16. juunil esitas NSVL Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse ning valitsuse vahetust. Järgmisel päeval võttis Eesti nõudmised vastu. Juba enne seda okupeeris Punaarmee vastupanu kohtamata Eesti. 1940. aasta 21. juunil kell 22:20 vabastas president Konstantin Päts Nõukogude sõjajõudude surve all Uluotsa peaministri ametist ning nimetas uueks valitsusjuhiks Uluotsa klassivenna Johannes Varese. Paljud riigi poliitikud ja haritlased sattusid tapmiste ja repressioonide ohvriks, sealhulgas ka Konstantin Päts, kes küüditati Siberisse. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse, mis puudutas kogu Eesti Vabariigi poliitika-, majandus- ja kultuurieliiti. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus. Vastupanuliikumine Eestis sai arvestada rahva laia enamuse toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla
21.sajandil on globariseerumise pooldajate optimism siiski tugevasti taandunud. Liikumine maailma ühiste väärtuse poole, isegi kui see varem tõepoolest toimus, on kogenud mitmeid tagasilööke. Niisiis on mõiste globaliseerumine tulnud ja jäänud. Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ja võrgustikke, ülikoolide erialasid, õppeaineid, õpikud ning veebilehti. Mitmeti mõistetud fenomen Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism.
läbiviimisele suunatud kulusid. Vallad liituvad nn ,,tõmbekeskuste" ümber ning tulevikus näeksid need välja justkui tänapäeva maakonnad, millel oleks ka kohalik võim. Haldusreform näeb ideaalis välja kui vahend, mis aitaks Eesti avaliku elu korraldamist muuta palju lihtsamaks, tõhusamaks ning odavamaks. See-eest on aga haldusreformil mitmeid negatiivseid külgi, mistõttu on muutus veninud juba väga pikalt. Mitmed poliitikud ei ole reformi poolt, sest juba pikka aega toiminud praegune süsteem on sisse juurutunud ning muutunud mugavaks. Leitakse, et pole mõistlik muuta seadust puhtalt seaduse muutmise mõttes. Kõige suuremateks haldusreformi vastasteks on avalikud teenistujad ehk siis vallavanemad, vallavolikogu liikmed jne. Nemad jäävad valdade liitumisel ilma tööta, mis tooks kaasa nende tuleviku ebakindluse. Eesti riik peaks sügavalt mõtlema, kas oleks inimlik
21.sajandil on globariseerumise pooldajate optimism siiski tugevasti taandunud. Liikumine maailma ühiste väärtuse poole, isegi kui see varem tõepoolest toimus, on kogenud mitmeid tagasilööke. Niisiis on mõiste globaliseerumine tulnud ja jäänud. Tänapäeval keskenud globaliseerumisega seotud teemdale hul uurimisasutusi, -projekte ja võrgustikke, ülikoolide erialasid, õppeaineid, õpikud ning veebilehti. Mitmeti mõistetud fenomen Eri valdkondade teadlased ja eri maade poliitikud ning igat masti maailmaparandajad kasutavad seda terminid erinevalt. Globariseerumise mõistet tarvitatakse järgmistes tähendustes: · Seisund · Nähtus · Staadium · Faas Ning isegi ka: · Diskursus · Ideoloogia Paljuski sõltub globaliseerumise definitsioon sellest, mida peetakse globaliseerumise liikumapanevaks või kandvaks jõuks. Enamlevinud koolkondadeks on liberalism, hegemoonilise stabiilsuse teooria, marksism ja postmodernism.
John Fitzgerald Kennedy 12. klass Faktid elust 29. mai 1917 - 22. november 1963 35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks
jagada oma teadmisi eesti keele alal jne. Eesti keele püsima jäämisele tuleks ka kasuks korrektses eesti keeles meedia, raamatud, ajakirjad ja muu seesugune. Eesti keel on eestlastele kallis, aga on märgata, et selle säilitamisele ei pöörata enam piisavalt tähelepanu mille tõttu on eesti keelde sugenenud palju slängi- ja laensõnu, puhast emakeelt kõneldakse aina harvemini. Isegi poliitikud, avaliku elu tegelased ja ajakirjanikud ei kasuta enam korrektset eesti keelt, ei pöörata enam tähelepanu õigekirjale. Eesti keele säilimiseks on tähtis roll just viimati nimetatute ehk avaliku elu tegelaste, arvamusliidrite ja meedia eeskuju.
ning nad võivad olla üsna konservatiivsed. See-eest noortel on aga omad huvid. Nad eelistvad tavaliselt uuendusi, mis aga ühiskonnas tekitav vastuolu vanema generatsiooniga. Tihti esineb ohtusid ka parteide vahel. Valimistel võitnud erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteidega. Mille tõttu ei arvestata vähemusrahva huvidega. See omakorda vähendab mitmekesisust. Demokraatias võib ilmneda veel valimistulemuste võltsimist. Samuti ei pruugi poliitikud esiplaanile panna ühiskonna heaolu. Võib esineda, et poliitikutel on tähtsam isiklik karjäär ning nad võtavad vastu rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Lisaks võidakse käituda vastavalt oma parteijuhile. See aga ei pruugi kodanike soovidega ühtida. Samamoodi võib esineda ka seda, et erakonnad ei jõua või ei plaanigi oma lubadusi täita. See põhjustab pettumust rahvas. Demokraatia nõrkus on veel valimiskampaania. Sageli oleme näinud enne valimisi suuri valimisplakateid
Pooldan selle pärast ,et mõned otsused mis tahetakse vastu võtta tunduvad meie noorte jaoks vägagi asjalikud ja kasulikud. Näiteks ,et tahetakse noortele rohkem selliseid kohti teha kus noored saaksid vabaega veeta või üldse millegi huvitava tegeleda. Aga vastu olen näiteks selle pärast,et tehakse lamedaid reklaame mis lihtsalt hakkavad ära tüütama ja lubavad erinevaid tühiseid lubadusi millest meil noortel on kohe täiesti savi ega huvita see mida need poliitikud kokku jahuvad. Enamasti ajab see närvi ,et saadavad postiga koju igast erinevat rämps posti või saadavad ültse sõnumeid ,et vali mind jne... Mina kui noor arvan seda et ikka enamus noortel on savi sellest poliitikast ja ültse kogu sellest teemast mida jahutakse ja lubatakse. Põhi teema ja eesmärk noortel on ikka see ,et saaks ikka ise hästi hakkama endaga ja poleks mingeid jamasi ega muresi kaelas.
3 1 STORYTELLING Lugude jutustamise puhul on tegemist väga vana tehnikaga, mis ulatub tagasi läbi inimajaloo kaugetesse aegadesse. Jutustamise praktika põimus meie kultuuri ning muutus selle lahutamatuks osaks; tegemist oli (ja ka on) ühe meelispärase meelelahutusvõimalusega perekonnas ning seda juba enne televisiooni laiemat levikut ja kättesaadavust. Jutustamise vormi kasutavad nii poliitikud kui ka ajakirjanikud ning endiselt püsib see ühe kõige efektiivsema meetodiga kellegini jõudmises ning nende puudutamises enda poolt edastatava sõnumiga. Jutte saab kasutada erinevatel eesmärkidel ning üheks on loodava visuaali ilustamine, teadmiste ja tarkuste edasiandmine ning organisatsiooni identiteedi ja kultuuri vormimine. Jutustamise all mõistetakse üht kõige efektiivsemat ja mõjuavaldavamat tehnikat ning seda on dokumenteeritud loendamatutes valdkondades. Järgnevalt toon
Avatud maailmas on selged eelised otsustusvõimelistel ühiskondadel, kes pelgalt ei vasta jooksvatele muredele, vaid on suutelised püstitama ühiseid pikemaajalisi eesmärke ning mobiliseerima ressursse nende eesmärkide saavutamiseks. Tahaks väga loota, et nelja aasta pärast on jätkusuutlik Eesti poliitikute jaoks vähemalt sama üldlevinud, üldmõistetav ja omaks võetud sõnaühend nagu praegu on EKAK. See tähendab, et SE21 esmaseks survegrupiks peavad saama poliitikud. Nende jagatud arusaam on aga tõdemus, et Eesti jätkusuutlikkuse tagab ainult hästi toimiv kodanikuühiskond. SE21 vajab terviklikku rakendusmehhanismi, mis tähendab eelkõige kogu tegevuste süsteemi hästi läbitöötatud edasi ja tagasisidestamist. Kahjuks puudub isegi sellekohane kavatsus, tegelikest sammudest rääkimata.
Karl Kuusk 12/1/2012 Eesti iseseisvumine - juhus ? Eesti Vabariigi aastapäeva peetakse 24. veebruaril. Kuid, kas see ,et me seda pidada saame, oli juhus või paratamatus ? Kindlasti oli Eestil iseseisvumiseks väga palju eeldusi. See, et pärisorjus kaotati ja talupoeg sai enda maa peremeheks ning tööstuse areng, olid suureks eelduseks vabariiklusele. Poliitilisteks eeldusteks olid loodud erakonnad ,kus hakkasid esile kerkima Eesti poliitikud ning seeläbi tõusis eestlaste roll ka maavalitsustes. Ilma nende eeldusteta oleks Eesti, kui suverääne riik, olnud vaid kujultlem. Samuti on Eesti ajaloos võtmemomente, mis mängivad kogu iseseisvumises suurt rolli. Venemaal loobus tsaar võimust ja ka vene sõjavägi oli madalseisus. 30. märts 1917 anti Eestile autonoomia - Eestist sai seeläbi ühtne tervik ,maapäev liitis Liivimaa Eestimaaga. 19. veebruar 1918 loodi Päästekomitee -nende meeste toel kuulutati välja ka
Jaapani restorani sushit sööma või Ameerikast pärit bowlingut mängima. Meie enda tavad ja rahvuslikud meened on justkui magedad. Kunagi käis elu maal nii mis kole, aga nüüd surevad maakohad järjest välja. Maakoole, -poode ja sidejaoskonde järjest suletakse, sest järjest rohkem inimesi suunduvad linna elama. Maale jäävad vaid vanurid, kes ka ajapikku surevad ja nii mattuvadki maakohad otsekui tuha alla. Aga sellele kõigile aitavad ju kaasa meie poliitikud, meie omad iidolid ja suurkujud, kes tahavad noortele meele järele olla, kas siis häälte ostmiseks või niisama. Alati kui midagi korraldatakse, on sellel võõramaised mõjutused. Aga nii surebki ju meie oma kultuur välja. Kui palju inimesi veel teab, mis on meie rahvuslind, -puu või -kala? Julgen arvata, et vähesed. Ma ei väida, et peaks meie kodanikele meie enda ajalugu ja kultuuri peale suruma, vaid võiks ju kuidagi rohkem seda tutvustama ja mitte liialdama külaliskultuuridega
g) Avatud valimisnimekiri- valijal on õigus erakonna otsustatud nimekirja järjekorda muuta valimis tulemuste järgi h) Tsensus- eeltingimus valimisõiguse saamiseks i) Peibutuspart- poliitik, kes kandideerib valimisnimekirja eesotsas, kuid võidu korral annab mandaadi asendusliikmele j) Poliitbroiler - noorpoliitik, kes teeb üksnes erakonna siseselt karjääri, partei tagatubades kasvatatud poliitikud k) Parlamentalism- seadusandlik võim on parlament ja täidesaatev võim valitsus ja nad on teineteisest eraldunud l) Presidentalist- president on ühtlasi ka valitusjuht, puudub peaminister 5) Mille järgi langetavad valijad oma otsuseid, mis mõjutab neid kõige enam? V: Minu arvates on suur roll propagandal ja meedial, need mõjutavad valijat tugevalt. Samuti ka erakondade ja üksikliikmete põhimõtted ja valimislubadused.
Väikesed inimesed Kuuldes väljendit ,,väikesed inimesed", siis esimese asjana hakkab mul peas kummitama Peeter Tooma protestilaul: " Väiksed kastid, linna servas. Väiksed kastid, tehtud tiki-taki. Väiksed kastid linna serval. Kõigil neil on nägu üks." Need lauluread sobivad väikesi inimesi iseloomustama suurepäraselt, kuna kastid on kõik tavaliselt väga ilmetu värviga kandilised esemed. Kastid võivad küll olla eri suurusega, aga nad on ikkagi ühesugused oma vormilt. Sama on väikeste inimestega, nad on üksteisega sarnased vaid sisemiselt. Nad on kõik nagu pruunid papised kastid. Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed. Samas on nad tavaliselt hästi nähtavad ja kuuldavad. Kogu maailm keerleb ainult nende mina ümber. Väikesed inimesed on sarnased olenemata ajastust. 19. sajandi väikeste inimeste loomust on hästi kirjeldanud Anton Tsehhov. Tema jutustusi lugedes on lihtne tõmmata parall...
saa ometi ükski juht endale lubada. Grupp peab mõtlema, rääkima ja tegutsema ühtemoodi, silmapaistvaid indiviide siin ei otsita. Meie elu juhivad dogmad, kinnistunud mõttemustrid, mis on kokku pandud kunagi kuuldud infokildudest. Me teame, et kõik, mis toimub meist väljaspool, oleks justkui meie heaolu nimel loodud, ent kas see ikka on nii? Kas pole see mitte veel üks vahend teadmatuse arvelt teenida? Me teame, et arstid on head samariitlased, et poliitikud juhivad meid teel õnnele, et politsei ei lase kaabakal meile liiga teha. Ja olgu uudised kui tahes trööstitud ning tegelikkus kuitahes teistsugune, me lähtume kangekaelse jonnakusega siiski neistsamadest mõttemallidest, mis kunagi meile sisse jäänud. Inimesed, kes ei viitsi ise mõelda, elavad poolikult. Nad ei lähe üldjuhul valima. Hiljem aga siiski kiruvad valitsevat erakonda. Ometi ei võta nad midagi ette, et olukorda parandada
piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtunikud ja kohtud on poliitikute mõju all, jõukatel ärimeestel on rohkem mõju valitsuse üle kui teistel. Totalitaarne reziim mittedemokraatlik valisemisvorm, mida iseloomustab diktatuur. Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse
Valiti 2 konsulit,->juhid söjaväes, poliitikas ja riigis, võimu tasakaalustamise pärast. Senat koosnes endistest ametnikest->välispoliitika, maksud, sõjandus, usk, konsulite kontrollimine. Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt. Asevalitsejad ei soovinud kohalike asjadesse sekkuda. Muidu nad maksustasid vallutatud alad v.a. Itaalia, kelle kodanikud pidid käima sõjaväes ja kellelt võeti maad. Makse kogus asehaldur, kellest tuntuim Pontus Pilatus Iisraelist
pääsemisel ja oma vestluspartneri alavääristamisel. Selles pole midagi imelikku ega üllatavat, et Savisaar valdab seda võtet suurepäraselt. Ajakirjaniku väide mõnitamise kohta on sügavalt eksitav. Mitte kuskilt ei ole võimalik välja lugeda, et küsijat on mõnitatud, küll on selge, et vastust oma küsimusele ta ei saanud. Jätta vastuses otsad lahtiseks e anda mitmeti mõistetav vastus on väga vana ja effektiivne trikk ja seda kasutavad pea kõik poliitikud ( A. Ansip: rääkige tõtt, kuid mitte kogu tõde ). See annab hiljem, olukorra selgudes võimaluse alati väita, et näete, just täpselt nii ma ju lubasin. Kogu see artikkel on poliitilise taustaga ja suunatud rünnak just ühe kindla persooni vastu, kuigi samalaadse artikli võiks kirjutada pea kõikide juhtivate poliitikute kohta. Kui rääkida konkreetselt küsija mõnitamisest, siis selles valdkonnas on esireas
Faust elu mõtte otsinguil KOOSTAJA: KÄDI PIHOLAAN X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon
ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Kuulus 19. sajandinil ametlikult kooliprogrammi. Ettevalmistamine Invento- Kogutakse materjale ning määratakse kindlaks seisukohad. Disopsito- Kõne osade asetuse kavandamine. Elecutio- Stiili ja väljendusviisi leidmine. Memoria- Päheõppimine Pronuntatio- Ettekandmine Kõne koosneb: 1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus edukalt hakkama saada. Vana-Kreeka Sokrates Vana-Kreeka filosoof.
Maailmasõja puhkedes, kuulutas Eesti end kohe neutraalseks, et vältida inimohvreid. Selline poliitika tundus tol ajal väga mõistlik. Poliitikute teine suur valik oli liitlaste otsimine, mida siiski ei teostatud. Eesti sai endale hädavaevu liitlaseks vaid Läti. Peale baaside lepingu sõlmimist, muutusid eestlaste võimalused väga väikeseks. 1940. aastal toimus Eestis riigipööre ning Eesti pidi astuma Nõukogude Liitu. Kui Eestis algas Saksa okupatsioon, olid eestlased ja poliitikud väga rahul ja õnnelikud , kuid juba natukese aja pärast selgus, et maa vahetas lihtsalt omaniku. Eesti rahva elu eriti paremaks ei muutunud. Eestlastel oli küll Teise maailmasõja ajal suhteliselt palju võimalusi, kuid tundub, et nende täitmisel kiirustati liiga palju. Kuid ega jah, tol ajal mõtlemiseks aega väga vist polnudki. Need valikud võisid tol ajal vaga head ja kasulikud tunduda, kuid praegu järele mõeldes, võib aru saada, et palju neist valikutest polnud just
kaubandusaktsiates. Olles nn. keskmine võib riigi reaalses vahetuskursis tekkida „tasakaal“. Tasakaalu jaoks peab aga riigi valuuta olema osade tema kaubanduspartnerite jaoks ülehinnatud, samas kui see on teiste partnerite suhtes jällegi alaväärtustatud. Reaalsete vahetuskursside tasakaalustatuse hindamine võib osutuda raskeks, kuna hinnad on lähemas tulevikus mõneti muutumatud ning nominaalne vahetuskurss puudub. Seega pole see mingi üllatus, et paljud turuosalised ja poliitikud võtavad vastu valesid otsuseid, mõnikord lausa väga valesid otsuseid. See võib küll viia massiliste uusjoondusteni kursside puhul, mille tagajärjed on laastavad. Reaalsed vahetuskursid on andnud märku suurtest vahetuskursi üle hindamisest enne finantskriise. Seda märgates tähtsustas nii IMF kui teised jälgijad kahepoolseid reaalseid vahetuskursse ning tegelikult kasutatavaid reaalseid vahetuskursse.
Järelikult moodustub riikidevaheline usaldus mitmest erinevast inimeste vahelise usalduse tahust: usaldusest inimeste vahel, kes on erinevate kultuuriliste ja religioossete taustadega ning kellel on erinevad arusaamad neid ümbritsevast ühiskonnast. Usaldus on ilmtingimata seotud selliste mõistetega nagu kuulamine, austus, viisakus ja mõistmine. Riikidevahelist usaldust ja lugupidamist loovad väga erinevad inimesed, kes oma korda loovad tasandid: poliitikud, ametnikud, ärimehed, kultuuritegelased, turistid ning ka tavainimesed. Kui mõnel tasandil jääb suhtlemist või usaldust väheks, siis võib seda heastada teisel tasandil olevate inimeste abil. Mitmeid kordi on aru saadud, et Eesti ja Venemaa vahel on kõrgemal poliitilisel tasemel liiga vähe kontakte. Seda ei saa öelda ärimeeste ega tavainimeste kohta. Nad kohtuvad, suhtlevad, räägivad, vaidlevad, nii tööalastel teemadel kui
Samuti tähtsustati Eesti Vabariigi välispoliitikas seaduslikkust ja moraalseid aspekte, rõhutades rahvusvahelise õiguse erilist rolli, nagu on omane väikeriikide välispoliitikale laiemalt. Eesti poliitikud toetasid näiteks 1920. aastatel rahvusvahelisi algatusi agressiooni keelustamiseks, aktiivselt osaleti desarmeerimisliikumises. Eesti ühines Briand-Kelloggi paktiga, millega allakirjutanud välistasid sõja kui riigi poliitika vahendi. Eesti poliitikud olid aktiivsed Pan- Euroopa liikumises ning valmis ühinema selle liikumise ühe eesmärgi Euroopa Liiduga. Rahvusvahelise õigusega on seotud panustamine rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ühendustele, millega väikeriigid loodavad kasutada rahvusvahelise õiguse võimalusi ning mõju. Eestil õnnestus 1921. aastal ühineda Rahvasteliiduga, osaleti kõigil Rahvasteliidu täiskogudel ning muudel rahvusvahelistel konverentsidel. Eestis toetuti usule, et kirjalikud lepingud, sh Tartu
Jõudmine ühiskondlikule tasandile, kus pangalaenud -võlad ei põhjusta riiklikku depressiooni ja pensioniealised ei pea muretsema leivaraha pärast, nõuab teatud reguleeritust riigi majanduspoliitikas. Mõnus heaoluriik, kus valitseb muretus homse päeva suhtes eeldab aga kõrgeid makse, mida eestlased oma lõputult pisikestest palkadest väga meelsasti loovutada ei soovi. Sellest hoolimata tahame nautida täpselt samasuguseid hüvesid nagu meie põhjanaabridki. Sellest tingituna on Eesti poliitikud ja majandustegelased pidanud ajama mõneti vastuolulist majanduspoliitikat- hoidma maksud madalad, kuid selle vähese laekuva kõige suuremal määral sotsiaalsfääri suunama. Paraku ei suudeta nõnda väikeste laekuvuste tõttu tagada piisavalt suurt sotsiaalset kindlustatust ja heaolu. Kui Euroopa Liidu keskmine meeste eluiga on 74,8 aastat, siis Eesti meestel on see vaid 65,3. Me pole suutelised tagama tasuta kõrgharidust, samas kui Soomes makstakse ülikooli nimekirjas olemise eest peale
Demokraatia 3 põhinõuet konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: 1) vabad valimised, 2) vähemuste õigustega arvestamine, 3) vaba ajakirjandus, 4) kodanikuõigused. Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial.
liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ole tänaseni kuhugile kadunud. Kahe rahvuse vahelisi suhteid pingestab ka meedia ja sõna- vabadus ning mingil määral isegi poliitikud. Eesti riigis puudub rahvuslik sallivus, mille saavutamine näib väga raske. Kõik teavad, kui oluline on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne koos ollakse võimelised korda saatma suuri tegusid.Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi kommete, eripärade, traditsioonide ja puudustega, ei saa nimetada ennast sallivateks. Näiteks pidev sõda, mis toimub Gaza tsoonis Iisraeli ja Palestiina vahel. Üle poole sajandi on sõditud jätkuvalt, kuid
See mõjutab inimeste elu ja paneb mõtlema neid kuidas käituda. Eriti jutud maailma lõpust panevad inimesi mõtlema kuidas hoida rohkem loodust ja kuidas vähendata saastamist. See on väga hea, et inimesed hakkavad sellest mõtlema. Kui räägitakse kuritegevusest siis inimesed muutuvad ettevaatlikumaks ja tarvitavad rohkem ohutuse abinõusi. See vähendab omakorda kuritegevust ja inimestel muutub elu ohutumaks. Meedia kaudu mõjutavad inimesi ka poliitikud enne valimisi oma lubatustega. Meedia kaudu jõuavad nende lubatused kiiresti inimesteni ja korduvad päevast päeva nii ajakirjanduses, raadios kui ka televisioonis. Kellel on uhkemalt ja mõjuvamalt loosungid tehtud see suudab rohkem mõjutada inimeste käitumist. Poliitikute lubadused, aga ei pruugi olla tõesed ja teostattaad. Inimestega on kerge manipuleerida meedia kaudu, sest inimsed ei tea kas seal räägitakse tõtt või mitte. Mina isiklikult ei usu nende
16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored, seega hakatakse noorte teadlikkust poliitikast juba varakult tõstma. Õppekavadesse hakatakse järk-jär...
mitte kellegi arvamust ei suruta maha vaid tuleb arvestada kõigiga. Selle alusel toimibki demokraatia, poliitikas tuleb ikkagi ju jälgida erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Eestis ning ka mujal demokraatlikkes riikides on võim ka jagatud, et ei tekkiks probleeme valitsusega. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler, riigi majandusega tegeleb riigikontroll ning julgeoleku jaoks on kaitse politsei, et poliitikud ei korraldaks riiki ümber ainult enda käe järgi. Inimesi ei vaadata demokraatlikus riigis imelikult ega sunnita teda seda usku kummardama, mida on protsentuaalselt selles riigis kõige rohkem. Meil ei tehta vahet, kas inimene on negriidsest, europiidsest või mongoliidsest rassist - kõiki võetakse kui ühesuguseid inimesi, kes siia ilma on loodud. Kõõrdis silmaga ei vaadata ka nn.vaeste inimeste peale, sest meie ühiskonnas on inimestel endaga nii palju tegemist, et
7. Sest valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, kuna Saksa oli Eesti rahvus-väeosad laiali ajanud, kaitseliit oli nõrk ja relvade, laskemoona jm nappus. 8. Too välja Saksa okupatsiooni muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris ? 8. Majanduses Vallutati saksa vajadustele, tööstusettevõtted seiskuvad, elatustaseme langus, tööpuudus Poliitikas Balti-hertsogi riik, saksa ei tunnustanud Eesti Vabariiki, poliitikud vangistati, Vilms lasti maha, Tsensuur taastati, Saksa ametnikud, väeosa saadeti laiali Kultuuris Eestlastele lubati kultuurautonoomia, ametlik keel saksakeel, saksastumine 9. Mis toimus 11.november 1918 ? 9. Üle mitme kuu esimene Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Tehti kaitsestruktuur: Pitka ja Põdderi eestvedamisel põranda all loodud Eesti Kaitseliit. 10. Dateeri vabadussõda. 10. 28.nov 1918 - 2.veebr 1920. 28
Jätkusuutliku arengu puhul peaks rahuldatud saama praeguse põlvkonna vajadused ja ohtu ei tohi sellega seada tulevaste põlvkondade huve. Minu arvates, et ei suuda seda riik täielikult teha. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei ole jätkusuutlik. Esiteks ei suuda Eesti valitsus rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhivajadusi. Nende soovidest püütakse kalduda kõrvale või siis püütakse neid väga minimaalselt täita. Rahva arvamusest poliitikud suurt ei hooli, neile läheb korda vaid see, mis neile kasu toob. Inimesi püütakse lõksu kõiksugu reklaamidega, aga kui on vaja midagi teha, siis suudetakse mõelda välja vabandusi, miks rahva soovi ei saa täita. Eesti rahvastiku olukord ei ole kiita. Eesti iive on negatiivne, see tähendab, et sündimus jääb alla suremusele ja rahvas on üsna kiiresti vananev. Kuigi mõnel aastal on olnud iive ka kergelt positiivne, siis üldiselt on see alati negatiivne
reaktsioone. Üleilmne majanduskriis on tulnud rahvusvahelise korra vägivaldse kujundajana sõdade asemel, siiani on eestlane suutnud end küllalt hästi vaos hoida, kuigi on ka juba märgata eestlaste seas argresiivsuse märke. Usa politoloogi Samuel P. Huntingtoni väide kokkupõrgetest erinevate kultuuride vahel ja ususõdade ajastu on pälvinud heakskiitu, kui ka tugevat kriitikat. Pärast 11.septembril 2001 USAs toimunud traagilisi sündmusi kuulutasid paljud poliitikud ja poliitikateadlased, et maailm pole pärast terrorirünnakuid enam endine.Tänapäeva sõdu on analüüsitud, nimelt on jäänud märkamata, et religioonide kokkupõrkega on neid konfliktides tegemist vaid väga harvadel juhtudel. Kui rääkida terrorismist, siis Eesti osalemine terrerivastases sõjas on muutnud tervet ühiskonda, eriti aga kaitseväge ja igat inimest, kes on osalenud erinevatel operatsioonidel kas sõduri, diplomaadi või tsiviilisikuna. venemaa on meie suur naaberriik
Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 7. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused? Saksa riigi teke, Troonile asus Aleksander III, Poola ülestõus 8. Kuidas hinnata venestusreformide mõju eesti rahvale (arutle) Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Aga rahva haritus langes. Politse loomine. Surve tekitas suuremat rahvustunnet. 9. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 10. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? Saksa, Vene ja Rahvameelsed. 11. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahvaarvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Venemaa sotsiaalne ja poliitiline maha jäämine ülejäänud Euroopast. 13. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised?
Analüüsi, milline 4-st riigiteooriast iseloomustab Eesti riikluse praktikat kõige paremini. Milline on globaliseerumise mõju riigi traditsioonilisele nägemusele? Pluralistlik riik on kui vahekohtunik riigi ja ühiskonna vahel. Pluralistlik riik tagab inimeste põhiõigused ja vabadused ning sekkub sel määral ühiskonna tegemistesse. Riik peaks olema ühiskonna teener ja mitte valitseja. Sellises riigis peab olema võim olema jaotunud laiapõhjaliselt ning arvestab kõigi ühiskonna grupidega ja lisaks riik ei tohi panna mõnda gruppi eelisseisusesse. Pluralistlikkus riigis peab olema valitsus olema eraldatud riigi aparaadist ehk valitsus loob poliitikat ning riigimehhanismid viivad neid ellu.Lisaks peab valitsus arvestama, siis avaliku arvamusega ja kujundama poliitikat vastavalt. Neopluralistlik vaated ütlevad, et kõik ühiskonna grupid ei ole võrdsed, vaid majandus on eelis seisus. Kapitalistlik riik on ühiskonna klasside põhine riik, kus riik s...
võimuletulekut sõjalise organisatsiooni SS, mis alustas peale oma teket riigis hirmuvalitsemist, milles mängis suurt osa sõnavabaduse laialdane piiramine ning teisitimõtlemise keelustamine. On ju lihtsam olla rahva lemmik, kui sa oled nende ainsaks valikuks. Seda ideed ära kasutades koheldi kõiki valitseva partei ideedega vastuollu minevaid inimesi kui riigireetureid ning nende ühiskonnast isoleerimiseks moodustati koonduslaagreid, kuhu saadeti paljud ebasoovitavad poliitikud ja ajakirjanikud. Samuti hakati 1935. aastal drastiliselt vähendama juutide õigusi ning levitama rassipuhtuse ideoloogiat toetavat propagandat. Kuna inimesi on alati olnud lihtsam mõjutada nooremas eas, alustati juba koolides äärmiselt põhjalikku juutide vastast rassiõpetust. Samuti moodustati natsistlik noorteorganisatsioon Hitlerjugend, kus kasutati ära noorte kollektiivse tegevuse energiat kindla eesmärgi nimel, et kasvatada neist edukad natsiideoloogia järgijad.
Kinnisvarafirma, kes piirkonda samuti üht kõrghoonet plaanib. Selles asukohas oleks konkurss kindlasti hea valik, sest nii saaks kogu ala terviklikult lahendada. Kui arhitektide liit oma üldplaneeringu kavaga välja tuli, oli linna nõudmine, et kõikide olemasolevate detailplaneeringutega tuleb arvestada, samuti Maakri 28 detailplaneeringuga. Arhitektide liit on valmis Maakri 28 ja 30 planeeringu peatamiseks kirjutama linnavolikogule ka avalduse, et poliitikud ootaksid enne selle kehtestama asumist ära arhitektuurikonkursi tulemused. «Seoses nende kõrghoonetega, mida sinna rajada kavatsetakse, on see niivõrd oluline koht linnas, et ma ei näe muud võimalust kui leida kogu kvartalile mingi terviklik lahendus,» lausus arhitektide liidu esimees Margit Mutso. «Kui planeering nüüd kehtestatakse, siis muutub kogu konkurss mõttetuks, sest planeeringu ala jääb kvartali keskele.» (Toomsalu 2006, Postimees 20.01).
nähtus. Nooremate seas on see vägagi lubatud ja andeks antav. Noortepärane on uuem, kuid mitte nii väga hiljuti tulnud mõiste. Niipalju kui mina kuulnud olen, ei ole vanadel inimestel midagi muud enam ühiskonna kohta ütelda kui popp ja noortepärane. Nooruslik saab ütelda inimese kohta, kes on vanem kui käitub ja näeb välja nooruslikum. Kui oleks rohkem noori valitsuses, saaks riigi kohta ka ütelda nooruslik. Poliitikud on väga tihti lapsikud ning väljendavad seda üksteise ületrumpamise katsetega või üksteise maha tegemisega. Vahel tundub, et poliitikud unustavad riigi täielikult ning pööravad tähelepanu ainult endile, et kumb on nüüd parem ja kumb sai kummale ,,ära panna". Sellepärast saabki minu arvates nimetada poliitikat mänguks. Noori on kutsutud riigikokku, istuma riigikogulaste toolidele ja proovima teha nende tööd.
"Kas sellist Eestit me tahtsimegi?!" - see sarkasmiga vürtsitatud küsimus on olnud paljude inimeste suudel, kui kuuldakse järjekordsest hinnatõusust või majanduslangusest. Tahes-tahtmata nurisetakse tagasihoidliku palga ja raskete töötingimuste üle. Demokraatia areng arvatakse olevat liiga aeglane ning soovitakse näha kiiremaid muutusi. Rahvas on arusaadavalt muutustele kõige vastuvõtlikum, ent ebapopulaarsed meetmed on sageli vajalikud. Kõige selle juures ei tohi poliitikud distantseeruda rahvast ning varjata oma tegevust või näidata seda ainult heas valguses. Demagoogia kasutamine ja rahva meelsusega mängimine ei ole kunagi hästi lõppenud. Majanduse arendamine võib olla nende probleem, ent ennekõike on riigi tulevik meie endi kätes. Uuringutest on aga selgunud, et eestlased on poliitika suhtes passiivsed ja kodanikualgatust on vähe. Me peame hakkama muutma oma suhtumist ning panustama rohkem aega kodanikuühiskonna arendamisse ja poliitilisse tegevusse
erineda. Siiski leidub ka neid, kes mõtlevad, et need on kahjulikud ja ütlevad meelemürkidele ei. Liigne enesekindlus ei tule alati kasuks. Leidub inimesi, kes tahavad igas situatsioonis mõelda ainult oma peaga ja arvavad, et nad talitlevad alati õigesti. Siiski tuleb alati kuulata ka teiste inimeste arvamust ja mõelda, et hea nõu tuleb alati kasuks. Oma ego alla surumine on mõne inimese jaoks peaaegu võimatu. Näiteks poliitikud tahavad alati, et just nende ideed ja mõtted domineeriks. Selle tulemusena ei kuulata teisi ja mõnikord võetakse kangekaelselt vastu otsuseid, millele avalikkus on selgelt vastu. Mõtelda oma peaga või mitte? See on küsimus millele ilmselt ühest vastust ei olegi. Kõik on väga suhteline ja inimene peab õppima kahe tule vahel balanseerima. Ainult aeg näitab meile, kas me tegime minevikus õigesti, et mõtlesime oma peaga või mitte.
istungitel kohapeal. Minu arvates on meie riigi juhid nõus üldse riigikogus olema, sest selle töökohaga teenib üsna palju. Kas see on demokraatia täies hiilguses? Valimistel lubab iga erakond midagi teha, et ikka neid valitaks, kuid kõik lubadused unustatakse äkki, kui võidetakse koht riigikogus. Väga mitmed probleemid, mida kodanikud on kurtnud jäävad tegemata, kuigi lubatakse, et sellega tegeletakse. Peale selle, et poliitikud ei anna endast parimat, et parandada meie riigi elu on demokraatial teine puudus. Vähemus allub enamusele. Kui toimuvad valimised, võidab see, kes saab kõige rohkem hääli, kuid mis saab nendest isikutest, kes pooldasid hoopis kedagi teist. Need inimesed peavad leppima. Sellise olukorraga võivad kaasneda isegi protestid, sellele võib järgneda kaos ja halvimal juhul riigi lagunemine. Näiteks kõige hullemad olukorrad on
Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud. Poliitikud peavad ju igapäev arutlema maailmaasjade ja probleemide üle. Mis , kus ja kuidas ? Nad peavad rääkima inimestele asju mis tegelikult ei ole head , kuid nad peavad seda tegema niimoodi filosofeerides , et see jätaks endast hea mulje. Minuarust ongi poliitikutel vaja seda kige rohkem. Nemad peavad ju maailmaasju parandama , täiustama ja meie elu paremaks muutma igal võimalikul viisil , ning nii kuidas nad seda oskavad.
sellistena, kes julgeksid võtta riske. Selles teoses oli selleks abielunaine Margarita, kes võttis riski, et saada olla vaid oma armastatuga koos ja teha kõik, et ühiskond ei laseks inimese andeid niisama prügikasti visata. Meistri raamat, mis oli kirjutatud nii tõeselt, pidi saama ilmutatud. See oli tema anne, mida Margarita lasi ka teistel näha. Inimesed, kes on meist peajagu kõrgemal, ei tohiks arvata, et nende võimuses on kõik. Poliitikud ja teised võimuvalitsejad peavad oskama näha inimeste andeid ja just nemad peaksid muretsema selle eest, et inimesed ei võõranduks ühiskonnast. Igaüks meist võiks võtta Margarita endale eeskujuks, aidata teisi ning võidelda ühiskonna vastu. Muidugi on raske saada üksi võitu kõigest ja kõigist, kuid oleme ju kõik kuulnud, et alustada tuleb kõige pealt iseendast, küll hakkab siis ka kõik muu paremuse poole liikuma
Mis on ju iseenesest tore? Võimule saanud erakonnad nimetavad ametisse valitsuse. Parteid, kes valitsusest välja jäävad, moodustavad opositsiooni. Valitsuse suhted vastasrinnaga määravad tolle edukuse järgnevateks aastateks, kuna opositsioon kontrollib ja ka mõjutab valitsuse tööd. Sageli on nad aga totaalselt erinevate arusaamadega, kuidas riiki juhtida. Sellest kasvavad välja tülid, mis kokkuvõttes ei ole kellelegi kasutoovad. Eri parteidest poliitikud loobivad üksteist laimusõnade ja poriga ning sageli ässitavad rahvast võimu vastu üles. Ka valimisloosungitel on peamiseks argumendiks konkurentide puudused ning möödalaskmised, vaatamata enda tegevust. Teiste silmis pindu nähakse, endi silmis palki ei märgata. Tekib aga küsimus, kust saadakse raha selliseks toretsemiseks ja pillavaks käitumiseks? Valitsusel on selleks riigikassa. Parteid saavad oma sissetuleku liikmemaksust, ettevõtlusest ja ka annetustest
ja majandusareng. Kaubanduse ja arengu raport Viimase viie aasta laienemine maailma majandusse ja kaubandusse on olnud kasvuks paljudele arengumaadele ja aidanud toetada aastatuhandete arengueesmärkide edusamme. Isegi kõige vaesemates riikides on võimalik saada kasu püsivast kasvust maailmamajanduses, suuresti tänu soodsale hinna arengule.Seega maailma väliskeskkonna areng on tugevalt paranenud pärast aastatuhande vahetust. Viimastel aastatel ei pööra poliitikud suuremat tähelepanu piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetamiseks riikliku arengu püüdlustele. Aastal 2007 on viiendat aastat järjest maailma majanduses oodata laiendamist, selleks et säilitada hoog ja et hinnanguliselt kogutoodangu kasv oleks 3,4%. Paljudes arengumaades, sealhulgas Aafrika, on positiivne arengusuund kaubandusele, sest 2003 aasta on kaasa aidanud välis-ja eelarve tasakaalu. Kõige kiiremini kasvavad regioonid maailma majanduses on Ida-ja Kagu-Aasia.
Näiteks bensiinist ollakse 18% üle..Ja siis teised hakkasid vaidlema ,et mis see paar krooni või senti ikka juurde panna ei tee mida. Aga ma arvan et see võib ikka päris kõvasti muuta.Loodavad selle peale et kui euro tuleb suudavad kohe majanduskriisist välja ronida.Röögitakse et meditsiin paraneb ja saab raha juurde ja põhjus miks ta paraneb tuleneb sellest et arstid hakkavad patsiendidelt just rohkem raha küsima.Minu seisu koht saates räägitud teemal on see ,et kõik poliitikud räägivad erineval teemal ja lubavad erinevaid lubadusi et muudavad elu paremaks jne. Aga tulemuseks on see et mõni üksik peab oma lubadustest kinni KOOSTAS:Märt Aulik RÜHM:KP-21
Inimeste arvamus üksteistest Inimesed on alati jaotanud ennast eri gruppidesse: poliitikud ja teadlased, nohikud ja suitsetajad jne. See pole halb asi, et ühiskond end teadlikult jaotab mitmeks osaks, sest siis on kõigil mingi koht olemas; koht ühiskonnas. Kuid ühiskonna jaotamine võib ka tuua erimeelsusi. Näiteks kristlaste ning moslemite vahel on koguaeg mingisugune vaenulikus, alati on mingi moslem, kes paneb Piibli põlema, et õrritada `'vastaspoolt'' ning vastuoksa. Need erimeelsused on allikad paljudele probleemidele tänapäeval
Rahvas vajab ka iseseisvuse juures kindlaid demokraaatlikke liidreid, sest muidu võib tekkida ka kaos riigi asjade ajamises ja elukorralduses. Rahva iseseisvus määrab sageli rahva tahte otsustada oma maal toimuva üle, käia valimas, arutleda aktuaalsetel teemadel. Demokraatlikul maal valitakse esinduskogud valla ning linna volikogud kodanike või elanike poolt, mis on üheks rahva iseseisvuse näitajaks. Meie riigis on olemas erakonnad ja valimisliidud, kuhu kuuluvad poliitikud oma maailmavaadete järgi, ning sageli on ka kaasatud palju tuntuid inimesi, kes tegelikult ei tea suurt midagi riigi valitsemisest ja seadustest. Vabad valimised peaksid olema need, kus inimesed saaksid valida oma südametunnistuse kohaselt nende inimeste poolt, keda nad näeksid meelsasti kas riigikogus või linna/valla volikogus. Meil aga tuleb valida praegu mitte inimeste järgi, vaid erakondade järgi põhimõttel,
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine
leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate tekstide ülesehitus oli väga sarnane tänasele ning kuigi ka siin olid roomlased pigem Kreeka traditsioonide elushoidjad, on Rooma kirjandus Kreeka omast tänapäevasema kujuga ühe näitena võiks tuua Gaius Julius Caesari teoseid, kus ta oma tegevust õigustab ning millesarnaseid avaldavad tänapäeval poliitikud üle maailma. Roomlased on endast jätnud ka otseselt tajutavama jälje. Juba alates ajast, mil see võimalikuks sai, on neist treitud lugematul hulgal erinevaid filme, rääkimata juba varem avaldatud raamatutest. Mõisted nagu ,,keiser" ja ,,gladiaator" on sageli tuttavad juba koolieelikutele, täpselt nagu ka harjastega leegionärikiiver. Rooma riik on endast loonud võimsa kujundi, mis toimib veel 1500
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
