seadsid erakondlikud huvid kõrgemale rahva huvidest. Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva põhiseaduse muutmist. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4. Miks leidsid vabadussõjalaste poliitilised ideed laialdast poolehoidu? Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneldi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kuntslikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste organisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimees oli Andres Larka, suur rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib väita, et 1933. Aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema tahte elluviia.
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel? Selle aasta juulis algasid haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised, mille tulemusena suurendataks õpetajate palka. Eesti Haridustöötajate liit on kindlal seisukohal, et õpetaja madalaim võimalik palk peaks olema vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Kooliaasta
Teabevaegus, mis ei võimalda optimaalselt toota. Majanduse tsüklilisus tähendab ebastabiilsust ning sellest tulenevalt paratamatult vahendite ebaadekvaatset kasutust. Inimese mittemasinlikkus ei võimalda toimida läbinisti ratsionaalselt nagu majandusteaduslikud reeglid eeldavad. Ka turu toimimine eeldab riigi olemasolu vaidluste lahendajana. RIIGITÕRKED: Soov luua ebaausaid eeliseid- erasektori motivatsioon osta ära poliitikuid või mehitada avaliku sektori oma huvide kaitsjatega Poliitikute võimuiha paneb tegutsema ennekõike tagasivalimist, mitte üldist huvi silmas pidades Semusuhted-erinevad sektorid võivad sõbra suhete tulemusel sattuda ebaausa kohlemise alla. Bürokraatia hälbed- ametnike võimuiha paneb neid haarama võimalikult suurt otsustusvõimu ja eelarvevahendeid ning vähendama oma tegevuse läbipaistvust.
TEEMAD JA MÄRKSÕNAD Diktatuuride tekke põhjused üldiselt ja näitena Itaalias ja Saksamaal Demokraatia kriis:1)Uute, kergemni manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu(uute valimissüsteemide kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada) 2)Pettumine Versailles’ süsteemis(paljud rahvad pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetaisd juhte, eks lubasid ebaõigluse jõuga heastada) 3)Pettumine demokraatlikus riigikorralduses(valimiskünnise ja traditsioonide puudumine tekitas tugeva riigisisese võimuvõitluse, mia kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse nö kõva käe valitsuse järele) 4)Majanduslikud raskused(tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist) Itaalia: Saksamaa: Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne:Enamik võimust on ...
erakondlikud huvid kõrgemale rahva huvidest. Hakati nõudma erakondadele ja Riigikogu tegevuse aluseks oleva põhiseaduse muutmist. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. 4. Miks leidsid vabadussõjalaste poliitilised ideed laialdast poolehoidu? Halva majandusolukorraga kaasnes rahuolematus. Kõneledi erakondade korruptsioonist, räägiti valitsuskriisi kunstlikust tekitamisest. Kõikides hädades süüdistati poliitikuid. Vabadussõjalaste oranisatsioon koondas sõjaveterane. Nad kasutasid ära rahva hulgas levinud meeleolusid. Keskliidu esimese oli Andres Larka, suurt rolli etendas advokaat Andres Sirk. 5. Miks võib vätia, et 1933.aasta põhiseadus lõi võimalused demokraatialt autoritaarsusele? Uue põhiseaduse järgi pidi kõrgemat võimu teostama riigivanem, kellel olid laialdased õigused. Riigikogu võimu vähendati, valitsusest sai riigivanema
inimene võib-olla ei jõuagi maksta. 11. Kuidas tugevdab demokraatiat kodanikuühenduste kaasamine riigi otsustusprotsessidesse? Kodanikuosaluse raames kujuneb organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm. See edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. 12. Mis on survegruppide eesmärk? Peale pressida oma huve, kasutades selleks suuresti avalikku arvamust või poliitikuid, kes suudavad ennast kuulama panna. 13. Mis on sihtasutuste ja mittetulundusühingute peamine erinevus? Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mida iseloomustab vara valitsemine ja kasutamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Erinevalt mittetulundusühingust ei ole sihtasutusel liikmeid. Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Mittetulundusühing ei tohi oma tegevusest saada tulu, sihtasutus võib. 14.Kuidas on meedia mõjutanud Teie otsuseid ja käitumisi
*Siitpeale algas kriisi taandumine Sisepoliitiline kriis *Aastavahetusel 1931/32 ühinesid omavahel agraarerakonnad ning liberaalsed tsentrumiparteid ning Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rhavuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ning kolm püsirühma *Majandusolukorra halvenemisega kaasnes kiiresti süvenev rahulolematus *Kuna kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust, siis tähendas rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemist ja rahva võõrandumist riigist *Kahe aasta jooksul oli ametis neli valitsust, millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat *Ohumärgiks oli ka uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus *Vabadussõjalased kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise ajal
kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding, vastand valu. Õnn seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast.
novembri keskpaigani 1918, seega umbes 9 kuud. NB! Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ega Eesti Vabariigi võimuorganeid! Sakslaste eesmärk oli siinsetel aladel luua iseseisev, ehkki tihedalt Saksamaaga seotud Balti hertsogiriik. Selle tegeliku loomiseni siiski ei jõutud, sõda lõppes enne ära. Eestis käitusid sakslased aga tõeliste peremeestena tähtsamatesse ametitesse pandi sakslased (Eesti poliitikuid vangistati (Päts), saadeti välja, hukati (Vilms).) Eesti majandus pandi tööle Saksamaa heaks, veeti välja toiduaineid, toorainet jne. Ka kultuurivaldkonnas toimus saksastammine. Balti hertsogiriik kuulutati välja novembris 1918, kuid oli juba hilja. Compiègne`i vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja, sõlmiti 11. novembril 1918. Saksamaa alistus. Rahulepingu kohaselt hakkasid sakslased vallutatud aladelt, sh. Eestist, lahkuma. 11
Jaan Tõnisson Referaat Tartu 2007 Eesti suurimaid poliitikuid Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.aastal Põhja- Viljandimaal Viljandi vallas Surva küla lähedal Mursi talu peremehe Jaani peres viienda lapsena. Jaan Tõnissoni sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega, mil seni rõhutud ja arenematu maarahvas korraga oma jõust teadlikuks sai ning endale otsustavalt tulevikku teed asus rajama. Loomulikult haarasid rahvuslikud ideed erilise jõuga kaasa tollast noorsugu, vaimustades ka Viljandi kihelkonnakoolis õppivat Jaan Tõnissoni.
vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid isikud, kes püüdsid maad korralageduse eest päästa; nende seas oli väejuhte, poliitikuid ja filosoofe Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi. Mõnede arvamuste kohaselt aga oli 6.-5. sajand Vana-Hiinas tõusu ja uute ühiskondlike nähtuste kinnistumise ajajärk, mitte mandumise ajajärk. Konfutsius oli aga kogu oma elu seisukohal, et elab mandumise ajastul, ning pidas aus minevikku. Tema ideaaliks oli tugev ja tsentraliseeritud keskvõim. 2 Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e
Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Perikles(495 eKr 429 eKr) oli Ateena riigimees.Perikles oli mitmete toonaste Vana-Kreeka suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Aristophanes (445 eKr 385 eKr) oli vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, kes elas Peloponnesose sõja ajal. Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida."Ahharnlased"," Ratsanikud"," Pilved"," Herilased"," Rahu"," Lysistrate"," Linnud"," Naiste pidu"," Konnad"," Naised rahvakoosolekul"," Plutos". Herodotos(u 484 eKr u 425 eKr) Halikarnassosest oli kreeka ajaloolane. Sõbrer Periklese ja Sophoklesega. Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia". Aleksandria filoloogid jaotasid teose muusade arvu järgi 9 raamatuks ja need said 2. sajandil m.a.j. muusade järgi nimed
Kordamisküsimused kirjalikuks vanaaja kursuse arvestuseks 11. klassile (humanitaar-) 1. Esimesed tsivilisatsioonid, viljaka poolkuu piirkond Tsivilisatsioonid tekkisid siis kui oli üle mindud viljelusmajandusele. 5 aastatuhande vältel ilmnesid kõigepealt muutused Mesopotaamias, kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad. Elanikud rajasid põldude niisutamiseks kanaleid, kasutasid ratasveokeid, hankisid metalle kaugetest mägipiirkondadest. Kujunes piltkiri(majanduslikuk arvepidamiseks),ühiskondlik tööjaotus, jaguneti ühiskondlike positsioonide kaupa vaesemateks ja rikkamateks. Valitseja pidi olema võis rääkida riigi tekkimisest. Ühiskonna areng oli jõudnud tsivilisatsiooni staadiumisse. Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani m...
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
1920. aastail polnud ameeriklased rahul kaasaaegse elustiiliga. Kuigi majandusel läks ajavahemikus 1923-1929 üsna hästi, olid siiski inimesed rahulolematud. Eriti poldud rahul sellega, mis puudutas perekoda ja religiooni. Tekkisid vastuolud pealesuruva linliku ja ilmaliku elukorralduse ning vanade, talupoeglike traditsiooniliste tõekspidamiste vahel. Seepärast loodi vanameelsete akstsioon, mis oli vastu evolutsiooniteooria õppimisele. Nende hulka kuulus ka palju mõjuvõimsaid poliitikuid kes üritasid selles osas ka seadust muuta, kuid lõpuks ei läinud see neil läbi. Teine probleem, mis lõppkokkuvõttes osutus vist ka suurimaks, oli1919. aastal kehtestatud reegel mis keelas alkoholi valmistamise, müümise ja transpordi. Tagajärjed ei olnud positiivsed. Vastupidiselt ootustele, et riigis alkoholi tarbimine lõpeb, toimus kõik vastupidi. Hakkasid tegutsema nö salakõrtsid, alkoholi salamüük ja salaviinaga hangeldamised
kõrvale jõuliselt esile poliitilised küsimused. Eelkõige riigi korruptsiooni vastu ja põhiseaduse muutmise vajadus. EVKL 3. kongressil võeti vastu toetajaliikme staatus, mis lubas liitu võtta neid, kes polnud vabadussõdalased, aga nõustusid liidu poliitiliste sihtidega. Pärast seda süvenes liidu radikaliseerumine ja selle peamiseks eesmärgiks oli põhiseaduse muut mine. EKVL kritiseeris rängalt ,,vanu erakondi" ja korrumpeerunud poliitikuid, kes väidetavalt tundsid huvi vaid oma enda heaolu pärast. Teine liidu nõue oli põhiseaduse muutmine, selliseks mis looks tugeva presidendi ameti loomist, kellele alluks Riigikogu ja valitsus. Kritiseeriti tugevalt Riigikogu, mis oli liidu meelest liigselt mõjukas, aga liiga killustunud, et midagi korda saata. 5 3. Kriisi haripunkt 3.1Põhiseaduse muutmine
didaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi - ning kohalike küsimuste andmise parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse. 1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad: poliitilised erakonnad olid keelatud ning kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. Sellele vaatamata pääses kongressi liikmeks arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid ning Gorbatsovi üllatuseks selgus, et paljud rahvasaadikud ei taha sotsialismi mitte reformida, vaid lammutada. Samal ajal kasvas riigis segadus. Vana käsumajan-dus lagunes, turumajandusele ei suudetud aga üle minna. Majandusraskused süvenesid ning rahva rahulolematus kasvas. Oma uuenduste tulemuste ees lõi kartma ka Gorbatsov ise, kes 1989. aasta lõpust alates hakkas toetama tagurlikke jõude. Gorbatsovi püüd säilitada
*Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama *1932a kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus *1933 kukkus läbi II rahvahääletus *1933 Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. *1933 oktoobris III rahvahääletusel võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. *Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra. 1934 jaanuaris jõustus uus põhiseadus:
· Menetleda seadusi. · Vastu võtta seadusi. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Edastada valijate huve. · Järelvalve valitsuse üle. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täitmine muutub kohustuslikuks. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Erimeelsuste püsimisel lahendab olukorra riigikohus. Lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Parlamendi otsese kontrolli vormid valitsuse üle: · Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, määrata valitsuse ametisoleku aega. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest.
mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Tähelepanu koondatud rohkem organisatsioonidele ja liikumistele tervikuna kui indiviididele, liidritele või järgijatele. Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid (271-274) Sotsiaalne liikumine on institutsiooniliste ja stratifikatsioonisüsteemi muutuste poolt olevate elanike arvamuste ja arusaamade kogum. 1. Reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees. Valitav taktika selline, mis peaks mõjutama poliitikuid, kohtunikke ja avalikku arvamust üldiselt. Valimiseelne propaganda, demonstratsioonid jne. 2. Revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtushinnangutes ja institutsioonides. Niisugune radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab kogu üh.-s endale tõmbama tähelepanu ja esile kutsuma hirmu ja ebakindlust. (ka kaaperdamised, lasteröövid, pommiplahvatused) 3
valimisõiguse andmisega alamklassidele, ametiühingute tugevnemise ja demokraatliku kodanikuühiskonna tekkimisega. Pidades silmas Eesti suurt lõhet nö. vaeste ning rikaste vahel, oleks progressiivne tulumaks üheks võimalikuks lahenduseks. Kuid Eestis pole paraku kujunenud veel keskklassigi, rääkimata tugevatest ametiühingutest ja valitsusest sõltumatutest kodanikuühendustest, mis suudaksid maksupoliitikat mõjutada (Raig, 2004). Poliitikuid huvitab eeskätt nende tagasivalimine järgmiseks valitsemisajaks. Selle tarbeks on tarvis leida rahastajaid, kes toetaks nende valimiskampaaniaid. Tihti on selleks rahastajaks majanduseliit. Sellepärast ongi kujunenud olukord, et ei suudeta ja ei taheta muuta praegust eliiti ja ettevõtlust soosivat maksupoliitikat. Olgugi, et astmeline tulumaksustamine vähendaks ebavõrdsust klasside vahel, ei pruugi astmeline tulumaks majandusele ja maksude laekumisele kasulik olla. On
Põhjenda! 1. Tartu Rahu leping Eesti sai iseseisvaks (de jure), sai maad ja raha. 1. Nimeta 20. Saj. kõige negatiivsem sündmus või leping Eesti ajaloos! Põhjenda! 1. MRP likvideeris Eesti iseseisvuse ja muutis Eesti Venemaa osaks. Määras väga pikaks ajaks Eestimaa tuleviku. 1. Nimeta EV taasiseseisvumisega seotud üritusi! 1. Balti kett 2. Laulev revolutsioon 3. Fosforiidi kampaania 4. Laulupeod 5. Rahvarinne 2. Nimeta EV poliitikuid! 1. Jaan Tõnisson 2. Konstantin Päts 3. Jüri Vilms 4. Konstantin Konik 5. Jaan Poska 6. Ansip 7. Laar 8. Savisaar 9. Kallas 10. Meri 11. Rüütel 3. Nimeta EV 5 tähtsamat kultuuritegelast! 1. Jakob Hurt 2. Jaan Tõnisson 3. Johann Voldemar Jannsen 4. Carl Robert Jakobson 5. Koidula
Algas 29. augustil Banská Bystricas. Sakslased surusid selle ülestõusu maha ja algas partisanisõda mägedes kuni NL armee tuli 1945. aasta varakevadel üle Dukljanski mäekuru Slovakkiasse. * 4. aprillil 1945 vabastati Bratislava. * 1947 sügisel toimusid valimised, mille kaotasid kommunistid. * Et kehtestada riigis kommunistlikku reziimi, toimus 1948. aasta veebruaris kommunistlik riigipööre. * 1968 Praha kevad osales ka palju slovaki poliitikuid eesotsas Dubcekiga. 1968 augustis toodi Nõukogude Liidu ja [[Varssavi LepinguOrganisatsioon]i okupatsiooniväed sisse ning maa "demokratiseeriti" vägivaldselt. * Kardinaalsed poliitilised muudatused toimusid Slovakkias 1989. aasta sügisel, mil nn Novembrirevolutsioon kõrvaldas kommunistid võimult. * 1. jaanuaril 1993 sai Slovakkia iseseisvaks sõltumatuks riigiks. * 19. jaanuaril 1993 liitus riik ÜROga. * Esimene president oli Mihail Kovac ja 1
osutumiseks kindla arvu häälte kogumist Riigikogusse pääsemiseks lihtkvoodi kogumine valimisringkonnas Kyoto sihtarv 1997.a. Kyotos riikide vabatahtlikult võetud kohustused kasvuhoonegaasiheite vähendamiseks leibkond ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla sugulased lihthäälteenamus olukord hääletamisel, mil poolthääli on rohkem kui vastuhääli lobby kuluaaripoliitika, mille käigus püütakse mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid üksnes tarbimiseks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on liikmesriikide kauplemisvabaduse tagamine Maastrichti leping 1993.a. jõustunud leping, mille alusel kujundati Euroopa Ühendusest Euroopa Liit
Kolmas rahvahääletus okt 1933, ülisuur võit. Üleminekuaeg Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeim võim riigivanemal. Konstantin päts valitsuse eesotsas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus, Eesti vabadussõjalaste Liidu nime all. Vabadussõjalased poliitiline jõud. Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühing. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolu, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valimise ajal- suur toetus. Lasti ridadesse ka selliseid, kes ei olnud Vabadussõjas osalenud, kuid toetasid vabadussõjalaste poliitilisi ideid. Esimeheks Andres Larka (1879-1943), tema kõrval advokaat Artur Sirk (1900-1937). Riigipööre 12.märts 1934, teostasid Päts ja Laidoner. 6-kuuline kaitseseisukord, sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud
burakumin-noorte hulgas esineb mitmekordselt enam kuritegevust, kuid teema tundlikkuse tõttu ei ole senini julgetud uurida statistikat. Üks selgitus noorte tendentsile panna toime kuritegusid võib olla osaliselt tekkinud identiteedikriis ning frustratsioon teadmast, et ühiskond ei ole endiselt aksepteerinud nende niiöelda päritolu. Muidugi on kasvanud mitmed burakumin-noored üles arstideks, poliitikuteks, advokaatideks, ja väidetavalt on ka hästituntuid poliitikuid burakumin-taustaga. Nemad aga sulanduvad ühiskonda, jättes nende päritolu enda teada ning üritades mitte liiga esiplaanile sattuda (Kristof 1995). ÜRO rassilise diskrimineerimise ja ksenofoobia eriraportöör kirjutas 2006. aasta raportis, et probleem on endiselt tõsine. Uuringus tuli tol aastal välja, et 38,7% inimestest peavad tulevase abikaasa valikut tehes vereliini tähtsa prioriteedina (Priestley 2009). Võiks arvata, et
Okupatsioon algas talvisel ajal ja see muutis sõjategevuse natuke keeruliseks. Eesmärgiks oli sakslastel rajada Balti hertsogiriik. Eestlased suhtusid saksa okupatsiooni erapooletult. Okupatsiooni alguses olid sakslased viisakad, kuid hiljem saadeti okupatsioonivõimude käsul eesti väeosad laiali ja saksastamise eesmärgil määrati saksa keel asutuste ja kõrgemate õppeasutuste keeleks. Eesti seltsid pandi kinni, parteide tegevus keelati ja eestlastest ametnikke ja poliitikuid vangistati. Okupatsiooni lõppes 11. novembril 1918, mil Saksamaa alistus I maailmasõjas Lääneriikide ees. Peale seda hakkas Eestis tegutsema Ajutine Valitsus. Asustati Eesti Kaitseliit, mille eesotsas olid E. Põdder ja J. Pitka. 27. novembril 1918 võttis Eesti Vabariik vastu otsuse võidelda oma iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa kallaletungi korral. 2. Välispoliitika Esimese maailmasõja kestel kuulus Eesti territoorium Tsaari-Venemaa koosseisu
Kui septembris olid valimised Tallinna ja Narva linnavolikogudesse, siis need võitsid enamlased. Oktoobris 1917 oktoobripööre, siis samamoodi Venemaaga tahtsid võimule tulla bolsevikud (tööliste- ja soldatite saadikute nõukogudele). Kui enamlased said võimule, siis hakkasid läbi viima ebademokraatlikke reforme: 1) toimus riigistamine (pangad, hotellid, restoranid, maa) 2) lubati tegutseda ainult ühel parteid bolsevikud 3) rahvuslikult meelestatud poliitikuid vangistati 4) poliitilisi vabadusi piirati ei saanud oma vaateid avaldada (ei tohtinud toimuda massidemonstratsioone, oli tsensuur) 5) senised omavalitsused linna- ja vallatasandil saadeti laiali > nõukogud See, et enamlased olid võimule saanud oli lõplikuks märguandeks selle koha pealt, et Eesti peab iseseisvuma. Sinnamaani polnud võtnud kurssi iseseisvumisele: paljud poliiitlised parteid olid nõus sellega, et Eesti jäks Venemaa koosseisu, aga selleks on vaja oma
Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias, survegrupil lobism ehk kuluaariapoliitika- mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Survegruppide liigid Kategooriakaitsegrupid- kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, trabijate) huve. Huvituvad eelkõige enese elu-või äritingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad tõest inormeerimist kaupadest ja teenustest, tootjate ühingud mõjutavad riigi maksu-ja tollipoliitikat.
aukodanikuks. 15.jaanuaril 1965.a tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Lõppsõna Peaministrina, auväärne Sir Winston Leonard Spencer Churchill, juhtis edukalt Suurbritannia läbi Teise Maailmasõja. Ta kirjeldas seda sündmust kui jalutuskäiku saatusega, mille jaoks ta uskus, et ta oli kogu elu ette valmistunud. Ta oli üks suurimaid poliitikuid kogu maailma ajaloos. Tihti võrreldud bulldogiga, Churchilli kaugele nägevus, vastupidavus, julgus ja järjepidavus on siiani eeskujuks veel paljudele.6 Viidatud allikad · http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/1953/Churchill-bio.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Winston_Churchill · http://www.historylearningsite.co.uk/winston_Churchill.htm · http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.htm · http://www.miksike.ee/
Poliitika puudutab meie igapäevaelu ning mõjutab meie elu igast aspektist. Selle üle arutletakse ja vaieldakse palju, kuid tagaplaanile on jäetud politiiline kultuur. Poliitiline kultuur on poliitika vaimsed ja käitumuslikud aspektid. Selle moodustavad politiilise otsustamisega seotud normid, väärtused, usukumused, teadmised, protseduurd, traditsioonid ja rituaalid. Lisaks sellele arvestatakse sinna hulka poliitilise tegevusega seostatud mõisted ja poliitiline käitumine (Lauristin, Tallo, Vihalemm, 1997). Selles essees analüüsin, milliseks on kujunenud poliitiline kultuur Eestis, mis seda mõjutanud on ning millised on eestlaste alusväärtused. Eesti on demokraatlik riik, mida juhivad erinevaid ideoloogiaid esindavad parteid. Parteid valib võimule rahvas. Samas ei ole valimisaktiivsus alati püsiv olnud, vaid sõltub tugevalt rahva rahulolust ning soovis poliitilises elus kaasa lüüa. Pärast taasiseseisvumist 1990. aastate alguses oli valim...
tõlgendused. Otsiti vastust küsimusele, kuidas mõista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas käituda nii, et see ei põhjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Komöödia – lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ainest igapäevasest poliitikast, näitlejad kandsid sageli tuntud riigimehi kujutavaid maske ja heitsid poliitikute üle vägagi robustset nalja. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, nt Periklest. Komöödias võis naerda ka jumalat üle. THESPIS – oli poeet, kes etendas 534. a. ekr kevadisel dionüüsose pühal oma tragöödiat, millest sai alguse teater AISCHYLOS – kuulus Ateena traagik, kirjutas 5.saj esimesel poolel eKr tragöödiasarja ,,Oresteia'' SOPHOKLES – Ateena tragöödia suurkuju, kirjutas 5.saj eKr ,,Kuningas Oidipuse'' 15. Filosoofia: sofistid ja Sokrates, Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist. Vihik, õpik lk. 124, 125, 127.
edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid). Ülesanded: luua ja süstematiseerida ideid, aidata kaasa ülduse harimisele, isendi ja süsteemi sidumine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd, valitsuse jälgimine. Stiimulid (liikmelisuse motiveerimine): ainelised, solidaarsusstiimulid, eesmärgilised e väärtuspõhised. Erakonnasüsteemid: kaheparteisüsteemid, mitmeparteisüsteemid, domineeriva partei süsteemid, üheparteisüsteemid. (9.loeng, 30-09-2013) Poliitiline süsteem: korraldus, mis hõlmab suhetevõrgustikku, mille kaudu valitsusinstitutsioonid genereerivad poliitilistest sisenditest väljudpoliitikat.
erinevatel seisukohtadel. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse eetepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon- erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis või volikogus. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Lobism e kultuuripoliitika - katse mõjutada poliitikuid isiklikke kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Sinna alla käib koalitsioonide ja fraktsioonide töö. 8. Kuidas teostab parlament järelvalvet valitsuse üle? Parlament teostab valitsuse üle otsest ja kaudset kontrolli. Otsene kontroll: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust: Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse koostamisel;
17. Milline on otsese- ja esindusdemokraatia erinevused ja sarnasused? (3+2) Otsenedemokraatia: Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru. Esindusdemokraatia: Rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida. Sarnasus: Rahval on mõlemal puhul võimalik vähemalt milleski kaasa rääkida. 18. Mis on eliitdemokraatia? Kas Eestis esineb eliitdemokraatiat? Too näiteid Tegelikud otsused otsustab riigis väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Näiteks annavad ettevõtjad poliitikuteel raha ning ootavad selle eest vastuteeneid. 19. Oskad nimetada demokraatia 5 tunnust. Vabad konkureerivate kandidattidega valimised; kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse eest; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuste õigustega arvestamine; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond
järgimisest. Kaitsmega hingamine välistab õhus elavata mikroorganismide tahtmatut tapmist (Bowker; 2005 lk 62). Teine kujude vastane oli terapanthide sekt. Selle rajajaks oli Bhikhanji, kes oli sthanakvasi munk, kuid oli häiritud oma kaaslaste lodevusest. Nende suukaitse on piklikuma kujuga. Kuigi antud sekti järgijate hulk on väike, on nende hulgas väga võimsaid isiksusi, kes on püüdnud mõjutatud India poliitikuid ja ärimehi tegutsema suurema moraalse vastutustundega (Bowker; 2005 lk 63). Švetambara ja digambara kujude kummardajatest askeetide kogukondades kahanes 18. ja eriti 19. sajandil tugevalt liikmete arv ning vaid väga vähesed ordineeriti munkadeks. 20. saj toimus traditsioonilise džainismi uus tõus ning askeetide arv kasvas šventambarade ning ka digambarade seas. Populaarsemaks muutus ka digambarade
metsavennasõja võtete õpetamisega ja neid oskusi läks vaja varem, kui keegi arvata oskas. 1940.aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ning seadis ametisse kommunistliku valitsuse. 6. augustil samal aastal liideti Eesti (selleks ajaks juba Nõukogude Sotsialistlik) Vabariik Nõukogude Liidu koosseisu. Järgnes Eesti ajaloo süngemaid perioode. Massilise terroriga kavatseti igasugune vastupanu juba eos hävitada. Arreteeriti enamus Eesti riigi silmapaistvaid poliitikuid, majandustegelasi ja sõjaväelasi. Arvati, et peast ilma jäänud ühiskond ei suuda vastupanu organiseerida. Vallutajad unustasid aga, et iseseisvas Eestis oli üles kasvanud terve põlvkond, kellele iseseisvus oli midagi iseenesest mõistetavat ja loomulikku. Rahvas astus mitmeid kordi avalikult välja okupatsiooni kehtestamise vastu, kuid seda laadi avalike väljastumiste tagajärjed olid paraku rasked. Väiksematelegi meeleavaldusetele järgnesid ülekuulamised ja arreteerimised
tõlgendused, need kasvatasid kodanikke, panid neid mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Samas ei pakkunud trgöödiad kindlaid lahendusi. Tuntumad autorid: Aischylos ,,Oresteia", Sophokles ,,Kuningas Oidipus" · Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Võis naerda ka jumalate üle, ilma et tulnuks karta nende pahameelt ja kättemaksu 7. Sport · Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus.
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
1) MAJANDUS: tõi kaasa tööpuuduse=>hädaabi tööd, töötud ehitasi raudteesid, maanteid, lennuvälju
Olid rahalised raskused=>krooni devalveerimine, kokkuhoiupoliitika
Väljavedu
se elu liberaliseerimise. 2.3 G otsustas alustada ulatsuslikumaid reforme, et nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. juuni NLKP XIX konverentsil surus G läbi pol reformi kava, presidentiaalse valitsemissüsteemi kehtestamise. Rahvasaadikute Kongress. 2.4 1989.märtsi Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid pol. Erakonnad keelatud, kolmandiku selle koosseisust määras NLKP, ent selle liikmeks pääses arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid. 2.5 Vana käsumajanduse lagunemine. Maj.raskuste süvenemine. G püüdis säilitada käsumaj. 3. Suhete reguleerimine Läänega 3.1 Olulised muutused: desarmeerimine e relvastuse vähendamine, regionaalsed e piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. 3.2 Katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSVLi Euroopa osasse ning peatati tuumarelvakatsetused. 3.3 1987.a detsembris nõustus G kirjutama alla kokkuleppele kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta
vaatab, võti käes, eelseisvale katsumustele teatava põlgusega vastu. Kolmas on tõstnud käe ja pöördub kibedas kahtluses oma saatja poole, nagu päriks ta sellelt toimuva kohta selgitust. Viimane hoiab pead käte vahel, ta on täieliku meeleheite piiril. Calais' kodanikud 9 Põrguväravad Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Viimaste hulka kuulus poliitikuid, kirjanikke ja heliloojaid. Sõprade ja toetajate petitsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile. Skulpturaalne kompleks pidi baseeruma Dante ,,Jumalikul komöödial". Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades. Ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks ,,Põrguväravatele". Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata
1933. aastal lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ning andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd. Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg. See andis Adolf Hitlerile Saksamaal kogu võimut – uut presidenti enam ei valitud ja presidendi funktsioone hakkas täitma Hitler. 1.2.1. Antisemitism ja rassiteooria Antisemitism on termin, mis kujutab endast vaenulikkust juutide suhtes. See tuleneb vastumeelsusest nende religiooni, kultuurilise tausta vastu. Mõiste tuli kasutusele 1879 aastal Saksa ajakirjaniku Wilhelm Marri poolt
14) Foorum – linna keskus, turg 15) Panteon – kõigi jumalate tempel 16) Akveduktid – veejuhtmed 17) Termid – avalikud saunad 18) Circus maximus ehk suur ring oli hipodroom. 19) Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. 20) Colosseum oli Rooma suurim amfiteater. 6. Kirjasõna ja kultuur: 1) Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad. Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid. 2) Kõnekunst, Cicero: Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest. Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati õiguste ja vabariikliku korra pooldaja. 3) Kuldne aeg kultuuris: Toimus Augustuse ajal. Maecenas võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi. Tema nimest tuleb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. 4) Verigilius: Peateos, eepos: „Aeneis“ kirjeldab Trooja hävimist, Aenease
valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku. Ebaõiglane valimissüsteem. Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku
*Panatenaiad>> osalesid mehed, lapsed, naised ja vääramaalased tähistati uue aasta algust tõrvikuvõidujooks ja koorilaulud, suurejooneline rongkäik akropolile spordivõistlused liitis Ateenalasi ühtseks tervikuks Teater: -sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest -korraldati dionüüsiaid -tragöödia > tõsised ja ülevad, õpetlikud ja mõtlemapanevad, õpetasid käituma nii et ei tekitataks jumalatele pahameelt -komöödia > lõbusa sisuga, pilkasid nii poliitikuid kui ka jumalaid *Dionüüsiad >> kestsid neli päeva zürii valis eelnevalt välja etendused mis tulid ettekandmisele oli koori ja tegelaste dialoog näidendi autor oli lavastaja ja peategelane tihti jagati välja auhindasid ainult mehed §18. >> FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia ja teadusliku maailmavaate sünd: -muistsed kreeklased seletasid maailma müütide ja religiooni abil -hiljem tekkis uus, mõistusel tuginev, maailmavaade -seda hakati nimetama filosoofiaks
Õppeotstarbeline intervjuu Marko Reikopiga Intervjueerija: Kaspar Erik Lind Intervjueeritav: Marko Reikop Aeg: 28. November 2012; 16:00 Koht: Telemaja, Faehlmanni 12. Kestus: 25 minutit Kaspar: `'Miks otsustasite õppida bibliograafiat Tallinna Ülikoolis?'' Marko: `'See oli väga lihtne protsess, kuna ma ei soovinud sõjaväkke minna, sest ma lõpetasin '87. aastal keskkooli ning oli oht, et tuli vene sõjaväkke minna ja ma ei soovinud minna. Läksin edasi õppima ning üks väheseid erialasid, kus ei olnud vene keele sisseastumiseksamit, oli raamatukogundus ehk bibliograafia. Ning ma vaatasin, et kuna seal vene keele sisseastumiseksamit ei ole siis, vahet pole, lähen õpin seda. Sain siis sisse, lõpetasin esimese kursuse ära, kuid siis võeti mind ikkagi sõjaväkke, kuna kõrgkool sõjaväest ei päästnud. Läksin siis nõukogude armeesse teenima, olin seal 1½ aastat. Vahepeal tuli välja seadus, et kõik päevase osakonna üliõpi...
saadikust ja ülemkoda omakorda 40-st kutsekodade esindajast. Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. Kolm aastat autoritaarset reziimi sundis rahvast ja poliitikuid ümber hindama oma riigiõiguslikke vaateid. Algas teatud tagasiliikumine demokraatia ja riigivõimu suveräänsuselt rahvasuveräänsuse suunas. Majanduselu elavnemine ja sisekorra stabiliseerumine tõid kaasa vabadussõjalaste liikumise vaibumise. Valitsevas ringkondades küpses idee riigi põhikorra edasisest täiustamisest ning selleks Asutava Kogu sarnase institutsiooni kokkukutsumisest. 1936. a. riigipea küsis referendumi teel rahvalt, kas oleks vaja kokku kutsuda kahekojaline
11 liikmesriiki Küpros, Malta, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria - on eurole ülemineku eri etappidel ning loodavad eurotsooniga liituda lähima kümne aasta jooksul. Teise maailmasõja järel oli enamus tööstusriikide valuutasid tihedalt seotud dollariga vastavalt Bretton Woodsi süsteemile. Süsteem lõi aga kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt ning see pani Euroopa poliitikuid otsima tasakaalu ning majanduslikku ühtsust. Esimesed plaanid Euroopa ühisrahast said alguse 1969. aastal Barre raportiga, mis anti välja Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community, EEC) kuue tollase liikmesriigi poolt. Sellele järgnes samal aastal Haagis valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine, kus arutati plaani luua majandus- ja rahaliit. Protsess lükkus edasi tänu Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemisele 1971
kodanikuõigusi: · Keelustati poliitilised koosolekud · Suleti ajalehed · Arreteeriti rahvuslasi. 1918 Eestis Peale Bresti rahu algab okupatsioonipoliitika sakslaste poolt. · Ametnikud asendati · Eesti iseseisvust ja Ajutist Valitsust ei tunnustatud. · Poliitilised koosolekud keelustati. · Ajakirjanduses tsensuur · Laiali saadeti rahvusväeosad. · Vangistati ja tapeti eestimeelseid poliitikuid. · Asjaajamis- ja õppekeeleks sai saksa keel. Majandus · Riigist veeti kaupu välja · Kaupade hinnad tõusid · Tekkis toidupuudus. Vastasseis · 24.veebruar moodustati EV ajutine valitsus. · Taastati Omakaitse · 11.11.1918 astus Ajutine Valitsus uuesti kokku. Vabadussõda Algab 28.november.1918 Lõppeb 02.veebrurar.1920 36. Mõisted e) antisemitism - juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
