...9 Vooluga pooli magnetväli. .......................................................................................10 Maa magnetväli........................................................................................................11 Lorentz'i jõud............................................................................................................14 Aine magneetilised omadused.................................................................................15 Elektromagneetiline pomm.......................................................................................16 Pööriselektriväli........................................................................................................18 Endainduktsioon.......................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..................................................................................................20 Sissejuhatus
Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maailm suurim pomm (Tsar Bomba, 50-100MT) 6681 strateegilist tuumalõhkepead (2007) INGLISMAA 1950. aastal lisandus maailma kolmas uus tuumariik Suurbritannia. ( Hurricane aatomipomm) Suurbritannia oli esimene, kes laskis 1966 vette raketiallveelaeva, ning mis kandis nime ,,Resulution". 300 tuumalõhkepead ( 2007) PRANTSUSMAA 1960. aastal lisandus neljas tuumariik milleks oli Prantsusmaa. (Gerboise Bleue aatomipomm) 1968 veisinikpomm (Operation Canopus) 350 lõhkepead (2007) Ülevaade ja võrdlus
Lähte Ühisgümnaasium Hiroshima pommitamine 6. august 1945 Ilmuvad massihävitusrelvad Referaat Koostaja: Tauri Turk Lähte 2008 Sisukord Pommi transport..........................................................................................................................3 Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3 Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3 Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4 Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4 Jaapanlaste vastupanu....
Esimesed read sellest kirjast tõotasid head: "Kallis auto uus omanik, mul on hea meel, et sa..." ja siis tulid read, mida ma soovin, et ma poleks ealeski lugenud, aga mis tehtud see tehtud: "...veel elus oled. Kahjuks mitte enam küll kaua: kohe, kui sa oled selle lause läbi lugenud, katkestavad pidurid autoga töölepingu. Loodan, et lugesid lause lõpuni, sest see ei ole veel kõik, lisaks ei tohi enam auto kiirus langeda alla 50 kilomeetri tunnis, muidu aktiveerub pomm. Et sul vahepeal igav ei hakkaks, võin ma kirjutada, miks ma nii tegin. Nalja pärast! Ha-ha-haa. Kui me enam ei kohtu, siis luban, et sind halva sõnaga ei meenuta." Pärast kirja lugemist proovisin pidureid, mis tõesti ei töötanud, pommi olemasolekus ma parem kahtlema ei hakanud. Pärast erinevate ideede kaalumist jõudsin järeldusele, et kõige parem on hoo pealt uksest välja hüpata. Viiekümne-kilomeetrise
Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda. Maret muutus väga ärevaks ning hakkas poja kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. Nüüd ootas ta juba poega koju. Raha plaanis ta samuti alles hoida poja kojutulekuni. Ühel ööl ärkas Maret üles, sest kuulis nagu kauget appihüüdu
Surmaga silmitsi Olles piirisituatsioonis, kus surm on inimesele lähedal, muutub inimene automaatselt. Surmaga silmitsi seistes tuleb välja inimese tõeline tema. Ta ei valeta ning tema zestid ei ole petlikud. Inimese jaoks võib see olla elu muutev moment, kui see läbi on elatud. Need muutused ei pruugi alati olla ka head. Mis paneb inimese surma ja piirisituatsioone nii väga kartma? Tajudes, et viimane hetk võib iga moment tulla, muutub inimene teistsuguseks kui tavaliselt. See käitumisviis on igal inimesel erinev. Mõni võib piirisituatsioonis muutuda araks, teine jällegi astub surmale vastu ning ei karda seda. See on inimeses endas kinni – tema vaimses tugevuses. Just see omadus teeb inimese kartmatuks ja ühiskonna poolt vaadates kangelaslikuks. Üks sellistest mõttelaadidest on Kuubas, kus kommunism pidas surmaga silmitsi olemise julgust ülimaks vapruseks. Selle Ladina-Ameerika riigi suurim kangelane...
Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda. Maret muutus väga ärevaks ning hakkas poja kohta pärima. Soldat ütles, et ta on elus, kuid tal läks halvasti nimelt pomm olevat põletanud ta näo ning nägu on pisut must. Seejärel suundus Maret koju ning vaatas kukrut. Seal oli raha mõned omamaa ja mõned võõrad rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. Nüüd ootas ta juba poega koju. Raha plaanis ta samuti alles hoida poja kojutulekuni. Ühel ööl ärkas Maret üles, sest kuulis nagu kauget appihüüdu
rahvuste vahelise dialoogi ja koostöö edendamine. Vajadusel ka riigiehitus. 5)Terrorism mõjutab hetkel eelkõige vaimutasandil läbi hirmu ja teadmatuse. Mis saab homme?Kas Eesti on ka ohus? Need on need küsimused,mida ma esitan endale päris tihti. Analüüsin pidevalt maailmas toimuvat ja hoian end kursis sündmustega piiri taga. Tuleb olla kursis. Tooksin välja sellise idee: elanikke tuleks õpetada kuidas toimida, kui mõni pomm plahvatab või toimub massitulistamine. Terroriaktid toimuvad meist kiviviske kaugusel. Koolides võiks „homopropaganda“ asemel läbi viia kriisikoolitus,et mitte ohu korral paanikasse sattuda ja läbi õpitut rakendada reaalses ohus. Valmisolek ja hea kriisiplaan kaasab ka tavakodanikud tagamaks turvalise elu. Paanika ja hirm ongi see ,mis terroriste „toidab“.
Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pomm, mis ei lõhkenud. See pani teda oma elu ümber hindama ning ta otsustas Eestist põgeneda Soome. Sealt pidi ta õige pea edasi liikuma seoses Nõukogude Liidu nõudmistega Soomele. Järgnes põgenikelaager Rootsis, töö- ja elukohaotsingud. Haridus geograafias võimaldas tal lõpuks leida töö geograafiainstituudis. Hiljem töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna. Veel Eestis elades ja töötades valmisid suvekuudel romaanid “Tuli ja raud” (1938), “Õige
Saksamaale. II maailmasõja käigus oli Läänemeri üks suurimatest sõjatandritest ja sinna läks põhja palju sõjalennukeid ja laevu koos sõjavarustusega. Lisaks asetati tolle ajajärgu käigus käigus merepõhja ka palju miine. Kui sõda läbi sai, siis ei hakanud ükski riik neid ohte sealt eemaldama. Gaasijuhtme merepõhja paigaldamisega ongi suurimaks probleemiks seal lebavad sütikpommid. Kui midagi peaks viltu minema ja mõni pomm lõhkema, siis see võib tekitada ahelreaktsiooni teiste lõhkepeade plahvatamiseks ja tagajärjed võivad olla enneolematud. Enamus Läänemere elusloodusest häviks, kuna lisaks tavalist lõhkeainet sisaldavatele pommidele on ka seal keemiarelvi. See tähendaks ka suurt kahju eesti majandusele. Väga palju tegeldakse rannaaladel kalapüügi ja müügiga. Kui see variant ära kaob, siis kaob paljude eestlaste sissetulek ning ka toiduallikas.
Hirm oli, sest haigus võis ka euroopasse jõuda, kuid tänaseks ei räägi sellest enam isegi meedia. Milleks siis eesti rahvast muretsema pandi, kui meid see ei puudutanud. Samas kaevavad Saksamaa poliitikud üksteisele auku, kuna neist sai alguse pagulaste toomine euroopasse. Sellest on juba kogu maailma häiritud, sest keegi ei suuda elada rahulikult omal maal, kui segab kartus, et äkki juhtub homme midagi. Äkki õhitakse homme pomm minu kodu juures. Ometi on see probleem, sest neil pagulastel on hoopis teine kultuur ja usk. Nende usus on lubatud tapmine, kristluses on see patt. Ja kui ühel päeval oleksid minu kodukülas pagulased, ei oskaks ma muud teha kui karta. Mul ei oleks rahust ja vaikusest enam mingit õnne. Muidugi on kõnealune mure suurem suurtes linnades. Seal on palju rahvast, kelle rahu säilitada on vaja ja seal on kuritegevust lihtsam teostada. Suurlinnades on nad teinud juba kohutavaid asju
Ligi 600 meetri kõrgusel maapinnast plahvatanud Little Boy (pühendatud Franklin Delano Rooseveltile) – 60 kilogrammi rikastatud uraani sisaldav ja kokku 3600 kg kaalunud aatomipomm – hävitas kõik nelja kilomeetri raadiuses olnu kümne sekundiga. Kokku 145 000 inimest suri paari kuu jooksul. Nagasaki oli 250 000 elanikuga linn. 9. augustil 1945 suri neist hiiglasliku tulekera plahvatuses 40 000, aasta lõpuks oli surnud kokku 75 000. Neile visatud pomm oli juba teistsugune – 500 meetri kõrgusel plahvatanud Fat Man (pühendatud Winston Churchillile) sisaldas 6,2 kilogrammi plutooniumi.
Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. Tegemist on 2500 aastat vana keldi rituaaliga. Algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele. Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal kõrvitsalatern. Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?". Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber ...
1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Kui avastati, et radioaktiivsel lagunemisel eraldub palju energiat, hakati välja töötama tuumarelva. 6. augustil 1945 heitis USA tuumapommi Hiroshimale Jaapanis. 60 kilogrammi uraan-235 plahvatusel hukkus 80 tuhat inimest kohe ja 60 tuhat sama aasta jooksul. 9. augustil Nagasakile visatud pomm sisaldas 8 kilogrammi plutooniumi. Ka seal hukkus vähemalt 100 tuhat inimest. Tänapäeval toodetakse uraani kümnete tuhandete tonnide kaupa aastas, kõige rohkem Kanadas. Suured uraanivarud on USA-s, Kesk-Aafrikas ja Austraalias. Enamikku sellest kasutatakse tuumareaktorite kütusena. 1 nael (umbes 453.6 g) uraani (U3O8) maksis 2001. aastal keskmiselt 7US$/lb. Ka Eestis on olemas uraanivarud, seda sisaldab diktüoneemakilt. 1940ndate keskpaigaks olid Eesti
Kui terrorist on oma lõhkeained valmis meisterdanud, on loogiline neid kasutama hakata. Kasutusala on lai, alates ehmatamisest kuni vandalismini ja mõrvadeni välja. AINSATKI SIINVÄLJENDATUD IDEED POLE KUNAGI SOOVITATAV ELLU VIIA, KA OSALISELT MITTE, SEST SELLINE TEGEVUS VÕIB VIIA JUURDLUSENI, TRAHVIDENI JA VANGLASSE!!! Kõigepealt peab lõhkeaine kasutaja määratlema, kui suurt lõhkeseadeldist ta oma eesmärgi saavutamiseks vajab. Seejärel on vaja otsustada, millest pomm valmistada. Läbi tuleb mõelda ka seadeldise süütemehhanism ja teha kindlaks, kuhu oleks kogu kupatust kõige otstarbekam paigutada. Siis tuleb kindlaks teha, kas on võimalik seadeldist antud kohta panna, ilma et see avastataks või seda liigutataks. Lõpuks peab ta maha istuma ja pommi valmis tegema. Järgnevalt käsitlemegi neid etappe. 4.1. OHUTUS. Sellist asja, nagu "turvaline" pomm, pole olemaski, võib rääkida vaid suhtelisest või veel väiksemast turvalisusest. 4.2
Ü. Vooglaid: ,,Fosforiidisõda tekitas inimestes kolossaalse hingejõu, mis osutus niivõrd suureks, et pühkis eest igasugused tõkked. Kõigepealt oli tekkinud ühine tunne, seejärel ühine infoväli, ühesugune mõtlemine. Lõppkokkuvõttes kujunes välja ühetähenduslik selgus. Esile kerkis suur eesmärk, mis liitis inimesed harvanähtava jõuga. Fosforiidisõja sündmused näitavad, mil viisil osutus võimalikuks, et just Eestis pandi N Liidule alla esimene pomm. Selle kärgatuse kaja ulatus aga kaugele, sellele järgnesid teised ja nii jäigi hirmuäratavast impeeriumist alles vaid mälestus." Fosforiidikaevanduste tagajärjel oleks tugevasti kannatada saanud nii Virumaa looduskooslused kui ka üldine maastik, samuti oleks kaevanduste ehitamine ja töökorras hoidmine sisse toonud arvukalt võõrtööjõudu, mis oleks võinud viia tollal veel ENSV rahvastikustruktuuri suurtele muutustele. Õnneks suudeti fosforiidisõda ülekaalukalt võita.
Eesti kirjanikest) oli ta väga tagasihoidlik, seetõttu puuduvad ka märkimisväärsed andmed selle kohta. Ülikoolis oli vägagi K. Pätsi autoritaarse reziimi vastu, ning osales aktiivselt opositsiooni töös. Tänu ülikooliõpingutele ei mobiliseeritud teda II maailmasõtta, bakalaureuse kraad käes, hakkas ta tööle Tartu botaanikaaias. Suur muutus tema ellu saabus ühe legendi kohaselt nii: ühel õhtul, kui Tartut taaskord pommitati, lendas üks lõhkekeha ka Ristkivi majja, pomm läbis kolm korrust ning jäi pidama Ristikivi lae keskel ning ei plahvatanud. Mees ise uskus, et jäi ellu tänu Jumala tahtele. Ning, et kõrgematel võimudel on temaga veel mingi sügavam plaan. Tänu sellele vahejuhtumile hakkas elu mõtet otsima ning otsustas 1943. aastal astuda saksa sõjaväkke. Tegu oli pehmelt öeldes hulljulge, ehk isegi loll. Sest juba 43. aastal oli selge, et teljeriigid on kaotamas. Lootus, et ta saadetakse rindele, haihtus hetkega, kui ta määrati
arvutused, kuid siis selgus, et Inglismaal ei ole projekti lõpetamiseks piisavalt vahendeid. Seepärast otsustati jätkata tööd USA-s. Ameerika Ühendriikidesse koondusid maailma juhtivad tuumafüüsikud ning käivitus projekt Manhattan, mille kogumaksumus oli 1,4 miljardit dollarit. Projekti juhtis J. Robert Oppenheimer. 17. juulil 1945. aastal katsetatigi New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes uut pommi. Pomm lõhkes ning USA'st sai hirmsa relva omanik. Võidurelvastumine Pärast Teist maailmasõda algas USA ja NSVL-i võidurelvastumine. Kui algul oli USA tuumarelva loomisel ees, siis varsti oli tuumarelv ka Venemaal. Asi kulges traditsioonilist teed pidi pommi tööpõhimõtted "said" venelased sealt, kus need olid loodud: Manhattani projektis töötanud Saksa füüsik Klaus Fuchs oli too teadlane, kelle kaudu ameeriklaste teave jõudis venelaste kätte
Olukorra lootusetust mõistes tegi Hitler enesetapu ning 2. Aprillil 1945 Berliin kapituleerus. 13. Aprill vallutas Punaarmee Viini, aprilli lõpul andsid sakslased alla Itaalias. 8. Mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. 14. Milliste sündmuste tulemusena kapituleerus Jaapan? Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6. Augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. Augustile Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 2. septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 15. Miks kaotasid teljeriigid sõja? 16. Selgitage mõisteid: Teljeriigid – Saksamaa + tema liitlased Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia ja Soome. Suur kolmik ja liitlased – USA, NSV Liit ja Suurbritannia + dominioonid, Prantsusmaa, Hiina ja ühinenud riigid.
vulkaanilised pommid, lapillid, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff 6 vulkaaniline pomm Asami vulkaanist, Jaapan vulkaaniline bretsa Püroklastilise segakivimi Hõõguva tuha tuffi kihid Oshima saarel Jaapanis lõõmpilved Unzeni vulkaani purskel Jaapanis
kättesaamatuks. 509. Composite Group’i – spetsiaalse lennuväe koondsalga komandöriks määrati 30-aastane kolonel Paul W. Tibbets, kes oli osalenud Saksamaale sooritatud massilistes õhurünnakutes ning olnud kindral Eisenhoweri isiklik piloot. 1944. aasta sügisel alustas Tibbets õppelende. Utah’ osariigi Wandoveri lennuväljalt startinud pommitajad pidid 10 000 meetri kõrgusel pärast “pommiheitmist” sooritama järsku vitraazi ning selle 40 sekundi jooksul, mil pomm maapinnani langeb, eemalduma plahvatuskohast vähemalt 13 kilomeetri kaugusele. 5. augustil 1945 kutsuti 509. lennuväe koondsalga staapi pardanumbrit 82 kandva lennuki meeskond. Tibbets teatas, et operatsioonist võtavad osa seitse lennukit. Üks neist on juba varem saadetud Iwo-jima saarele, et vajaduse korral asendada mõnd saatelennukit. Kolm B-29 lendavad ees, üks neist Hiroshima, teine Kokura ja kolmas Nagasaki suunas. Nad teevad nende linnade kohal ilmaluuret ja peavad andma lõpliku
USA IIMS JÄREL 1944 - USAs presidendivalimised, kandideerisid FDR (dmkr.) ja Dewey (vab.). FDR võitis 4 korda valimised, asepresidendiks sai Truman. 1945 - FDR suri, presidendiks sai Truman. Otsustati vähendada USA NLiidu sõbralikkust. Esimest korda ilmnes USA välispoliitiline muutus Pottsdami konverentsil. Just Trumani kutsel saabus Churchill USAsse ja pidas Fultonis kõne. märts '47 - Trumani doktriini ettepanek kongressile suvi '47 - formuleeriti USA välispoliitiline doktriin nn. Pidurdamiskotseptsioon. See seisnes Nliidu ekspansionistlikke taotluste pikajalises kannatlikus, kuid kindlas tagasitõrjumises. 1948 - Kongress võttis vastu resolutsiooni tänu millele toimus ajalooline pööre USA välispoliitikas, loobuti isolatsionismist. Resolutsioon lubas USAl astuda liitu Euroopa riikidega. 1949 Loodi NATO Tru...
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology). 1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning alustab tööd õpetajana. 1902. aas...
tema plaan vallutada maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles' rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega.Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal Hitleri abiga ja enne mida suudeti veel päris mitut rahulepingu punkti rikkuda. Seega Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale polnud absoluutselt mõistlik tegu.
20. sajandi luule Eestis 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas...
Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga. Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm, kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis. Jaani kiriku läänefassaadil on suur kaunistusriba kuningate galerii, mille kohal asub roosaken. Seal asuvad ka peaportaal ning külgportaalid (need on gooti kirikutel sageli raiutud omapäraselt kirikuseina sisse ning neil on 5-6 piita perspektiivportaal).
TOOTE- JA HINNAPOLIITIKA (Eksamitöö : testis märkige õiged vastused nt rasvase trükiga või kirjutage/vormistage õiged vastused) Alguses lihtsamat.... 1. Miks on teie arvates oluline, et firmade juhid tunneks pakkumise ja nõudluse mehhanismi nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis? Tooge näiteid selle kohta, et firmade tegevus on saanud tuge või saanud kannatada muutuste tõttu nõudluses ja pakkumises! Näited: ..... 2. Konkurendid reageerivad teie hinnaalandamisele kindlasti samaga (a) monopoli tingimustes (b) täieliku konkurentsi tingimustes (c) oligopoli tingimustes (d) monopolistliku konkurentsi tingimustes Põhjendage: ...... 3. Tööstusliku otstarbega kaupade turul on kõik peamised tarbijad suutelised mõjutama firma hinnaotsuseid, sest (a) neil on turujõud tänu oma suurusele (b) müüja soovib järgida tarbija-orientatsiooni vast...
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakords...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASESTÖÖS Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2014 Stressi tekitavad stressorid, need jälitavad meid just kui tiksuv pomm, mis ootab oma taimeri täitumist. Tänapäeval on kõik inimesed kogenud stressi enda elu ühe osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus, viha,
vee ja auru joa. Veelgi vägevamini purskab geiser Steamboat, aga selle pursete vaheaeg võib olla viiest päevast viie aastani. Riverside'i geiser paiskab Firehole'i jõe kohale kuuma veeauru rõngaid. Kogu selle ilu jõuallika osa täidab seejuures ligemale viie kilomeetri sügavusel maapõues peidus olev vedela kivimi mull. Siit pärineb kuumus, mis muudab sügavamale nõrguva vee auruks ja paiskab õhku vägevaid veejugasid. Umbes 600 000 aasta eest põhjustas see viitsüstikuga pomm katastroofilise plahvatuse, mis mattis suure osa Põhja-Ameerikast tuha alla. Tekkinud vulkaaniline tühik varises kokku ja järele jäi hiiglaslik kaldeera. Selle põhjas toimus veel hulk väiksemaid purskeid, täites kaldeera laava ja tuhaga.Tänapäeval on kogu see kompleks taas õhku lendamas. Seni on aga kõik need vaatamisväärsused huviliste päralt. Jalakäiate sillad ja hästi tähistatud rajad juhivad läbi geoloogiliste eksponaatide laburündi. Devil's Tower
a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954.a avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, kus kirjeldati Moskva jõu- ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Teaduse ja tehnika edusammud: teaduse areng kajastas vahetult peale sõda paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti ilmekalt avaldus see tuumafüüsikas, kus kõik jõupingutused olid suunatud tuumapommi loomisele. Pomm valmis 1945.a Robert Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis ning kogu maailm nägi selle tapavõimet ja võib-olla selle pärast jäi ära ka kolmas maailmasõda. Siis kui NSV Liit andis oma pommi valmimisest teada 1949.a siis teadlased juba teadsid et on võimalik luua palju võimsam relv ehk vesinikupomm. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis otsustava tõuke vajadus lahti muukida sakslaste
Ta näeb Jakobit unes, hetkegi ei suuda ta oma mõtteid pojast eemale viia, pidev mure närib ema südant. Kuni Maret kohtab juhuslikku soldatit, kes annab talle poja poolt saadetud kukru. Ema süda täitub lootusega ja ta usub, et poeg võib iga hetk koju jõuda. Järgmine peatükk räägib Mareti kohtumisest mehega, kellel on söestunud nägu ja kes oli haavu täis – ta seostas teda kohe oma pojaga, kuna kukru andnud soldat rääkis, et pomm olevat Jakobi näo põletanud. Ta kohtles meest oma pojana ja ravis tema haavu. Mehe käitumine andis aimu, et ta Maretit ega kodu ära ei tundnud, kuid Maret oli suurest ahastusest oma haiget poega nähes, samas rõõmu tundes, et tema poeg jälle kodus oli, nii pime, et ei näinud ega kuulnud muud enda ümber, kui vaid poega. Tema jaoks möödusid päevad pidevas lootuses, et poeg saab terveks. Kuni lugu jõuab
Orjadele peeti igapäevast piiblikooli, mille käigus tahtis omanik tõestada, et jumala tahtel on kõik Noa poja Hami mustanahalised lapsed orjusesse määratud ja üleüldse on need paganad süüdi kõikides maailma hädades. Sellist mõtteviisi saaks kõrvutada tänapäevaga, kus mõistetakse hukka teatud välimuse, uskuuse ning päritoluga inimesi nagu näiteks moslemeid või araablasi. Tihti arvatakse, et nemad on süüdi näiteks siis kui lennuk alla kukub või pomm kaubanduskeskuses plahvatab. Naisorju kasutati alatul moel ära. Omanikud tihti vägistasid oma alamaid. Naiste õigustest ei hoolitud ning neid samal ajal pidevalt peksti ning oodati tänapäevast olümpiadeviisi kasutades „kiiremini, kõrgemale, kaugemale“ põhimõtet. Orjuse küsimus üleüldiselt- kas meie kõik oleme tänapäeval millegi orjad? Seostamine: Naiste õigused- Khaled Hosseini „Tuhat hiilgavat päikest“, George Bernard Shaw
Ühel päeval tuli Warmsley Vale'i, Cloadidele kiri, et Gordon oli äsja abiellunud Rosaleen Underhay'ga. See tähendas Cloadidele, et Gordoni testament, mis pidi andma peale Gordoni surma Cloadidele kõik Gordoni vara, kaotas kehtivuse ja nüüd, peale Gordoni surma on varale ligipääs ainult Rosaleenil. Gordon kavatses teha uue testamendi kohe peale Inglismaale tulekut, kuid peaaegu üks päev peale tagasi tulekut lõhkes Gordoni majas pomm. Majas oli kuus inimest. Kolm teenijat, Gordon Cloade, Rosaleen Cloade ja Rosaleeni vend David Hunter. Kõik viibisid keldris peale Rosaleeni venna, kes eelistas oma mugavat magamistuba. Kõik kolm teenijat said surma, Gordon jäi varingu alla ning Rosaleen ja ta vend jäi vigastustega ellu. Peale seda kolis Rosaleen oma vennaga Warmsley Vale'i, Gordoni Elumajja, kus lähedal elasid samuti Cloadid. Rosaleen meenutas oma käitumiselt väikest last, kes vajab kogu aeg abi, kardab lihtsaid asju ja
Samas 9/11 terroriaktis kasutasid terroristid oma raevu, hirmu ja jõhkrust relvade asemel. Neil ei olnud mingeid relvi ega lõhkeaineid pardal. Reisijate turvakontrollimine ei näitanud ega viitanud ohtlikele probleemidele, sest terroristid ei rikkunud reegleid ega kandnud ebaseaduslike esemeid lennukipardale. Iga päev miljoneid inimesi reisivad lennukitega ja üle miljoni pagasi liigub igapäevaselt läbi konveierliinide. Üks nendest reisijatest ja pagasitest võib olla terrorist või pomm. On olemas süsteem, kuidas leida kõrge riskiga reisijaid. Süsteemi nimeks CAPPS (Computer Assisted Passenger Prescreening System), kuigi see süsteem ei ole nii täiuslik. CAPPS annab informatsiooni, kui reisijad teevad broneeringuid ja ostavad pileteid. Süsteem kasutab teatuid algoritme, mis aitab välja segitada terroriste. Probleem on selles, et süsteem ei saa 100% kindel olla, kas tegu on terroristiga ning väga paljud reisijad maksavad sularahas.
6) turvasüsteem, mis tagab reaktori ohutu töötamise. 6) Kirjelda tuumarelva ehitust ja töötamist? - 1) nn tavaline tuumapomm. Ahelreaktsioon tekkeks peab olema piisav kogus lõhustuvat materjali – tuumakütust. Minimaalset tuumakütuse kogust, mille puhul ahelreaktsioon veel ei käivitu, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumapommis paigutatakse tuumakütus üksikute osadena, millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud vahekihtidega – pomm veel ei plahvata. Pommi esiossa paigutatakse tavaline lõhkelaeng, näiteks trotüül. Pommi töölepanemiseks pannakse kõigepealt plahvatama trotüül, mis surub üksikud tuumakütused osad omavahel kokku – nüüd ületab tuumakütuse kogumass kriitilise massi ning algab ülikiire kontrollimatu raskete tuumade lõhustumisreaktsioon – toimub tuumaplahvatus. 2) termotuumarelv ehk vesinikupomm. Siin on „põhitegijateks“ kergete
Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I Raamat räägib ühest prantsuse, täpsemalt Marseille, meremehest Edmond Dantèsest. Tagasi jõudnuna kaubareisilt laeval “Pharaon”.pidi ta aru andma oma tööandjale Elba saarel maha mineku kohta. Nimelt kapten oli suremas ja Edmond üritas teda päästa ning viis ta Elba saarele, kus lootis abi leida Bonapartèlt. Kapten kahjuks suri ja heideti merre, 36-naelane raudpomm jalge küljes, ühe Itaalia saare lähedal. Edmondist sai “Pharaoni” kapten. Raamatu peategelast ootas Marseille’s armastatu Mercedes, kellega Edmond plaanis abielluda, ning teda ootas ka isa, kes oli oodanud poega kolm kuud ja elanud selle aja suures kitsikuses. Edmond ja Mercedes olid valmis abielluma, kuid see ei õnnestunud. Sõprade kadedusest ja tema laeva tüürimehe vihavaenust sündis vandenõu, mis viis Edmondi sünge Ifi kindluse tumedasse vangikongi. Nimelt kirjutati kuninglikule prokurörile...
NAISED 1. Mis probleemidega kokku puutusid? Naised olid aastateks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama. Pere eest hoolitsemise kõrval tuli neil ära teha ka see töö, mida varem tegid mehed. Suur hulk naisi asus meeste asemel tööle tehastes ja kaevandustes (naiste tervis sai ka oluliselt kahjustada nt: laskemoona tehases, laskemoona valmistades, muutus paljude naiste nahk kollaseks ning sissehingatavad aurud ja tolm kahjustasid kopse ning soodustas kasvajate teket), palka said nad aga sama töö eest tunduvalt vähem, kui mehed omal ajal. 2. Mis neid põhjustas? Probleemi algataja oli pidev meeste, kui inimressursi vajadus sõjas, seega olid paljud mehed lihtsalt sunnitud jätma oma pere ja töö ning minema teenima oma riiki. Töökohti aga ei saanud jätta täitmata, seda pidid asendama naised. Mõniti survestas mehi osalema sõjas ka teadmine ning kohusetunne, kuna kui riik peaks sõja kaotama hakkavad kehtima uued nõudmised ning kohus...
Gorman pakkus Jacksonile 1000 dollarit, selle töö eest. Jackson jäi nõusse, kuid tahtis 200 dollarit ettemaksuks et see panka saata, et ta tühjade kätega ei jääks.Vahepeal olid mõned takistused, Boyd ei usaldanud Jacksonit jne. Lõpuks läks Jackson Bretti juurde vahetust tegema, Boyd oli talle seifi koodi öelnud ja ta sai sella lahti, kuid viimasel hetkel ta avastas et selle nn pistoda karbi sees on hoopis pomm, ta võttis puudritoosi sealt ära ja pani selle karbi sinna seifi, natuke enne põgenemist nägid valvurid teda ja tekkis rüselus, nad läksid sinna kabinetti kus oli seif ja toimus plahvatus, kaks valvurit said surma ja Jackson põgenes. Kuid enne põgenemist peitis ta puudritoosi postamendi juurde ära. Kui nad tagasi jõudsid uurisid Gorman ja Boyd kas ta sai puudritoosi, ta vastas et ei, et enne käis plahvatus ja kõik lendas vastu taevast. Boyd ja Gorman olid väga vihased ja sidusid ta
Atlandi hoovuseta Tugeva El Nino puhul: troopilises Vaikses Ookeanis leiab aset oluline soojenemine 10: Avatud lainetsükloni korral asetseb aluspinna ilmakaardil soe sektor: eespool arenevat külma fronti. Vastavalt lainetsükloni elutsükli mudelile on tormisüsteem kõige intensiivsem: süsteemi okludeerumise alguses Teine nimetus kiire ja plahvatava tsüklogeneesi kohta on: pomm Kui aluspinna madalrõhualale voolab rohkem õhku, kui ülal õhu divergentsi tõttu ära voolab, siis aluspinna rõhk madala keskme lähedal: kasvab Kui ülakihtide külmaõhu bassein eraldub põhivoolust, siis kutsutakse seda piirkonda: äralõigatud madal Pikkade lainete lainepikkus kesk- ja ülatroposfääris on suurusjärgus: tuhanded km Lühilained atmosfääris liiguvad tavaliselt läänest itta, kiiremini kui pikad
Majandusabi Nõukogu). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsaid relvi. NSV Liidul oli tavarelvastus – tankid, kahurid, lennukid), Ühendriikidel aga tuumapomm. Nõukogude luurel õnnestus varastada tuumapommi tootmist puudutavad dokumendid ning 1949. aastal katsetas NSV Liit edukalt pommi. 1952. aastal proovisid Ühendriigid vesiniku- ehk termotuumapommi. See pomm oleks ulatuslikumalt kasutatuna ohustanud kogu maailma. Lääneriigid mõtlesid relvastumise kõrvalt ka kodanikele, kuid NSV Liit mitte. Tuumarelvade olemasolu hoidis ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1946. aastal alustati kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi valitseva kodanliku Rahvusliku Rahvapartei vastu. Alguses oli ülekaal Rahvusliku Rahvapartei poolel, hiljem aga kommunistide poolel. Kommunistid said abi NSV Liidult. 1948. aastal toimus kodusõjas pööre
(viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis kuidas raha kasutada · 1948-1949 o Berliini blokaad saksamaa lõhestumine kaheks riigiks Külmsõda oli ajajärk kui saksamaa oli lõhestatud kaheks. · 1949 o Lõhkes kaks pommi Nõikogude liit teatas oma I aatompommi katsetusest II pomm oli hiinlaste, lõppes hiina kodusõda ning hiina jagunes kaheks · Mandri-Hiina (kommunistlik Hiina rahvavabariik)kommunistliku toetusega · Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega. o Tekkisid sõjalised blokid: NATO USA ja 12 lääneriiki 1949 Varssavi lepingu organisatsioon 1955 · VMN vastastikuse majandusabbi nõukogu
majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti liitus 1991.a. 4. USA sisepoliitilised probleemid peale II MS. V: 1)Makartism. 2) Võitlus rassilise võrdsuse eest. 3) Poliitilised mõrvad. 4) Noorsoomäss. 5) Watergate afäär. 6) Terroriprobleemid - * 1993.a korraldati esimene pommiplahvatus NY Maailma kaubanduskeskuses. * 1995.a Oklahoma linnavalitsuse juures plahvatas autopomm. * 1996.a Atlanta OM ajal plahvatas pomm Olümpiapargis. * 2001.a rünnati Maailma kaubanduskeskust NY-s. 5. USA majandus peale II MS. V: II MS lõpp tõi kaasa probleeme: 1) töötute arv suurenes. 2) raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Majanduse arengule aitas kaasa Marshalli plaan, anti abi Euroopa riikidele,sest selle raha eest osteti ka USA-le tööstusseadmeid. Maj.kriisi põhjus: suured sõjalised kulutused , nafta hinna järk kasv
Pärtast tulekahju leidsid päästemeeskonnad 200 inimest, kes istusid Seidnitzeri väljakul asuva madala tiigi kaldal. Nad kõik olid surnud. Paljud inimesed surid võrdlemisi valutult hapnikupuudusesse või suitsumürgitusse, osa jällegi keesid ära, kui lõhkenud veevärgitorudest paiskus tulikuum vesi keldritesse. Sõjavangid pandi hukkunuid kokku korjama. Paljusid polnud enam võimalik identifitseerida. Ühte keldrisse kukkunud pomm tappis 200 inimest, jättes neist järele vaid poole meetri sügavuse verest, luudest ja lihast koosneva tiigi. Algul veeti hukkunute surnukehad linnast välja ja maeti ühishaudadesse. Kuid see lõpmata vaevarikas töö kestis nädalaid. Lõpuks tuli lagunema hakkavad laipad põletada linnaväljakutel. Teine maailmasõda tõi miljonitele inimestele uskuumatuid kannatusi ja põhjustas loendamatuid ohvreid. Kahtlemata oli Dresdeni purustamine selle sõja üks koletuslikumaid peatükke
a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954.a avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, kus kirjeldati Moskva jõu- ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Teaduse ja tehnika edusammud: teaduse areng kajastas vahetult peale sõda paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti ilmekalt avaldus see tuumafüüsikas, kus kõik jõupingutused olid suunatud tuumapommi loomisele. Pomm valmis 1945.a Robert Oppenheimeri juhtimisel ja seda prooviti Jaapanis ning kogu maailm nägi selle tapavõimet ja võib-olla selle pärast jäi ära ka kolmas maailmasõda. Siis kui NSV Liit andis oma pommi valmimisest teada 1949.a siis teadlased juba teadsid et on võimalik luua palju võimsam relv ehk vesinikupomm. Hävitustehnikale lisaks oli sõda tõuganud tagant ka lennundust, kosmonautikat ja arvutite loomist. Arvutitehnika arengule andis
need vabatahtlikud. Poissmehed kantsid isatapja kraed. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Kõik, mis on, pole iseendast mitte midagi ning omandab tähenduse kui üldse, siis üksnes ettevalmistusena millelegi alles järgnevale. 8.1. Teised teosest Minule isiklikult jäi mulje, et teose mõistmisel oli olulisem kirjutatud tihti hoopis ridade vahele näiteks see, kui Jaak veetis Virvega öö ja nende maja tabas pomm. Hoolimata sellest olid mõlemad õnnelikud, sest nad olid elus. Kirjanik viitab sellele, et tuleb osata ka vähesest rõõmu tunda, sest kunagi ei või kindel olla, kui kauaks seda jätkub. Samuti räägitakse pikalt ja laialt sellest, kuidas Juss pingutab, et eksameid sooritada, saab sellega väga edukalt hakkama, kuid otsustab sellest hoolimata mitte sinna kooli tagasi minna Jussil oli püsivust, et pingutada lihtsalt
Plaan "Barbarossa" Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu. Planai kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Holokaust juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja ta poolt okupeeritud aladel 1935-45.a. Jaapani tuumapommitamine sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva tuumapommi. 6.aug.1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9.aug. Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. Jaapani kapituleerumine 10.aug.1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2.sept. allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 7. Miks/kuidas oli II maailmasõda totaalne sõda ? Selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud
Üks maja Laial tänaval oli rusudeks, see oli rohkem Toomemäe poole. Selle maja rusudest kaevati välja ellujäänud väike naine ja laps. Botaanikaaias oli hävinenud üks elumaja. Seal elas minu klassikaaslane Enn Lipmaa. Talle oli pidanud üks klassivend külla tulema ja ta läks sõbra poole vaatama, et kuhu too jäi. Tagasi tulles oli tema maja rusudeks ning terve pere surnud. Ahervare ainult suitses. Saatsime ta Tallinna sugulaste poole. Oli teine näost kahvatu, lõug värises. Üks pomm kukkus apteegi juurde ning ei lõhkenud. Koolimaja, mis seal lähedal oli, ning kogu tänav suleti. Tunnid jäid ära. Olid olnud voodis pikali ning raudvoodi otsad hoidsid rusud neist kõrgemal. Kokkuvõtteks Niisiis rääkis vanaema minu kaudu oma loo. Tal on väga palju huvitavaid mälestusi veel,aga see oli põhiline lugu.
AJALUGU Hitleri vastane koalitsioon. Hakkas vlja kujunema Atlandi harta paasil.Sinna kuulusid philiste riikidena USA, Inglismaa ja NSV Liit.NSV Liit ja mned teisedki riigid hinesid Atlandi hartaga ja 42 aasta jaanuaris toimus Washingtonis konverents.Seal osalenud riigid hakkasid ennast nimetama hinenud rahvasteks.Neid hendas vitlus Hitleri vastu.Nad vtsid endale lesandeks videlda kuni Hitleri lpliku purustamiseni,aidata ksteist ja teha koostd.Sja jooksul Hitleri vastane koalitsioon pidevalt laienes,nt hines sellega enamik Kesk-ja Luna-Ameerika riike.Need ei osalenud kll otseselt sja tegevuses,aga aitasid majanduslikult Hitleri vastu videlnud riike.Koalitsioon laienes ka sja lppfaasis kiiresti,kui osa Euroopa riikidest vabanes Hitleri vimu alt.Ja osa Hitleri liitlasi kuulutas talle sja.Nt.Soome ja Bulgaaria,Prantsusmaa,kui ta oli vabastatud. Hitleri vastase koalitsiooni majanduslikuks alustalaks oli USA.Sjaliselt oli kige suurem koore...
Peeter nõustus Antsu ettepanekuga. Kaasusest ei ilmne, et Peeter soovinuks ilma Antsu poolse kallutamiseta (ettepanekuta) seda tegu ise toime panna. Ants tegi Peetrile ettepaneku (kallutas) tegu toime panna tahtlikult. Teo toimepanemine oli tema eesmärk ning kuna Peeter oli firmaomaniku lennuki mehaanik, siis oli just temal võimalik lennukisse pomm paigaldada. Firmajuhi tapmine on tahtlik tegu (eelpool analüüsitud) ning ka õigusvastane tegu. Seega eeldused täidetud. 5.2.2. KarS paragrahv 22.1.lg 1 ja lg 2 eeldused. Täidetud. Samadel põhjendustel nagu lahenduse p 1.2.2. a ja b 5.2.3. KarS paragrahvi 114 p 7 eeldused. Täidetud. Samad põhjendused nagu lahenduse p. 1.2.1. a ja b. 5.2.4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
