" samatähenduslikena, siis viimast on defineeritud ka kui veekeskkonnas
kontsentratsiooni ruudu või kahe lähteaine kontsentratsioonide korrutisega. Reaktsiooni järgu määramine graafilised meetodid. *Kontrollitakse, millises graafikus annavad eksperimentaalsed andmed sirge. *Samuti saab reaktsiooni järke määrata ka poolestusaja järgi. Selleks uuritakse ja c0 omavahelist sõltuvust. *0-järku reaktsiooni korral on võrdeline algkontsetrnatsiooniga ja II järku reaktsiooni korral sellega võrdeline, I järku reaktsiooni korral poolestusaeg algkontsetratsioonist ei sõltu. 0 järku reaktsioon I järku reaktsioon II järku reaktsioon *Õige järk on see, mille korral kiiruskonstant on konstant. 32. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem. Ainete agregaatolekute baasil saab eristada järgmisi lahuseid: *gaas-gaas (õhk) *gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) *gaas-tahke (H2 pallaadiumis)
Uraan: graniidis 5 ppm, merevees 3 ppb. Tüüpiliselt maardlates U sisaldus maagis 0.4 - 3 %. Looduslikus uraanis 238U 99.3%, 235U 0.7%. Separeerimine: UF 6 (difusioon, laserionisatsioon). 235 U - Hiroshima pomm, reaktorites; 239Pu - Nagasaki pomm, kiiretes reaktorites; 233U - võimalik käsutada reaktorites, 238U -tuumarelvades, 252Cf - neutronite allikas. Radioaktiivsuse Sl mõõtühik: 1 Becquerel (Bq) = 1 lagunemine sekundis. Vana ühik Curie: lmCi = 37 MBq. -, -, -radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivsuse varieerumine: Chernobõl 1018Bq, steriliseerimine 10 15Bq, radiograafia 1012Bq, detektorid 10 9Bg. Toiduainetes: tavaliselt 0.1-5 Bq/g. Doos (absorbeeritud radiatsioonidoos): ühik gray lGy=U/kg. Ekvivalentne doos: arvestab eri tüüpi kurguste bioloogilist resultaati (vähk, geneetilised efektid), ühik sievert Sv = Gy wr; wr on kiirgusest sõltuv faktor, =1 , - kiirguse ja röntgenkiirte jaoks, =20 -kiirguse jaoks, =5-20 neutronite jaoks. Efektiivne
juhitakse pärast ülekuumendamist auruturbiini. Seega jääb ära survevesireaktorite korral kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojusenergiaks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral (peamiselt hapnikust tekkinud lämmastiku 16N sisalduse tõttu) radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivse isotoobi 16N poolestusaeg on väga väike (7 s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Rõhk reaktoris on enamasti ligikaudu 7,5 MPa ja vee keemistäpp seega ligikaudu 285 oC. Veetase aktiivtsoonis on tavaliselt 12...15 % kütusevarraste ülemistest otstest allpool, mistõttu aktiivtsooni ülemises osas tekib vähem aeglasi neutroneid ja ahelreaktsiooni intensiivsus on seal väiksem kui alumises osas. Nagu survevesireaktoris, nii ka siin mõjuvad soojuskandja
1 grupp: kantserogeensed inimesele 2A grupp: ühendid, mis on tõenäoliselt kantserogeensed inimesele. 2B grupp: ühendid, mis võivad olla kantserogeensed inimesele. 3 grupp: ühendid, mille kantserogeenne toime inimesele pole teada. 4 grupp: ühendid, mis tõenäoliselt pole kantserogeensed inimesele. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Seega, mida pikem on mingi aine bioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Bioakumuleerumise näiteks on pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, mis mingi kontsentratsiooni juures hakkab negatiivselt mõjutama inimorganismi, ja mille lõpptulemusena inimene võib surra. Kantserogeensed nitrosoamiinid Mõned lämmastiku ühendid (nt. N-nitrosoamiinid, aminoasoühendid, tsüklilised amiinid, karbamadid jt.) on tugevad kantserogeenid
koagulatsioon. Sellisel teel saavutatakse osakeste liitumine e. Kõverjooned iseloomustavad tasakaalu sõltuvust tingimustest Kiiruskonstant sõltub temper-ist ja ei sõltu konsentratsioonist ega ajast. koakulatsioon elektrifiltrites. N: jõgede suudmetes koakuleeruvad piirnevate faaside vahel. N: kõver OA iseloomustab vee ja OB jää Reaktsiooni kurust iseloomustab ka poolestusaeg, mis on aeg, mille jooksul iseenesest jõevete kolloidid. tasakaalulise auru rõhu sõltuvust temperatuurist. Kõver OC reageerib pool aine hulgast. Kolloidosakesed kontsentreerivad oma pinnale lahuses leiduvaid kirjeldab jää sulamis temp-ri muutust rõhu muutumisel. Kõverate Temperatuuri muutumisel muutub oluliselt reaktsiooni kiirus. Vad't ioone ja lahusti molekule, seda nim
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
eraldumisel. : XA _> He4 + YA-4 Tuuma massiarv A väheneb 4 suhtelise massiühiku vôrra ja järjekorra number väheneb 2 vôrra, s. t. tekib uue elemendi tuum, mis on Mendelejevi tabelis kaks kohta eespool. : XA _> eo + YA Uus element nihkub ühe koha vôrra edasi, massiarv ei muutu. : Elemendi olemus ei muutu, komponent vôtab kaasa ülearuse energia. 251. Igal radioaktiivsel elemendil on oma kindel ajavahemik, mille möödudes pooled tema aatomitest on ära kiiranud ( poolestusaeg - T ). N = N0 . 2-t / T ; N0 / N = 2t / T , kus t - möödunud aeg N0 - esialgsete 1 radioaktiivsete aatomite arv N - lôpuks järele jäänud radioaktiivsete aatomite arv. 252. Isotoobid on sellised elemendid, millede aatomituumad sisaldavad vôrdse arvu prootoneid, kuid neutronite arv ja järelikult ka massiarv on erinev. Neil on ühesugused keemilised, kuid erinevad füüsikalised ( ka radioaktiivsed ) omadused
Liikmed k1 ja k2 nimetatakse naturaallogaritmi lineaarne sõltuvus ajast on esimest järku reaktsioonile iseloomulik tunnus. kiiruskonstantideks. Kiiruskonstant ei sõltu Reaktsiooni poolestusaeg aeg, mille jooksul on kontsentratsioonist ning sõltub ainult temperatuurist ja katalüsaatoritest. ära reageerinud pool võetud lähteainest. I järku reaktsiooni kiiruskonstandi avaldisest Tasakaaluolekus peab v 1=v 2 , seega
mikroskoopides – tunnelmikroskoopides. Elektroni energia aatomis on seda suurem, mida kaugemal see tuumast asub. Massidefekt seisneb selles, et vabalt eksisteerivate nukleonide masside summa on suurem kui sama arvu nukleonide masside summa tuumaks koondunult. Mass kaoks nagu kuhugi ära. See loomulikult ei kao kuhugi, vaid muutub tuumaks ühinemisel elektromagnetiliseks kiirguseks. Bohri mudel Radioaktiivse lagunemise korral peaks rõhutama, et poolestusaeg ei ole aeg, mis kulub tuuma lagunemisele, vaid on aeg, mille jooksul lagunevad pooled allesolevaist tuumadest. Alfa-, beeta- ja gammakiirguse tekkimist saab seletada suhteliselt lihtsalt, aga jälle peab kasutama uskumist. Alfakiirgus on alfaosakeste voog. Alfaosake on sama koostisega, mis on He aatomi tuumal. Seda ei maksaks väga rõhutada, sest see võib viia väärarusaamani, nagu oleks He aatomi tuumad raskemates tuumades olemas, järelikult võivad raskemates tuumades olla ka
Arvuliselt on kiirus-konstant võrdne kiiruse konstandiga. jääv suurus ehk Xg=Kh*Pg. võtvate ekt'de arv F Faraday konstant = 9,6487*104 kulonit/mol, Kiiruskonstant sõltub temp-st ja ei sõltu konsentratsioonist ega ajast. Gaasi lahustuvus vd-kus on võrdeline tema osarõhuga lahuse e. 26,8 A* h /mol Reakts-i kiirust isel-b ka poolestusaeg, mis on aeg, mille jooksul reag-b pool kohal. Võrdelisus tegur kannab Henry teguri nimel ja see oleneb 7.4. Keemiline ja elektrokeemiline korrrosioon. aine hulgast. gaasist ja temp-st. Kõrgetel rõhkudel lahus-b vd-kus rohkem gaasi Korrosioonikaitse Korrosiooniks nim. materjalide keemilist või Temp-i muutum-l muut oluliselt reakts-i kiirus
järk kus Ca, Cb ja Cc on reagentide A,B ja C kontsentratsioonid ja k on kiiruskonstant. Reaktsiooni järk on siin määratletud kui eksponentide summa kiirusvõrrandi kontsentratsiooniliikmes. Üldjuhul võib kiirusvõrrand olla keerulisem algebraline avaldis murdarvuliste eksponentidega. Nulljärku reaktsiooni kiirus ei sõltu reagentide kontsentratsioonist. Esimest järku reaktsiooni jaoks –dC/dt = kC ja siit tuleneb ln C/C = – kt ja edasi reaktsiooni poolestusaeg kui aeg, mille vältel reageerib pool reaktsiooni algmomendil olemasolevast ainehulgast: t 1/2 = 0,693/k, [s], k [s-1]. Reaktsiooni kulgemiseks on vajalik, et reagentide molekulid põrkumisel omaksid vajalikku nn. aktivatsioonienergiat (ja sobivat orientatsiooni). Madalama aktivatsioonienergiaga reaktsiooni jaoks on reaktsioonikiirus suurem.
deterministlikke tagajärgi. Tuumameditsiin Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk medikamenti, mida uuritav kude või organ omandab eelisjärjekorras. Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Enamasti kasutatakse diagnostilistes protseduurides radionukliidi tehneetsium-99m, mille poolestusaeg on 6 tundi ja eraldatavate gammakiirte energia 0,14 MeV. Seda radionukliidi on haiglas lihtne valmistada ning ta seondub kergesti mitmesuguste kandeainetega. Selleks, et uurida, kuidas elundid ja koed käituvad ja kui kiiresti radionukliid liigub, on vaja eriandurit. Tehneetsiumi uuringutel saadud individuaaldoosid on võrreldavad kiirgusdiagnostika doosidega. Tuumameditsiini kollektiivdoos on siiski rohkem kui suurusjärgu võrra madalam, sest protseduuride arv on palju väiksem
V(c2-c1)/(t2-t1) = - c/t (mol(l*min) reaktsiooni kiirendavad temp. tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine, rõhu suurendamine gaaside korral, tahkete ainete peenestamine, katalüsaatori lisamine. konstantsel temperatuuril on keemilise kiiruse reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Kiirusekonstant sõltub temperatuurist ja ei sõltu kontsentratsioonist ega ajast, reaktsiooni kiirust iseloomustab ka poolestusaeg, mille jooksul reageerib pool aine hulgast. Temp muutumisel muutub oluliselt reaktsiooni kiirus. Van´t Hoffi reegli järgi vastab temp. muutumisele 10 K reaktsiooni kiiruse kasv 2-4korda, biokeemias kuni 7 korda. 5.7 keemilise reaktsiooni mehhanism. Katalüüs Keemilisi reaktsioone jaotatakse: Lihtreaktsioonid ja liitreaktsioonid: Lihtreaktsioonid on reaktsioonid, mis kulgevad ühes staadiumis ja elementaarakti väljendav võrrand ühtib reaktsiooni üldvõrrandiga
esinevad veres, lümfis, seedemahlades K – eeskätt rakkude sisemuses Na – rakkudevahelises vedelikus Rakkudes ioonkanalid (reguleerivad K-Na tasakaalu); mõned mürgid blokeerivad neid Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane Rb, Cs – haruldased elemendid (kuid leidub peaaegu kõikjal looduses väikestes kontsentratsioonides) Fr – saadakse 238U kiiritamisel prootonitega püsivaima isotoobi poolestusaeg 20 min. nähtavates kogustes pole saadud Leegi värvus (avastamine leekreaktsiooniga) Li Na K Rb Cs karmiin- ere- violetne rubiin- taevas- punane kollane punane sinine 2.2.3. Saamine lihtainetena (metallidena) Esimesena eraldas “vabu” leelismetalle (Na, K, Li) H. Davy 19. saj. algul vastavate sulatatud
mRNA hulk rakus sõltub sellest, kui kiiresti mRNA-d sünteesitakse ja degradeeritakse. Seega on geeniekspressiooni seisukohalt lisaks transkriptsiooni aktivatsiooni regulatsioonile oluline ka mRNA stabiilsus rakus. Kui teatavat geeni enam ei transkribeerita, kuna vastavat geeniprodukti pole hetkel rakus vaja, tuleb vastav mRNA kiiresti lagundada. mRNA degradatsioonil on sageli oluline roll ka geenide ekspressiooni taseme reguleerimisel operonisiseselt. Erinevate mRNA-de poolestusaeg bakterirakus varieerub enamasti vahemikus poolest minutist kuni 5 minutini. Nii võib ka erinevate geenide mRNA eluiga operonisiseselt olla väga erinev. mRNA degradatsioonil puudub ühtne rada. Iga individuaalse mRNA stabiilsuse seisukohalt on olulised nii tema sekundaarstruktuur kui ka translatsiooni kiirus. Teatavad sekundaarstruktuurid stabiliseerivad mRNA-d, osa on aga substraadiks endonukleaasidele. Degradatsiooni viivad läbi erinevad ekso- ja endoribonukleaasid
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijär...
Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238, ühe poolestusaeg on umbes 704 miljonit aastat ja teisel 3 isotoobil 4,5 miljardit aastat. Radioktiivsed ained maetakse nii maapõue kui ka merepõhja. Tuumaenergia tootmisega kaasneb mereveesaaste, sest tuumajaamad rajatakse jahutusvee saamiseks veekogude lähedale. Mereveesaaste põhjustab anomaaliaid toiduahelas, mis võib viia osade liikide väljasuremiseni ning see on ohuks kogu ökosüsteemile
39 Lisa 2 Täiendavaid teadmisi Peatükk 1.1. • On arvatud, et sportlasel on vajalik teha vähemalt 7-10 treeniva iseloomuga võistlust, et sportlane oleks võimeline ennast põhivõistlustel maksimaalselt mobiliseerima (Jürimäe, Mäestu 2011). • Mida suurem on organismi töövõime, seda lühem on pärast koormust taastumiseks vajalik aeg (Landõr 2009). Peatükk 1.2. • Laktaadi elimineerumise keskmine poolestusaeg on 15 minutit (väga kõrge laktaadisisalduse korral rohkem). See tähendab, et kui vahetult pärast koormust on veres laktaati näiteks 8 mmol/l, siis 15 minuti pärast on näit umbes 4 mmol/l ja poole tunni pärast umbes 2 mmol/l. (Jalak, Lusmägi 2010) • Kui intensiivsel tööl on kõik anaeroobsed energiatootmismehhanismid ammendunud, võib tööle hakata ka müokinaasne ATP taastootmine ehk energiat hakatakse ammutama lihasvalkudest (Landõr 2009)
113. RNA protsessingu tüübid eukarüootidel??? mRNA mono- või multigeenne; I, II, III, polümeraasid; primaarsed transkriptid tuumas - heterogeense tuuma RNA (hnRNA). Enne nende transporti tsütoplasmasse neis 3 tüüpi: 1. 5'-otsa 7-metüülguanosiin müts. 2. 3'-otsa lisatkse polü(A) saba 3. Kui olemas, siis intronid lõigatakse pre-mRNA-st välja RNA on algselt kaetud RNA-seoseliste valkudega (kaitse nukleaaside eest). Eukarüootse geeni transkripti poolestusaeg 5 tundi, prokarüootidel 5 minutit. 114. RNA ahela initsiatsioon eukarüootidel. Cis-toimelised järjestused. Vajalikud põhilised transkriptsioonifaktorid, TFIIX. Esimesena TFIID, sisaldab TATA-seonduvat valku ja rida TBP-assotsieerunud valke. Järgnevalt TFIIA ja kohe TFIIB. Järgnevalt TFIIF, seondub polümeraasiga ning moodustab seejärel transkriptsiooni initsiatsioonikompleksi. Tal 2 alaüksust, milledest ühel DNA-d lahtikeerav aktiivsus. TFIIE, TFIIH, TFIIJ jne. DNA pol I ja pol III
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
