Mõisa majandamine, Preisi maapäeva saadik. Suri 1898.aastal 30. juulil. Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. Minu arvamus Otto von Bismarckist: Ta oli julm ega hoolinud teistest. Temaga oli raske koos olla ja tööd teha. Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud millegi ees. Ei kuulanud teiste sõna. Samas ta ei kohkunud millegi ees, et oma eesmärke täita. Poliitikas on see veidi äärmuslik, aga elus väga vajalik oskus. Tal olid tugevad ja head poliitilised mõtted, aga inimesena ei tundunud ta eriti toredana, niisiis ei tahaks ma teda päris elus kohata.
Ajutine Valitsus 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Kubermangukomissar Jaan Poska (18661920). 12. aprillil 1917 määrus Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Maanõukogus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad. Eesti peab saama Venemaa demokraatliku föderatiivse vabariigi autonoomseks osaks. Poliitilise ideaalina pidasid mõned eesti juhid (Jaan Tõnisson) silmas juba ka omariiklust ja täielikku eraldumist Venemaast. Formeeriti Vene sõjaväe koosseisus teenivatest eesti sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosad. 1917. aasta oktoobris haarasid enamlased võimu. Nõukogude võim natsionaliseeris pangad ja suurettevõtted. 28
Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. On saavutanud väga palju tähtsaid võite poliitikas. Kõige suurim saavutus oli Saksamaa ühendamine. Ta oli 19. sajandi Euroopas üks tuntumaid poliitikuid ning Saksamaa esimene riigikantsler. Minu arvamus: Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud ilmselgelt mitte millegi ees, et oma eesmärke täita. Ei kuulanud teiste sõna poliitikas on see veidi äärmuslik,, aga elus väga vajalik oskus. Tal olid tugevad ja head poliitilised mõtted, aga inimesena ei tundu ta minu jaoks eriti toredana.
Teise maailmasõja põhjused Birgita Käsk Haapsalu Põhikool 9.d Esimene põhjus Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles` süsteem osutus ebapüsivaks. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Rahvusvaheline olukord hakkas 1930. aastate lõpus teravnema. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Teine põhjus Majanduslikud eeldused. Saksamaal otustas Hitler arendada sõjatööstust, et viia riik suurest majanduskriisist välja. Võeti laenu
1648. sõlmiti Westphali rahu lõpetati 30. aastane sõda. Selle lepinguga tunnustati esimest korda kaht iseseisvat riiki: Sveitsi ja Hollandit. Sellest ajast hakkasid pead tõstma rahvusriigid. Valitsusaparaat: 1. Maksude kogumise süsteem 2. kohtuvõim 3. politsei 4. diplomaatiline korpus Tavaliselt on riikidel: 1. sotsiaalsüsteem 2. sõjavägi 3. tervishoiusüsteem 4. haridussüsteem 5. ... Poliitilised reziimid Peamiselt vaadatakse, kui palju on valitsejaid ja võimu ulatust. 1. DEMOKRAATIA palju valitsejaid, võimu ulatus pole suur 2. AUTORITAARNE monarhia; fassaadium; huntad(sõjaväeline võim) 3. TOTALITAARNE poliitiline võim väga suur.
majanduslikud õigused ja kultuurilised õigused.Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus perekonnale ja eraelule.Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga kuid on ka olnud autokraatliku valitsemise puhul(Nikolai II aegsel Venamaal).Peamised poliitilised õigused ja vabadused on: Õigus rahvusele ja kodakondsusele,usu- ja mõttevabadus,sõnavabadus,liikumisvabadus,koosolekute- ja ühingutevabadus,hääleõigus. Poliitilised Õ kehtivad kodanikele ja inimestele kel pole vastavat riigi kodakondsust. Majaduslike ja sotsiaalsete inimõiguste tagamine on seatud Vaestes arengumaades, mis kannatavad kodusõdade ning näljahädade all.Sotsiaal-majandus õigused: Õigus tööle ja
1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse.
oma äri. Valuuta vahetus muutub,tulud ja kulud ka · Äriideed muutuvad kiiresti · firma võib tegutseda aastaringselt · Kriisis. ükskõik hooajal. · Tihe konkurents · Uued turud · Valitsuse määrused Võta partneriks väike catering,pakkuda jooki · Poliitilised riskid sööki üritusi ajal. · Rahvusvaheline laienemine
KONTROLLTÖÖ (Demokraatia ja diktatuurid maailmas) 9. klass kokku 30 punkti I variant 1. Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? (3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õig...
rahvusliku teatri loomisele. Tema energilisest tegevusest sai alguse iiri rahvuslik teater Abbey Teater. 1922-1928 oli ta Iiri Vabariigi senati liige. 1923 aastal pälvis ta oma kõrgetasemelise ja uudse loomingu eest kõrgeima rahvusvahelise kirjanduspreemia Nobeli Preemia. 2. Looming Yeatsi loomingus on romantismile omane muinasaja temaatika seotud sümbolistliku kujundlikkusega. Hilisem looming oli laadilt selline, kus jõulises loomingus põimuvad isiklikud ja poliitilised pettumused müstiliste nägemustega. Värss- ja proosanäidendites on rahvusromantika asendunud isikuPärase sümbolismiga. Ta õppis kunstikoolis nagu ta vend, aga üha rohkem hakkasid teda huvitama iiri rahvapärimused ja legendid. Hiljem asus ta hoolega neid ka koguma ja uurima.
• Teine Maailm (= sotsialismileer, = idablokk) – kommunistlikud maad külma sõja ajal, kus puudus demokraatia ja valitses käsumajandus. (Второй мир, сотциалистические страны, Восточный блок) • Kolmas Maailm – riigid külma sõja ajal, mis ei kuulunud demokraatlike lääneriikide ega kommunistlike riikide hulka. Tänapäeval enamasti Aasia, Aafrika, Ladina- Ameerika ja Okeaania riigid. (Третий мир) • doktriin – poliitilised või sõjalised põhimõtted, millest riik juhindub sise- ja välispoliitikas. (доктрина) • Marshalli plaan – Ameerika Ühendriikide abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks.
piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ning Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka
sõjalised riigipöörded 2. Milles seisnevad Pärsia lahe piirkonna, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika peamised probleemid? Pärsia lahe piirkond: majandus vähe arenenud tänavarahutused rahulolematus võimu suhtes sõjaseisukord Lähis Ida: pidevad sõjad Aaraabiamaade vastuseis juutide riigile Iisrael Ladina-Ameerika: suur tööpuudus sõjalised riigipöörded poliitilised kriisid vaesus kodusõjad narkotööstus linnastumine 3. Tunne Lähis-Ida ajalugu! 1948.a kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi. 1948-1949 toimus nn Palestiina sõda, kui Iisraeli vastu ühinesid Egiptus, Jordaania, Süüria, Iraak ning Liibanon. Sõja tulemusena hõivas Iisrael suurema osa palestiinaaraablastele määratud aladest.
- õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist - nõuavad majandusliku vabadust - vabakaubandus - toetavad madalaid makse - sots. Baasiks on esindada keskklassi ja kõrgklassi - liberaalide parteid tekkisid 18-19 saj. - 20 saj. 20 dateks taandus nende võim Konservatiivne ideoloogia: - tekkis Suure Prantsuse revolutsiooni ajal
Demokraatia Eestis kehtis ajavahemikul 1918-1934, see tähendas, et antud perioodil kontrollis võimukasutust rahva tahe. Aastal 1934 viidi Eestis läbi riigipööre Johan Laidoneri ja Konstantin Pätsi poolt, mille tulemusena lõppes demokraatia Eestis ja alguse sai autoritaarne periood. Autoritaarsel kursil oli Eesti aastatel 1934-1940, sel perioodil oli võim riigijuhi käes ja rahval puudusid peamised poliitilised õigused. Demokraatlikul perioodil võeti vastu kaks põhiseadust (15.06.1920 ja 24.01.1934). Kuigi teine põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel, sisaldas see ebademokraatlikke jooni.12.03.1934 viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, mille tulemusena kehtestati kaitseseisukord ja keelustati Vabadussõjalaste liikumine. Kui demokraatlikul perioodil rakendati võimude lahusust (täidesaatev võim oli valitsusel, eesotsas riigivanemaga, mis vastutas
arv. Õppimisvõime ei ole ainult hariduse omandamine. Samuti peab iga inimiene ning ka riik oskama vigadest õppida ja isegi neid ette nägema. Nagu on öelnud Ene Ergma: ,,Ka vigadest tuleb õppida, et olla homme targem kui täna". Ent paljast õpihimustt üksi jääb väheks. Eestlastel eksisteerib ka terve mõistus, mis aitab meil teha õigeid otsuseid õigel ajal. 1991. Aastal, kui Eesti taas iseseisvus, olime majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid poliitilised jõud oskasid leida üksmeele, ning, kasutades tervet mõistust, ehitati Eesti majandus üles. Eestlased on väga selge mõtlemisega ja oskavad teha ülimalt kasulikke otsuseid õigel ajal. Kuigi on olnud ka juhtumeid, kus eestlased ei kasuta oma tervet mõistust ja tegutsemistahet õigel ajal. Näitena võib tuua kui 1930. aastate majanduskriisi ajal tegi Eesti oma majandusajaloos ühe suurima vea, teiste riikide eeskujul ei võtnud Eesti kasutusele oma rahaühikut Krooni ja langes madalseisu.
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
elatustaseme langus ja vaesus sõalised konfliktid kontrollimatu ränne piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkordaja summaarne sündimuskordaja vanuskordaja 4. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Millest sõltub suremus? sündimust mõjutavad tegurid:
Abimaterjal äriplaani koostamisel EESMÄRGID: Mõõdetav Saavutamise tähtaeg Eesmärk Mõõtmise sagedus Eesmärk 2016 Eesmärk 2017 suurus Käive 2000 eurot/kuus 2012 lõpp 1 x kuus 4000 eurot/kuus 5000 eurot/kuus Kasum 7% käibest 2012 lõpp 1 x kuus 10% käibest 10% käibest Müüdud pakettide 10 tk kuus 2012 lõpp 1 x kuus 20 30 arv Püsiklientide 50% 2015 1 x aasta 15% 30% osatähtsus koguklientidest Müüdavate 3 toodet 2012 1 x kuus 5 too...
saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" "Teataja"
liberaalselt demokraatiast? 3 Arenevas demokraatias võimukandjad ei pruugi rahva ees vastutada, poliitika ei ole läbipaistev, valimistel esineb rikkumisi, meedia võib olla valitsuse kontrolli all, vabas kodanikeühiskonnas võib esineda piiranguid. 21. Iseloomusta mitte-liberaalset demokraatiat. Valimised, kus võivad kandideerida erinevad poliitilised jõud, kuid tegelikult on opositsioonijõudude võimalused võita äärmiselt ebatõenäolised. Toimuvad valimispettused valitsusparteide kasuks. Meedia on valitsuse kontrolli all. Kodanikevabadused on piiratud, puudub võimudelahusus, presidendil on suur roll, puudub terviklik ideoloogia. 22. Nimeta diktatuuritüübid ja selgita lühidalt, mis on nende vahe. Autoritarism ja totalitarism. Autoritarismis domineerib sõjavägi vastupidiselt totalitarismile
Prantsusmaa Prantsusmaa Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 64,3 miljonit Rahaühik: euro Keel: prantsuse Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused Soodne kliimaparasvööde Maastik vaheldusrikas Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused LääneEuroopa suurim riik Hea teede ja sidevõrk Avatus meredele Tööstusharud Poliitilised eeldused Poliitiline stabiilsus Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid Prantsuse köök Moekeskus Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised Domina Travel Prantsuse Polüneesia Gold Travel Pariis Prantsuse Riviera & Nizza Biarritz Eiffeli torn Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatr...
EESTI 1940-1991 Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. NSVL okupeeris Eesti juunis 1940 Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel ning annekteeris augustis 1940 liiduvabariigi näol. Järgnesid poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ümberkorraldused, verine terror. Teises Maailmasõjas oli Eesti suvest-sügisest 1941 sügiseni 1944 okupeeritud Saksa vägede poolt, riiklik kuuluvus ei muutunud, s.t iseseisvust ei taastatud. Teine Nõukogude okupatsioon lülitas Eesti poliitiliselt ja majanduslikult NSVL üleliidulisse süsteemi (põllumajanduse kollektiviseerimine, tööstuse integratsioon, muulaste immigratsioon). Suuri inimkaotusi toonud massirepressioonid
Prantsusmaa · Pealinn: Pariis · Üldpindala: 550 000 km² · Rahvaarv: 64,3 miljonit · Rahaühik: euro · Keel: prantsuse · Usk: usuvabadus Looduslikud eeldused · Soodne kliimaparasvööde · Maastik vaheldusrikas · Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc · 3200 km pikkune rannajoon Majanduslikud eeldused · LääneEuroopa suurim riik · Hea teede ja sidevõrk · Avatus meredele · Tööstusharud Poliitilised eeldused · Poliitiline stabiilsus · Paljude tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide asutajaliige Muud eeldused · Palju arhitektuuri, kunsti ja ajaloomälestisi, muuseume ning teatreid · Prantsuse köök · Moekeskus · Kõige külastatum riik maailmas Reisibüroode pakkumised · Domina Travel Prantsuse Polüneesia · Gold Travel Pariis Prantsuse Riviera & Nizza Biarritz Eiffeli torn
François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Marguerite de Valois` abiellumine Terrorit alustati ööl vastu pärtlipäeva, 24. augustit UUED KODUSÕJAD Konfödenatsioon Bourbonide dünastia
Alates 1870. Vabariiik POLIITIKA: 2. Palju parteisid, terav poliitiline 1. Põhiseadulsik monarhia võitlus 2. Seadusandlik võim- 3. 20 aasta jooksul 41 valitsust – parlament ebastabiiline poliitika Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad
Sisepoliitiline areng 1920.aastatel Silver Siivard Poliitilised erakonnad Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Esimene põhiseadus 15. juunil 1920.a konstitutsiooni vastuvõtmine Kodanike täielik võrdsus seaduste eest, vaatamata rahvusele, soole, usule, jne Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas kehtis kaitseseisukord Vastavalt põhiseadusele oli Eestis kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Riigikogus 100 liiget. Kuidas valitseti Eestit? Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused Erakondade paljusus näitas, et üksik partei polnud üksinda suuteline looma tugevat valitsust Kümnendil tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega Põhilised vastased: Vene...
Ühiskond kus kasutatakse masinaid 5.Millised muutused toimusid trantspordi arendamisega? Rajati rautee,ehitati aurulaev,diisel-bens mootori leiutamine. 6.Mida tõi endaga kaasa patarei leiutamine? Tänu patareile leiutati elekter 7.Millised uuendused võeti kasutusele põllumajanduses? Leiutati traktor ja kombain ja maaharimis riistad 8.Mida head ja halba tõi tööstuslik pööre endaga kaasa? Hea-elu muutus kergemaks.halb-masinad nõudsid palju raha . 9.Millised poliitilised õpetused hakkasid levima19.saj.? Konservatism,Liberalism,Sotsialism 10.Mida kujutab endast marksism?Kes pani sellele aluse? Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus. Aluse pani proletariaat 11.Seleta mõisted:-Saksa tolliliit- Soodustas saksamaa Urbaniserumine-linnastumine majandusliku arengut Natsionalism-rahvuslus Proletariaat-palgatööline Utopist-maailmaparandaja Imperialism-suuriikide püüd saada endale maid
Tallinna suurgild Suurgild Suurgild oli kõige tähtsam ning mõjuvõimsam kaupmeeste ühendus keskaegses Tallinnas. Suurgildi hoones lahendati tihtipeale linna sotsiaalsed, poliitilised ning majanduslikud probleemid. Suurgildi ajalugu · Asutati umbes 1325 · Liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed · Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. · Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks.
rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalühiskond Uusajale iseloomulikud jooned: · Majanduses: Kapitalismi areng (eraomand, turusuhted maailmakaubanduse kujunemine) Industriaalühiskonna kujunemine · Vaimses maailmas: Religioossuse tahaplaanile surumine Valgustus (18. saj.) Rahvuslik liikumine (19. saj.) Kiire teaduse areng (19. saj.) Poliitilised ideoloogiad (konservatism, liberalism, sotsialism) · Riigivalitsemises: Absolutism (Prantsusmaa jm 18. saj.) Parlamentarism ja konstitutsiooniline monarhia (Inglismaal, mujal 19. saj.) Revolutsiooniline liikumine üle Euroopa (al. 19. saj)
Kodanikuallumatuse kampaania( ei ostetud inglise kaupa, loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest). India iseseisvusvõitlust juhtis Mahatama Gandhi, ta rakendas vägivallatuid võitlusmeetodeid nt. Näljastreik. Iseseisvusliikumine oli üks peamisi tegureid, mis sundis Inglismaa India iseseisvumisega leppima. II MS-i lõppu 1947 aastas otsustas Inglismaa valitsus jaotada India usupõhjal kaheks: hinduistlikuks Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks. Sellele kaasnesid poliitilised konfliktid ning kokkupõrked hindude ja muhameedlaste vahel. Seal sai surma Mahatma Ghandhi. Raske ülesanne India jaoks oli siseriikliku rahu säilitamine eri rahvuste ja uskude vahel. 1950 aasta põhiseaduse vastuvõtmisega sai Indiast vabariik. Indias olid tõsised majandusraskused. 1980 aastad olid India ajaloos sammuti täis ärevaid sündmusi. Aastakümne alguses elavnesid jällegi separatistide tegevus. 1984 aastal mõrvasid separatistid Indra Gandhi. Tänapäeva India elu on
Tööstusliku pöörde eelduses -masinate leiutamine -pärisorjuse kaotamine (tööjõud) -raha olemasolu (sai osta masinaid, töötajatele palka maksta) -turg kauba jaoks (kaubavahetus, inimesed ostsid) -konkurents (kõik hakkasid kvaliteeti parandama jne) Tagajärjed -industriaalühiskonna tekkimine -rahvastiku kasv -linnastumine -põllumajanduse areng -transpordi areng (rong, laev) - migratsioon -hariduse, kultuuri areng Poliitilised ideoloogiad Konservatism- 19. sajand, järskude uuenduste vastu, aadel, kirik, vaimulikud, muutused teeb kuningas, reforme teeb riigivõim, kirik on megatähtis Liberalism- vastukaaluks, kodanikud kes tahtsin võimule, vabadus, võrdsus, usuvabadus Sotialism- et võrdsust tuua, kolmas seisus, võrdsed õigused, usu vastu, pole klasse Mõisted Tööstuslik pööre-üleminek käsitöölt tööstuslikule tootmisele Turumajandus- majandussüsteem, mida iseloomustab tootjate vaba konkurents ja kaupade hinna kujunemine nõudluse- pakk...
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet...
kantoniks. · On tuntud Euroopas oma raadio- ja televisioonijaamadega (Radio Luxembourg, RTL Group). · Kim Jong-Il'i $4 miljardi dollari suurune salajane konto on Luksemburgi pankades. Ajaloost · L. on olnud paljude riikide ja valitsuste võimu all · 10. sajandist on ta olnud vähemalt eraldiseisev poliitiline üksus. · Esimese Maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa Luksemburgi seejuures oli neil lubatud iseseisvus ja poliitilised süsteemid säilitada. Ajaloost II · Teise Maailmasõja ajal ei suudetud samuti neutraliteeti säilitada sellepärast, et Luksemburg oli strateegiline punkt natsi Saksamaa plaanil Prantsusmaale tungimisel. · Luxemburg vabastati 1944a. On ÜRO (1946) ja NATO (1949) asutajaliige. Sõjavägi · Luksemburgl puudub merevägi, kuid seevastu on tal väike armee. · See koosneb umbes 800 inimesest. · Ka õhuväge on vähe.
2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? V: Õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; õigus inim- väärsele elutasemele; õigus sotsiaalsele kindlusele; õigus tervisekaitsele ja arsti- abile. 6. Millised on kultuurilised õigused?
Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt n Poliitiline kultuur seob inimese poliitilised ja mittepoliitilised hoiakud n Ei ole homogeenne omadusteklass, vaid varieerub ühiskonniti, aga ka ühiskonna siseselt. Viimase puhul olulised mõjutegurid nt haridus, vanus, sissetulek, sugu n Pärineb sotsiaalpsühholoogiast. Kultuuri mõju inimese sotsiaalsele toimimisele tõusis huvikesk-messe 1950.-tel seoses küsimustega nagu miks on demokraatlikud riigid
isikud, kas projekti tulemus on neile meelepärane või tekitab ebakindlust, hirmu ja pahameelt. Projektist kasusaavad ja huvitatud grupid tuleb mobiliseerida projekti toetama. Gruppidega, kelle jaoks projekti eesmärgid toovad kaasa tülikaid muutusi, tuleb konsulteerida ning kompromisse otsida, selleks et nende vastuseis ei seaks projekti ohtu. Kõiki projektiga seotud gruppe, nii toetajaid kui potentsiaalseid vastaseid, nimetatakse selles käsiraamatus sidusgruppideks. Missugused on poliitilised suunad? Tuleb endale selgeks teha riigi, omavalitsuse, organisatsiooni jne prioriteedid ning meie kavatsuste kokkusobivus nendega. Näiteks, kui valitsuse prioriteediks on sotsiaalse heaolu tõstmine, siis võib oletada, et ettevõtluse soodustamise projektid pälvivad vähe poolehoidu. Parimateks allikateks poliitiliste eelistuste tuvastamisel on olemasolevad strateegilised dokumendid sõnastatud poliitilised platvormid, programmid, tegevusplaanid jne.
Manipuleerimise 7 klassikalist võtet Sildikleepimine- Inimese maine kujundamiseks kasutatakse negatiivse varjundiga nimetust. Keegi kuulutatakse kellekski põhjendusi esitamata. Sildid võivad olla näiteks: eetilised (rongaema) poliitilised (kommunist) juriidilised (pettur, varas) jne jne sädelev umbmäärasus Esineb nii otseses sõnakasutuses kui ka tekstide üldises ülesehituses. Liialdatakse õilsate mõistetega, kasutades neid inimesest rääkides valimatult. Näiteks: "meie kodumaa rajaja ja vaimne isa"; "kurjategija kui vaba turumajanduse produkt ja demokraatia alustalade kõigutaja" enesekindel väide Antakse suuliselt edasi vastava hääletooniga, tekstis kindla kõneviisiga,
Puskini emapoolne vanaisa oli Ibrahim Petrovits Hannibal kes oli pärit Aafrikast. Puskini kasuisa oli Peeter I. 1811-1817 õppis ta Tsarskoje Selo lütseumis, mis oli ühtaegu nii kool kui ka pansion. Pärast lütseumi lõpetamist arvati Puskin välisministeeriumi teenistusse ning ta asus elama Peterburi. Rohkem kui tööst välisministeeriumis huvitus ta kirjandusest. Vaadetelt lähenes Puskin dekabristidele. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajajaid. Tema poliitilised luuletused äratasid peagi valitsuse tähelepanu ning 1820. aastal saadeti ta Venemaa lõunaaladele pagendusse. Lõunas jätkas ta läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati vanemate mõis Mihhailovskojes. Ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826. aastal pärast Aleksander I surma andis uus tsaar Nikolai I Puskinile armu. Kuigi politsei sekkus igal võimalusel tema ellu. Lisandusid õukonnaintriigid. Abikaasa eest
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Ini...
· Isikupärase stiiliga · Suured mõõtmed, erilised tehnikad CLAES OLDENBURG 1929 · Kolmemõõtmelised teosed jäljendavad tavalisi objekte (standardtoite) ROY LICHTENSTEIN 1923 · Suuremõõtmelised tahvelmaalid · Teemad koomiksitest, trükistest, plakatitest · Iseloomulik on korrapärane punktistik- maailm koosneb punktikestest teleriekraanil, trükistes M-MAYBE MARILYN JAMES ROSENQUIST 1933 · Plakatikunstnik · Hiigelsuured teosed · Aktuaalsed probleemid, poliitilised sündmused · Õlimaalile lisab plastmassi, metalli, puitu PRESIDENT MA ARMASTAN OMA FORDI Ateljees TOM WESSELMANN 1931 ANDY WARHOL 1928-1987 · Alustas tarbegraafikuna · Reklaamikunstnik · Filmikunstnik (60 filmi) · Võttis kasutusele siiditrüki lõuendile · Kirjastaja · Portreekunstnik · ,,Tulevikus on igaüks kuulus vaid 15 min." ANDY WARHOLI KUNST · Töödes rõhutas masinlikkust, standardsust, isikupäratust · Teoste motiivid tuttavad isiksused,
hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Luba Riigiduuma kokkukutsumiseks (parlament) Lubatakse kodanikuõigusi, põhiseadust Eestis tekivad poliitilised parteid: Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus Rahvaasemike koosolek Tartus · 27. 11. 1905 osaleb 800 linnade ja valdade esindajat · Puudub saadikute vahel üksmeel, koosolek läheb lõhki ja nii toimub kaks eraldi koosolekut · Loe lk. 11 Aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid ja leia, millistes küsimustes oldi eriarvamusel ja milles üksmeeles. · Millised otsused olid radikaalsemad
S aks a Liitvabariik Saksamaa pärast Teise maailmasõja lõppu Saksamaa jagatakse neljaks okupatsioonitsooniks. Läänepoolsed tsoonid: USA, Suurbritannia, Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus
D.Burljuk TeosteST Linn Inetud inimesed Inimesed, kelle huvideks söömine, joomine, karjumine, räuskamine Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest Erakordne suurus Jumalasse suhtumine nõudlik Lilja Birk Tunnetest kirjutades halastamatu, salvav / õrn, haavatav Põnevate, meeldejäävate piltide loomine Romantilise poeesia kõrvaleheitmine > poliitilised sündmused mustvalge Lääneelu pahelisus TEOSTEST Esikkogu ,,Mina" (1913) Luuletus ,,Kõrini" Luuletus ,,Viiul ja veidike närviliselt" Poeem ,,Pilv pükstes" (1915) õp. al. lk. 56 Poeem ,,Selgrooflööt" (1915) õp. al. lk. 71 Poeem ,,Armastan" (1922) õp.lk.78 ,,Luuletus Nõukogude passist" Teostest Luuletus ,,Seltsimees Nettele aurikule ja inimesele" Poeem ,,Vasak marss" Poeem ,,Hästi" Poeem ,, 150 000 000"
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID Suur töökohtade või õppimisvõimaluste Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik valik Suur palk Väike palk Head elutingimused Halvad elutingimused ...
Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon
Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites · Märtsiküüditamine · Juuniküüditamine Contoso 5 S u i t e s Large Picture Saksa okupatsioon
kuulutati impeeriumiks. Propaganda on uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad probleemid, nagu näiteks haigused, vaesus, töötus, kuritegevus. 1917. a. moodustati Nõukogude kongressil I nõukogude valitsus Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ülevenemaaline kesktäitevkomitee kui kõrgeim seadusandlik organ kongressidevahelisel ajal. Likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ja kehtestati üheparteisüsteem. 1918 võeti vastu I NK põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik. Enamlaste võimuletulekuga ei olnud rahul aga teised Vene poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Võitlusest selle vastu algas kodusõda, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. 1918. a. kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid jt. oma väed Venemaale. See pani aluse interventsioonile e
Selle etteotsa pandi artist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Juulis toimusid Riigivolikogu uue kooseisu valimised, valide sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Kuigi Varese valitsus oli lubanud, et Eesti iseseisvus ja riigikord jäävad püsima, kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi. 6 augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim: millal oli Eestis esimene nõukogude okupatsioon (aastaarvud), millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid, millal (kuupäevaliselt!) oli Eestis esimene massiküüditamine, mis see endast kujutas (lk 123) Eesti esimene nõukogude okupatsioon toimus 1940,1941?. Poliitilised: Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, loodi Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond
Majan- suur töötute arv, usaldamatus paberraha suhtes, ettevõtete pankrotistumine. Roosevelt kriis: suurendas järsult riigivõlga, suurendas makse, et koondada föderaalvõimu kätte palju raha, valitsus investeeris raha suurtesse ehitusprojektidesse. Nats revolutsioon- kommunistide, sotsiaaldemokraatide ja katolooklaste-massiline arreteerimine. Riigijuhtimises kaotati föderalismi põhimõte, keelati kõik poliitilised parteid,ametiühingud, kultuurielu natsipartei ideoloogia kontrollialla. Fasismi tunnusjooned: streikimine keelustati, ametiühingute asemel loodi ettevõjaid ja töölisi, keelustati kõik poliitilised erakonnad, kehtestati fasistliku partei täielik monopol massiteabevahendite,kasvatuse, hariduse valdkonnas. Uus majanduspoliitika: (nep) toidujaotuse senine kord kaotati ning talupojad said loa müüa oma toodangu ülejääke. Seaduslikuks muutusid turg, erakaubandus ja väiketööstus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
