*elanikkonna aeglane juurdekasv. Rantjeed e. pangaprontsentidest elajad.PR-preisi sõda1870- 71:Liitlasi polnud.Prantsusmaal olid demonstratsioonid,mindi sakslaste vastu sõda võitma.SKS oli valmis.PR. ei teadnud sõjaväe suurust,meestele ei antud uusi relvi ega kaarte,kardeti varastamist.SKS teadis PR riigiasju paremini kui nad ise.Bismarck võltsis pressiteadet ja PR alustas sõda.Sõja algul piirati pr ymber.Taganeti Metzi ja Sedani kindlustesse.Sedani kindlust pommitati,see andis alla keisri tõttu.Pariisis oli ylestõus,tehti vabariik.27.sept alistus ka Metzi kindlus.Pariis jäi vallutamata.1871 Frankfurti rahulepe-elsass-lotring skslastele.kontributsioon 5 miljardit kuldfranki.Pariisis koondati oma sõjavägi,mis peksis sks eemale.Oli kylm talv.puudus oli toidust,gaasist jne.Riik otsustas kahurid ära viia,ei õnnestunud.Pariisi kommuun:esimene katse kommunismi kehtestada.10 komisjoni.mõned olid
Kallaletung hakkas hommikul vara ägeda suurtüki tulega meie kaevikute ja linna pihta.Pommitamise tagajärjel purunes maju ja vigastati kirikutorne kuni 25. Veebruaninikordas vaenlane oma kallaletungekuid iga kord taganesid vaenlased Lillenbachi mõisa ees asuvasse metsa sest eestlaste peamine positsioon oli selles mõisas.veebruri kuuga vaibusid vastase suuremad pealetungid. Vaenlase ägedaim suurtüki tule kallaletung Narva linnale toimus 25. Aprillil 1919 mil linna pommitati fugaas ja süütepommidega pommitamise tagajärjel põles maha 137 ja vigastati 37 hoonet . Tules hävis Narva rautejaam ja kogu Joaoru linnaosa. Peavarjuta jäi u 2 000 inimest .Elanikud kes said põgenesid linnast. 1.Juuniks 1919 oli eesti sõjavägi kasvanud 75 000 mehe peale seega oli Eesti sõjavägi kasvanud enam kui 30 korda. Veebruaris 1919 ilmus välja saksa maakaitse vägi Landeswehr mida juhtis tuntud saksa kindral von ser Goltz.16
Arvamus- Kas esimene maailmasõda oli paratamatu ? Esimene maailmasõda oli ajaloo üks suurimaid sõdu .Hukkunuid oli ligi 10 miljonit ja sõda kestis aastatel 1914-1918 . Maailmasõda ei oleks saanud vältida kuna suurriigid tahtsid saada võimu ja käis pidev maade jagamine, mis tekitas väiksemaid sõdu ja tülisid. Valitses pingeline olukord ja suurriigid sõlmisid omavahel lepinguid, et saada niiöelda kindlustunnet . Näiteks Saksamaa sõlmis lepingu Austria-Ungariga kuhu hiljem tuli ka Itaalia.Neile vastu sõlmisid liidu Inglismaa ja Prantsusmaa, millega hiljem liitus Venemaa. Omakasu tahtsid ka paljud väiksemad riigid ja pinget suurendas ka jagelemine kolooniate pärast. Kui terrorist tappis Austria-Ungari troonipärija F.Ferdinandi saigi sõda alguse.Võib küsida, et kui terrorist ei oleks tapnud F.Ferdinandi, kas oleks olnud võimalik sõda ära hoida? Ilmselt mitte kuna Euroopa riigid olid juba valmistunud sõjaks ja see oleks võinud alguse saada mi...
Kirjanduselu Eestis 1940ndatel 1940ndad • Tol hetkel toimus II maailmasõda • Eesti liideti Nõukogude Liidu koosseisu (21.juulil 1940) • Toimusid massiküüditamised (14. juulil 1941; 25.-26. märtsil 1949) • Eestlased viidi Siberisse • Hulk kultuuritegelasi evakueerus Nõukogude Liidu tagalasse • 1941. aasta lõpus okupeerisid saksa väed Eesti • 1944. aasta lõpus läks kogu Eesti taas nõukogude okupatsiooni alla • Pommitati puruks paljud Eesti linnad (Tallinn, Tartu, Narva) Kirjanduselu 1940ndatel • Seoses stalinismi jõudmisega Eestisse peatus 1940ndate teisel poolel kirjanduslik ja kultuuriline areng • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: pagulaskirjandus, tagalakirjandus ja Eestis ilmunud kirjandus • 1942-43 lõid koondunud kultuuritegelased ENSV Riiklikud Kunstiansamblid • Ansamblid koondasid näitlejaid, kirjanikke jt. • Direktoriks oli Johannes Semper
ametisse parlament. President nimetab ametisse või vabastab ametis peaministri ja ministrite nõukogu, kuid selleks peab tal olema parlamendi toetus. Seadusandlik nõukogu (Eesti näitel riigikogu) koosneb 115 liikmest, kelle valib rahvas ametisse viieks aastaks. Korruptsiooniindeks jääb maailmas 111. kohale. Ajalugu: 1975.aastast valitseb riiki Laose Revolutsiooniline Rahvapartei, kes alistas pikas kodusõjas USA toetatud kuningriiklased. Vietnami sõja ajal pommitati Laost rohkem kui Vietnamit ennast, Laost peetakse enimpommitud riigiks maailmas. Sinna heideti miljoneid tonne pomme, arvatavalt 0.5t iga inimese kohta. Tsitaat reisikirjast: "Erinevalt Kambodzast ei ole Laoses probleeme maamiinidega tekitatud surmade ja vigastusega, siin teevad selle töö ära lõhkemata lennukipommid." Elu-olu: Kuningriigi ajal oli Laose pealinn Luang Prabang. Praegu on see riigi suuruselt
· Katõni sündmused NL poolt hukati poola sõjavange (kõrgemad sõjaväelased) => Lääne riikide ükskõiksus; Katõni süü aeti sakslaste peale, tulemusena tapeti 85 saksa sõjaväelast · Peale Poola ründamist kuulutasid SB ja Pr Sks sõja 3. sept 1939, kuid otsest sõjategevust ei alustanud. · NL kallaletung Soomele (Talvesõda nov 1939) Soome Talvesõda: · Algas nov 1939 kui NL ründas ette teatamata Soome Vabariiki; pommitati Helsingit ja Viiburit; algus-lõpp: 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini · Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid.
22.10.1962 kuulutas Kennedy sellest kogumaailma ja kuulutas välja kontrolljoone merel, millest ükski laev üle sõita ei tohi. Maailm oli tuumasõja äärel. H likvideerid raketibaasid, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada. Vietnami sõda 1964- 1973: 1954 jagunes kaheks Põhja toetas NSVL ja Hiina, Lõuna(ebademo ja diktaatorlik) USA. 1957 algas Lõunas partisanisõda, mida toetas Põhja valitsus eesotsas Ho Chi Minh. Punapartisane nim vietkongideks. Põhja pommitati. Verine, julm . 1968 presidendiks valitd Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnaamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade abil vastu pidada). 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidid ameeriklased lahkuma ja sõjategevus lõppema. Kodusõda jätkus. Abita Lõuna sai lüüa. 1975 kehtestati seal kommunism. 1976 Lõuna ja Põhi ühendati. Praha kevad 1968: Tšehhoslovakkias tuli uus partei juhtkond,
Jüri Uluots kutsus inimesi võitlema Punaarmee vastu. Rahvas sai sellest indu ja alluti mobilisatsioonikäsklusele. Kokku saadi umbes 40 000 meest, kes läksid võitlema iseseisva Eesti riigi eest. Võitlus Narva pärast kestis ligi seitse kuud, kus kumbki pool ei suutnud otsustavat edu saavutada, Punaarmee väed lükati küll jõe taha, kuid seejärel saabus kolmeks kuuks suhteline vaikus. Lahingute ajal Narvas, sooritas Nõukogude lennuvägi mitmeid terrorirünnakuid Eesti linnadele. Pommitati Narva, Tallinn, Tartu. See tekitas sõjameestes viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. 1944. aasta suvel polnud Saksamaa jaoks olukord soodne ning taandati Saksa väeosad. 26.juulil marssisid sisse venelased. Sinimägede ümber toimusid kahe nädala vältel ägedaimad lahingud. Saksa väed tegid mitmeid vasturünnakuid, Punaarmee aga saatis lahingusse üha uusi väekoondisi. Vene üksused aga lõpetasid pealetungi ilma edu saavutamata. Vene väed aga saavutasid
on ta nüüd kadunud meil. · Osa õpetajaid oli punaarmees. · Kaotati 11 õpilast Sakslaste okupatsioon: muutus palju · Rahvuslikud sündmused/sümbolid lubatud · Sakslased panid marmorvahvli tagasi · Poiss pandi püsti 19 poissi läks Soomepoisteks, 44 lend. Aasta 43- 44ndal aastal lõppes õppetöö märtsikuus. Märtsi pommitamine, 1944. Saksa võim oli Eestis. Narva, Tapa (raudtee sõlm) pommitati maatasa. Tartu ja Tallinna sai ka pihta. Vanalinn jäi terveks, kuid kesklinn oli suht pommitatud läbi. Viadukt, Olümpia, Ülemiste. 44ndast tuli venelaste 2. okupatsioon. Õpetati Eesti keeles, kuid õppekavad, õpetajad jne. Muutusid sarnaseks sellega, mis oli 1. okupatsiooni ajal.
Venemaa Klassits ajal arenes vene arh hoogsalt edasi. Jätkus Peterb väljaehitamine.. Teerajajax de la Mothe Peterburi Kunstiakadeemia kultuuriprof, kunstiakadeemia projekteerija. Cameron tsarskoje tseloosse ehitas hoonetekompleksi.. De Thomon börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid: Voronihhin, Zahharov admiraliteedihoone Peterburis. Rossi kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand Iisaku katedraal. Eesti kuulus Ven koosseisu, Tartu pommitati maatasa, Kat eraldas Tartu taastamiseks vahendeid Krause - ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum, maju rüütli tn ja laial tn. Geist ja Kranhals tegi Tartu kaubahoovi, Katariina kirik Võrus, mõisahooneid Saku, Saue, Aaspere, Roosnaalliku, Elistvere. Engel Tln kohtumaja, põhitegevus on seotud Helsingi südalinnaga SKULPTUUR väga produktiivne, aga maailmakuulsaid nimesid väga ei ole. Demut Malinovski tegi Barclay de
Moskva järele. USA lubas Kuuba rahule jätta. Vietnami sõda * külma sõja suurim läbi kukkumine USA poolt * 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustunud Põhja- Vietnam ja USA mõju all olev Lõuna-Vietnam * 1957 alustasid kommunistid L-Vietnamis partisanisõda, mida toestas P-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga * Punapartisani ehk vietkongid tapsid külade kaupa inimesi * 1964 astus USA ametlikult vietkongide vastu sõtta. P-Vietnami territooriumi pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. * kommunistide saamist võimule L-Vietnamis kardeti, siis avalduks ahelreaktsioon ja Moskva alla langeb kogu Ida- Aasia. * USA nõudis sõja lõpetamist- USA võitis sõja lahinguväljal, kuid kaotas avalikkuse silmis * 1968 presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja vietnamiseerimist ning ka rahuläbirääkimisi. * 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma.
administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid teise võitis Venemaa tsaar Peeter I. Peale sõda läks nii Narva kui terve Eesti Venemaa tsaaririigi koosseisu. Ka Teises maailmasõjas ei jäänud linn puutumata. Narva all oli Idarinde suurim tulejõu kontsentratsioon ning sõjategevuse käigus pommitati 6. märtsil 1944. aastal praktiliselt inimtühi linn maatasa. Tänapäeval meenutavad Vana- Narvat vaid raekoda ja kindlus. Peale sõda algas linnas uus elu uute inimestega. 3 Siinkandi suurtööstusele pandi alus juba 1857. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa suurimaid tööstusettevõtteid Kreenholmi manufaktuur. Narva kosele ehitati tol hetkel maailma võimsam vesiratas. Lisaks odava veejõu
Podgorica kindluseks, ümberkaudsete slaavi hõimude vastupanu mahasurumise keskuseks. Sel ajal ei suudetud kordagi kindlust vallutada. 1878. aasta Berliini kongressi otsusega läks Podgorica Montenegro koosseisu. Linn hakkas kiiresti arenema, eeskätt kaubanduskeskusena. 1904aastal asutati esimene pank: Zetska säästupank, millest kasvas välja Podgorica pank. 1918. aastast kuulus Podgorica Jugoslaaviasse. Maailmasõdadevahelisel ajal elas linnas 13 tuhat inimest. Teise maailmasõja ajal pommitati linna üle 70 korra, hävitati suur osa linnast ja hukkus üle 4100 inimese. Linn vabastati 19. detsembril 1944. aastal. 1946. aastal sai Montenegro pealinnaks. 13. juulist 1946.aastast 2. aprillini 1992.aastani oli linna nimi Titograd. Podgorica on Montenegro suurim tööstuskeskus. Seal on alumiiniumi-, tubaka- ja tekstiilitööstusettevõtteid. Linnas asub ka Montenegro Väärtpaberibörs. Rahvuslik koosseis Ametlikel andmetel määratles 2004
poole meetri suurusi lehtreid. Võimsamate laengutega pommid, aga tekitasid pinnasesse üle 12 m läbimõõduga lehtreid. Polügoni oli ehitatud mitmeid immiteeritud sõjaväeobjekte (lennuväljasid, maju, jms). Imiteeritud lennuvälja alust maad oli üritatud künda ning sellega seoses oli tekitatud pinnasele mitmesuguseid kahjustusi. Igalpool maasees ja peal leidub metallijäätmeid, mille kogumassi või arvu on võimatu ennustada. Polügoni pommitati õhust, keskmiselt 5 korda nädalas. Utsali polügoni reostus pole niihästi kaardistatud, kui teiste meie sõjaväebaaside reostus. Kuid 1993. aasta jooksul kaardistati kokku 33 reostuskollet. Naftaproduktidega läbiimbunud pinnast oli kokku 600 m2 pindalal. Kemikaale leiti pinnasest 1,5 t ning jäätmetega tihedalt reostatud ala pindalaks määrati 0,18 ha. Potensiaalseks ohuks põhjaveele oli puurkaev, mis saneeriti 1994. aastal. Eesti Metsakorralduskeskuse eksperdi
-15.juuli 1940 Balti riikides parlamendivalimised. 21. Juulil 1940 kokku tulnud nukuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda need vastu võtta nõukogude liidu koosseisu. 3.-6 august 1940 liitis Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riigid enda koosseisu. 9) Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Piirilähedane Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. Aasta sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ja suure osa Ukrainast. Barbarossa plaan ehk Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu näis täielikult õnnestuvat. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all pealetungile, ent talvel oli raske edasi liikuda. 6. Detsember 2941 alustas Punaarmee moskva all vastupealetungi. Saksa üksused löödi tagasi
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
Hispaaniasse. Kümne päeva jooksul toimetati 10 000 natsionalisti Sevillasse. Ülejäänud vägi tuli meritsi, dessanti toetas Itaalia õhuvägi. Mässulised võtsid suuna Madriidile. (s7) Oktoobris 1936 ähvardas Madriidi natsionalistide sissetung. Lõunast tuli Aafrika armee ja põhjapoolt kindral Emilio Mola poolt juhitud natsionalistlikud väed. Vabariiklastele tulid appi vabatahtlike väed. Mässuliste pealetung jõudis juba Madriidi eeslinnadesse, valitsus põgenes. Linna pommitati nii maast kui õhust aga vabariiklaste kaitseliin pidas vastu. Madriid jäi piiramisrõngasse kuni sõja lõpuni. (s8) Märtsi alguses 1937. võitlesid vabariiklaste väed edukalt Franco vastu ja pealetung Madriidi lähedal jäi toppama. Itaallased otsustasid appi tulla ja rünnata Guadaljara linna, mis asus Madriidist 85 km kirdes. Linna äravõtmine oleks andnud hea positsiooni Madriidi ründamiseks. Itaallased olid alguses edukad ja nad murdsid oma kergtankidega vabariiklaste kaitsest läbi
nii kaugele ulatuvat. Kiirgus suurenes tohutult, kui Pioneer Jupiterile lähenes, pööreldes oma telje ümber nagu püssikul. Juba ammu olid mõõteinstrumendid küllastunud gamma ja röntgenkiirte kasvava tõkketule tõttu; elektroonikaseadmed olid hulluks minemas. Ka mitmed pildid Jupiterist ja ta kaaslastest olid ebaõnnestunud ja missiooni näis ootavat katastroof. Kiirgus kasvas veelgi. Kui kosmoselaev oli 131 400 km kaugusel pinnast, pommitati teda juba inimelule 500 kordselt surmava kiirgusdoosiga; üritus oli kindlalt läbi kukkunud. Siis, kui kõik tundus olevat kadunud, langes kiirgusnivoo ja Pioneeri instrumendid rahunesid keset kõrgelt laetud osakeste tormi. Teada saadi, et mitte ainult magnetväli pole Jupiterile omane vaid näiteks energiabilansis on ta isepäine ega tugine üksnes Päikesele. Nii palju tekkimisaegset jääksoojust on ta sisemuses, et ta väljastab kaks korda rohkem energiat, kui saab Päikeselt.
• Sõjaväkke võeti enamus hobuseid, talude olukord läks halvaks ja raskeks- olukorda leevendasid saksa sõjapõgenikud- paigutati taludesse. • Inflatsioon- säästud kaotasid väärtuse • Sõjatööstuskomitee- ettevõtetele jagati tellimusi ja tooraineid. 1915 SUVI- • Sm pealetung idarindel- rindejoon Daugava jõe ääres ja Riia linnani. • Eesti rindelähedane piirkond • Merel Sm sõjalaevastik- Tulistati Kuressaaret ja Pärnut- “Waldhof” pommitati ära. • Eesti ettevõtete teisaldamine Vmle- sinna veeti ka kultuurivarasid (Taru ülikooli varad- laborite sisustus ja kunstikogud) • Tallinna ja Paldiski ümbruses rajati Peeter Suure merekindlus (3 rida kaevikuid ja kuulipilduja) • Kaitseliini varustas raudtee. • 1917 okt- sm tegi dessandi Saaremaale, hõivasid Saaremaa ja Muhu- vm ei osutanud vastupanu. • 1917 a. alguses ületasid vene vägede arvukus 100 000 piiri.
Stalin alahindas Hitlerit. Seetõttu tabas sakslaste hoop Punaarmeed ootamatult. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed NSVL piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord (läbi Baltikumi, Leningradi), Mitte (piirama Valgevenes olevad Punaarmee üksused) ja Süd (pidi vallutama Ukraina). Koos Saksamaaga alustasid NSVL vastu sõda ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soome jaoks nn Jätkusõda. Esialgu läks kõik Hitleri plaanide kohaselt. NSVL lennuvägi pommitati puruks. Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud elanikud sakslasi vastu vabastajatena. 1941. aasta sügiseks sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. Ta suunas Mitte Kiievit kaitsvaid Nõukogude vägesid hävitama, alles siis Moskvale. Saksa väed ei suutnud Leningradi vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese.
Sõjaaegsed liidud 23.08.1939 MRP NSVL ja Saksamaa vahel. 28.09.1939 sõprus- ja piirileping NSVL ja Saksamaa vahel. 27.09.1940 Kolmikpakt sõjalise koostöö lepe Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Juuli 1941 ühise sõjapidamise lepe Inglismaa ja NSVL. 14.08.1941 Atlandi harta Inglismaa ja USA vahel, Saksamaa-vastane. Uued relvad · Lennunduse uued eesmärgid olid varustuse ja sõjameeste transportimine ning strateegiline pommitamine. Pommitati tsiviilobjekte lootuses hävitada vastane moraalselt. · Tuumarelv. · Gaasirelvad. · Laevanduses arendati eelkõige lennukikandjaid ja allveelaevu. · Britid keskendusid allveelaevade vastase tehnika arendamisele. · Tankist sai peamine võitlusvahend, peale Esimest maailmasõda tehti neid paremaks relvastuse, kiiruse ja kaitse osas. · Arendati ka tankivastaseid relvi, näiteks miine.
I MAAILMASÕDA 1914-1918 Eesti alal olulist lahingutegevust ei toimunud, siin formeeriti, koolitati ja varustati uusi rindeüksusi, koondati ja toodeti varustust rindevägede jaoks. Valmistuti ka sõjategevuse liikumiseks siinsetele aladele ehitati merekindlustusi jne. kronoloogia: 1915. augustis ilmusid Saksa sõjalaevad Eesti vetesse, tulistasid Kuressaare ja Pärnu linna. Pärnus lasti suurepaanikaga õhku "Wladhofi" tselluloositehas. Paldiskit pommitati tsepeliinilt vähe kahjustusi. 1917. 2. märstil revolutsioonilised rahutused Tallinnas ja teistes suuremates linnades, mis aga peagi ja väheste ohvritega likvideeritakse. septembri lõpus saksa väägede dessant Saaremaale 8. oktoobriks vallutatud kogu Lääne-Eesti 1918 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung 21. veebr. langes Haapsalu 22. veebr. Valga 25. veebr. keskpäeval marssisid Saksa väed Tallinnasse 3. märtsiks olid sakslased vallutanud kogu Eesti territooriumi 1918
garnisoni surnuaia ja 4. märtsi hommikul kõrgustiku ,,117". 5. märtsil vallutati Vepsküla, sillapea likvideeriti lõplikult 6. märtsi kesköö paiku. Narva jõe läänekallas oli venelastest puhas. H.Riipalut autasustati I klassi Raudristiga ja edutati 45. rügemendi ülemaks. 6. märtsil pommitasid punakotkad tühja Narva linna, mis tehti koos Eesti Laskurkorpuse kahurväe toetusel maatasa. Järgmise päeva õhtul algas rusudeks muudetud Narva pommitamine uuesti! 8. märtsil pommitati Jõhvit ja Tapat. Samal päeval alustas Narva lähistel pealetungioperatsioone venelaste 2. löögiarmee. Tule avas üle tuhande suurtüki ja miinipilduja, millest paisati lääne poole üle 100 000 mürsu ja miini. Jaanilinna sillapead ründavad punaarmee väeosad löödi Nordlandi ja Nederlandi meeste jõududega esimese kolme päeva jooksul tagasi. Nordland ja Nederland jäid oma kohtadele püsima aprillikuu keskpaigani. 9. märtsil pommitasid punalendurid meeletus vihas kaitsetut Tallinnat
org http://images.google.ee/images?hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla:en- US:official&hs=rmg&resnum=0&q=pablo%20picasso&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi Pablo Picasso: elu ja looming, Elke Linda Buschholz, Koolibri, Tallinn2005 21.maailmakuulsat kuntnikku, Annus Raud, Odamees 2005 www.miksike.ee en.wikipedia.org 12 Viited 1.Hispaani kunstnik (1880-1901) lõpetas oma elu enesetappuga(lk 4) 2. Baskia linn, mida pommitati 23.aprill 1937 sakslaste Lufwaffe poolt 3. Prantuse maalikunstnik, fovismi esindaja (lk 6) 4.prantsuse postimpressionistlik kunstnik (lk 6) 5.prantsuse maalija ja skpultor, 1882-1863, (lk6) 6.Ukraina-Vene tantsija, 1891-1954 (lk7) 7. 1909-1977, prantslanna , kes oli mitmeid aastaid Pablo Picasso armuke ja ka ta tütre ema(lk 8.pranstlanna, kes oli kahe Pablo lapse ema, jättis mehe maha tema liiderlikkuse tõttu 9
administratiivne keskus. Õitseng jäi aga lühikeseks. Põhjasõjas (1700-1721) leidsid Narva all aset kaks otsustava tähtsusega lahingut, millest esimeses võidutses Rootsi kuningas Karl XII mitu korda suurema vene väe üle, kuid teise võitis Venemaa tsaar Peeter I. Peale sõda läks nii Narva kui terve Eesti Venemaa tsaaririigi koosseisu. Ka Teises maailmasõjas ei jäänud linn puutumata. Narva all oli Idarinde suurim tulejõu kontsentratsioon ning sõjategevuse käigus pommitati 6. märtsil 1944. aastal praktiliselt inimtühi linn maatasa. Tänapäeval meenutavad Vana- Narvat vaid raekoda ja kindlus. Peale sõda algas linnas uus elu uute inimestega. Siinkandi suurtööstusele pandi alus juba 1857. aastal, kui valmis tolle aja Euroopa suurimaid tööstusettevõtteid Kreenholmi manufaktuur. Narva kosele ehitati tol hetkel maailma võimsam vesiratas. Lisaks odava veejõu kasutamisele ning edumeelsele tehnoloogiale rakendati siin esmakordselt ka
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Prantsusmaa, Inglismaa, USA ajasid mittevahelesegamispoliitikat. Kodusõda lõppes Franco võiduga. ...
Leyte merelahing. Suuremat edu saavutas Punaarmee Ukrainas. 22.juunil 1944 NSV Liidu pealetung sakslaste vastu. Punaarmee tungis Poolasse. Purustati Mitte, tekkis võimalus anda hoop Nordile. Sakslased taganesid nn Kuramaa kotti. 1944 ründasid Soomet kuid see jäi siiski vallutamata. Sõlmite vaherahu ning Soome väljus sõjast. 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias. TOTAALNE SÕDA Vastane üritati hävitada moraalselt. Pommitati tsiviilisikute rohketesse piirkondadesse. Okupeeritud riikides seati tavaliselt ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest. Väike oli vastupanuliikumistes osalejate hulk, jäädi passiivseks. Keeruliseks muutis asjaolu, et lääneriigid võitlesid ühe totalitaarse suurvõimu vastu teise abiga. Halvenes naiste olukord, kõik tööd jäid nende kanda. Inimesi vaenati rahvustunnuse järgi. ,,UUS KORD" 1942 aastaks oli Saksa ja Itaalia võimu all 12 Euroopa riiki.
ilmselt suurim kogu külma sõja ajal. 1954.a jagunes Vietnam kaheks: NSVL ja Hiina P-Vietnam; USA mõju aluseks Lõuna-Vietnam. L-Vietnami pealinna Saigoni reziim oli mittekom kuid ka ebadem ja diktaatorlik. Soodustas kom mõju kasvu riigis. 1957.a algas L-Vietnamis partisanisõda, mida toetas P-Vietnam, eesotsas Ho Chi Minhiga(seljataga Moskva ja Peking). Punapartisane nim vietkongideks, kelle vastu astus USA ametlikult 1964.a P-Vietnami territooriumi pommitati,maavägedega sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks hirm kartes ahelreaktsioonina kogu Ida-Aasia langemist Moskva mõju alla. Sõda järjest verisem ja ulatuslikum, kuj julmaks, mis demoraliseeris Am sõdureid. Nt. Song My külas toimunud veresaun, kus ameeriklased tapsid naisi, lapsi, vanureid. Maailma ja USA enda avalik arvamus nõudsid sõja lõpetamist. 1968.a presidendiks valitud Nixon
juht viidi koos kaaslastega Pihkvasse, kus kõik tsaari käsul julmalt hukati. Lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused. Üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk. Liivimaa kuningriigi lõpp. Tsaar ei usaldanud enam Magnuse väejuhivõimeid ja saatis Tallinna vastu oma väe venelastestjuhtidega. 1577.aasta jaanuari lõpul jõudis see linna müüride alla, kus pidi otsustatama Eesti ala tulevik. Linna pommitati suurte kivikuulide ja süütepommidega, aga vallutada seda siiski ei suudetud. Kaitse oli organiseeritud hästi, julgelt tegutses ka Schenkenbergi Iipkond. Pärast 7-nädalast piiramist põletasid Vene väed jällegi oma laagri ja Iahkusid. Oma ,,kuningriigi" raskeil päevil oli Magnus hakanud otsima uut isandat. See pahandas Ivan Julmaja üleastuja vangistati. Hiljem lubati hertsog Magnusel minna Kuramaale, kus ta asus hoopis Poola-Leedu teenistusse. Vene väed hõivasid Põltsamaa ja Iik
Madagaskar täna (pilt) 2001 läksid Madakaskarlased küsitluse põhjal toimvale üldvalimistele. Esimeses voorus Marc Ravalomanana, endine jogurti müüja ja ettevõtja, väitis võitu, kuid Ratsiraka keeldus hääletusest. Ravalomanana ja tema toetajad korraldasid massimeeleavalduse 2002 aasta alguses. Kuu aega hiljem läks Ravalomanana ja kuultuas end presidendiks, mis põhjustas suuri kokkupõrkeid konkureerivate toetajatega, mis oleks pea-aegu toonud Madagaskarile kodusõja. Sildu pommitati ja Ratsiraka toetajad plokeerisid Antananarivo (pealinna), lõigates sellelt toidu ja kültte varud ära nädalateks. Riigikohus otsustas häälte põhjal, et Ravalomana on võitja. Kui Ameerika Ühendriigid tunnustasid tema võitu. Ratsiraka põgenes Pariisi pagulusse. Ravalomana valimiskampaania "Ma armastan Madagaskarit" kindlustas tema populaarsuse parlamendivalimistel detsembris 2002. Uus president reformis riigi rikkutud majandust ja
Berliini ülestõus vt Berliini kriis. Vietnami 1954 a jagunes Vietnam kaheks riigiks: NSVL ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna- Vietnamiks. Paraku oli Saigoni (L-V pealinn) reziim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. Soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957 a algas partisanisõda, mida toetas P-V valitsus, eesotsas Ho Chi Minhiga. Ametlikult astus USA P-V vastu sõtta 1964 a. P-V'd küll pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks, väljapääsu ei paistnud. USA hakkas nõudma sõja lõpetamist. 1968 a presidendiks valitud Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" (sõja üleandmist lõunavietnamlastele), sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi. 1973 a sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kodusõda kestis aga edasi
Tumbu oli esimene, kes abiellus. Kui poisid olid laiali läinud ning ainult Kristjan, Jaak ja Rumma jäid koristama. Veranda ümbrust üle vaadates märkas Jaak, et Virve toa aknast paistab valgust. Virve oligi vahepeal koju tulnud. Kristjani pruut Britta oli sõitnud Inglismaale teiseks aastaks lapsehoidjaks. Sealt edasi tahtis perekond Indiasse sõita, kuid lennuk tulistati alla. Peagi lahkusid ka Kristjan ja Rumma. Virve ja Jaak läksid neiu tuppa tagasi. Öösel pommitati Tallinna, mille tagajärjel purunes ka Puukspuude maja. Voodis olnud Jaak ja Virve ei saanud pommitamisel viga. Kahekümne kaheksas peatükk Jaak oli kinni võetud ja vanglas. Teda hoiti seal paar kuud ning lasti siis mehe üllatuseks lihtsalt minema. Ta läks Puukspuude poole, kuid leidis sealt vaid proua Puukspuu, kes oma tütre asukohast midagi ei teadnud. Nad oletasid, et ta võib olla vanas suvilas. Jaak muretses igaksjuhuks paberi, mis oleks ta kontrollpunktidest läbi lasknud
1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riiigis. 1957. Aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnam. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964.aastal. Põhja-Vietnami pommitati, kui vägedega sisse ei tungitud. USAl oli hirm, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna-Vietnamis , siis tekib ahelreaktsioon ning Mõskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oliväga verine ja ulatus kaugele, selle käigus demoraliseerisid ka USA sõdurid, kes tapsid külades naisi, lapsi ja vanureid. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklased lahusid, kuid kodusõda kestis edasi. USA
ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. II Maailmasja lpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasjas sai Eesti rngalt kannatada. 2. Rahvastik vhenes ligi veerandi vrra. 3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hvines tielikult. 4. Eesti langes taaskord Nukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral kll ligi pooleks sajandiks. 7) Eesti Nukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) - Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) : 1. Partei juhiks oli esimene sekretr, tema eestvedamisel kis koos EKP keskkomitee broo, kus arutati liiduvabariigi haladmisega seotud ksimusi. 1) Parteijuhid algusest lpuni - 1944.-1950. a. - N. Karotamm 1950
Sillamäe ümbrus, kus maapinnas on rohkesti uraani ja tema tütarprodukte. Inimkeha teiseks sisemise kirgus allikaks on radioaktiivne kaalium, mida manustatakse toiduga. 6 Olulisemate kiirgusdooside allikate jaotus : Esimese kunstlikult saadud ioniseeriva kiirguse sai 1895.a. Wilhelm Röntgen. Ta kasutas seadeldist, kus õhust tühjendatud klaastorus olevat metallplaati pommitati elektronidega. Selle tulemusena tekkinud kiiri nimetas Röntgen X - kiirteks.Ta tegi kindlaks, et need kiired võivad läbida inimese kudesid, jättes fotoplaadile luude reljeefjäljendi. 7 RADIOAKTIIVSUSE MUUTUMINE AJAS . POOLESTUSAEG Radioaktiivne preparaat sisaldab teatud kindla hulga radioaktiivseid tuumi.Need aga ei lagune aga kõik üheaegselt, vaid järk - järgult teatud aja vältel
4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse töötajatest Tallinnast. 6. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude Liidu pommitajad ja 22. septembril tungisid Punaarmee tankid Toompeale ning lasid Pika Hermanni tipust Eesti lippu alla. · II Maailmasõja lõpp Eesti jaoks : 1. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. 2. Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra. 3. Mitmed linnad pommitati puruks, Narva hävines täielikult. 4. Eesti langes taaskord Nõukogude Liidu okupatsiooni alla, sellel korral küll ligi pooleks sajandiks. 7) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV) - · Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) : 1. Partei juhiks oli esimene sekretär, tema eestvedamisel käis koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haladmisega seotud küsimusi. 1) Parteijuhid algusest lõpuni - 1944.-1950. a. - N. Karotamm
Sangaste jaama tagasi. Arvatavasti sellepärast, et üldpealetung otsustati edasi lükata. Kuid, nagu hiljem selgus, osutus see rängaks veaks. Rongide lahkumine lubas lätlaste soomusrongi tagasitulemist, samuti saadeti lõhkamisrühmad raudtee sildadele. Enne, kui nõupidamine oli üldse alguse saanud, olid lätlased rikkunud Rautina ja Männiku ojade sillad. Kõige rohkem sai kannatada aga Väikese Emajõe lähedase raudteeviadukt Tõlliste-Vahetu teel. Samuti pommitati rongilt Väikese Emajõe silda ning Sangaste vaksalit (tänapäeval Tsirguliina). Sellega saavutasid lätlased selle, mida nad olid tahtnud. Tänu sildade hävitamisele ei saanud eestlaste soomusrongid Paju mõisa katta ning see muutus lätlastele üpris lihtsaks eesmärgiks mõis tagasi vallutada. 30. jaanuari õhtupoolikul kohtusid Sangaste raudteejaamas rindelõigu juht polkovnik Kalm ning soomusrongide üldjuhid kapten Anton Irv ja leitnant Julius Kuperjanov. Nõupidamise
Poola purustamine: · MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks, sõjaplaan: Poola purustatakse enne, kui Lääneriigid jõuavad sekkuda, Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone · 1. sept 1939 Sm süüdistas Poolat ründamises, Sm tungis kallale sõda kuulutamata · 3. sept 1939 Sb ja Pr kuulutasid Sm-le sõja, kuid sõtta veel ei astunud-->Saksa väed kasutasid ära: Poola ratsaväe vastu paisati tankid, lennuvägi hävitati koheselt, pommitati Poola üksuste ühendusteid ja tagalat, Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud · 1939 nov NSVL ründas Soomet · 1940 võttis Rumeenialt Bessaraabia Kummaline sõda 1939-1940 · Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks, sõjaplaa: Poola purustatakse enne, kui Lääneriigid jõuavad sekkuda, Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone 1. sept 1939 – Sm süüdistas Poolat ründamises, Sm tungis kallale sõda kuulutamata 3. sept 1939 – Sb ja Pr kuulutasid Sm-le sõja, kuid sõtta veel ei astunud-->Saksa väed kasutasid ära: Poola ratsaväe vastu paisati tankid, lennuvägi hävitati koheselt, pommitati Poola üksuste ühendusteid ja tagalat, Poola armee üritas taanduda idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola, 6. okt-ks sõjategevus lõppenud--->Poola vallutatud 1939 nov – NSVL ründas Soomet 1940 – võttis Rumeenialt Bessaraabia Kummaline sõda 1939-1940 Poola vallutamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud Sm-ga rahu sõlmima
Meelis Maripuu 1941. aasta lahingud 22. juuni koidu ajal 1941 jõudis II maailmasõda lennukiga Saaremaale kohale. Saksamaa oli samal ööl alustanud rünnakut oma senise liitlase Nõukogude Liidu vastu. Saaremaale rajatud Nõukogude rannakaitse, lennu- ning mereväebaasid hakkasid tõsiselt häirima Saksamaa laevastiku liikumist Läänemere idaosas ning pääsu Liivi lahte. Juba esimesel rünnakuhommikul asus Saksa lennuvägi pommitama Sõrves asuvaid Nõukogude rannakaitsepatareisid. Esialgu pommitati eelmise ilmasõja ajast sakslastele tuttavat, hilisema Nõukogude kindrali Ungermani poolt projekteeritud rannakaitsepatarei aset. Targu oli Nõukogude sõjavägi uutele patareidele valinud uued kohad. Järgnevates lahingutes kuulsust kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941
Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. Seejärel saabus kolmeks kuuks vaikus. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. märtsi õhulöök hävitas täielikult Narva. 8. märtsil said tugevasti kannatada Jõhi ja Tapa. Ööl vastu 9. märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna (hukkus 500 eraisikut). 25. märtsil pommitati Tartut, mis sai rängalt kannatada. Õhurünnakud aga tugevdasid sõjameeste viha sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti 1944. aasta suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks ebasoodsaks. Lääneriikide väed maabusid Normandias, Punaarmee alustas suurrünnakut Velgevenes. Soome oli sõjast väljumas. Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära. Täiendust saanud Punaarmee valmistus uueks pealetungiks. 24. juulil 1944 tõrjusid eestlased Punaarmee rünnaku Auvere sillal.
postulaatidel, mis olid vastuolus klassikalise füüsika põhimõtetega, siis oli vaja eksperimenti, mis seda teooriat kinnitaks Eksperiment · J. Franck ja G. Hertz 1913 · Eesmärk - kontrollida aatomite statsionaarsete olekute olemasolu · Idee kui aatomile anda mingi hulk energiat, siis juhul, kui statsionaarsed olekud on olemas, võtab ta vastu ainult teatud portsjoni, mis vastab kahe statsionaarse oleku energiate vahele. · Katses pommitati elavhõbeda aatomeid neile energia andmiseks kiirendatud elektronidega, mis olid elektrivoolu tekitajateks gaasis · Vaadeldi voolutugevuse sõltuvust pingest · Pinge kasvades 4,9 voldini voolutugevus suurenes, kuid pinge edasisel suurenemisel voolutugevus langes järsult, mis tähendas, et pinge 4,9V juures kaotasid elektronid elavhõbeda aatomitega oma energia, mille tulemusena aatomite siseenergia hüppeliselt kasvas · Järgmine voolutugevuse järsk langus oli 9,8V juures
vastu Põhja-Aafrikas ja Itaalias. · NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada "teine rinne" Balkanil poolsaarel . · Stalin ei nõustunud, kuna kartis et lääneriigid lõikavad nõukogude väed Euroopa südamest ära. Strateegiline pommitamine · Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. · Pommitati tsiviilobjekte, lootes hävitada vastane moraalselt, mis tekitas suuri kannatusi tsiviilelanike seas. Sõjategevus Euroopas 1944 · 1944 algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas ja lõunas. · Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. · Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. · 22. juuni - pealetung sakslaste tsentri vastu. · Punaarmee tungis Poolasse, liikus Varssavi poole. · aug. alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu.
hakkas sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal tegid saarlased agaralt ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Varbolas tutvuti taanlaste poolt varbolastele kingituseks jäetud paterellidega (pildil), mille eeskujul ehitati Saaremaal valmis 17 kiviheitemasinat. Nende abiga tungiti uuesti taanlaste linnuse alla ning pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Pärast taanlaste lahkumist ei jäetud linnusest kivi kivi peale. 1223. aasta 29. jaanuaril saanud innustunud ülestõusust, tungisid Lõuna-Eestis sakalalased Viljandi linnuses sakslastele kallale ning tapsid orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt Mauritiuse. Järgnevalt võtsid sakalased kinni ka Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse ja tapeti
juunil Eestis ja Lätis. 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Rahva hirmutamiseks ja eestimeelsuse allasurumiseks küüditati, represseeriti ja hukati palju inimesi. 1941. aastal saabunud Saksa vägesid võeti vastu kui vabastajaid. Mõne aja möödudes hakkasid inimesed uuesti kaduma. Samuti tehti Eesti aladele koonduslaagrid. Rahvas oli uuesti hirmuvõimu all. 1944. aastal taasokupeeris Punaarmee Eesti. Linnad pommitati maatasa, sadamad, raud- ja maanteed olid purustatud, tööstuse ja põllumajanduse tootlikkus langes drastiliselt. Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma 4 kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse
kiirelt. Ei ole teada, kas Nõukogude Liit oli pealetungiks valmis või mitte, kuid on teada Vene luuraja Jaapanis Rudolf Sorge, kes teatas õige kuupäeva, millal Saksamaa kallale tungib, kuid Stalin jättis teate tähelepanuta. Nord väed jõudsid Leningradini, kuid seda ei suudetud vallutada. Nii piirati see ümber ja algas Leningradi blokaad. Enne olid osad inimesed lahkunud. Kõige rängem oli 41-42 aasta talv, mil inimesed surid nälga, sest toidulaod pommitati juba 1941 aasta augustis-septembris puruks. Ellujäänud on meenutanud, et välistatud ei olnud ka kannibalism. Mitte jõudis Moskva alla, puudu jäi 25-30 kilomeetrit, kuid sedagi ei õnnestunud vallutada. 1941 aasta detsembris läksid Nõukogude Liidu väed esmakordselt vastupealetungile. 1942. aasta kevadeks oli Mitte eemale tõrjutud. Süd pidi jõudma Kaspia mereni, aga seda ei suudetud. 1942 otsustati suunda muuta ning otsustati jõuda Volga jõeni Staliningradi linna juures
Paraku oli Saigoni (Lõuna-Vietnami pealinn) režiim küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna- Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga, kelle seljataga seisid nii Moskva kui ka Peking. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami territooriumi küll pommitati, kuid maavägedega sinna sisse ei tungitud. Indo-Hiinasse minemise põhjuseks oli hirm, et kui lubada kommunistide võimule Lõuna-Vietnamis, siis käivitab see ahelreaktsiooni ja Moskva mõju all langeb kogu Ida-Aasia. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks, väljapääsu aga ei paistnud, sest džunglist tulevaid ja džunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada. Ühtlasi kujunes sõda äärmiselt julmaks, mis demoraliseeris eriti Ameerika sõdureid. Selle kõige
Pärast toimus sundmobilisatsioon (valik astuda või end peita, peitmise puhul karistuseks surm või vangistus). JÄRGNEV OSA ON BULLSHIT, VAADAKE ÕPIKUST PEATÜKK 38 !!! 1944 aasta suuremad sõjalised operatsioonid Eestis (+tähendus): · Sõja jõudmine Eestisse algas jaanuaris '44 ehk punaarmee pealetung, võideldi Narva pärast. 30 jaanuar üldmobilisatsioon (-40 000 eestlast iseseisvuse eest võitlemas). NSVL alustas lennukitega ründamist, pommitati linnu (suri -500, 40% elamispinnast hävis, 25 000 inimest peavarjuta). 25 märts jõuti Tartuni. Tugevdas eestlaste indu võidelda. · Võitlus Narva pärast üldmobilisatsioon. Narva linn hävitati, punaarmee marssis linna sisse. Tänu sellele, et lahing kestis ligikaudu 7 kuud, said paljud eestlased põgeneda (Suur põgenemine Rootsi/osad põgenesid koos sakslastega). · Sinimäed · Pealetung Võru-Tartu suunalt, Sm ähvardas ümberpiiramine
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt............................................................................................. 4 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel............................................................................................ 5 1.2.1. 1987..............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
