Paljud ei väärtusta oma rahvust, sest nii on pikad okupatsiooni aastad eestlasi õpetatud. Samuti algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti ajalehti ajakirju, keelustati seltsitegevus. Kõik see halvas Eesti kultuuri arengut. Ümberkorraldusi saatsid järjest tugevnevad repressioonid, mida viis ellu NKVD. Järsku kadus teadmatusse tuhandeid inimesi ning peamiselt endine poliitiline ja majanduslik eliit. Samuti toimus suurel hulgal massiküüditamisi, mis mõjus laastavalt meie rahvusele. Väga paljud inimesed pidid Baaside lepingu tõttu kaotama oma elu ning näitab, kui tähtis oleks olnud mitte tingimusteta alistumine. Eestil oleks olnud võimalus säilitada võib-olla oma iseseisvus. Eesti kaotas tohutult vaimset potentsiaali, mis otseselt mõjutas riigi käekäiku ja edasist tulevikku. Kõik eestlased kannatasid küüditamise läbi, sest arvatavasti
Pakub minimaalselt avalikkuteenust(meie riik teel sinna, hakkame seisma pikalt arstiabi järjekorras, pole loota erilist politsei abi) Paks riik- kõrged maksud, jätkusuutlik ametnikkond, saab piisavalt avalikku teenust(Norra, Soome, Taani, Rootsi) Sotsiaalne stratifikatsioon e kihistus- teatud sotsiaalsete tunnustega inimrühmade paigutamine kihtidesse e straatumitesse vastavalt neile kuuluvale ressursile.(nt rikkad/vaesed, kultuuriline ressurss, poliitiline ressurss) Sotsiaalne straatum e kiht- sarnaste ressursside ja parameetritega inimestegrupp(nt intelligents, tõrjutus, aristokraatia) Sotsiaalne staatus- inimese positsioon ühiskonnas(nt määrab haritus, kodanik/mittekodanik, finantsilineseis, päritolu) Sotsiaalne mobiilsus- ühe inimese või inimgruppide ümberpaigutumine sotsiaalses straatumis. Eristatakse vertikaalset ja horisontaalset. Vertikaalne: putka müüja->putkade ülemjuhataja- >pangateller->panga saali juhataja
1648. ühelgi riigil ei ole õigust sekkuda teise riigi siseasjadesse 8.Millal pandi alus Viini kongressi süsteemile? Mis olis selle sõsteemi 2 kõige olulisemat printsiipi? 1814-15. Lahendada Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme 9.Millal pandi alus Versailles`i süsteemile? Milline oluline põhimõte selle süsteemiga lisandus? 28. juunil 1919 pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu. 10.Miks on tänases maailmas riikide suveräänsuspõhimõte tugevalt nõrgenenud? Too näide. 11.Realismi koolkond rahvusvahelistes suhetes. Millisest põhimõttest siin lähtutakse? 12
Termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212216 Arkaad( kaaristu)- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida.Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Foorum-Foorum (ladina keeles forum ('turuplats')) oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik Kes või mis on? Willendorfi Veenus- naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy. Ateena- Athena oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis ühiskonnas alati õiglust. Ta oli ka muljetavaldav sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Iseäranis oli ta seotud Ateenaga - linn on temale pühendatud ning tema selle kaitsejumalanna. Teda
omale". See tähendab - mina sulle, sina mulle - vastastikune seotus. Kaks tähtsaimat mõõdet sotsiaalse kapitali vormide eristamise juures - sildu ehitavad (endassehaaravad organisatsioonid) - nt inimõigusliikumine, noorteühendused ja siduvad (muud välistavad organisatsioonid) - etnilised vennaskondlikud organisatsioonid, naiste lugemisringid kirikute juures jt. 2. peatükk - Poliitiline osalus Hääletamine on kõige levinum poliitilise aktiivsuse vorm ja väljendab kõige põhilisemat demokraatia võrdsusprintsiipi - kui ei hääletata, tähendab see ka poliitilisest kogukonnast eemaletõmbumist. Samas on hääletamise näol tegemist ka kõige vähemnõudliku osalusvormiga. Põlvkondlikud muutused toovad endaga kaasa ühiskondlikud muutused. Põlvkondadevahelised lõhed kodanikuosaluses on tänapäeva Ameerika
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
klooster-kiriku, söögisaali , raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks ketserlus-kiriku õpetusest kõrvalekaldumist. inkvisitsioon-kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. läänikord-Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus raad- keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft-on käsitööliste vennaskond. gild- keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon Hansa Liit-13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. skolastika-keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil koraan- islami püha raamat Muhamed- islamiusu prohvet Karl Suur-oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800 Innocentius III-oli paavst 8
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja...
2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidat kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse, Mongooliasse. 3. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. Enamus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse ja sõjatööstuse arendamisele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 4. Miks tekkisid sotsialismileeris konfliktid? Tooge mõni näide. Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskva kuulekad käsutäitjad. Ei
3. NSVL – talvesõda soomega 4. Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine 5. Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine 6. Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine II MS tulemused: 1. Hukkus väga suur hulk inimesi, haavata said väga paljud, ning mõned jäid ka teadmata kadunuks 2. Kasvas tsiviil elanike osakaal 3. Sõjakulud 1500 miljardit dollarit 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti nt Balti riigid, nihutati riigipiire 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes 7. ÜRO loomine – ülesandeks on rahu kindlustamine maailmas ÜHISKOND 2. variant Agraarühiskonnale omased tunnused: 1. Peamisteks elatusallikateks olid karjakasvatus ja põlluharimine 2. Peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 3. Linnu oli vähe ning seal elas ka vähe inimesi
2. Kuidas tekkis sotsialismileer? NSVL kehtestas peale sõda Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järkjärgult oma ülemvõimu. Moskva ning sõjaväe kaasabil aidati kommunistlikud parteid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiinasse, Vietnami, Põhja-Koreasse, Mongooliasse. 3. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. Enamus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk rasketööstuse ja sõjatööstuse arendamisele. Tarbekaupade tootmine oli teisejärguline. 4. Miks tekkisid sotsialismileeris konfliktid? Tooge mõni näide. Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskva kuulekad käsutäitjad. Ei
(lihthäälteenamus) · Majoritaarse süsteemi tugevused: 1. On reeglina arusaadav (selge ja lihtne) 2. Soosib/loob eeldused üheparteilise valitsuse tekkeks, mille eluiga on reeglina pikem kui mitmeparteilisel valitusel 3. Valija teab milline saadik millist ringkonda esindab · Miinused 1. kaotsi läinud valijatearv on suur 2. majoritaarne valmissüsteem soosib suuri erakondasid, mistõttu poliitiline pluralism on parlamendist väiksem proportsionaalne valimissüsteem Eestis Hollandi, Soome, Rootsi, Eesti · Eesti näide: Riigikogus 101 liiget, valimisringkondasid on 12, seega pääseb ühest ringikonnast riigikogusse rohkem kui 1saadik. Kuna Eestis kehtib valimiskünnis (5%),siis riigikogusse pääsevad üksnes need erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% valijahäältest. Oletame, et Pärnust pääseb riigikogusse 10 saadikut IRL 20% 2 kohta
GLOBAALPROBLEEMID Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Globaalprobleemide lahendamisega viivitamine võib muuta nende tagajärjed pöördumatuks ja juhitamatuks. Globaalprobleemide süstemaatilise uurimise ja laiema teadvustamise algatas Rooma Klubi. TERRORISM Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks. Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks või poliitilisel või usulisel e...
NATO asutamine Sisukord · Lühiülevaade NATO-st · NATO asutamine · NATO kui organisatsioon · Piltid · Kasutatud kirjandus Lühiülevaade NATO-st · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO on sõjalis-poliitiline riikide ühendus, kuhu kuulub 28 riiki. Allianss tagab oma liikmesriikide julgeoleku kollektiivkaitse kaudu. Eesti liitus NATO-ga 2004. aastal. NATO asutamine · 1949. aastal allkirjastasid 12 riiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, USA ja Suurbritannia Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepingu, asutades sellega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO kui organisatsioon · NATO koosneb peamiselt kahest elemendist: - liikmesriikide ning partnerriikide esindused. Piltid Kasutatud kirjandus! · http://www.mod.gov.ee/et/luhiulevaade-nato-st . · http://www.google.ee (NATO...
Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine
1. IV vabariik (1946 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus: · 12 aastaga 22 koalitsioonivalitsust · suurima partei (KP) valitsuskõlbmatus usalduse puudumine sidemete pärast Moskvaga e) Koloniaalimpeeriumi kriis: · sõda Indo-Hiinas (1946-54) · sõda Alzeerias (1954-62) kukutas IV vabariigi impeeriumimeelsed kartsid, et teovõimetud valitsused võivad Alzeeriale sõltumatuse anda 1958 Prantsuse ohvitseride mäss Alzeerias, kus nõuti valitsuse etteotsa de Gaulle'i 2. V vabariik (1958 - .........) a) C
Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus
eKr hinduismi kõrvale Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus
Bütsants Ida-Rooma keisririik keskajal D daaklased praeguse Rumeenia piirides üle Doonau jõe paiknenud Daakia riigi elanikud, kelle kuninga väe keiser Traianus aastail 98 117 pKr raskes võitluses purustas ja Daakiast sai Rooma provints debatt väitlus deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu dekreet kõrgema riigivõimu määrus deklaratsioon ametlik avaldus demokraatia poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused demokraatlikud vabadused sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus
juurdekasv aastas %-des 1900- 1913 6 5 4 Venemaa 3 USA Saksamaa 2 Itaalia Prantsusmaa 1 Inglismaa 0 Tootmise kontsentratsioon · Kontsern · Kartell · Sündikaat · Trust Finantskapitalism · Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkolooniad koloniaalalad Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks dominioonid · Kanada · Austraalia · Uus-Meremaa · Lõuna-Aafrika Koloniaalpoliitika tagajärjed · Lääne tsivilisatsiooni levitamine · Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine
Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist. Riigi ülesanne on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel
1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis väljenda oma sõjavihkamist suure irooniaga edasi linnatemaatilistes piltides Ta viimistles stiili, mille kohta ütles, et sel oma kaasajas on ,,noa jõhkrus" valitsenud kaost. Poliitiline satiir ning sõjardite ja kapitalistide kritiseerimine jõudis kolmekümnendate aastate lõpul groteskini ,,Bauhaus" optimistlikumat, aga ka utopistlikumat suunda esindas Kunstikool ühendas endas arhitekte, sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne. Prantsusmaa
väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude populaarsus. *Ainukesena jääb uutest riikidest demokraatlikuks Tsehhoslovakkia *1934. aasta 12. märts Eesti üle diktatuurile
1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati ka NSV Liitu kuulunud Vene NFSV lühendnimena. Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov,Anna Politkovskaja). Boriss Jeltsin (1991- 1999)
Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus.
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg
Poliitika elluviimine Süsteemi stabiliseerija Vahekohtunikuks olemine (rahva ja riigivõimu vahel) Ametnikkonna taastootmine ja arendamine (koolitused) Ametnike värbamine Avalik konkurss Nõuded: kodakondsus, kõrgharidus vastaval erialal Eestis on ametnikke umbes 20 000 Bürokraadi nimetab ametisse valitsus ja tippametnike puhul võib ka sekkuda riigikogu või riigipea Järelvalve ametnike üle Sisekontroll Poliitiline kontroll Õiguslik kontroll Milleks on vaja järelvalvet? On vaja kontrollida, et ametnik töötaks avalikkuse huvides Võimalikud ohud: · Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil · Altkäemaks - tasu ebaseadusliku teo toimepanemise eest · Pistis - ebaseaduslik tasu ametiisikule seadusliku teo toimepanemise eest
1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise süsteemiga,bürokt. peab tagama nende huvide elluviimisesüsteemis funktsioon:süsteemi stabiliseerija selgitus:toetavad selge ametihierarhia,tööjaotus ja kirjalikud tegevusjuhised funktsioon:ametnikkonna taastootmine,arendamine ja inimressursijuhtimine selgitus:ametkondadevahelise suhtluse edendamine,poliitikate täitmise koordineerimine 2)jälgida...
Au põhineb voorusel. Eneseväärikus on täiuslik loomutäius enese suhtes. Eneseväärikas inimene peab end ja on suurte asjade vääriliseks. Suure eneseväärikusega inimesed on auga seotud, sest väärikad hindavad enim au. Õnn Koos Platoniga leiavad, et õnn on teatud sorti tegutsemisvõime, aktiivne, mitte passiivne. Õnne tingimus on voorus (aga kas piisav?). Loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid. Riigimehe elu: poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks, aga mitte oma eluks. Oma voorusi rakendab ta ebatäiuslikes olukordades (sõda nt). Filosoofi elu (eelistatuim): filosoof praktiseerib tarkuse voorust. Selle saavutanu, mõtiskleb maailma üle oma valguses. Jumalasarnane elu. Poliitika eesmärgiks (nagu inimeselgi) on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Seega parim riigikord selline, mis tagab inimesele õnnelikema elu
eksport. See on kriitiliste uurijate jaoks tõstatanud ka küsimuse ,,kultuuriimperialismist" globaalsel meediaturul, eeskätt seoses Ameerika filmi ja teletööstuse ülemaailmse eduga. > meediaturu kontsentreerumine hirm, et mida vähem jääb järele iseseisvaid meediaettevõtteid ja mida rohkem on need sõltuvad turuloogikast, seda vähemaks jääb ühiskonnas arvamuste mitmekesisust, erinevaid hääli. Tekib oht, et kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus kaovad (Laughey 2007), st oht demokraatlikule ühiskonnakorraldusele laiemalt. vajadus kasumlikkuseks, meeldimiseks võimalikult laiale auditooriumile, toodab üheülbalisust. Vähenev mitmekesisus ja alternatiivsete vaadete puudumine suurendab ka ideoloogilist kontrolli. Nt kui suure meediakorporatsiooni huvi on säilitada trükiajalehti, hoolimata sellest, et need on kahjumlikud, siis sageli makstakse kahjum kinni teistest valdkondadest saadud kasumi arvelt
Seltskonnas levisid tema teravad epigrammid tsaar Aleksander I-st ja tema soosikutest ning tegid Puskini nime aina kuulsamaks. Puskini poliitiliste luuletuste hulgas, mis tema eluajal trükki ei pääsenud, on eriline koht luuletusel "Tsaadajevile", mis väljendab veendumust, et Venemaa ärkab kord unest ja hävitab vägivalla, mis sel ajal Venemaal võimutses. 4) Pagendus Lõunas (1820 1824; 21. a 25. a) Puskini poliitiline luule ja terav keel äratasid valitsuse tähelepanu. Keisri poliitilised nuhid luurasid luuletaja ümbruses ja külastasid korduvalt ka tema kodu, kuid truu teener Nikita Kozlov ei reetnud oma peremeest ega paljastanud Puskini käsikirju. Ometi tahtis keiser terava keelega luuletajast 2 vabaneda ning saatis ta näiliselt teenistuskohta muutes kaugele Lõunasse. Vormiliselt oli see teenistusalane üleviimine, sisuliselt muidugi pagendus.
Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti demokraatia siiski kaotas ning kas laiemas kontekstis oli sellel suurem osa vabadussõjalaste põhiseadusel või 1934. aasta riigipöördel. Eesti majanduselu ja poliitiline süsteem sattusid kriisi 1930–ndate aastate alguses, kui majandussurutis riiki kõvasti pitsitas. 1932. aastal oli töötuid juba 32 tuhat. Levisid üldine rahulolematus ning parempoolsete nõudmised muutmaks põhiseadust, mis vähendaks Riigikogu suuri volitusi ning tugevdaks täidesaatvat võimu. 1 Sellised meeleolud andsid juba aimu, et demokraatia võib ohus olla ning samal ajal polnud sellised tendentsid erilised –
iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. c. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, lastekasvatamise meetodid. d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. g
majority) piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema põhilisi tsiviilõigusi - õigust vabalt rääkida ja palvetada, õigust olla avalikus ametiteenistuses, õigust omandusele jne. Liberaaldemokraatide jaoks on indiviidi vabadus ja parteide poliitiline konkurentsivõime õiges suhtes neil oleva varanduse ja rahaga ning mingit ümberjaotamist või reguleerimist riigi poolt ei vajata, või kui, siis vaid minimaalsel määral. (Rinne, 2013) 2.2 Sotsiaaldemokraatia Sotsiaalse demokraatia võtmesõnaks demokraatiale on võrdsus, eriti võimu võrdsus ühiskonnas ja valitsuses. Kui demokraatia tõepoolest on inimeste reeglid (rule by the people), siis tähendab see
• Agraarparteid Punane • Sotsialism ja kommunism • Sotsiaaldemokraatia • USAs vabariiklik (konservatiivne) partei Kollane • Liberalism Demokraatlik ühiskond Demokraatia päritolu • Vana-Kreeka Ateena linnriik • Aristokraatia vastand • Isonoomia – poliitiline võrdsus Rahvakoosoleku nõusolek: • Sõja kuulutamine • Surmanuhtluse määramine • Suure rahatrahvi määramine Ostrakism • Killukohus • Anti kümme päeva aega lahkumiseks • Potentsiaalsed türannid kõrvaldati • Eksiil 10 aastat, vara ja sissetulekud säilisid (perekonda ei saadetud eksiili) • Eemaldati maksimaalselt üks inimene • Nimi kirjutati savikausile aastas Demokraatia
1. _______________ tõstab õlle hinda kolm-neli krooni. 2. Maarjamaa kaunitar ratsutamas üle lillepõllu tundub nagu _______________ muinasjutulisest filmist. 3. Maailma Terviseorganisatsioon loodab, et seagripi raviks mõeldud _______________ töötatakse välja 4-6 kuu jooksul. 4. Organisatsioonide puhul tuleb saavutada raske _______________ paljude rühmade vahel. 5. Üldine _______________ on, et Põhja-Euroopas on hinnad kõrgemad, Lõuna- ja Ida-Euroopas madalamad. 6. Enne riigikogu istungit koguneb meie _______________ ja siis arutame tekkinud olukorda laiemalt. 7. Mõnel inimesel tekib ka kätele ja jalgadele _______________ - krooniline taaspuhkev nahapõletik, mis põhjustab naha sügelemist. 8. Telekanali väitel jäi _______________ ära, kuna selleks palgatud isikud sattusid avariisse. 9. Kui soovite esitatud taotlust muuta, peate esmalt kontoris juba esitatud ...
Saksamaa turism Üldandmed Pealinn Berliin Rahvaarv ~82 miljonit Pindala ~357 000 km² Keel saksa keel Rahaühik Euro Valitsemisvorm parlamentaarne liitriik Turismi arengueeldused Stabiilne poliitiline olukord Palju ajaloolisi ehitisi Kaunis loodus Parasvöötmeline kliima Populaarsemad kohad Saksamaal Brandenburgi väravad Kölni toomkirik Neuschwansteini loss Ajalooline Bremeni vanalinn Kriidikalju Ulmi katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik
Anarhism Eduard Kamenski, Karit Kängsepp, Peeter Talvik, Kaspar Kruusalu, Keijo Kaasik Mis on anarhism? Seadused ilma sunnita Riigivõimu eitav poliitiline vool; autoriteedi, korra, distsipliini eitamine Vägivald on halvim Sulam erinevatest visioonidest Anarhism läbi ajaloo Esimesed kirjalikud andmed Hiinast Zenon Kitioni õpetus Robin hood 19.sajandi periood Must lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ring, mille keskel on A Must rist Muusika
ja aeganõudev 2) Märk hakkas väljendama sõna 3) Silp-sõna ehk kiilkiri- eraldi märgid sõnade, sõnaosade, silpide ja häälikute jaoks- eesmärk inimkeele edasi andmine Kirjutamine kiilkirjas 1) Niiskele savitahvel tehti teritatud pilliroost krihvliga kiilukujulise märke 2) Pandi savitahvel kuivama (erineva tähtsusega tekste kuivatati erinevalt) · Vahel kasutati krihvlite asemel ka kive, kuid seda ainult tähtsate dokumentide puhul, millel oli poliitiline või ajalooline tähtsus Kiilkirja lugemine · Algul ülevalt alla · Hiljem vasakult paremale Kiilkirja desifreerimine ja säilimine · Desifreeriti lõplikult alles 1857.aastal · Säilinud tohutul määral savitahvleid (paljud veel välja kaevamata ja tõlkimata) Kasutatud kirjandus · http://assyria.synthasite.com/kiilkiri.php · http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/kiilkirja %20tehnoloogia.pdf
Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast. TUNNUSTUS JA POLIITILINE TEGEVUS: Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961) ENSV rahvakirjanik (1965) ENSV Kirjanike Liidu esimees ENSV ja NSVL ülemnõukogus Sai suure tähelepanu vääriliseks, sai maksimumi oma eluajal, tema sõnumid ei läinud rahvale hinge 1.
hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Pärast oktoobripööret tuli võimule kommunistlik partei. Paari aasta jooksul likvideeriti kõik teised erakonnad. Kehtestati ühepartei süsteem. Suurbritannias ja Prantsusmaal oli toimiv demokraatlik kord mis ei vajanud ümber muutmist, liitlased toetasid neid, ning huvi sõdida puudus. Käsitletud riikide poliitiline areng ei olnud positiivne. Paljud pettusid demokraatlikus riigikorras ja diktatuurid rikkusid inimeste õigusi ja hoidsid neid pideva hirmu all.
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid.Ikoonid Maalikunst Katkendlikult säilinud Elusolendite kujutamine kunstis keelatud Hävitati Bütsantsi kunstipärandit miniatuuridel Pühapildid Ikoonid Mida ja mismoodi kujutati 8. ja 9. sajand ikonoklastide liikumine Inimesi kujutavad kunstiteosed Keisrite toetus Ikonoduulid Pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoon jumalaema 19.Sajand pronks Ravenna kirikute mosaiigid Kuulsad Sõnum usuline ja poliitiline Kultuseobjektiks keiser Keiser riiki ja kirikut Ravenna varakristlike kirikute mosaiigid Figuurid Saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud Riided ei luba aimata kehavorme Näod väikesed suured silmad karmilt ja võimukalt Asetatud ritta Hõljuvad tühjuses Kuldne taust Ruum kujundamata Kristus ja pühakud võimukad valitsejad Enkaustikatehnika 8. saj temperavärvid Tahvelmaal Ikonostaas Tarbekunst Rikkalik ja kallid materjalid (mööbel jms.)
PAREM POOLSED PARTEID Lisett Sigur, Laura Venelaine 9C Parempoolsus · Pärineb 18. sajandist vanim poliitiline mõttesuund · Liberalism · Konservatism · Kristlikud demokraadid · Sotsiaalliberalism · Natsism ja fasism · Reformierakond, Ekre, IRL Põhimõtted · Peremudel, isaroll · Toetatakse usku · Kõigile võrdsed maksud · Õigus on eelkõige meestel · Ühiskondlikud traditsioonid · Toetasid vana reziimi · Riiki juhivad eelkõige riigiametnikud Olukord enne I maailmasõda · Erinevused kujunesid selgemalt välja
Prantsusmaa riiklik korraldus: Prantsusmaal kehtis alates 1870. Aastatest vabariik. Demokraatlik seis oli prantsusmaal tugev. Võit esimeses maailmasõjas tugevdas paljude usku demokraatiase. Prantsusmaal tegutses palju parteisid ja poliitiline elu oli kirev. 20 aasta jooksul oli prantsusmaal võimul 41 valitsust. 1930. Aastate keskpaigani hoidis juhtivat positsiooni paremerakondade valitsuskabinetid. Neil tuli ka asumaadega seotuid probleeme. 1920. Aastate keskpaigas suruti maha ülestõusud Põhja- Aafrikas Marokos ning Lähis-Idas Liibanonis. Majanduskriisi mõju prantsusmaale: 1936. aasta parlamendivalimisetel saavutas rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse ning hakkas riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema
ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE RAHVUSLIKU LIIKUMISE EELDUSED 19. sajandil tekkis Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuurilise eripära vastu. Kõikjal toimus rahvusliku enesetedvuse tõus. Seda kõike sellepärast, et rahvad olid muutunud vabadeks, oli kadumas feodaalne killustatus ning paranemas majanduslik ja poliitiline olukord. Tänu nendele faktoritele asusid ka eestlased endast märku andma. Kõik sai alguse pärisorjuse kaotamisest. Samuti oli soodne poliitiline olustik, sest Venemaal oli poleemika baltisaksa aadlike privileegide aadressil. Eestlaste eesmärgiks polnud mitte omariiklus, vaid võrdsed õigused baltisakslastega. RAHVUSLIK ÄRKAMINE Rahvusliku ärkamisaja alguseks võib pidada 1864. aastal Johann Köleri poolt algatatud palvekirjade aktsiooni. Neis kirjades sooviti vabastada vallaomavalitsused mõisnike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega.
Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina Sotsialistliku orientatsiooniga riigid: Aafrika ja Aasia arenguriigid, mida Nõukogude Liit toetas rahaliselt ja majanduslikult. Olid Moskva otsese või kaudse kontrolli all Lõuna-Jeemen, Kongo, Somaalia, Benin, Etioopia, Mosambiik, Angola, Afganistan jt 2. Kommunistlike riikide majanduse ja poliitika iseloomulikud jooned a) Poliitiline süsteem Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile Karjääri tegemine võimalik partei kaudu ja heakskiidul Nimenklatuur- ametikohad, kuhu määramine ja vabastamine toimus vaid partei nõusolekul ; tõi kaasa privileege Kommunistlikus parteis oli äärmiselt suur roll partei liidril pea- või esimesel sekretäril Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK
lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli ka Austria keisri lähedalolekut. Metternichil on suur roll ka Viini kongressi järgsel ajastul rahvusvahelise süsteemi juhtimisel ja Püha Liidu soovide tõlgendamisel. Tänu erakordsele diplomaatilisele osavusele oskas ta diplomaatia põhitõdesid ümber sõnastada igapäevasteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
