Kreeta- Mükeene ajajärku iseloomustab Mükeene kultuuri hiilgeaeg, kindlustatud losside rajamine. · Tume ajajärk (1100-800 eKr), mida iseloomustas lossikultuuri kadumine, kirjaoskuse unustamine, rahvaarvu langemine, käsitöö oli primitiivne. Kasutusele võeti raud. Kreeka alfabeet tekkis 9 saj eKr. · Arhailine periood (800-500 eKr) aristokraatia teke, kujunesid välja polised (linnriigid), mis olid tihtipeale sisemiselt väga ebastabiilsed, seetõttu hakati seadusi kirja panema. Rajati kolooniaid viljakamatesse piirkondadesse, arenes orjandus ja kaubavahetus, võeti kasutusele hõberaha drahme. Kõrgetasemelised kultuuriväärtused (Homerose eeposed). esimesed olümpiamängud 776 eKr. Oluline osa on mütoloogial, millest lähtuvad mitmed riitused. Dyonysose kultus, millest arenes välja Kreeka teater. Palju jumalaid
kuid katse Indiat vallutada nurjus. Nüüd pidas ta end juba kogu maailma vallutajaks. Aleksandri varasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealike vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, milleks olid Egiptus, nn Seleukiidide riik (hõlmas esialgu suuremat osa Aleksandri vallutusi Aasias, kuid kahanes siis Süüria piiresse) ja Makedoonia. Viimase võimu all olid ka Kreeka polised (linnriigid). Aleksander Suure vallutusretke ja sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Tähtsaim uus linn oli Egiptuses Niiluse suudme lähedal paiknev Aleksandria, millest sai Vahemeremaade suurim keskus. Levis kreeka arhitektuur, rajati templeid, teatreid ja staadione. Kreeka keelest sai peamine keel peaaegu kõigis selle piirkonna linnades, kreeklased ise olid sealse
2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr
2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine · Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg · Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr · Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. · Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. · Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. · Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr
12 sajandil toimus doorlaste (üks kreeka hõimudest) sissetung. 12 sajandil eKr toimus Trooja sõda, mida kirjeldatakse Homerose eeposes Ilias. Vahepeal nn pime ajajärk – kultuur käis alla. 8 sajandil eKr algas taas tõus ning kujunes välja klassikaline Antiik-Kreeka. Kreeka koosnes sõltumatutest linnriikidest, polistest, mis olid omavahel tihedalt seotud kultuuri ja kaubanduse kaudu – kujunes välja see, mida Inglise koolkond nimetab rahvusvaheliseks ühiskonnaks. Kreeka polised (osa demokraatlikud, osa aristokraatlikud, puhuti valitsesid türannid) olid vabadele kodanikele kuuluvad korporatsioonid, vaba kodaniku elus oli polise asjadel (poliitikal) keskne koht. Poliste sõltumatust väärtustati kõrgelt, seetõttu oli idee ühtsest kreeka riigist või impeeriumist klassikalisel perioodil kreeklastele vastuvõetamatu. Sellest omakorda johtus süsteemi antihegemoniaalne orientatsioon. Enamus linnadest oli orienteeritud kaubandusele. Kolonisatsioon.
Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. esimesed polised hakkasid tekkima 8. saj eKr.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
Türannid ja nende lähikondsed osalesid aktiivselt panhelleni spordivõistlustel Kreekas. Nende teenistuses olid tolle aja kuulsaimad koorilüürikud Simonides ja Pindaros. Pärast Theroni surma (arvatavasti 472) kukutati tema järglane Akragases võimult. Sürakuusa türannia langes aasta pärast Hieroni surma, aastal 465. Sürakuusale allunud Sitsiilia linnad taastasid oma sõltumatuse ja vabariikiku riigikorra. 450datel 410datel aastatel domineerisid Sitsiilias vabariiklikud polised. Mõimsaim oli Sürakuusa, kus kehtis demokraatlik riigikord ja mis laiendas võimu saare sisealadel elavete sikulite üle ning püüdis allutada ka Sitsiilia kreeka linnu. 415 413 tungis Ateena laevastik Sürakuusa vastaste toel Sitsiiliasse ja piiras Sürakuusat, kuid sai sürakuusalastelt hävitavalt lüüa. Dionysios Vanema türannia 406 367 409 algas kartaagolaste suur pealetung Sitsiilias. Sürakuusalased ei suutnud oma liitlasi
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
seadustele, nt kellegi õunapuu maharaiumisele, piirikivi tõstmine. Paljude seaduste rikkumise puhul- sacer esto e lindprii. Vana ühiskonna jälge palju. Inspiratsiooni saadi kreeklastelt. Käisid delegatsioonid lõuna itaalias e magna craecia, oli vallutatud kreeklaste poolt+ osa sitsiiliast. Rooma hakkab kiiremini kasvama. Hakkab võõraid vastu võtma. Roomast saab linn, kuhu võõrad võivad minna ja kuhu sulavad sisse. Väga erinev kreeka kultuurist. Kreeka polised andsid väga raskelt kondakondsust. polis-civitas(kodanikkond, polise vaste). Rooma võtab tänapäeva mõistes rohkem riigi kuju. Roomaga piirnevad alad saavad järk-järgult kodanikuõigused. Civis Romanus- rooma kodanik. Klausel oli juures- sine suffregio- kõige tähtsamates asjades ei saanud hääletada. Civis romanus saab võlusõnaks, mida kõik tahavad. 390 ekr gallide sissetung rooma. Tulid Calliast. Keltide suure ekspansiooni väljatungi ajal
5) Oskid Maakondade nimed on just hõimude nimedest tuletatud. Olulisimat rolli neist hõimudest on olulisim latiinid, nemad moodustasid kujuneva rahva tuumiku ja ajajooksul assimileerisid endasse teised hõimud. Olulised Kreeka ajaloo asjad on nt Kreeka kolonisatsiooni ajad. I kolonisatsioon 8- 6saj eKr, II kolonisatsioon ___, III kolonisatsioon Aleksander Suure ajal. Kreeka kolooniaid tekib palju eelkõige Lõuna Itaalia aladele ja Sitsiiliasse. Need kolooniad olid omaette polised. Olulised on Kreeka linnriigid seepärast et nad avaldasid suurt mõju ka Rooma linnriikide kujunemisele. Kreeklased ise nimetasid seda piirkonda Suur-Kreekaks. 8saj alates elasid Kesk Itaalias Etruuria maakonnas etruskid, kelle etniline päritolu pole selge. Tunnustatuim hüpotees etruskide päritolu kohta on, et nad tulid Väike Aasiast. Rooma aja alguseks olid nad sulandunud teistesse rahvastesse ja nende keel oli hääbunud. 5saj eKr rändasid
627 587) aga olevat muutnud oma võimu hirmsaks türanniaks. Isilkikus elus ohjeldamatu (ta tapnud oma naise ja kihutanud poja majast välja), sundinud ta korintlased karmilt tööle, keelates neil koguni maja ees juttu puhuda, sest kartnud, et plaanitsetakse kurja tema vastu. Samas oli Periandros võimas valtseja ja Korintos üks tugevamaid linnriike toonases Kreekas. Periandros ehitas välja Korintose sadamad ja olevat lasknud rajada laevade üleveotee Isthmose maakitsusest, teised Kreeka polised kutsusid teda vahekohtunikuks oma tülides ja tal olnud sõbrasuhted nii Mileetose toonase türanni kui ka Lüüdia kuningaga Anatoolias. Kuid korintlased vihanud Periandrost ja tema järeltulija kukutati rahvaülestõusuga võimult (u. 585. a.). Seejärel kehtestati Korintoses taas oligarhiline riigikord, kuid Bakchiaadide võimu enam ei taastatud. Mitmetes linnriikides püüti sisesegadusi ja ähvardavat türanniat vältida seaduste
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
