Ajaloo kordamisküsimused Kreeka 1.Mille poolest erines tume ajajärk talle eelnenud perioodist? Tumedal ajajärgu oli Kreeka eelneva perioodiga võrreldes üsna vaene ja mahajäetud maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varan...
1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u...
SPARTA ATHEENA · Sparta riik põhines vallutustel · Ühendas egeuse mere linnriike · Spartalased olid koloonia päritolu · Juhtis mereliitu sissetungijad kes alistasid kogu · Võim oli rahvakoosolekutel lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukodr, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. -------------...
b y has i is c u re as i been n Russi over e d of f o s of Polis a a u lklore h an translat n fairy t nifor tran d ot ed in ales m slati h e r to E . H is som o la n e 30 n was i nguage glish, It book the ss s a origi years a ued in
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad. Hellen vanaaja kreeklased; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest (barbaritest) Homerose eeposed Odüsseia ja Ilias Olümpiamängud Olümpiamängud on ülemaalised pidustused, mida korraldati Kreekas. Need said alguse just VanaKree...
Sparta ja Ateena Sparta: kodanikud spartiaadid, ühiskond spardiaadid-perioigid-helloodid, võim 2 kuningat, 30 vanematekogu liiget, 5, kasvatus sõjaline, aristokraatia Ateena: 30+ mees vaba, kodanikud-metoigid-orjad, 6000 kohtunikku, 500 nõukogu liiget, 10 strateegi; kasvatus mitmekülgne ja kultuurne, demokraatia. Ühised jooned: rahvakoosolekud, orjastamine, naistel pole õigusi, sõjaliselt edukad Mõisted: polis - linnriik, akropol linna keskel olev kindlus, agoraa turg, koosolekuplats, oraakel - ennustaja, türannia - Vana-Kreeka riigivorm, mille puhul valitses türann (ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja), faalanks Kreeka sõjarivi, sümpoosion - koosjoomine, müsteerium salajane jumalateenistus, saduff veetõstuk, kanoop anum elundite säilitamiseks Hellenism ajalooperiood, mis kestis Aleksander Suure vallutuste ajast kuni 1. saj lõpuni ekr
mis kehtestati 507 eKr Kreeka, Makedoonia kui lõpuks ka Egiptus. 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodide kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud
kolm tugevat riiki.Ateena-paljud teised oli sellest sõltuvad;ülemvõim lõppes pärast Peloponnosose sõda.Sparta-sõltusid,kes kuulusid Pelopo mereliitu.Korintos-talle alluvad linnriike ei olnud.Ateena teatri areng eesvedajaks oli Aischylos,Sophokles,filosoofia areng:Sokratese ja Platoni tegevus ja ateena demokraatia kõrgaeg Perikles-Teeba tõus,Sparta ülemvõimu lõpp - 371e Kr;Pelopo.sõda(431-404 eKr)Hellenistlik ajajärk: 4-1.saj.eKr,Balkani pools. põhjaosas olev Makedoonia polis tugevnes,vallutades Balkani pools,Aleksander Suure ajal vallutati V-Aasia poolsaar,Lähis- Ida,Egiptus,Pärsia alad ja jõuti välja Hinduse jõeni.Tõusis viimaks impeeriumiks aga kui ta suri,siis jagunes 3`ks,(egiptus,v-aasia poolsaar ja perkatron).Lähis-Idas veel omaette riik,oli kiiresti arenenv segakultuur;ehitati Aleksandria tuletorn(kuulub maailmaimede alla);filosoofia arenes täielikult välja..Kuulsamad kunstnikud:Kreeka kujur Pheidas(Ateena akropol),
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos · Europe röövimine, Minotaurus · Domineerisid Egeuse merel, tihedais sidemeis Egiptuse ja Ees-Aasia rahvastega II Mükeene e hellaadiline tsivilisatsioon (loodud kreeklaste e. ahhailaste poolt) · Indo-Euroopa rahvaste hulka kuuluvad ahhailased tulid Balkanile u. 2000 eKr, tsivil...
lootis, et Philipposel õnnestus hellenid taas ühendada. Ateenale see aga ei meeldinud. Kõnemees Demosthenes kutsus kõiki üles kerkiva ohu vasti. Ta väitis, et Philippos on hoopis orjastaja. Selle tagajärjel moodustus suur Makedoonia-vastane liit, eesotsas Ateena ja Teebaga, kuid 338 eKr sai nend esõjavägi hävitavalt lüüa. Philippos kuulutas end juhiks ning oli lõppenud Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline kreeka linnriik (polis) oli üsna väike koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikke oli maksimaalselt 30-40tuhat. Erandid olid vaid Ateena ja Sparta paarisajatuhande elanikuga. Riiki juhtisid kodanikud ehk kõik vabad põliselanikest mehed. Osades polistes nõuti kodanikult ka piisavat jõukust, et omada jalaväelase täisvarustus ja olla suuteline riiki kaitsma. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mille otsust loeti lõplikuks
olid käsitöölised. Kreeka ühisk. rikkama ja mõjukama osa moodust. aristokraadid-auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Aristokraadid püüdsid üksteist üle trumbata, tulemuseks oli riigi ebastabiilsus. Võimule oli tõusnud ainuvalitseja e. türann, ta tegi kõike tav. väevõimuga, meelitas rahvast enda juurde jne. mõnikord parandas ka vaeste elujärge. Sparta riik-keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas põhines vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Sparta kodanikkond-spartiaadid. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Perioigid-olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik
Dionysosega. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. 534.a.e.Kr. etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat, kus monoloogid vaheldusid koorilauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks kogu maailmas. Ateena korraldas etendusi 2 X aastas. Etendused olid näitekirjanike võistlused. Vabas õhus. 3 näitlejat, kes olid vabad inimesed. Ka naiste osad. Teatris käisid kõik inimesed. Sissepääsu eest tuli maksta, vaesematele andis polis raha, nii tähtsaks peeti teatrit. See oli rahva kool. Olümpiamängud: Esimesed toimusid 776. a. e. Kr. Iga 4 aasta järel 1169 a. vältel. Katkestada sõjad. Eesmärk oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest. 393.a. toimusid viimased mängud, sest kristlik keiser Theodosius keelas need paganlike mängudena ära. Olümpias töötasid ka nimekad kunstnikud, et jäädvustada marmoris ja pronksis olümpiavõitjaid
leping, mis algas sõnadega: ,,Olümpia on püha koht ja seda, kes söandab tulla siia, relv käes, häbimärgistatakse kui jumalasalgajat." Võistlustest võis osa võtta iga vaba hellen, kes austas jumalaid ega polnud sooritanud kuritegusid. Osavõtja pidi enne mänge harjutama 10 kuud kodukohas, millele järgnes 30-päevane eritreening Elises. Pikaajaline treening oli küllaltki kulukas ja seda said endale lubada vaid jõukad. Hiljem ka elukutselised atleedid, keda toetas kohalik polis. Kuu aega enne mängude algust kogunesid atleedid Elise linna, kus kohtunikud kontrollisid nende vastavust nõuetele. Atleetide eritreening lõppes 57 km pikkuse jalgsirännakuga Olümpiasse. Seal ootas neid üksnes meestest koosnev arvukas rahvahulk. Kõikjale oli püstitatud telke ja müügiputkasid, kus kaupmehed pakkusid toidukraami ja käsitöösaadusi. Kõiki mängudele saabunuid peeti peajumala Zeusi külalisteks ja tema kaitse all olevateks
Esimesena maailmas võimaldas see üles kirjutada enam-vähem kõik häälikud täpselt sellises järjekorras, nagu nad kõnes ette tulid.Seetõttu sai seda hõlpsasti kohandada ka teistele keeltele. Koolihariduse eest hoolitsesid enamasti Kreeka linnriigid. Hariduse hulka kuulus peale kirjatarkuse ka lugemist, muusika algeid ningkatkeid tähtsamates kreeka luuleteostes. Muistne Kreeka oli oma iseloomult linnaline. Tüüpiline oli polis ehk kreeka linnriik. Kreeka elu ja kultuuri peetakse kõrgelt arenenuks, sest: 1. 2. 3. 4.
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud
järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn 6. Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Selle keskus koosnes neljast suurest kindlustama külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustusid spartiaadid, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia alistatud elanikest said heloodidid, kes olid spartiaatide orjad. Sparta riigi eesotsas seisi kaks kuginat. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu Gruusia. Igal aastal valiti ka viis foori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta Kindlustatud lossid (sh Mükeene loss) Võtsid üle: lineaarkirja, mitmed jumalad ja bürokraatliku lossimajanduse. Linnriikide teke Alates 8. saj eKr tekkisid linnad, kerkis esile ülemkiht, algas kolonisatsioon Ihaldati teiste maade metalli ja põllumaad Ühtekuuluvustunde suurenemine (hellenid vs barbarid) Alfabeedi teke (foiniikia tähestiku alusel) Kreeka linnriigid Ateena linnriik Kesk-Kreekas Atika maakonnas Suurem kui keskmine polis (50 000- 100 000 inimest) Varasemalt valitses pärilik aristokraatia, alates 6 saj. eKr suund demokraatiale V saj. keskpaigal eKr selgelt demokraatlik riik (Perikles) Ühiskonna struktuur Täitke tabel kreeka ühiskonna struktuuri kohta. Õpik lk 97-99 vaba aristok orjad lihtrah raadid vas Kes kuulusi d? Ülesan ded Õigusli k seisun d Demokraatlik Ateena Kodanikkond = täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad, põhiosa = talupojad
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: polis Kreeka linnriik Kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses poliitika linnriigi asjadega tegelemine agoraa linna keskväljak, kasutati kogunemispaiga ja turuplatsina akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim)
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt. MESOPOTAAMIA Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat astmik torn, nö kunstlik mägi
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
tempel Ephesoses. Joonia stiil. Korintose stiil- kõige noorem klassikaline arhitektuuristiil, mida iseloomustab rikkaliku taimornamentikaga kaunistatud peekritaoline kapiteel. Korintose stiil. Olümpeionil Ateenas, korintose stiil. Krüselephantiitehnika- elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju. Akropol- Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Akropol on siis kaljukünkale ehitatud kindlus. Ateena akropol. Akvedukt- veejuhtmed, mis toetusid orgude ja jõgede ületamise kohas kõrgetele kaaristutele. Need hämmastavad oma praktilisuse ja lihtsa iluga tänapäeva vaatajaidki. Advetuktide pikkus ulatus kümnete kilomeetriteni. Kõige paremini on säilinud Lõuna- Prantsusmaal nimesi linna
Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Makedoonlaste vallutused 4. saj eKr Chaironeia lahing 338 eKr Philippos II'le ei meeldinud Demosthene'se Makedoonia-vastased kõned ning otsustas Kreekaga sõtta astuda, kuigi ta oli seda seinini osavalt vältinud. Kreeka liiduvägi sai hävitavalt lüüa ning Philippos laskis end kõigi hellenite juhiks kuulutada. Kreeka linnriikide iseseisvus ja klassikaline ajajärk lõppesid. Polised: Sparta ainus Kreeka polis, mis hõlmas kahte maakonda ning mille eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat. Otsuste langetamisel ütles põhisõna kõigi spartiaatide(elukutselised sõjaväelased) koosolek, kuigi nad moodustasid kogu rahva hulgas tühise vähemuse. Teised olid perioigid(vabad, kuid õigusteta) ja heloodid(spartiaatide maaorjad). Ateena otsese demokraatlik polis, kogu võimutäitus kuulus rahvakoosolekule. Atika elanike orjastamine oli seadusega keelatud
Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ning härga ja härjasarvi. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võitlusi. Kreetal oli kultusloomaks härg, samuti austati jumalannasid. Mükeene kultuuri rahva uskumustest aga teame vähe, vaid üksikuid jumalate ja jumalannade nimesid. Kreeka polis ja valitsemisvormid Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased.
sisuliselt, üksnes vormiliselt; seaduste sunduslikkus ei käi inimese eluliste valikute kohta (õigusriik) o Seevastu, korporatiivne ühendus ei saa olla kõigile kohustuslik -> see oleks loogiliselt vastukäiv (ehk eitaks indiviidi vabadust). · Aristotelese eudaimonia:inimene vajab hea elu tarvis teatud miinimumi (vrd heaoluriik); samas, 'head elu' ei saa ükski polis kodanikule niisama kindlustada; kuigi polis on eeldus 'hea elu' saavutamiseks, jääb hea elu iga kodaniku enese teha. · Paradoks: riik kehastab sunniviisilist eetilist raamistikku, kus sunni mõte on luua inimestele vabaduse mänguruum. o korporatiivne ühendus seda ei suudaks · - Tsiviilse ühenduse mõte on aga anda just võimalus kõikvõimalikeks korporatiivseteks (nii tulunduslikeks kui mitte-tulunduslikeks) ettevõtmisteks - > kodanikuühiskond.
olid sõjakirved. Ratsasõdalastel olid relvadeks kaheteralised mõõgad. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Suhted naabritega- Eestist edelas elavate liivlaste ja kurelastega olid suhted head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis aeg-ajalt tülisid. Tugevad vastased eestlastele olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüstusretki. PILET 14 Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine- Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1) Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit.
Vaasimaal - geomeetriline stiil, looma- ja inimfiguurid, mustafiguuriline stiil, punasefiguuriline stiil. Kreeka �hiskond oli partiarhaalne. Naistel polnud mingeid �igusi. Kreeklaste arust oli naiste koht kodus. Abielu eesm�rk oli soetada seaduslikke j�rglasi. Rikkad ja suursugused mehed pidasid �leval ka het��re e. armukesi. *********************************************************************************** ******** KREEKA LINNRIIK Kreekas kujunes linna�hiskond. Polis oli enamasti v�ike kogukond. K�ik polise kodaniku osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka s�jav�e. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul. Igas linnriigis oli n�ukogu. Selliseid riike, kus domineerisid suursugused ja rikkad, nimetati aristokraatlikeks. Linnriigi s�jav�gi koosnes kodanikest. Rikkad �ritasid oma v�imu suurendada. Kujunesid omavahel vaenutsevad aristokraatlikud grupid, mis �ritasid riigijuhtimist enda k�tte saada. Sageli
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
● Filosoofiast hakkas eralduma teadus ○ Esimesena eraldus matemaatika (Pythagoras) ● Linnaühiskond ● Linnriigid ehk polised ● Kodanikud osalesid linna valitsemises ja sõjaväes ○ Rahvakoosolekud ○ Nõukogu ● Tihti kehtestati türannia ○ Hakati seadusi täpsemalt üles kirjutama Sparta ● Lakoonika maakonnas ● Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda ● Koosnes neljast suurest kindlustamata külast ● Spartiaadid = Sparta kodanikkond (Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikud) ● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
KT-ks vajalikud mõisted: Universaalne kehtivad kõikide jaoks; partikulaarne (eraldiseisev) kehtivad teatud piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt ...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti. Nende jaoks tähendas filosoofiaga tegelemine eelkõige seda, et õpiti tundma kreeka filosoofiat. Kuigi ka Roomas kujunes välja filo...
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele
Kolmanda klassi inimesed olid raskerelvastuses jalaväelased. Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid. Ateena reformide looja Solon. Sparta Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas. Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna Messeenia. Sparta oli Aristrokraatlik polis mida valitsesid ainult rikkaimad spartiaadid. Spartalsed jagunesid kolmeks grupiks. Sparta kodanikke
hankivalt majandusel üle minek viljelusmajandusele. Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne. Eluase, eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 1.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus. PILET 10 1.Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik
millel on konkreetne lõpptulemus. Minu jaoks iseloomustab poliitikat järjepidevus, sihikindlus ja ausus. Eelnimetatud omadustest kinni pidamine peaks tagama riigi toimimise ja arengu ning ühiskonna huvide eest seismist. Chancellor Bismarck ütles, et poliitika on valitsus kunst mitte teadus. Sain aru, et ta mõtles sellega kontrolli saavutamist ühiskonnas kollektiivsete otsuste tegemise ja jõustamise kaudu. Selline definitsioon tuleneb Vana-Kreekast, kus sõna polis tähendas linnriiki. Mina nõustun rohkem aga David Easton'i mõttega, millest selgub, et poliitika hõlmab palju rohkem avalikke ja era sektoreid kui Bismarck'i mõttest saab välja lugeda. Poliitikat ei tehta ainult valitsuse masinavärgi ümber ja sellega ei tegeleta ainult kabinet ruumides, seadusandlikes kambrites ja valitsus osakondades ning sellega ei tegele ainult spetsiaalne grupp inimesi keda kutsutakse poliitikuteks. Sellisel juhul ei oleks poliitikaga seotud ärid, kohtud, koolid,
KONTROLLTÖÖ: Ajalooperioodid ja ajatelg konspekt Varased tsivilisatsioonid maailmas - lk 24-27, konspekt Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbe...
Hellenisimi aeg. Korintose stiil sarnaneb joonia stiiliga. Erinevus on põhiliselt ainult sammastes, eriti sambakapiteelis. Sambaid kaunistab lopsakatest akantuselehtedest ja teistest taimeelementidest moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. NÄIDE: Zeusi tempel Ateenas, Rooma Pantheon. Krüselephantiinitehnika elevandiluust ja ülekullatud NÄIDE: Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju Akropol selle jalamil oli polis. Kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Athena, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil. Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast
ISIKUANDMETE KAITSE AJALUGU Mõningaid privaatsuse tunnustamise ilminguid võib leida juba kaugest ajaloost. Näiteks esines andmekaitse elemente Vana-Kreeka ning Hiina õiguses. Heaks näiteks on siin Hippokratese vanne. Lääneriikides on andmeid samuti kaitstud juba sajandeid. Õigusteadlase R. Alexy hinnangul on isiklike õiguste juured vaieldamatult kristlikus ja antiikõiguses, kuid nende õitseng sai alguse renessansimaailmas. Vanas Kreekas oli rõhk andmete kaitsmisel eelkõige avalikul õigusel (polis) ning erasfäär (oikos), kuhu kuulub otseselt privaatsuse kaitse, oli suhteliselt vähetähtis. Ka Vanas Roomas olid avalikud asjad (res publica) olulisemad eraasjadest (res privatae). Nii jätkus rõhuasetus andmete kaitsmisel veel sajandeid nt. aastal 1361 kehtestati Inglismaal Justices of the Peace Act, mis lubas vahistada piilureid ning salakuulajaid ja milles andmete kaitse väljendub eelkõige riigisaladuse kaitses ning vähesel määral ka isikuan...
Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See tähendas linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajajärgu lõppu. RIIK JA ÜHISKOND Kreeka polis Tüüpiline Kreeka linnriik oli väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Rahva arv ei ületanud tavaliselt 40 000 piiri, Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhandega olid erandid. Linnriiki kaitsesid ja selle peamise sõjajõu moodustasid kodanikud. Tavaliselt ei olnud kodanikeks naised, orjad ja võõramaalased. Et saada kodanikuks pidi mees end ise suutma relvastada. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekutel, mis oli põhimõtteliselt kõrgeimaks võimuks
-Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumi sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust (mõiste). Mõiste: riik tuli kasutusele XVIII sajandil. Enne on olnud kasutusel : polis, respublica, civitas. Mõiste ühelauseline konkreetne seletus Olemus selle lause, mitme lauseline lahtiseletus -võib kasutada ka näiteid. ERINEVUSED 1. Usund / kultuur 2. Keel / kultuur 3. Riigikord / valitsemine RIIGI TUNNUSED 1. Territoorium / piir 2. Elanikkond (rahvas-tik) 3. Valitsus, seadused 1.2. Riigivorm Tänapäeva riigid jagunevad: · monarhideks valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim
Antiik Platon Armastus Armastus on tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. On aga ka eros meeleline armastus armastus abikaasa vastu. Tajutakse meeltega. Viitab ka Sokratesele, et armastus ei saa olla täiuslik, sest siis ei oleks püüdlusi. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles leidub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Õnnelik elu kooskõlas loomutäiusega. Kõik pürgib hüve/headuse poole ning kõige elava eesmärgiks on õnn. Valitsemisest Ideaal on filosoofide valitsemine (seega monarhia või aristokraatia). Kaks võimalust: kas filosoofid haaravad võimu või kuningas hakkab filosoofiks. Demokraatlik inimene tahab ju vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab just sellest demokraatias valitsevast seadusetusest. Epikuurlased Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vooruse läbi. Õnnelik elu on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Aristoteles Sõprus Leidis, et linnriike hoiab koos just sõprus. Sõprus ise...
industrialiseerivat ja urbaniseeruvat ühiskonda. eesmärk edendada radikaalset kultuuri- ja meediapoliitikat, luua alternatiivseid kontrakultuure. Jürgen Habermas ja ,,Avalikkuse struktuurimuutus" 6 poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus Habermas eristab nelja ajaloolist avalikkuse vormi: 1. hellenistlik avalikkus; Antiik-Kreekas oli polis avalik sfäär debattide ja ühistegevuste jaoks. Kodanikud ei tegelenud tootmisega, aga nende staatus sõltus nende rollist majapidamise peana. 2. feodaalne (representatiivne) avalikkus; Kesk- ja varauusaegsetes feodaalriikides oli kitsas ring võimulolijaid (kuningas ja aadlikud), kes representeerisid oma võimu publiku ees ilma igasuguse poliitilise aruteluta. Avaliku ja erasfääri vahel pole eristust, kuningas on kuningriigis ainuke ,,avalik" asi. Pole diskussiooni
moodustatud kapiteel. Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Näiteks: Zeusi tempel Ateenas, Maison Carrée Nîmes'is Prantsusmaal 1916 eKr, Rooma Pantheon. Koristose stiili sambaid võib leida ka kunstiteostelt Paolo Veronese "Pidusöök Levi majas." KRÜSELEPHANTIINITEHNIKA elevandiluust ja ülekullatud, näiteks Athena Parthenos ja Olümpia Zeusi kuju AKROPOL selle jalamil oli polis. Kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega. Ateena linna kaitsjanna oli peajumal Zeusi tütar Athena, kelle tempel Parthenon kõrgub Akropolil. AKVEDUKT - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Akvedukte rajati palju Vana-Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Vanimad teadaolevad niisutuskanalite ja veerennide süsteemid on pärit Indiast ja Lähis-Idast. Veerennide valmistamiseks
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
Kodanikke alla ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. o Orjastamine oli Soloni ajast al seadusega keelatud o Õigus osaleda kõigil rahvakoosolekutel. Iga 10 p tagant o Riigielu korraldasid 500-liikmelinenõukogu + riigiametnikud ( tähtsaimad 10strateegi e väejuhti). o 6000 kohtuikku o Kõik määrati koosseisu liisu teel, kanditaatide seest kes valiti rahva poolt Sparta- hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda o Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad o Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda o Sparta kodanikkond- spartaadid o Riigi eesotsas- kaks päritava võimuga kuningat. Neile allusid sõjavägi. Nad täitsid kõrgeima preestri kohuseid. o Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu- geruusia ( vähemalt 60a) ja kodanike seast valitavad riigiametnikud-5 efoori. o Riigi koosseisus spartaate väga vähe, ülejäänud rahva moodustasid perioigid( isiklikult vabad, kuid poliitiliste õigusteta) ja heloodid (spartiaatide maaorjad).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
