Mõnda kuulub vaid paar tuhat inimest, teised on väga rahvaarvukad. Aafrika peidab endas tohutul hulgal looduslikke maavarasid, hinnanguliselt isegi 50-90% kogu maailmas leiduvatest varudest (koobalt, kuld, teemandid, plaatina) ja ometi on ta maailma vaeseim ja arengus mahajäänum kontinent. Aafrika kultuur Kultuuriliselt jagatakse Aafrika tavaliselt kahte ossa. Need on Põhja-Aafrika, mis hõlmab ka suurema osa Sahara kõrbest, ja ülejäänud Aafrika, ehk siis Saharast lõuna poole jääv Aafrika. Sageli on seda Aafrika osa kutsutud ka Mustaks Aafrikaks sealse elanikkonna nahavärvi järgi. Ent õigupoolest on Aafrika etnokultuuriline pilt märgatavalt kirjum. Muusika ja tants Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad. Põhja-Aafrikas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled
Sõdurid Sõda käis enamasti kaevikute vahelt ja sõdurite suurim probleem nendes olles oli niiskus ja räpasus. See tekitas sõduritele "Trench footi", mille korral tõmbusid veresooned külma ning niiskuse tõttu kokku ja jalad hakkasid paistetama. Kui jäetakse ravimata, siis nahk hakkab kooruma, ära tulema ja närvirakud hävivad. Selle tõttu amputeeriti paljude sõdurite jalad. Rindel leidus ka toidu ja hügieenipuudust. Sõja lõpu poole läksid sõdurite vahetused aina pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmise või vangi panemisega
KORVPALLI HARJUTUSED - Paarisharjutus - Kaks inimest, üks pall Mängija liigub palliga korvi poole ja annab söödu teisele, teine mängija liigub seljati korvi poole. Teine mängija annab tagasi söödu, üks kord 1 2 vasakult poolt, teine kord paremalt poolt. - Kolmeliikmelise harjutus - Üks pall Esimene ja teine mängija seisavad selajti kolmandale, kolmas mängija söödab 3 1 palli korvi poole. 2 Esimene ja teine mängijad peavad palli saama kiirusele. - Kolonniharjutus; 1-2 = paar, 1-2 = paar - Kaks palli, igal paaril on üks pall Esimene mängija põrgatab palli ja annab söödu teisele ning liigub kolonni lõppu. Teine saab palli kätte, põrgatab palli, annab söödu ja liigub kolonni lõppu. 1 1 2 2 - Paaris harjutus - Üks pall paarile, 1-1 = paar, 2-2 = paar Igal paaril on üks pall vasakul pool. Vasaku mängija liigub
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga. · Nihutada patsiendi keskosa voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale kätel tõmmates. · Nihutada patsiendi keskosa voodi servale pöördvõttega. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi servale.
Foneetika ja fonoloogia Vokaalid. Häälduskohad Eesvokaalidele on ühine, et eeskeel tõuseb kõva suulae poole. Suuõõne esiosa on kitsas, tagaosa ja neel avarad. Ä keeleselg eespool, keeletipp alumiste hammaste taga E eeskeel kõrgemal, keeletipp alumiste hammaste taga Ö eeskeel veidi madalamal ja tagapool I eeskeel kõrgele kõva suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga Ü keel veidi rohkem taga- ja allpool Tagavokaalidele on ühine, et tagakeel liigub pehme suulae poole. Suuõõne tagumine osa on väike ja neel kitsas, esiosa aga avar. A tagakeel tõstetud pehme suulae poole, keeletipp alumiste hammaste taga O tagakeel tõuseb kõrgemale pehme suulae poole, keel tõmbub tahapoole ja seega ka hammastest eemale Õ tagakeel tõuseb pehme suulae poole, huuled ümardamata
last varem kohanud), puuris olev koduloom küülik. Tähtsaimad objektid: diivan, laud, tool, mänguasjade kast, koduloom jänese puur. Situatsioon: Ema on just tulnud lapsega jalutamast, kus laps oli jalutamise ajal vankris ning magas osa jalutamise ajast. Ema tõi lapse ise korterisse, eemaldas lapse õues olemise riided, pani lapse maha. Koos nendega tuli korterisse kolm isikut. Vaatlusprotokoll: 13.19 Lapse on istuli, avab suu, suunurgad liiguvad üles ja ta häälitseb. Laps vaatab ema poole. 13.20 Lapse suunurgad liiguvad alla, häälitsemine muutub vaiksemaks. Laps vaatab naissoost tudengi (,,tudeng 2") poole, keda pole varem kohanud. 13.20 Laps paneb käed näo ette, lõpetab häälitsemise, suleb suu täielikult. 13.20 Laps haarab vasaku käega ,,tudeng 2" näpust, kes istub lapse kõrval toolil. 13.21 Laps tõuseb püsti, hoiab vasaku käega ,,tudeng 2" näpust ikka kinni. 13.21 Laps liigub kõndides ema poole, hoides samal ajal kinni ,,tudeng 2" näpust, kes tõusis
Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? Keha omadusi kirjeldatakse füüsikaliste suuruste abil. Hõõrumisel tekkinud keha omadust, tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu ehk laengu abil. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Elektrilaengul on mõõtühik, mingi arvuline väärtus ning seda saab mõõta. Keha elektrilaeng võib erinevatel juhtudel olla erineva suurusega. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. Kehad võivad laaduda hõõrumisel.
Soengurullide keeramine sõltub ka soengust, mida peale rullide keeramist kujundatakse. Juuksesalk eraldatakse sirgete joontega. Juuksesalgu paksus sõltub rulli pikkusest ja rulli läbimõõdust. Juuksesalk kammitakse korralikult läbi, nii et juukseotsad jääksid sirgelt ning pingutatakse risti peanahaga. Juuksesalgu otsa pannakse soengurull paralleelselt peaga. Soengurulli hoitakse mõlema käe pöidla ja esimese sõrmega ning hakatakse rulli keerama peanaha poole. Rullikeeramise ajal pingutatakse juuksesalku risti peanahaga. Rulli pingutus peab olema ühtlane ja tugev rulli keeramise aegu. Nii saadakse ühtlane lokilisus kogu juuksesalgu ulatuses ja ühtlane ülesse suunatud kohevus. . Soengurull kinnitatakse rullinõelaga. Rullinõel kinnitatakse rullist läbi pea suhtes 45 kraadise nurga all. Rullinõel fikseerib soengurulli kindlalt vastu pead.
Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust. Pilt 1 Pilt 2 3. Keskosa ehk puusa nihutamine: abistajad on patsiendi puusade juures. Teineteisel abistamine käte tuharate alla panekul: Abistajal on põlv voodil, kätega haarata ja hoida üle patsiendi puusaliigese juurest ning pöörata patsienti enda poole, samal ajal teisel abistajal asetada üks käsi patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 3). Lasta patsient tagasi selili. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 3 Teisel abistajal asetada põlv voodile, haarata käega üle patsiendi puusaliigese juurest kinni ja pöörata patsient enda poole (pilt 4). Pilt 4 Abistajal asetada käsi või käed patsiendi omapoolse tuhara alla (pilt 5).
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval
Juuksesalgu otsa alla pannakse juukseotste kaitsepaber. Paberi panekul tuleb jälgida, et juukseotsad jääksid sirgelt. Juukseotsad ei tohi jääda kahekorra ega viltu, sest siis jäävadki nad lokitegemise käigus selliseks. Kaitsepaber murtakse korralikult pooleks. Juuksesalgu otsa pannakse keemilise loki rull. Keemilise loki rull asetatakse peaga paralleelselt. Keemilise loki rulli hoitakse käes mõlema käe pöidla ja esimese sõrmega ning hakatakse rulli keerama peanaha poole. Rullikeeramise ajal pingutatakse juuksesalku risti peanahaga. Rulli pingutus peab olema ühtlane ja tugev rulli keeramise ajal. Nii saadakse ühtlane lokilisus kogu juuksesalgu ulatuses ja ühtlane ülesse suunatud kohevus. Sõltuvalt soengust võib keemilise loki rulle keerata kolme erineva tehnikaga. Ette suunatud kohevus - juuksesalk kammitakse 0°-45° ette poole peakuju suhtes ja keeratakse rullile. Sellise tehnikaga võib keerata keemilise loki rulle pealae osale
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa
EDUARD BORNHÖE VÜRST GABRIEL ehk PIRITA KLOOSTRI VIIMSED PÄEVAD TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa
Tallinna Laagna gümnaasium Suusatamine Laskumisasendid Kristiina Pärtel 9.A 2016 Laskumisasendid Kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend, põikilaskumisasend. * Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. * Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool ning jalad põlvest kõverdatud nii, et põlv kataks ülalt vaadates saapaninad. Keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja käed küünarnukist kergelt kõverdatult all-ees-kõrval.
Probleemid koolis Kui teil või teie lapsel tekivad kooliga lahkarvamused, siis alati ei ole otstarbekas alustada probleemile lahenduse leidmist kõige kõrgemast instantsist, sest üldjuhul on probleemi lahendamise võti kohapeal. Lapsevanem peaks alustama vestlusest klassijuhatajaga või pöörduma kooli hoolekogu/õppenõukogu poole. Teavitama peaks oma probleemist ka kooli omanikku, sest omanik peab teadma, mis toimub tema koolis! Kui probleem jääb koolis lahendamata, tuleks järgmise sammuna teavitada maavalitsuse inspektorit kooli õppe-ja kasvatustegevuse puuduste ilmnemisest. Kooli juhtimise ja ressursside kasutamise seadusliku, otstarbeka ja säästliku kasutamise probleemidega soovitame pöörduda kooli omaniku poole (munitsipaalkooli omanik on valla-või
7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal
9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 2. Patsiendi abistamine voodi servale istuma: · Patsiendi ülakeha juures olev abistaja on näoga patsiendi poole, voodipoolne külg vastu voodit, võtta väljaaste asend, haarata kinni padja all tõstematti
hilja. 1. detsembril 1913. a Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas Plakso-Madise talus "Kirjatööde kogu" 1904 "Luuletused" 1909 "Elu sügavusest" 1909 Asub Juhan Liivi lapsepõlvekodus 1962. a Juhan ja Jakob Liivi elu ja loomingu memoriaalnäitus 1988.a Eesti Põllumajandus- muuseumi filiaal 1992. a iseseisev muuseum Ta lendab lillest lillesse Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse - ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded; veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a'al - kuis õhkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal - kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu vastu sull' surmatuul ja lennaku vastu sull' surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole!
Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse. (Theodore Parker) Väiksest peale suunatakse lapsi unistama millegi poole püüdlema. Olgu selleks hea haridus, ilusad riided või reis kaugele maale. Aga kas me ikka peame millegi poole püüdlema? Veel enam, milleks see pingutus? Kas me ei võiks lihtsalt läbi elu sujuvalt voolata? Elul ei pea ju olema konkreetset tähendust. Seda oleks raske määratleda ja kellele oleks seda vaja. Albert Camus kirjeldab oma teoses ,,Võõras" inimese elu, mis on eesmärgitu, aga ometi elu. Peategelane järgib igal päeval teatavat rutiini, mis on pooleldi talle ette kirjutatud. Tööl peab käima, söömine on ka päris kasulik tegevus ning ega voodirõõmudestki ära ei ütleks
1) Võrrand vastab tõele, kui mõlemad pooled on samaväärsed NÄIDE: 4x=8 , kui sa saad leiad x väärtuse , siis pead seda ka kontrollima asendades x'i (või mõne muu tähe) sinu saadud väärtusega.Kui mõlemad pooled on samaväärsed, siis on võrrand õige. 2)Võrrandis saab liikmete pooli vahetada NÄIDE: 4x-34+9 = 6x- 65+ 2x Võrrandi liikmete poolte vahetamine käib nii, et sa võtad arvud, kus on sees tundmatu (seekord x) ja viid kõik need arvud ühele poole , kuid sa pead vahetama selle ees oleva märgi , kui sa viid selle teisele poole näiteks viime tundmatut sisaldavad arvud vasakule poole (4x-34+9 = 6x- 65+ 2x) , kuna 4x on juba vasakul pool, siis teda liigutama ega ta märki muutma ei pea, kuna 6x on paremal pool ,siis viime selle vasakule, muutes selle märki seega 4x-6x... sama lugu on ka 2x'iga ,kuna see on valel pool siis viime selle märki muutes vasakule , seega 4x-6x-2x (rohkem tundmatut sisaldavaid
Rongidele olid abiks selleks eraldi moodustatud jalaväepataljonid nagu Scoutspataljon, Kuperjanovi partisanide pataljon ja Kalevlaste Maleva Soomusrongide osa Eesti Vabadussõjas Esimene Soomusrong sõitis 30. Novembril 1918 Rakveresse, kus sõideti Viru rinde juhataja kindralmajori jutule. Esimeseks ülesndeks andis kindral Tõnisson lüüa punased välja 15 Auvere jaamast, mis asub 15 km kaugusel Tallinast Narva poole. Auvere vabastamist alustati 2. detsembri öösel. Järgnenud päevad toimusid lahingud vaenlastega, mille tulemusel nähti , et tolleaegne liivsoomus ei kaitse piisavalt hästi. Auvere jäi punastele ning lahingutegevus jätkus esialgu Vaivara ümbruses. 3. detsembril lahutati soomusrong kaheks. Üks pool jäi Vaivara jaama juurde lahingupositsioonile, teine pool sõitis Oru jaama,et saada ühendust kindral Tõnissoniga ja 4. jalaväepolguga. Järgneval ööl sõitis teine pool Oru jaamast
Venitusharjutused jalalihastele Reie eesmistele lihastele: · Seisa, hoides ühe käega kinni pahkluust. Tõmba labajalga istmiku poole. · Lamades nägu allapoole. Kõverda põlve ja hoia pahkluust kinni. Tõmba oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole.
13. Windows operatsioonisüsteem on kõige ohustatum kuna see on kõige tuntum operatsioonisüsteem ja seda rünnatakse tihti. 14. Windowsile alternatiivseid operatsioone nagu MAC, Linux ja BSD võiks kasutada windowsi asemel. 15.Kui arvutis on viirus tuleks arvuti internetist lahti ühendada. Skaneerida kõik arvutis paiknevad failid uusimate viiruse signatuuridega varustatud viirusetõrje tarkvaraga. Vajadusel tuleks pöörduda abi saamiseks oma interneti teenuse pakkuja poole või arvuti hooldusteenuseid pakkuvate firmade poole. 16. Kui internetipanga koodid on sattunud võõrastessekätesse tuleks võimalikult kiiresti pöörduda oma panga poole, et paroolikaart sulgeda. 17.Kui arvutisse on sissemurtud ja kahju tekitatud tuleks pöörduda oma interneti teenuse pakkuja poole. Vajadusel ja suuremate kahjude tekkimisel tuleks pöörduda politsei poole.
Kui olen artist, küsin 5$, kui olen korraldaja, pakun 2$? Ülesanne 2 Antud: Nõudlusfunktsioon qD (p) = -p + 10 Pakkumisfunktsioon qS (p) = 6p p2 Leida: p = ? , st, leida tasakaaluhind, mille puhul pakutav ja nõutav kogus on võrdsed ehk: qD (p) = qS (p) Lahendus: qD (p) = qS (p) ....asendame antud funktsioonidega: -p + 10 = 6p p2 Tegemist on ruutvõrrandiga (vt. konspekt lk.18), kus kõik liikmed viiakse ühele poole võrdusmärki ja pannakse võrduma 0-ga, seega kujule: ax2 + bx + c = 0 Viime nüüd võrrandi -p + 10 = 6p p2 elemendid kõik ühele poole (teisele poole minejatel muutub märk): p2 7p + 10 = 0 Ma enam ei oska Word`is valemeid kirja panna. Võtke konspektis lk 18 väiksemast hallist kastist valem x = jne kohta. Meil on x asemel p. Asendage valemis, nii et a = 1 (sest p2 on sama mis 1 p2) b=7 c = 10 Kui vastus käes, siis murru üles jääb 7 pluss/miinus 3 ja murru alla 2.
Asendades Maa nurkkiiruse rõhtkomponendi varem tuletatud valemist, saame: 3 m cos sin . See valem näitab, et tõeline horisont pöörleb telje y ümber kiirusega ω 1cosφsinα. Nurkkiirust ω3 nimetatakse Maa pöörlemise kasulikuks komponendiks Jooniselt on näha, et vaba vurri telg liigub meridiaanitasandis suhtes kogu aeg ida poole, tõelise horisondi suhtes kord tõuseb, kord langeb sõltuvalt kas ta asub tõelise horisondi ida- või läänepoolsel osal. Järelikult vaba vurri ei saa kasutada kursinäitajana. 4. Vaba vurri muutmine suunanäitajaks pendli meetodil Selleks, et vurri saaks kasutada kursinäitajana on vaja, et 1) vurri peatelg asuks pidevalt meridiaanitasandis 2) Vurri peatelg kõigis laiustes oleks rõhtasendis 3) vurri nähtavad võnkumised oleksid summutatud
Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja
Lihtleht koosneb vaid ühest lehelabast. Lihtleht on kas terve lehelabaga või väljalõikega lehelaba. Kui leht koosneb lehekestest, siis on ta liitleht. Lehe peamised osad · Leheroots · Lehelaba: Lehetipp, lehealus Lehekujud: · Lineaalsed: Pikk, kitsas. Peaaegu paralleelsete servadega leht. · Süstjas: tipu ja aluse suunas ahenev leht, mille kõige laiem osa on keskosas ja mille pikkus ületab vähemalt laiuse vähemalt 3 korda. · Elliptiline: Tipu ja aluse poole ahenev leht, mille kõige laiem koht on keskosas ja mille pikkus ületab laiuse kõige rohkem 3 korda. · Ovaalne: Piklik, tipul ja alusel on ümardunud leht, mulle kõige laiem koht on lehelaba keskel. · Ümar: enam-vähem ringikujuline leht. · Neerjas: pikkusest laiem, alusel laia väljalõikega ja enamasti lameda tipuga lehed. · Mõlajas: leht, mille laba kõige laiem koht on tipu lähedal ja mis aluse poole järsult aheneb.
hoidumisest. Minu kolleegid ja sõbrannad, kes on minu ealised või vanemad, on jaganud oma muljeid ja kogemusi rasedusest hoidumisest. Sageli oli selleks kõige äärmuslikum meetod - abort. „Uuringuraport 2015“ räägib õnneks aga teist keelt, mis erineb oluliselt 30 kuni 40 aastat tagasi laialdaselt levinud seksuaalkäitumisest. Meeldiv oli lugeda, et noored pöörduvad info saamiseks noorte nõustamiskeskuse, perearsti ja eriarsti ning ema ja/või isa poole. Seksuaalvahekorras olnud noortest ligi pooled on pöördunud spetsialisti poole või mujale nõuande saamiseks. Ka kümnendik noori, kellel puudub seksuaalkogemus, on pöördunud spetsiaistide poole. Nii noormeestel, kui ka neiudel on sarnane eesmärk pöördumisel rasestumisest hoidumise info saamiseks. Küll on aga erinevus selles osas, kuhu pöördutakse. Neiud pöörduvad nõustamiskabinetti ja arsti poole, noormehed küsivad infot aga apteegist ja otsivad internetist
Õigus on nõuda raha ja selle perioodi eest, mil raha oli tal kasutuses ka VÕS § 94 alusel intressi? 2. Vajalike kulutuste hüvitamine – Kaupo saab nõuda rehvide vahetamise ja auto üle värvimisega tekkinud kulud Benilt välja nõuda, kui ta on tagastanud auto VÕS § 191 lg 2 järgi FORMAALSED EELDUSED: Tagasinõude esitamine kõikide lepingupoolel olevate isikute suhtes – Praegusel juhul on ainult üks isik, seega VÕS § 192 ei kohaldu. VASTUVÄITED: Teise poole nõue – võimaliku rikastumise väljaandmise nõue – praegu ei esine Tasaarvestus – Kaupo sattus avariisse ning seega on Benil võimalus nõuda tasaarvestust VÕS 197 lg 1 järgi. Praegu ei ole avaldust selleks tehtud (VÕS § 198), nii et tasaarvestada praegu Ben teha ei saa. Järeldus: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, üle värvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi.
Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid, küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa tulla. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord üksi hobusega metsa sõitma minna. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järele minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma
VIII OSA, 10. klass füüsika VABA LANGEMINE Juba üle 2300 aasta tagasi ehk täpsemalt aastatel 384-322 e. Kr. elanud vanakreeka filosoof Aristoteles arvas seda, et mida raskemad on kehad, seda kiiremini need allapoole liikudes planeedi keskpaiga poole püüavad jõuda. Gravitatsiooniks nimetatakse nähtust, kus mis avaldub kõikide kehade omavahelises vastikuses tõmbumises. Kuna kõikidel kehadel on mass, siis tänu sellele kehad tõmbuvadki teineteise poole. Jõudu, mis selle vastastikmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui teostada üks katse, milles võetakse üks teraskuul ja üks udusulg ning need samalt kõrguselt maapinna poole ühekorraga lahti lasta, siis jõuab enne maapinda puudutada teraskuul.
läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad. Soojad hoovused algavad ekvaatori lähedalt ja suunduvad pooluste poole. Soe hoovus muudab kliima niiskeks (soe õhk tõuseb üles , kondenseerub ja sajab alla) Külmad hoovused algavad pooluste lähedalt ja suunduvad ekvaatori poole. Külm hoovus muudab kliima kuivemaks. Kuidas tekib kõrb? Kõige kuivem Atacama kõrb. 1. seal on troopiline kliima 2. seal on külm hoovus 3. Atacama kõrbe ümbritsevad idast Andid
JUTUSTAJA (ELERI): ELASID KORD SÜGAVAL PAKSUS METSAS EIT JA TAAT, NEIL OLI POEG MADIS KEDA NAD VÄGA HOIDSID. NAD OLID KÜLL VAESED JA TÖÖD PIDI KÕVASTI TEGEMA, AGA ARMASTASID OMA POEGA VÄGA. MADIS OLI AITAS EITE TAATI IGATI. AGA SIIS TULI TALV JA METSAS OLI VÄGA KÜLM JA KÕLE. EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI VAHEPEAL TÄITSA KURI, ET EMA JA ISA TEDA NÕNDA KÄSUTAVAD, AGA TA MÕISTIS, ET EMA JA ISAL ON NIIGI RASKE. PEALEGI OLI SELLEL PÄEVAL JÕULULAUPÄEV JA TA LOOTIS, ET VÄHEMALT SELLEL ERILISEL PÄEVAL LASEVAD EMA JA ISA TA NATUKE KAUEM MAGADA JA PUHATA. POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI?
Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates võib see jõuda sealt ka Euroopasse ja Ameerikasse. Tehnika areng on olnud eriti suur just viimase poole sajandi jooksul. Praeguse seisuga võib küll tunduda, et areneda justkui kuskile polegi, kuna kõik vajaminev on juba leiutatud. Siiski
Kalevipoeg Kolmeteistkümnes lugu Kalevipoeg tegi iga päev rasket tööd. Peale päevatöö lõpetamist heitis end oma asemele pikali ja puhkas raskest päevatööst. Hommikul enne koitu oli Kalevipoeg juba jalgadel, lauakoorem õlgadel, sammud seatud kodu poole. Ta rändas mööda uusi radu, mööda maad ja raba, läbi metsa ja põõsastiku ikka Viru poole. Öövarjus raskest päevatööst puhates, silmitses mees tähti kuni uni võimust võttis. Hommikul end teele seades kostus Kalevipoja kõrvu haraka laul, kes soovitas tal koju kiirustada. Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole. Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi
koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja Emmi nägid, kuidas täkk teepeal olevast august üle hüppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis. Kui Jaanus ja Emmi kohale jõudsid lamas, Oodo maas. Jaanus kükitas ta kohale ja rebis südame lähedal olevad riided lahti ja kuulas kõrvaga südant ja ütles, et Oodo on vaid minestanud. Jaanus võttis Oodo endale selga ja hakkas teda Prohveti- Pärdi koopa poole tassima. Kui Jaanus koopa juurde jõudis oli Oodo ikka veel uimane. Prohveti- Pärt andis Oodole mingit läbipaistvad märjukest juua. Lõpuks ärkas Oodo üles ja vaatas uimaselt ringi. Oodo küsis, et mis temaga oli juhtunud ja kui ta seda teda sai ta vihaseks. Siis vaatas ta Jaanusele otsa ja sai tema peale vihaseks, et miks ta maamats temale kogu aeg otsa vahib. Oodo sõimas Jaanust, kaua ta juba sõimata ei saanud, sest Jaanuse käsivars mustas ta silme ees.
et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud. Aias aga judis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga vravatest vlja ratsutasid, ksis Tambet pojalt, et kas ta tahab jrgmine kord kaasa tulla. Jaanus ksis prast, et kas ta vib mnikord ksi hobusega metsa sitma minna. Tambet ksis, et kas ta lheb ka mnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus kis peaaegu iga pev lossi juures lbutsemas ja ka ppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. hel peval istus ta oma tku selga ja ratsutas ksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sitsid vidu Prohveti- Prdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde judsid otsustas Oodo, et tema enam enda mraga sammugi ei sida. Vaid hoopiski Jaanuse tkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Prdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ra. Teised pdsid talle jrele minna. Jaanus ja Emmi ngid, kuidas tkk teepeal olevast august le hppas ja edasi ilma koormata metsa jooksis
Tagasiteel Agnese isa juurde õppisid nad üksteist paremini tundma ja teineteist armastama. Õnnetu juhuse tõttu sunniti neid aga lahku minema. Agnes ei nõustunud abielluma Risbiteriga ning ta saadeti karistuseks kloostrisse. Varsti peale seda hakati Tallinnat piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa
Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand. Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva.
Retk Riiasse Mina olen Sander 14. Sajandist. Mina elan Tallinnas. Aga mina soovisin paremat elu alustada. Niisiis ma otsustasin et ma rändan Eestist riia poole. Ma elasin vaeses peres, mu ema suri haigusesse ning mu isa suri lahingus.Me olime vabad talupojad. Mina ja mu vend Margus elasime väikses majas. Me alustasime retke 28.oktoobril.See oli ohtlik retk ja raske eelkõige. Me müüsime mha oma maja ja oma taluloomad et osta kaks uhket hobust. Me asusime teele vaigla poole kuhu me lootsime jõuda kahe päevaga. Me vahepealtegime pause et hobused saaksin süüa ja puhata. Me ei liikunud kiiresti, kuna me ei soovinud hobuseid kurnata
mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa talved tunduvalt pehmemaks. Näiteks Eesti. Külma hoovuse korral on asi vastupidine. Hoovused ja sademed Külm hoovus tekitab laskuvaid õhuvoole ja takistab sellega sademete teket.
Kuidas tekkisid pilved See juhtus kaua , kaua aega tagasi , kui hiiglasest perenaine saatis oma kolm poega laia maailma midagi korda saatma. Poegadel ei olnud muud peale hakata , kui siis minna ja saata korda midagi imetlusväärset. Esimene hiiglane astus kohe suure linna poole ja lubas seal rajada eduka tööstusfirma , teine poeg läks aga jõe poole ja lubas ehitada maailma kõige pikima silla. Kolmas aga astus metsa poole , kuid ei lubanud midagi korda saata. Niisiis jättis ta ema ja vendadega hüvasti ja lubas poole aasta pärast koju tagasi tulla. Nüüd hakkaski ta samm-sammu haaval metsale lähemale kuni oligi keset metsa. Ta otsustas siia pooleks aastaks endale varjualuse ehitada. Selleks tiris ta oma hiiglase jõuga kolm suurt puud kokku ja asetas oma toidukoti sinna kõrvale. Nüüd leidis ta ka paar põõsast ja arvas need olevat head lõkke tegemiseks
4,75 surma 1000 elaniku 11,81 surma 100 elaniku kohta kohta Lapsi naise kohta 2,21 1,29 Imikusurmad 110 surma 100000 elussünni 27 surma 100000 elussünni kohta kohta Maroko asub Aafrikas, Rumeenia Euroopas. Maroko on pindalalt Rumeeniast peaaegu poole suurem. Maroko elanikkond on Rumeenia omast poole suurem. Maroko rahvastikust moodustavad 99% moslemid, kuid Rumeenias on moslemeid vähem kui 5%. Seal domineerib õigeusk, mida Marokos ei eksisteeri. Keskmine eluiga on Rumeenias oluliselt suurem, naistel lausa 40 aastat, samas kui Marokos on naiste keskmine eluiga ainult 27 eluaastat. Nii Marokos kui Rumeenias moodustavad 15-64 aastased suurima osa elanikkonnast, Marokos 66% ja Rumeenias 70,4%
*poolemeetrine *kolmekümnekolme meetrine *Peipsi-suurune *L.Koidula aegne pool/poole KOKKU LAHKU *kaasneb määr- või sidesõnaga *kaasneb käändsõnaga *tahapoole *igale poole *eespool *kodu poole *tagapool *järve poole NB! Tegusõnast moodustub omadussõna = KOKKU Nt: läbiloetud Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine: KOKKU LAHKU -teist, -kümned, -sada muud arvsõnad
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse
............................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 2 SISSEJUHATUS Adolf Hitleri nimi on jäädavalt seotud 20. sajandi esimese poole Euroopa ajaloo kõige traagilisemate lehekülgedega. Natsionaalsotsialistid mõtlesid välja laagrid, mis olid mõeldud miljonite inimeste tööstuslikuks tapmiseks rassikriteeriumite alusel. Teises maailmasõjas kaotas elu kümneid miljoneid mundrikandjaid ja tsiviilisikuid. Natsionaalsotsialistide diktaatorid ise olid Esimesest maailmasõjast põhjustatud muutuste sünnitised. Enne 1914 aastat olid nad märkamatud tegelased ja neil polnud vähimatki lootust astuda poliitikaellu
Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või omasooliste poole. See on aeg, kus noorest inimesest saab täiskasvanu, ehk siis toimub nii-öelda murdumine. Kehaliste tunnuste poolest võime teda lugeda nüüd justkui täiskasvanuks, aga emotsionaalselt ja vaimselt ei ole ta veel samaväärne täiskasvanutega. See on aeg, kus ta alles katsetab ja otsib, kes ta on ja mis roll on temal selles ühiskonnas. See on aeg, kus noor on väga tundlik, vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool
Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikesekiirgust Maa ümbermõõt- 40 075 km Päike- ca 5 miljardit aasta vana, koosneb vesinikust(70% ) ja heeliumist(28%) Termotuumareaktsioon- vesinik liitub heeliumiks Päiksese kroon- hõreda ja kuuma gaasi pilv Päiksesetuul- kroonist pidevalt eralduv elektronide ja prootonite pidev voog
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
