Elanike tegevusalad: Põlluharimine ja karjakasvatus. Suhtlus teiste piirkondadega peaaegu puudus. Elati naturaalmajanduslike kogukondadena. Positiivsed muutused: Raua kasutuselevõtmine lõi eeldused majanduslikuks arenguks. Kreeklased asusid elama Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia läänerannikule soodustas kaubandus- ja kultuurikontakte. POLISTE RIIKLIK KORRALDUS Poliste elanikkond jagunes: 1) kodanikud · aristrokraadid ( ülikutest suurmaaomanikud ) 2) mittekodanikud · naised · alaealised · võõramaalased · orjad Kodansus oli : vabadel täisealistel ( 30 ) meestel Kodanike õigused : osaleda rahvakoosolekul olla valitud riigiametisse Kodanike kohustused: sõjaväeteenistus ( relvastus tuli ise hankida )
Sparta riigis oli otsene valitsemisviis, kus valitsesid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ning tõid jumalatele ohvreid. Valitsejate hulka kuulus ka Vanemate Nõukogu, kelle valib rahvakoosolek, ning kes kiidab heaks Vanemate Nõukogus vastu võetud otsused. Vanemate nõukogu otsustas riigi tähtsamate asjade üle. Polist võib nimetada üheks demokraatiat iseloomustavaks teguriks. Polised on linnriigid, Kreeka kohta võib poliste näideteks tuua Sparta, Ateena ning Korintose. Poliste kodanikeks olid ainult täisealised mehed. Kodanikeks ei olnud lapsed, naised, teiste poliste kodanikud ja seal elavad võõrad. Selles suhtes polnud Vana-Kreeka väga demokraatlik. Kreekas on esindatud kolm valitsemisvormi, need on : aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Türannia on autoritaarne vägivalla reziim ning hirmuvalitsus
Kreeka-Pärsia sõjad Lähis-Idas kujunes 6. sajandil eKr enneolematult suur PÄRSIA riik. 6. sajandi II poolel eKr allutas Pärsia kuningas KYROS oma võimule Väike- Aasia rannikul asuvad Kreeka linnad. Kreekakeelse maailma liidrikoht läks Mandri-Kreekale. Pärsia hakkas kontrollima ka Hellespontost (väina Musta ja Egeuse mere vahel) ja takistama Kreeka poliste kaubandust. Pärsia soosis kaubanduse ja laevanduse alal hellenite konkurente foiniiklasi, kes olid Pärsia sõltlased ja toetasid Pärsiat oma laevastikuga. Pärsia poolne oht ühendas erinevaid poliseid ja nende vahel kujunes teatav ühtekuuluvustunne. Pärsia kuningas Dareios I vallandas 5. sajandi algul eKr umbes 50-aastase Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgu. 5. sajand eKr aga oli ühtlasi Kreeka poliste õitsenguaeg. Esimesed 20 aastat olid pärslased ründavaks pooleks
4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage kolm elanikkonna rühma. 10 Millised valitsemisvormid olid Kreekas esindatud? Iseloomustage neid paari lausega ja tooge näiteks üks Kreeka polis, kus vastav valitsusvorm kehtestati. 11 Võrrelge Vana-Kreeka demokraatiat tänapäeva demokraatliku riigikorraldusega. Tooge välja sarnasusi ja erinevusi. 12 Iseloomustage Kreeka linnriiki
*spartiaadid täieõigulised kodanikud, kes tegelesid sõjaliste harjutuste ja füüsise arendamisega *perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel
KATRIN LANG RA 51/61 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Milline oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) Arhaika periood(8.-6.saj.eKr.). Kreekas hakkas välja kujunema uus poliitiline struktuur linnriik ehk “polis”, mis haaras enda alla nii linna kui ka selle umber asunud territooriumi. Poliste suurus oli erinev, varieerudes väga suurtest, ligi 9000 ruutkilomeetristest üksustest kuni üsna väikeste, vähem kui 100 ruutkilomeetriste linnriikideni. Varajane poliste tüüp koosnes: kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist, ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Tavaliselt paiknes see turukvartalite vahetus läheduses ning seda ümbritsesid mitmesugused ametiasutuste hooned(nt
siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: a) Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele
siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: a) Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele
Arhailine e kolonisatsiooni · Sparta · Esimsed · Philippos II 800-500 eKr · Balkani · Argolis olümpiamängu poolsaar · Epirus d 778 eKr · Poliste tekkimine · Kreeka tähestik Klassikaline 500 336 eKr · Sparta · Kreeka-Pärsia · Sophokles · Balkani · Ateena sõjad · Aristoteles
tagant. Tänapäeva Eestis on meil esindusdemokraatia, kus rahvas valib omale valitsejad ja hääletab tähtsamate küsimuste puhul (nt siis kui oli küsimus kas Eesti liitub Euroopa liiduga) Pani alus teatrikunstile. Veinijumala Dianysuse auks hakati korraldama teatrietendusi mis toimusid kaks korda aastas ja etendusteks olid komöödiad kus naerdi enamasti poliste valitsejate üle. Pandi alus teaduslikule maailmavaatele ehk filosoofiale. Sinna alla kuuluvad: matemaatika – Pythagoras Need on ka arstiteadus - Hippokrates tähtsamateks loodusteadus - teadussaavutuskek filosoofia - s
rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta rahvakoosolekutest (umbes 10% elanikkonnast). Kodakondsuseta olid võõramaalased, orjad ja naised. Mitmetes polistes ei loetud kodanike hulka ka kõiki mehi, vaid ainult neid, kes olid piisavalt rikkad, et endale
ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD ptk. 20 lk. (141-146) 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (Sass The Great) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna)
*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti.**Vana-kreeka religioon-*jumalad inimese sarnased(antropomorfsed)*jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude.*suhtlevad jjumalatega templites*oraakel- ennustamise koht*jumalatega suhtlemis viisid:1.usupidustused(dionüüsia ja olümpia).2.müsteerium-salajane usukultus(orpheuse müsteerium)
• Aristokraadid • Kõige rikkam osa elanikkonnast • Töö tegid ära orjad • Tegelesid peamiselt poliitikaga ja kultuuriga • Elukorraldus • Perekonnas võim meeste käes, naine peamiselt kodune • Poistel koolikohustus ja kaitseteenistus • Tütarlaste haridus perekonna otsustada • Peamiseks riietusesemeks kitoon ja pealisriie Sõjad Pärsiaga • Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike-Aasia linnriikideni • Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega • Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu
küsimusele. Algaineks peeti muu hulgas õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algaianest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales oli rännanud idamaades. Ta paistis silma sellega, et oskas päikesevarjutuse ette ennustada. 5. Ateenas tõusid filosoofide huviorbiidile, mitte enam inimese käitumise ja moraaliküsimused, vaid hakkati arutama selle üle, et mis peaks olema poliste sobivad seadused. Mõnedki jõudsid veendumusele, et ühiskonna seadused pole mitte jumalate määratud, vaid põhinevad inimeste omavahelistel kokkulepetel. 6. Hellenismi perjoodil hakkad filosoofia huvituma inimese probleemidest, kuidas saavutada õnne ja hingerahu. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimeste hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi
Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted Pheidias- Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur Pindaros-Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik Myron- kreeka kujur ja pronksivalaja Sappho-Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, Aischylos-vanakreeka tragöödiakirjanik Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel
Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinus poliste analüüsist. ÕIGED VALED Ta jaotab erinevaid ÜKS Monarhia Türannia riigikordasid nii: VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm (30.10.2013) http://www.annaabi.ee/TabelSokratesPlatonAristotelesm25091.html (30.10.2013) http://www.annaabi
rahvakoosolekul Mõtlemiseks... Demokraatia pole kaugeltki ideaalne valitsemisvorm. Winston Churchill on öelnud: "Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Sõnastage demokraatia puuduseid ja tooge selle juurde näiteid tänapäevast. Valitsemisvormid Kreekas Lõpetage skeem (töölehel). Abiks õpik lk 102-103 ja 106. Aristokraatia Demokraatia Türannia Töö allikatega Loe läbi 6 allikat Kreeka poliste riigikorra teemal ja vasta kirjalikult allikate lõpus olevatele küsimustele. Ateena linnriigi ilme Keskuseks agoraa Periklese ajal ehitati võimsad müürid Pireus oli suurim sadamalinn Kreekas Akropol; Propüleed; Parthenon; Erechtheioni tempel; Athena pronkskuju Sparta Lõuna-Kreekas Lakoonika ja Messeenia maakond 4 suuremat kindlustatud küla, linna välja ei kujunenud Kodanikkond ehk spartiaadid Vabad mittekodanikud ehk perioigid
Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused.
asuva Olümpia pühas hiies Altises. Võistlused toimusid iga nelja aasta järel ning seal osalesid ainult mehed, kes austasid jumalaid ning ei olnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge treenima 10 kuud enda kodukohas ja sellele järgnes 30- päevane eritreening Elises. Nende treening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Mänge peeti Zeusi auks, võitjale pandi kaela suur pärg. Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat, kes teatasid mängude toimumisaja ning kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion, mis mahutas esialgu 20 000 inimest, hiljem üle 40 000 pealtvaataja. Pealtvaatajad võisid olla täisvabad mehed ja vallalised naised. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma ( erandiks oli Demeteri
ühtekuuluvustunne Kreeka Pärsia sõjad, Maratoni lahing esimesed olümpiamängud (776 eKr) ühiskonna kihistumine Kreeka kolooniad Väike-Aasta rannikuni linnriikide kujunemine o Klassikaline ajajärk (500 330 eKr) Kreeka kultuuri õitseaeg (kunst, filosoofia, kirjandus) Peloponnesose sõjad (Kreeka poliste vahel) Ateena akropol filosoofid (Sokrates, Platon, Aristoteles) demokraatia hiigelaeg o Hellenism (330 30 eKr) Kreeka kuulus suurte impeeriumide koosseisu (Makedoonia, Rooma) eeskujuks (kreeka keel) Kreeka usund segunes Idamaade mõjutustega · Trooja sõda o ca 1200 eKr o Trooja kuninga poeg Paris röövis Sparta kuninganna Helena
Peloponnesose sõda - 431-404 eKr Hellenismiperiood - 338-30 eKr KREETA kujunes 2000-1400 eKr. lineaarkiri A, mida tänaseni ei osata lugeda. lossid olid kindlustamata. kunstis valitses rahumeelsis - kujutati naisi, pidustusi. kultusloomaks härg. austati jumalannasid võimukandjateks preestrid, kuningad. MÜKEENE kujunes 15. saj. eKr. lineaarkiri B, mis on tänaseks täielikult desifreeritud. lossid asusid linnadest kaugel. kunstis kujutati sõda ja võitlusi. Valitsemine poliste korraldus (102-109) Religioon tähtsamad jumalad, nende austamine, templite roll Pidustused olümpiamängud, teater (iseloomulikud jooned, tähtsus) Filosoofia ja teadus tähtsamad filosoofid ja nende vaated, teadusvaldkonnad ja nende esindajad, tähtsus Hellenism perioodi üldiseloomustus, näiteid linnade ja kultuuri arengust. Antiikaja maailmaimed - Giza püramiidid - Babüloni rippuvad aiad - Zeusi kuju Olümpias - Halikarnossose mausoleum - Rhodose koloss - Pharose tuletorn
Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka piraatluse teel. Algas intensiivne raharinglus ning väiksemate maaomanike laostumine. Kehvemad jäid
Ateena Mereliit saadeti laiali. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk, mis lõppes 371. a eKr, kui Teeba riik purustas spartalased. 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Nad austasid kreeka kultuuri ja võtsid selle eneste jaoks üle. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Ta oskas Kreeka poliste omavahelistest tülidest kasu lõigata. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur) (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna).
suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, turuplats Aristokraatia - valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit. Poliste ratsavägi. Deemos ehk lihtrahvas. Sinna kuulusid vabad käsitöölised, kaupmehed, talupojad. Nad omasid ka orje ning neilgi lasus võlaorjuse oht. Tegid kehalist tööd. Poliste jalavägi. Orjad umbes 1/3 elanikest. Sõjavangid,võlaorjus. Tegid rasket füüsilist tööd sõudsid, töötasid kaevandustes, põllutöö, aga ka arstid, teenijad, ammed. Oligarhia võim ühe või kahe aristokraadi klanni käes. Türannia võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes
Mükeene: Lineaarkiri B, tugevad kaitserajatised, sõjaline funktsioon 4. Iseloomusta tumedat ajajärku (3) lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine 5. Millal ja kus toimusid esimesed. Olümpiamängud, kellele olid need pühendatud? 776 eKr, Vana-Kreekas, jumal Zeusi auks 6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused
Aristokraadid vabad ja täieõiguslikud kodanikud, kelle ülesandeks oli juhtida rahvast ja koguda andamit. Talupojad omasid üldjuhul kodanikuõigusi, ülesandeks oli põlluharimine(rendi maksmine). Käsitöölised neid hinnati talupoegadest madalamalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigustest ilma jäetud. Ülesandeks oli käsitööga tegelemine. 4. Kellel olid kodanikuõigused polises? Mis kohustused olid poliste kodanikel (2 kohustust)? Polistes olid kodanikuõigused põliselanikel ja vabadel täiesealistel meestel. Kohustused : *sõjaväeteenistus ja *rahvakoosolekutel osalemine 5. Kellele ei kuulunud kreeka polistes kodanikuõigusi? *naistele; orjadele; võõramaalastele(barbaritele) 6. Nimetage 3 Vanas-Kreekas tekkinud teadust(va filosoofia). Matemaatika(Phytagoras), ajalugu(Herodotes), meditsiin(Hippokrates). 7. Nimetage 3 jumalat või jumalannat Vanast-Kreekast
VANA-KREEKA FILOSOOFIA JA JUMALATEGA SUHTLEMINE Filosoofia - teadusliku maailmavaate sünd Vana-Kreekas Filosoofia kui täiesti uus mõtteviis tekkis Vana-Kreekas u. 6. sjandil eKr. Varem andsid maailma toimimise küsimustele vastuse religioonid. Religioossed seletused kandusid müütide vahendusel edasi põlvest-põlve. Inimesed korraldasid müütidega seotud toiminguid e. riitusi. Müütilised maailmaseletused valitsesid varasemas ajajärgus kogu maailmas. Arhailise ajajärgu lõpul toimusid kreekas muudatused: -olemasolevaid müüte ei kirjutata lihtsalt üles, vaid nende sisu seotakse kahtluse alla. (Poliste teke) Kujuneb uut tüüpi vaimsus, mis hakkab otsima uusi ratsionaalselt põhjendatavaid lahendusi maailmakorraldusega seoses tekkivatele küsimustele. Kriitiline suhtumine ühiskonda kanti üle ka jumalatele. Esimesed Kreeka filosoofid olid loodusfilosoofid - huvitusid loodusest ja looduses toimuvatest muutustest. Esimesi filosoofe ühendas arvamus...
vastu kui ka naiste õiguste võrdsustamiseks meestega. Kosmopolitistlik maailmavaade on suuresti hoogu saanud tänapäeval küllaltki paratamatust globaliseerumisprotsessist. Mida rohkem on riikidevahelisi liite ning nende majandus ja kultuur segunevad aina rohkem ühte, seda levinumaks muutub ka kosmopolitistlik ideoloogia. Siiski on ka see mõiste suhteliselt vana ja pärineb juba antiikajast, kus nii mõnedki inimesed ei olnud rahul poliste piiratuse ja eraldatusega ülejäänud maailmast. Laias laastus võib kaasaegsed kosmopoliitilised lähenemised jagada neljaks üksteisest üsna erinevaks mõisteks: ─ poliitiline kosmopolitism pooldab ühtset globaalselt valitsetud ühiskonda ─ kultuuriline kosmopolitism rõhutab multikultuursuse olulisust ning iga kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele
võiduga. Plataia lahing 480 ekr. Pärslased rikkusid kreeklaste veevarustuse ning kreeklased pidid omale uue laagri leidma. Päärslased jälitasid neid ja lõpuks ründasid mägedes. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad ja pronksist kilp tagasid neile võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said ateenlased. Peloponnesose sõda Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale.
kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30.ndast eluaastast võis ta saada valituks mõnda riigiametisse. Kumbki riik ei pidanud kodanikeks alla 30 aastaseid mehi, naisi, mittekreeklaseid ja orje.
et nii Ateenas kui Spartas ei kuulunud naissoost persoonid kodanike hulka. Naiste ülesanneteks olid mehe vajadusi rahuldada, tuua ilmale järglasi ja kasvatada tütarlapsi. Kuna naised ei saanud haridust, oli nende arusaam maailmast puudulik. Üksnes Spartas pöörati mingil määral rõhku tüdrukute kehaliste võimete arendamisele ning nad läksid mehele hiljem kui Ateenas. Olles nüüd käsitlenud nii Sparta kui Ateena poliste kodanike positiivseid ja negatiivseid jooni, oleksin ise pigem Ateena kodanik. Selle põhjusteks tooksin välja selle, et nende riik oli demokraatlik nii nagu tänapäevalgi paljud riigid ja seetõttu said Ateena polise kodanikud ise tegeleda riigi jutimisega, mitte valida selleks kolmandaid isikuid. Samuti meeldib mulle see, et Ateena ühiskonnakorraldus võimaldas inimestel arendada isiksust. Füüsiliselt aktiivne inimene peab ka arukas olema, muidu ei ole võimalik riigi edasine areng.
Vana-Kreeka olümpiamängudel võisid võistelda ja võistlusi jälgida vaid mehed. Barbareid Olümpiasse võistlema ei lubatud. Alles aastal 394 pKr keelas Rooma keiser, kelle võimu all Kreeka tol ajal oli, olümpiamängude pidamise. 3 ' Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Pidustused kestsid algselt ühe, hiljem aga viis päeva. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud
geruusia ehk vanemate nõukogu koosne 30-st üle 60-aastased spartalasest, kes andsid kuningatele nõu. Kogu valitsemist ja ühiskonnakorda kontrollisid viis efoori, kes kontrollisid ka kuningate tegevust. Basileus oli Vana-Kreeka maakonnajuht. Nendest said hiljem kuningad (imperaatorid). Basileusteks valiti peamiselt aadlikke. Apella – ehk kõikidest spartalastest koosnev rahvakoosolek. 7. Selgita, kes või mis olid Sparta armees 1) hopliit ja 2) faalanks. Hopliit oli poliste sõdur. Raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Hopliitide lahingurivistu oli faalanks. 8. Iseloomusta spartiaadi elu eri vanuses. Kirjelda, mille poolest on pöördelised spartiaatide elus: 1) sünd; 2) seitsmes eluaasta; 3) kahekümnes eluaasta; 4) kolmekümnes eluaasta; 5) kuuekümnes aluaasta Kõik spartiaaadid pidid läbima ühise kasvatuse. Vastsündinutest jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised tapeti
3. Daatumid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 eKr 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr) 9) Roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse 30 eKr 4. Poliste valitsemine, Ateena ja Sparta 5. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu 6. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Vali omal valikul vähemalt 5 jumalat, kelle tegevust ja kaitsevaldkonda tutvustad 7. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus, teater, filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 8. Olümpiamängud 9. Hellenism mis see oli? 10. Teadus (ajalookirjutuse algus, meditsiin, matemaatika)
hakkasid linnriigid värbama võõrsilt elukutselisi sportlasi, kes olid valmis kasutama ka alatuid võtteid. Pealtvaatajaid ei paelunud enam jooks ega viievõistlus, vaid hoopis rusikavõitlus, maadlus ja kaarikute võiduajamine. Pärast seda, kui Rooma oli alistanud Kreeka, algas 146. aastal ema olümpiamängude Rooma ajajärk. Nüüd võisid mängudes osaleda kõik Rooma riigi kodanikud. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna. Siin kontrollisid
Tavaline Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, mis oli madal, kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel ehitati kõrgele mäe tippu. Pühamu keskpunktiks oli altar. Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks. Templite ehitamine otsustati polises ühiselt, sest see oli linnriikide silmapaistvaim ehitis. Need näitasid poliste jõukust ja võimsust, samas pidi andma neile taevase kaitse. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale ning linna peatempel oli pühendatud linna tähtsaimale kaitsejumalale. Hoovi tagaolevasse templihoonesse said vaid preestrid ja templiteenijad. SURMAJÄRGSUS Kreeklased ei pannud erilist rõhku elule pärast surma ning arvasid, et peale surma lähevad nad allmaailma Hadese juurde, mille väraval valvas kolme peaga koer nimega Kerberos
· Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu.
Sellest perioodist pärineb ka ajalookirjutiste algus, kui Herodotos, ajaloo isa, pani kirja esimese sellelaadse teose "Historia". HELLENISMIPERIOOD 4. saj keskel eKr tugevneb Balkani poolsaare põhja osas kreeklaste sugulasrahva makedoonlaste riik. Philippos II (valitses 359-336 eKr). Tema ajal sai Makedoonia omale väga tugeva sõjaväe. Võttis kasutusele uue lahingurivi makedoonia faalanksi. Nii alistas ta Chaironeia lahingus 338. a eKr mitmete Kreeka poliste ühisväe. Lüüasaamise lõpptulemusena lõppes Kreeka poliste iseseisvusaeg. Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) surus maha Kreeka poliste vastuhaku. Alustas oma sõjakäiku idamaadesse aastal 334 eKr (kestis kuni 325. a eKr). Võimsaim vastane on Pärsia. Aleksander vallutab Väike-Aasia, Foiniikia linnad ja Egiptuse (rajab viimasesse ka Aleksandria linna). Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt
ARHAILINE 7saj lõpul olid ranged kohmakad pikaksvenitatud põhiplaaniga raaglina dooria stiilis ehitised. KÕRGKLASSIKA 470-400 valmis ateena akropol Ehitati athenale pühendatud parthenoni tempel ja erechtion. HILISKLASSIKA 4 saj ja kuigi säilisid osad eelmise perioodi jooned, oli suund rafineerituse, toretsuse ja kolossaalsuse poole. Dooria stiil kaotas oma tähtsuse, templiteehitus polnud enam nii oluline vaid tehti ühiskondlike ehitisi (teatrid) ning monumente. ARHAILINE kadus poliste süsteem, kunst oli sõltuv valitsejast. SKULPTUUR Kreeka skulptuur saavutas täiuslikkuse 4,5 sajandil, kujutati palju mehi kuna aus oli mentori õpipoisi suhe. Materjalideks puu, kivi, marmor, pronks. Hea ülevaade tänu rooma koopiatele. ARHAILINE450 Tugevad oriendi ja egiptus emõjud. Kujud jäigad, peenemalt on välja töötatud juuksed ja voldistik. Tuntud kurosedM ja koredN. Neil olid juuksed lokkides ja näol arhailine muie
kooskõlas meie väärtustega ega meie õiglustundega? Kuhu meie Eesti ühiskond kuulub, jätan lugupeetud lugeja otsustada. Eetika ja poliitika sobimatus tundub meile olevat iseenesestmõistetav ning ainsaks õige käitumise kriteeriumiks on jäetud seaduste järgimine. Ometi on eetika Euroopa kultuuriruumis juba rohkem kui kaks aastatuhandet olnud poliitika ja õiguse vundamendiks. VanaKreeka poliste tavade kohaselt on poliitika ja eetika lahutamatud, seega eetiliselt õige on ka poliitiliselt õige. Ent poliitikas kehtivad teised reeglid kui eetikas piiriks on loomulikud õigused. Poliitika liikumapanevaks jõuks on inimeste erahuvid avaliku sfääri korrastamisel, kuid poliitika ei piirdu erahuvidega. Erahuvide kokkupõrkel poliitilisel areenil peaks neist kompromisside
4)Mõisted akropol - kaljunukile rajatud kindlus agoraa - koosoleku ja turuplats amfora-savinõu, mida kasutati õli, veini,vee vms säilitamiseks polis-linnriik aristokraatia-parimate valitsus demos-rahvas türannia-ainuvalitsus sümpoosion- ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. Spartiaat-Sparta kodanikkond Heloot- orjastatud põhielanik Komöödia-lõbusa lõpplahendusega näidend Tragöödia- ehk kurbmäng, traagilise lõpplahendusega 5) Poliste riiklik korraldus (Ateena ja Sparta oma) Sparta ja Ateena olid kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja võõramaalased jäid kodanike seast välja. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli riigi kõrgeid võimuorgan. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud.
Nad esitasid südistuseks selle, et Sokrates ei tunnista linna jumalaid vaud uusi deemoneid ja tutvustab neid ka noortele. Siiski võib tagantjärele öelda, et kogu süüdistus oli fabritseeritud. Tänapäevani pole kahjuks süüdistuskõnede tekste säilinud kuid oletatakse, et süüdistajad juhtisid kohtunike tähelepanu eelkõige Sokratese tegevusele nende arvates demoliseerivale iseloomule. Edasi esines Sokrates kaitsekõnega. Kohus tunnistas ta süüdi. Kreeka poliste kohtupraktikas oli levinud tava mille kohaselt süüdistatav esitab pärast süüdimõistmist ise karistusmäära. Sokratesel oli võimalus Ateenast pagenduses lahkuda või mürgi joomise läbi surm. Siiski valis Sokrates suremise kuna siis jäb au alles. 3 Filosoofile on Sokratese arvates üldse omane surma pigem soovida kui karta, sest keha on
hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV olümpiamängudeni. Hiljem tuli juurde veel palju alasid. Olümpiamängud kestsid kuu aega (üldiselt septembris), kuigi võisteldi ainult viiel päeval. Mänge vaatas 150 000- 200 000 inimest. Võitja sai auhinnaks oliivipuu pärja. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud peeti aastal 1896. Olümpiamängude korraldus Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat. Nad teatasid mängude toimumisaja ja kuulutasid 3 kuuks püha rahu, et võimaldada kõigile soovijaile takistamatu läbipääs Olümpiasse. Mängudest võis osa võtta iga vaba kreeka mees, kes austas jumalaid ja polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge 10 kuud treenima kodukohas. Sellele järgnes veel 30-päevane eritreening Elises.
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
· Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine · aristrokraatia tekkis Kreeka polises, kus toimusid rahvakoosolekud · rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu.
parim: ületada teisi nii riigiasjus, lahinguväljal kui ka rikkuses ja luksuses. *See suhtumine avaldub varases kangelaseepikas ja ka hilisemas Kreeka luules. *Aristokraadid arvasid, et nende tublidud andis õiguse ka andamit koguda. 1.4 Kreeka linnriigid, nende valitsemine. (102-105) *Kreekas kujunes linnaühiskond. Linnad olid määrava tähtsusega, kuigi enamik inimesi elas maal. *Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik e. polis. Polis oli enamasti üsna väike kogukond. Suuremate poliste rahvaarv ei ületanud 30 000-40 000 inimest. *Ateena ja Sparta olid erandid. *Kõik linnriigi elanikud e. kodanikud osalesid linnriigi valimistel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe. *Kõigil kodanikel oli ka õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. *Igas linnas oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas rahvakoosolekutest olulisematki rolli. Olulisemad küsimusedarutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele,
akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Hellenistlikes linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enamvähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid. Näiteks Egiptuse talupojad jätkasid tööd riigivõimu range bürokraatliku kontrolli all nagu juba aastatuhandeid tavaks, ainult nüüd laekusid maksud kreeka-makedoonia valitsejatele.
Efesoses, Alikarnassose mausoleum, Rhodose koloss. Mõisted: Helleen vanaaja kreeklased, nimetusega eristati kreeklasi barbaritest hellenism ajajärk Kreeka ajaloos A. Suure vallutusretkedest Rooma võimu kehtestamiseni barbar võõramaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas polis tüüpiline Vana-Kreeka riigivorm, hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga hetäär kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas bulee Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest heloot orjastatud põliselanik Sparta linnriigis pedagoog lapse/poisi juhendaja propüleed väravaehitis Vana-Kreekas Knossos palee Kreeta-Mükeene tsivilisatsioonist, majandus- ja kultuurikeskus Parthenon Ateena akropolil asuv jumalanna Athena tempel Museion muusade pühamu, hellenistliku Egiptuse kuningate asutatud suur teadus- ja kultuurikeskus Aleksandrias Kükloopilised müürid - ?
Niteks kujunes Ateenast demokraatlik riik viiendal sajandil, kui riigi eesotsas seisis Perikles. Toimusid rahvakoosolekud ja kik kodanikud olid seaduste ees vrdsed. Aristrokraatia - lihtsalt eldes parimate vim. Selle all misteti krgklassi inimesi. Aristrokraatide seast prinesid valdava enamuse riigimeestest kui ka vaimuinimestest. Trannia - ainuvalitseja vim, kui inimene on haaranud vimu riigis tihtipeale lbi vgivalla. Kui riigis olid pingelised olukorrad ja Kreekat vaadates poliste vahel olid arusaamatused ja vastuolud, juhtus tihti, et mni inimene vttis korra oma ktte, kuigi see ti kaasa sjapidamiste tihenemise. 9.Vrdle Antiik-Kreeka demokraatiat tnapeva demokraatliku riigikorraldusega. Nimeta kaks sarnasust ja kaks erinevust. v: Erinevused: Antiik-Kreekas oli kll demokraatia, kuid siiski oli orjade arv vga suur. Samuti ei valinud rahvas endale esindaja riiki juhtima, vaid nad tegid seda suuremal mral ise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
