docstxt/14281637299805.txt
docstxt/1297953885131492.txt
docstxt/1303483092115643.txt
docstxt/13170581954545.txt
Teras 45 1050-88 Standardsed tooted 3 Mutter M20x2,5 15526-70 1 4 Polt M20x2,5 7798- 70 1 5 Seib 20 113171- 68 1 Teosta Nimetus: Faili nimetus: s Kontrol lis Poltliide Kinnita s Leht: Tähis: Formaat: TTK 1 IG 10.00.00.00 A4
docstxt/13164607866045.txt
FPõik = = = 1,4kN i 4 Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M= iFm r M = FL= 5,6*0.9 =5,31kNm Jõu Fm jõuõlg r 2 2 2 2 a a 200 200 r = + = + 141mm 2 2 2 2 m 5,31 10 3 Fm = = 9,4kN ir 4 0,141 Jõud enimkoormatud poldile Fmax = F põik 2 + Fm2 - 2 F põik Fm cos = 1,4 2 + 9,4 2 - 2 1,4 9,4 cos 135 10,4kN Lõtkuga poltliide: K Fmax 1,5 10,4 Fp = = = 104kN f 0,15 K-varutegur f - hõõrdejõud kahe detaili kontaktpinnal Vähim läbimõõt: Farv 4F R 600 = = arv [ ] = eH = 400 MPa, A polt d 12 [ S ] 1,5 4 Farv 4 1,3 104 10 3 d1 = = 20,750mm [ ] 3,14 400 Farv=1,3*Fp Polt M24, d1=20,752mm Lõtkuta poltliide:
Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t = 2d saame plaadi laiuse b: b = a + 2t = a + 4d = 308 mm Vastus: Valitakse lõtkuga poltliide M27, mille d1 on 23,752 mm, ava läbimööt da = 28mm ja seibid siseläbimööduga 28 mm, välisläbimööduga 50mm ja paksusega 4mm. b = 308 mm, a = 200 mm, t = 54 mm.
[email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ Järgnevalt kontrollime polt M10 muljumisele. d= 10 mm ja 1=10 mm, =7 mm ehk siis valin 7 mm. Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t= 2d saame plaadi laiuse b: b= a+2t=a+4d= 200 + 4*27= 308 mm Vastus. Valitakse lõtkuga poltliide, poldid M27, mille d3=23,752 mm, ava läbimõõt da=28 mm ja seibid siseläbimõõduga dseib= 28 mm, välisläbimõõduga D=50 mm ja paksusega s= 4 mm; t= 54 mm ja a= 200 mm.
docstxt/129952202482006.txt
Sest tõrkumine on paha, kuna põhjustav majanduslikku kahju ja inimeste vigastusi. Kuidas liigitatakse liiteid ja mis on nende otsatarveks masinates? Defineerida keermesliite (näiteks poltliite) tüüp lahtivõetavuse, tööpõhimõtte ja liite saamise viisi järgi. Liikuvad ja liikumatud liited, kinnisliide, lahtivõetav liide. Liiteid kasutatakse erinevate detailide omavaheliseks liitmiseks. Keermesliide on lahtivõetav liide, milles kasutatakse keermestatud elemente. Poltliide on lahtikeeratav liide, kus mutrit pööratakse poldi suhtes ümber nende ühise telje. Poldis tekib elastne pikideformatsioon ja pikisisejõud (tõmbejõud). Detailide vahel tekib hõõrdejõud. Kirjeldada keermesliite tööpõhimõtet. Liite keermestatud elementide pööramisega üksteise suhtes nende ühise telje ümber tekitatakse liites telgjõud, mis surub liidetavad detailid kokku. Nimetada keermesliidete eelised ja puudused. Eelised koostamise ja lahtivõtmise mugavus,
MHE0041 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Keermesliide A -6 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 11.11.2010 1. Ülesanne Valida ääriku mõõtmed ja arvutada poltliide. Andmed Keevisliite mõõtmed 70 mm x 50 mm M = 1872 Nm q = 2,6kN/m = 2600 N/m l = 1,2m Q = ql = 2600*1,2 = N = 3120 N Materjal teras S355J2H voolepiir ReH = 355 MPa 2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN
osa 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid Mis on põhiliseks inseneri vastutuseks masinate ja konstruktsioonide projekteerimisel? Et kõik oleks õigesti arvutatud, välja mõõdetud ja sobiks ja töötaks omavahel... Kas konstruktsioon vastab nõuetele, on töökindel ja ohutu. Mis on tehniline süsteem ja millistest komponentidest see koosneb? Tehniline süsteem = komponentide kombinatsioon, mis koos töötades tagab mingi ettenähtud funktsiooni täitmise (masin, aparaat, seade, tarind jne.) Koosneb väga-väga-väga paljudest komponentidest. Paha lugu... Koosnevad erineva kuju, otstarbe ja tööpõhimõttega masinaelementidest. Mida nimetatakse masinaelemendiks ja kuidas masinaelemente liigitatakse? selgitab masina koostisosade ehitust ja tarvet, neile sobiva materjali valikut ja tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Liigitatakse üldotstarbelisteks(liited, ajamite komponendid, muud) ja eriotstarbelisteks(t...
Kodutöö 2 Poltliitme dimensioneerimine Üliõpilane: Matr. Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 2. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 F=200 kN Teras−S 235 Polt−8.8 Lahendus 1. Poltliide Poltide asetus 2x3. Poldi läbimõõt M12 Poldi töötavate lõigete arv 1 Teraslehtede paksus 12mm. Kandevõime konntroll Ühe lõike tugevus α ⋅f ⋅ A 0.6 ⋅800 ⋅113 F v ,Rd = v ub = =43.4 kN γM2 1.25 Σ F v , Rd=6 ⋅ 43.4=260.4 kN Poltiaukude muljumistugevus Otsmised k ⋅ α ⋅f ⋅d ⋅t 2.5 ⋅0.513 ⋅360 ⋅12⋅12 Fb ,Rd = 1 b u = =53.2 kN
mutter,hammasratas jne . Joonisel 3 kujutatud hammasratas muudab hambumises ülekantava jõu rummu pöördemomendiks Masinaelement võib olla koost või grupp (kindlat funktsiooni täitev detailide ühendus (pidur, sidur, laager, ülekanne jne). Joonisel 4 kujutatud tiguülekanne muudab teo pöörlemise ristuva võlli pöörlemiseks. Masinaelement võib olla sõlm ehk detailide liide (keermesliide, neetliide, liistliide jne). Joonisel 5 kujutatud poltliide kinnitab detailid liikumatult ja lahtivõetavalt. Masinaelementide liigid on: Üldmasinaelemendid – kasutatakse samadel eesmärkidel erinevate otstarvetega masinates (liited, ajamite komponendid jms). Erimasinaelemendid – kasutatakse vaid teatud spetsiifilistes masinates (mootori väntvõll, nukkvõll, kolvid, kepsud, turbiini labad, kraana konks, peenmehhaanika detailid jne). Masinad, aparaadid ja seadmed sisaldavad tavaliselt nii üld- kui ka erimasinaelemente. Liited
modifitseeritud ja paremaks muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva ja mugavusseadiseid. Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele Kinnitusvahendid Masinaehituses kasutatakse mitmesuguseid viise, et detaile omavahel ühendada. · Keevitamine · Jootmine · Liimimine · Sulatamine · Neetimine · Poltliide · Istuga/pinguga liited Sõiduautode juures kasutatakse nii kere koostamisel, mootori ehitusel kui salongi sisustusel kõiki neid liiteid. POLTLIITED Autotehnikutel tuleb oma igapäevatöös 99% tegeleda erinevate poltliidete lahti võtmise ja kinni keeramisega. Mõnikord asuvad need lihtsas ja kergesti ligipääsetavas kohas. Mõnikord aga väga keerukas kohas ja tihtipeale ka veel millegi taga. Samamoodi tulevad mõned poldid ja mutrid kergelt lahti, samas on osad poldid
Liikumatud liited – vajadus tingitud praktilisest tarvidusest süsteeme koostada ning komponentideks lahti võtta (valmistamisel, transpordil, remondil jne), tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse) KINNISliide = Liikumatu liide, mida ei ole võimalik detaili(de) materjali purustamata lahti võtta nt jootliide, liimliide, keevisliide LAHTIVÕETAV liide = Liide, mida saab detaili(de) materjali purustamata lahti võtta, nt poltliide, liistliide KEEVISLIIDE = kinnisliide, kus kaks või enam detaili on püsivalt ühendatud nende servade KOKKUSULATAMISE teel Keevitada saab METALLE ja TERMOPLASTE Keevisliite saamine: 1. Täitematerjali lisamine – liidetavate detailide ja täitematerjal moodustavad sulanud metalli kogumi, mis jahtudes muundub detailide liiteks; 2. Mehaanilise surve avaldamine detailidele – nn. sepakeevitus on vanim keevituse liik, kus hõõguvate detailide liide saadi sepistamise teel.
Elemendid:vedav ja veetav ketiratas, ……………………………………………. ++ kaater, kett, võnkesummuti, pingutusseade, määrimisseade + kett ei Tulemuseks on keermendatava ava , võlli elemendi libise rattal, ühe ketiga saab käitada mitut ratast, rihmülekandega olemasolu.Kinnitusdetailid:poldid. Keermesliide: võrreldes koormab vähem võlle ja lagreid, võimeline töötama kruviga, poltliide, tikkpoltliide + korduvalt lahtivõetav ja kuumemas keskkonnas – keti kiirus on ebaühtlane, vajab uuesti koostatav, võimalik saada suur pingutusjõud, järelpingutust-liigendid kuluvad, sobib ainult paralleelsetele kinnituskeere on isepidurdav, standardised võllidele, võimalikult horisontaalsete võllide korral, keti võnkumine
Keermisliited Auto juures olevad liitmed ongi just enamused keermisliidetega. Kinnituskeermed : Kasutatakse ühekäigulisi keermeid, mis tagavad isepidurdavuse (so väldivad võimaluse iseeneselikuks mutri lahtitulekuks poldi teljesuunalise jõu mõjul). Keere saadakse, kui üks kujund kruvijoontpidi liikudes moodustab silindri (koonuse) pinnale keermeniidi. Mõõtesüsteemi järgi meeter- ja tollkeermeiks. Koosneb: pea, varb, seib, mutter. Poltliide, kruviliide, tikkpoltliide. Pöördmomenti ülekandvad liited Võll-rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas. Vedrud Mitmesugused vedrud ja puhvrid on elastsed elemendid. Keerdvedrud: materjaliks tavaliselt teras. Lehtvedrud: koosneb erineva suurusega lehtedega vedrupakist, kasutatakse veokitel, maasturitel. Pneumovedrud: kasutatakse õhkpatjades. Torosioonvedrud: võtab vähe ruumi, paindub pöörde, mitte väände peale. Puhvrid -30 kuni +80 Pöörlevat liikumist tagavad elemendid
lukustusega liited Kinnisliited Keevis-, joot- Saamise viisi järgi ja liimliited Aine(te) oleku muutmine Poltliide Plastne deformatsioon Elastne deformatsioon Aine(te) olekut muutmata j deformeerimata ja d f i t Priit Põdra 1. Masinaelementide valdkond ja selle põhiprintsiibid 3 MASINAELEMENDID 4.1. Keevisliited Priit Põdra 4. Ainesliited 4
10. Tuleb sätestada tolerants, sest keermesliidete puhul tuleb tagada: 1) Keermesliite vajalik ist 2) Komponentide vahetatavus. 11. Sisekeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule D2 2) Vähimale läbimõõdule D1 12. Väliskeerme tolerants annab piirhälbed 1) Keskläbimõõdule d2 2) Keskläbimõõdule d2 13. Nimetada keermesliidete põhitüübid. Teha eskiisid, eskiisile panna kõik liite komponendid. 1. Poltliide 2. Kruviliide 3. Tikkpoltliide 1. 2. 3. 4. 5. 6. Kasutatakse, kui: 7. Kruviliiteid 9. Tikkpoltliiteid 1) Ühen-datavate kasutatakse, kui: 1) kasutatakse, kui 1)
Jalgrattaraamide tootmisel). 7. Liist- ja kiilliide (otstarve, eskiis, kommentaarid). On sobivad kasutada individuaaltootmisel, sest piisab universaal-tööpinkidel töötlemisest. Liistud, kiilud valmistatakse piisavalt muljumiskindlaist terastest. Standardsete liistude ja pikikiilude ristlõige b*h valitakse lähtudes võlli läbimõõdust, nende pikkused aga arvestades lubatavaid muljumispingeid. 8. Keermesliidete liigid. poltliide kruviliide tikkpoltliide 9. Klemmliited (liigid): ekstsentrikklemmliide, spiraalklemmliide. Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks, aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht! Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Th=f*i*Fv*d tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv,
2 12 ⋅ l 1 λ 1 = max h 30 n – postivarraste arv η – liitetüübist sõltuv tegur λ1 – postivarraste saledus nõtkelappide vahel a1 – postivarraste raskuskeskmete vaheline kaugus η Klotsid Lapid Koormus Liimliide Naelliide Poltliide Liimliide Naelliide Alaline / pikaajaline 1 4 3,5 3 6 Kesk / lühiajaline 1 3 2,5 2 4,5 Tugevustingimus: σ c,o,d ≤ k c,ef ⋅ fc ,0,d PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 76/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Lappide ja klotside nihkejõud: Vd ⋅ l1
Fb ,Rd 1.5 M2 Kui poldi jõud ei mõju otsakauguse sihis, võib muljumiskandevõime leida otsa- ja äärekauguse suunalisele komponendile eraldi. Kui mitme poldiga liites on iga poldi arvutuslik lõikekandevõime Fv,Rd vähemalt sama suur kui vastava poldiaugu serva arvutuslik muljumiskandevõime Fb,Rd, võib poltide grupi kandevõime leida poltide auguservade muljumiskandevõimete summana. On soovitatav, eriti vastutusrikastes sõlmedes, projekteerida poltliide nii, et poltide summaarne lõikekandevõime oleks suurem kui poldiaukude summaarne muljumiskandevõime. See tagab kandepiirseisundi saabumisel koormuse ühtlase jagunemise poltide vahel ja väldib liite ülekoormamise korral ootamatut habrast purunemist. TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 56/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 10.3 Poldi tõmbekandevõime 0
vastava poldiaugu serva arvutuslik muljumiskandevõime Fb,Rd, võib poltide grupi kandevõime leida poltide auguservade muljumiskandevõimete summana. Vastasel juhul leitakse poltide grupi kandevõime väikseima arvutusliku kandevõimega poldist lähtuvalt. Teras 1 81 On soovitatav, eriti vastutusrikastes sõlmedes, projekteerida poltliide nii, et poltide summaarne lõikekandevõime oleks suurem kui poldiaukude summaarne muljumiskandevõime. See tagab kandepiirseisundi saabumisel koormuse ühtlase jagunemise poltide vahel ja väldib liite ülekoormamise korral ootamatut habrast purunemist. 7.2.4.2 Tõmbejõuga koormatud D-klassi liited 0,9 f ub As Poldi arvutuslik tõmbekandevõime leitakse valemiga Ft , Rd = , (7.9)
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
13.4.1. Keermesliidete elemendid. Keermesliited jagunevad polt-, kruvi- ja tikkpoltliiteiks polt kruvi mutter vedruseib b) c) a) mutter tikkpolt vedruseib a) – poltliide, b) – kruviliide, d) – tikkpoltliide. Keermesliite elemendid on peapoldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid ja keerme lukustuselemendid. Poldid Metallkruvid Seadekruvid A D C D Mutrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
