pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hoolita või ei austata üksteist, kus valetatakse, vassitakse ja petetakse, kus lojaalsus ja usaldus nii riigi kui valitsuse vastu on kadunud ja seetõttu võõrandutakse poliitikast? Ühiskonnas, kus toores egoism on laialt levinud, ühiskond, mis on vaenulik ja kus avalik tegevus tugineb printsiipidele, mis ei ole
· Korruptsioon poliitikas. Raamatust selgus, et kõrgemates kihtides käisid igapäevaselt sobingud, mille abil raha vaesemae GUY DE MAUPASSANT ,,BEL AMI" taskust rikkamatesse paigutati. Avaliku elu tegelased mängisid Tegevuse koht ja aeg räpaseid mänge. 19
Riigivalitsemine 1. Riigikogu – kõrgeim seadusandlik võim Ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid Seaduste vastuvõtmine Valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Riigieelarve vastuvõtmine Istungjärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu. Parlamendi tll juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse. Riigikogu juhatusse valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu ülejäänud liikmed
Seal oli suureks probleemiks tööpuudus, selle põhjustas suur võlg USA-l. Nagu varemgi valitses Suurbritannias majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli vananenud. Järelikult ei arenenud Suurbritannia üldse kiiresti. Olukorra muutis veel raskemaks see, et söe kasutamine muutus liiga kalliks ning selle asemel hakati kasutama vedelkütust. 1920. aastal algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Küll aga poliitikas olid nad läbinud pika arengutee. Valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Minu meeles ei läinud Suurbritannias väga hästi, kuid samas ka mitte halvasti. Prantsusmaal võrreldes Suurbritanniaga märgatavalt paremini. Prantsusmaa sai tänu sõja võitmisele uusi alasid ning aitasid ka reparatsioonimaksud. Erinevalt Suurbritanniaga arenes tööstus ja tehnika Prantsusmaal kiiresti. Sama kiiresti arenesid ka uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine
ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendumine ei tee naist väärtusetuks vaid pigem tunnustatakse taolist „mehelikku iseseisvust“. Üksikema staatus pole enam häbiväärne ning meestele pannakse kohustuslikud alimendid peale. Naine saab omale teenida samamoodi
aasta septembrist alates organiseeris Pitka Tallinna Omakaitset, millest aasta hiljem kujunes välja Kaitseliit. Vabadussõja algusest alates organiseeris Pitka soomusrongide ja -autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist vajaminevaga. Merejõudude juhatajaks määrati ta 17. detsembril 1918. aastal, 1919. aasta septembrikuuks oli ta juba tõusnud kontradmiraliks. Peale vabadussõja lõppu osales Johan Pitka aktiivselt poliitikas ja elas mõnda aega ka Kanadas, kust ta 1929. aastal Eestisse naasis. Pitka surmaaeg ja -koht on teadmata, arvatavasti oli selleks september 1944. Pitkal on ka ohtralt teenetemärke ja aunimetusi: Vabadusristi I liigi 1. järk Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega Eesti Punase Risti III järgu mälestusmärk Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk
eest tagada rahvale toimimist, (toetused) energiajulgeolekuga, kaitse väliskaubanduse teaduse rakendamine toimimine. Tagada majanduses ja piiranguteta poliitikas. turumajandus Tähtsaim kapital maa Raha, tooraine, tööjõud Energia, maavarad, Teadmised, tehnoloogia oskusteave Tekkimise põhjus Söögi ja kehakatte Masinate kasutuselevõtt Teadust hakati Infotehnoloogia ja saamiseks on vaja palju tähtsustama teaduse areng
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU
Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3 4. Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus • Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas) – maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastatikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. Majanduses – transnatsionaalsed korporatsioonid, teadmiste majandus, informatsiooniajastu. Poliitikas – NL stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvaheliste ja regionaalsed valitsemisviisid (ÜRO ja EL), rahvusvaheliste valitsuste väline koostöö (greenpeace, red cross) Riskid – ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel. Eelindustriaalses (traditsioonilises) ühiskonnas – looduslikud ohud; industriaal ühiskonnas – looduslikud ohud; toodetud, inimtekkelised riskid,
väärtusorientatsioonid, sõprade mõju, valimiskampaania mõjutused, arvamused vaidlusküsimustes, kokkupuude parteiga, kandidaadi meeldivus, massimeedia mõju, majanduslikud tingimused, poliitilised tingimused. Hääletamine ja valimistulemused. Kasutatakse eelhääletamist, mis tähendab, et valida saab umbes nädal enne valimispäeva, nii posti teel kui valimisjaoskondades. Tähtis on hääletamas käinud inimeste osakaal. Erakonnad tänapäeva poliitikas. Miks on erakondi vaja? Algselt kujunesid erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Programm on erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde vaid valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutund valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste
Fidel õppis aastaid usklikkes koolides ja talle meeldis teha sporti.Ta oli koolis pesapalli mängja. 4 Fidel Castro Poliitika Castro elus. Fidel Castro on Kuuba riigipea. Aasta lõpus 1945, Castro kantud õiguse kooli University of Havana . He became immediately embroiled in the political culture at the University, which was a reflection of the volatile politics in Cuba during that era. Ta sai kohe sotkeutunut poliitilist kultuuri ülikoolis, mis oli peegeldus lenduvate poliitikas Kuubas sel ajastul. Since the fall of president in the 1930s, student politics had degenerated into a form of gangsterismo dominated by fractious action groups, and Castro, believing that the gangs posed a physical threat to his university aspirations, experienced what he later described as "a great moment of decision." Kuna sügisel president Gerardo Machado 1930, üliõpilaste poliitikas oli mandunud vorm
võim võim PARLAMENT VALITSUS Kohus Kohtusüsteemid (2 põhilist mudelit) Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika Mitmeharuline kohtusüsteem, mis jaguneb kriminaal- ja Kohtusüsteem on ühtne, tipneb tsiviilkohtuteks, ka halduskohtuteks. ülemkohtuga Kõrgeim aste konstitutsioonikohus, Kohtunikul tugev mõjuvõim mis hindab põhiseadusele vastavust. poliitikas (uuendused poliitikas, Valitsus nimetab kohtunikud ei pea omama juriidilist haridust) Õigusalane haridus Kohtunikkond moodustatakse Lojaalsus riigile valimiste teel Kohtunik on kodaniku kaitsja, mitte reziimi kaitsja Kohtusüsteemi funktsioonid Põhiülesanded: Õiguskorra tagamine Kodanike kaitse
Eksistentsialism Koostaja: ...;) Eksistentsialism... Eksistentsialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool Tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents on alati inimese eksistents. See on inimesele omane olemisviis. Selletõttu onkogu eksistentsialism "humanistlik". Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid omaolemuselt aja ja ajalikkusega seotud. Põhieeldused l Iseloomulik inimese käsitlus. l Inimene on eriline olev, kelle puhul ei eelne tema eksistentsile ehk olemasolule mingit l
· püsivus (vahetuvad harva järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlus, ametnike koolitamine. Nõuded ametnikele: · Värvatakse avaliku konkursi korras · kodakondsus · kõrgharidus määratud erialal · ametialane asjatundlikkus · regulaarne enesetäiendus · Demokraatlikes riikides nõue kontrollida ametnike võimu: et teostataks valijate tahet,
· Religioosse fundamentalismi sisuks on uskumus, et teatavad usulised tekstid või dogmad on paikapidavad ja veatud, vaatamata nende vastuolule nüüdisaegse teadusliku maailmapildiga, või püüe pöörduda tagasi õigete ja rikkumata aluspõhimõtete juurde, millest suurem grupp on väidetavalt eemaldunud või kõrvale kaldunud. · Erinevate usundite fundamentaliste ühendab rahulolematus ühiskonna sekulariseerumisega, tihti on nad aktiivsed osalised poliitikas. Ameerika Ühendriikides on kristlikud fundamentalistid püüdnud avaldada mõju kooliprogrammide sisule, eriti seoses evolutsiooniteooria ja seksuaalküsimuste käsitlemisega. · Mitmed religioossed grupid, keda nimetatakse fundamentalistlikuks, vastustavad seda erinevatel põhjustel. Leitakse, et mõistele on kujunenud teatav negatiivne varjund. Mõned grupid võivad olla arvamusel, et eristavat terminit ei tule kasutada mitte nende kui algse
MODERNISEERUV EESTI Poliitilised olud Eestis 19.-20.sajandi vahetusel. Rahvusluse uus tõus 1890.aastatel venestussurve nõrgenes. Linnaharitlaste tähtsuse kasv. 1."Tartu renessanss" Üldnimetaja muutustele, mille algatasid uue põlvkonna esindajad. ,,Postimees" 1896.aastal ostsid ajalehe ,,Postimees ära Villem Reiman, Oskar Kallas, Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (1868-1941?) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konst...
Konstantin Konik Konstatin Konik sündis Tartus 31. Detsemril 1873 aastal koorimehe pojana. Mees on väga huvitava ja kirju ajalooga tegegane. Ta on kandnud oma eluaastate jooksul paljusid rolle. Ta on olnud Tartu Ülikooli õpetlane, arst paljudes kohtades, Päevalehe juhatuse esimees, Riigikogu liige, Eesti Vabariigi haridus- ja sotsiaalminister. Ameteid on veel, kuhu ta on panustanud oma eluaastaid. Konstatin on proovinud kätt ka poliitikas, kuid peamine edu saatis teda arsti ning meditsiini valdkonnas. Tema võttis kasutusele sõna "põletik", mis oli tema meditsiinivaldkonnaga ka otseselt seotud. Ta on aidanud luua Eesti arstide seltsi ning olnud selle ühendamise juures. Üleüldse oli ta väga silmapaistev inimene. Ta on olnud Estonia ooperihoone ehitamiseks vajaliku rahakogumise eest vastutav, mis talle nii mõnegi halli karva pähe tekitas. Konik on olnud ka nimeka- Konstantin Pätsi asetäitja
Demokraatia Antiikajast tänapäeva Esindusdemokraatia • Tunnused on: • Kodanikkonna osalemine poliitikas, • Võimude lahusus ja tasakaalustatus, • Seaduse ülimuslikkus, • Inim- ja kodanikuõiguste austamine. • Eeltingimused on: • Üldine kirjaoskus, • Ajakirjanduse lai levik, • Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse. • Tänased põhimõtted on: • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas, • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel, • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele,
kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. * Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Mandeville: sõprus, ühiskond (majandus) ja riik põhinevad kõik omahuvil. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust. Sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust, hea ühiskond ja riik
liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahva hääletuse teel Rahvahääletus ehk referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu 1 Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi jaomavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Kandideerimisõigus kodaniku seaduslik õigus kandideerida volikoguvõi parlamendiliikme või presidendi ametikohale
Mohandas Karamchand Gandhi elu esimeses pooles Sündis 1869 Indias rikkas peres Juriidiline haridus Londonis Võitles Lõuna-Aafrikas hindude õiguste eest, kus kujunesid tõekspidamised, millest ta hiljem juhindus: Satyagraha - tõele pühendumine Ahimsa - vägivallatus Indialaseks olemine s6ltumatu usust ja seisusest ‘Mahatmas’ (‘kõrgeauline’) on Kogemused poliitikas, läbirääkimistes, aunimetus, mille Gandhi sai 1914 meedias ja kampaaniates Lõuna-Aafrikas Kirjandus (Ruskin, Thoreau) Džainism Lev Tolstoi Praha kevad 1968 Nelson Mandela Martin Luther King, Jr.
PARLAMENT Teostas seadusandlikku Kahekojaline, riigivolikogu võimu, ühekojaline, 100 ja riiginõukogu liiget VALITSUS Valimised võitnud erakond Presidendi poolt valiti peaminister, kes moodustas valitsuse RAHVAS POLIITIKAS Kõrgeim võimukandja Sarnasused: rahva võimalus osaleda poliitikas, parlament oli seadusandliku võimu teostaja. Sisepoliitiline areng 1920. aastatel ERAKONNAD VASAK TSENTRIST PAREM Eesti Sotsialistlik Tööliste Eesti Tööerakond Põllumeeste Kogud partei Asunike koondis Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond
Martin Lutheril palju erinevaid toetajad erinevatel põhjustel. Nt Saksa vürstid tahtsid kiriku käest maad saada. Lutheri põhimõte: kirikul ei peaks suuri maavaldusi olema. Ilmalikud valitsejad nägid võimalust oma maaalasid kirkualade arvelt suurendada. Kodanlus (manufaktuurid, pankurid jne) toetas, sest nende maksud olid seeläbi väiksemad kirku ülalpidamine ei ole enam kallis ja neil rohkem raha. Millised muutused toimusid kirikus, kultuuris ning poliitikas, majanduses reformatsiooni tulemusena? KIRIK, KULTUUR POLIITIKA, MAJANDUS Ladinakeelne jumalateenistus asendati Hakati väärtustama tööd ja ametialast rahvakeelsega teenindust. See pidi muutuma inimese kutsumuseks. Kesksele kohale tõusis jutlus ja kirikulaul Riik võttis üle kiriku vara ja maavaldused
sobivasse emotsionaalsesse seisundisse. Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost, sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale
Positiivsed ja negatiivsed nähtused, mis kaasnesid perestroikaga Laiemas mõistes mõeldakse perestroika alla Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude liidus. Mis oli siis selle positiivsed ja mis olid negatiivsed nähtused. Positiivsed küljed perestroikal olid järgmised, eiteks asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega , kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Teiseks tähtus osa oli Gorbatsovi poliitikas, suhete parandamine lääneriikidega, eeskätt USA-ga. Olulised muutused toimusidki peamiselt kolmes vallas: desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed ehk piirkondlikud suhted ja inimõiguste kaitse. Kolmandaks katkestati keskmaarakettide paigaldamine NSV Liidu Euroopa osasse nin peatati tuumarelvakatkestused. Neljadaks saavutati ka edu konfliktide reguleerimisel. NSV Liit lõpetas rahvuvahelise terrorismi rah...
haridusteenuseid ning haridust, omandada taotleda abirahasid. elukutset ja leida tööd. Kui USAs seondub Sotsiaaldemokraatia roll liberalism põhiliselt on Euroopa poliitikas inimõigustega (kõige suhteliselt suur, olles liberaalsemad on need tavaliselt üks parteid, kes taotlevad tugevamatest parteidest võrdseid õigusi kõikidele inimestele), siis Euroopas
stseenidaga Süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, Meessoost eeposed, legendid ja müüdid Schiller, Hugo) Peategelased olid traagilise saatusega õilsad Eredad karaktrid Elasid ühel ajastul kangelased Kasutas juhtmotiive (kindlaid sündmusi, Muusika annab ilmekalt edasi karaktereid, Lõid kaasa poliitikas esemeid ja tegevustikke iseloomustavad tundeid, romantilisi kontraste viisilõigud) nn lõputud meloodiad, mis kujunesid Kulminisatsioonis on suured ansambli- ja kooristseenid lühikesest tuumast ja selle arendusest Grandioossed, kuulajat jäägitult haaravad Meloodiarikkad, jõulise rütmiga, meeldejäävate motiividega Nüansid tulevad välja orkestratsiooni Nüansid tulevad välja meloodialiinis arengus
Rüütlilaulukunsti sünnipaigaks peetakse Lõuna-Prantsusmaad Provence ja Akvitaania. Sealsed rüütlilaulikud olid trubaduurid. Põhja- Prantsusmaa rüütlilaulikud olid truväärid. Nende muusika oli rohkem avatud rahvalikele mõjutustele. Kuulsaim neist Adam de la Halle ühendas ilmaliku laulu vormid polüfoonilise tehnikaga. Prantsuse rüütlikultuuri mõjul sündis rüütlilaul ka Saksa ja Austria aladel. Kuna Prantsusmaa oli 12.-13. sajandil juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13
1. Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, 2. Sündis 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. 3. Sündis rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 4. Musikaalsed oli ka Jeani õde kes mängis klaverit, vend, kes mängis tsellot. 5. Teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel, 6. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8. Perekeskel hüüdnimi Janne prantsusepärast varianti kasutas Jean õpinguaastatel. 9. Alustas õpinguid Hämeenlinna lütseumis, hiljem veel õppis Helsingi ülikoolis juurat. 10. Ja astus veel Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). 11. Sarnaneb oma loomingupärast Beethoveniga. 12. Sibelius on eepilise väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. 13
1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________ Kultuurkapital- loodud 1925, kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Alkoli- ja tubakaaktsiis. 6 sihtkapitali: kirjandus, ajakirjandus, kehakultuur, näitekunst, helikunst, kujutavad kunstid.
kannatanud maad, levitades sotsiaalset ja intellektuaalset väärusku. See iidne konflikt kristlaste ja moslemite vahel püsib tänase päevani. Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab. Inimesed, kes on hüljanud jumalad, domineerivad poliitikas, hariduses ja ühiskonnas. Meie aega iseloomustavad tehnoloogilised avastused, kuid meie moraal on teinud kannapöörde. Nüüdseks on varakeskaja kohta leitud palju rohkem informatsiooni ning on välja tulnud, et see polnudki nii "pime" nagu nimi viitab. Teadlased, nagu Petrarch, nägid Roomat ning Vana-Kreekat kui inimsaavutuste haripunkti eredat näidet. Just nende põhjuste tõttu ongi varakeskaja hüüdnimi, kuigi ebakorrektne, "pime aeg".
1 Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid. Poliitilise teadmiste tüübid on: 1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid) 2)seletus- miks nähtus esineb 3)ettekirjutus- mida peaks tegema Poliitiliste teadmiste allikad on: 1)autoriteet : kindel, üldine 2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus,intuitsioon 3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus 1 Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid? Kollektiivne käitumine Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism)
1818-1820 tegutses Hüvanguliit, kuhu kuulub juba märksa rohkem liikmeid umbes kaks sada. Sellest liidust kasvasid välja Lõuna- ja Põhjaühing. Lõunaühingu eesmärgiks oli kukutada isevalitsus, likvideerida seisuslik kord, kehtestada vabariik, kaotada pärisorjus, teha kõik seaduse ees võrdseks ja anda talupoegadele maad. Põhjaühingu konstitutsiooni eesmärgiks oli kaotada pärisorjus, tunnistada kodanikud seaduste ees võrdseks aga piirata osavõttu poliitikas ja anda talupoegadele maad. Peale isevalitsuse kukutamist taheti kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Mõlemad ühingud olid omavahel väga tihedalt seotud. Esialgne ülestõus plaaniti 1826 aastale, kuid Aleksander I ootamatu surm kiirendas asjade käiku. Uus ülestõus määrati Nikolai I truudusevande andmise päevale. 26. detsembril tuli Peterburis Senati väljakule kolm tuhat soldatit. Välja ei ilmunud aga juht Trubetskoi, mis segadust tekitas
Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve. Halb: seetõttu võivad tekkida kergemini vastuolud ja see on ebastabiilsem. 2. Mis on kohaliku ja mis riikliku halduse üksused? · Kohalik - maakond · Riiklik - vald ja linn 3. Kirjelda, kuidas valitakse ametisse maavanem; maavalitsus; volikogu; linnapea ja linnavalitsus? · Maavanem - nimetab valitsus, kuid tema ametisseasumiseks on vaja, et teda toetakse selle maakonna omavalitsuse esindajate koosolek.
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine
Arenenud tööstusriigid 1950.- 1980. aastail Lääneriigid taastavad oma majandust USA väljus II MS-ist majanduslikult võimsaima lääneriigina. Seal toodeti üle poole läänemaailma tööstustoodangust. Lääne majandusedu põhjused peitusid nii valitsuste poliitikas kui ka rahvusvahelistes meetmetes. Juba sõja- aastail rakendasid lääneriigid ja eelkõige USA abinõusid, et ei korduks rahanduses selline segadus nagu oli olnud Euroopas pärast I MS. Sõjas kannatanud riikide abistamiseks loodi Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nign Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupang (Maailmapank). Nende liikmesriigid said laene oma riigi kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine. Heaoluühiskonna kujunemine
RIIGIKOGU Parlament · Rahva poolt valitud esinduskogu · Erinevates riikides erinevad nimetused · Eduskund · Seim · Riigiduuma · Kongress · Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv
Ajalugu Arutlus 9.B Selgita mõisted diktatuur ja demokraatia. Diktatuur – Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Demokraatia – Poliitiline kord, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasa kaalustus, seaduse ülimlikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast esimest maailmasõda 1.Kehtestati seadusi mille järel tagati kodanike demokraatidele õigusi 2.Sõja võidsid demokraatlikud, kasvas nende maine Paljud inimesed pettusid demokraatias, sest demokraatia ei suutnud lahendada probleeme. Mittedemokraatlikud liikumised kogusid populaarsust, sest nad lubasid lahendada kõiki probleemid. Millised olid demokraatia puudused? Demokraatia puuduseid peeti saavutusteks Miks on demokraatia puudustest hoolimata parim valitsemisviis? ...
vaba. 4. Nimeta diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid koos näidetega Itaaliast või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel · Majanduses: Riigivõim on koondatud ühe isiku (diktaatori) või väikese grupi kätte. Näide: Majandus võeti riigi kontrolli alla,seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Ühiskondlikus elus: Rahvas ei ole iseseisev. Näide: Inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. · Poliitikas: Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Näide: Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. · Kultuuris Inimõiguste rikkumine ja demokraatliku vabaduse piiramine. Näide: Juutide majandusliku, poliitiliste ja kodanikuõiguste piiramine seadustega. · Ideoloogias: Üks ideoloogia Näide: 'üks rahvas, üks riik, üks juht' eesmärgiks oli sakslaste ühendamine üheks rahvusriigiks.
kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast Nõukogude liidule. Algul vabatahtlike kogunud sakslased läksid järk-järgult üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikena osalesid sõjas metsavennad. 1942 hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS- leegionisse, kuid eestlased olid saksamaa poliitikas solvunud, et vähesed läksid vabatahtlikuna sinna. Kui saksamaa kapituleerus, langesid sõdurid punaarmee vangi. Kõige rohkem taheti võidelda oma kodumaa eest, kuid seda ei saadud. Paljud pettunud mehed läksid koos naiste jalastega Soome Saksa mobilisatsiooni eest. Nendest moodustati 200. jalaväerügement, kuid sõjas nad võidelda ei saanud. Enamik soomepoisse tuli tagasi eestisse. Paljudele inimestele ei meeldinud Nõukogude okupatsioon ja seetõttu põgeneti üle mere
Taebla Gümnaasium Reonalt Kozlovski Eesti Euroopa Liit positiivne või negatiivne kogemus Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004da aasta 1. Mail. Selle järel on toimunud meie majanduses ja poliitikas palju muudatusi. Need muudatused on olnud mõndatele inimestele positiivsed, kuid on mõjunud mõndadele inimestele negatiivselt. Mõjutamata ei jätnud see kedagi. Selle aasta esimesel Jaanuaril võeti Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Ühtne raha parandas konkurentsi võimet, meelitades Eestisse investoreid, kes muidu kahtlesid krooni stabiilsuses. Selle tulemusena väheneb tööpuudus ning paraneb elatustase. On suur võimalus, et Eestist saab riik, kus ettevõtted konkureerivad
demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust edendab haridust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades olla inimestel informeeritud ja osaleda poliitikas tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises edendab ühist ja individuaalset heaolu tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla
süsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. 9. Mis on osalusdemokraatia? Näited. Osalusdemokraatia saadikute korrapärane side oma valijatega, kodanike võimalus suhelda kohaliku ja keskvõimu esindajatega ning informeeritus poliitika päevaprobleemidest. Lühidalt: kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. 10. Mis on referendum ja mis küsimusi seal ei arutata? Referendum ehk rahvahääletus. Rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Ei arutata riigi rahalisi kohustusi, riigikaitset, välislepinguid, eelarvet ja makse. 11. Millised on riigikogu ülesanded? · Menetleda ja vastu võtta seadused. · Ratifitseerida välisleping. · Kinnitada riigieelarve. · Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid.
spordiklubid ja kultuuriseltsid. Arvestada tuleb sedagi, et kodanikuühiskond ei koosne ainult üllastest üritustest ja tegijatest. Kodanikuühiskonnas on nii halba kui head, sest paljud ühendused on reeglina huvitatud üksikküsimuste lahendamisest, mitte aga huvide tasakaalustamisest. Samuti seisavad paljud ühendused oma liikmete majanduslike huvide eest. Üldjuhul aga aitab tugev kodanikuühiskond edendada demokraatiat, distsiplineerida riiki ja soodustada kodanike algatust ja poliitikas osalemist. Kodanikuühiskonna puudumisel täidavad tühja koha riikliku bürokraatia ametnikud.
kultuurilised- esteetilise ja vaimse naudingu allikas) Asendatavus? Nõrk ja tugev vorm sõltub sellest. Jätkusuutlikkuse nõrk vorm: • Kapitali koguhulk ei tohi väheneda (majanduslik, keskkond, sotsiaalne) • Kapital on asendatav- looduskapital tehiskapitaliga (metsa eemaldamine et ehitada tehaseid, mis toodavad riigile tulu • Hartwicki reegel: selleks et tagada tarbimisvõimalused ka tulevikus, tuleb ammenduvate • Poliitikas: minimeerida inimtegevusest tulenevat kahju ja investeerida taastumatute loodusvarade kasutamisest saadav tulu nt inimkapitali Tugev vorm: • Looduskapital ei ole asendatav • Maa biosfäär ei ole asendatav, on eluks vajalik (teadmatud tagajärjgede osas, pöördumatus nt liikide kadumise osas, teatud hetkel väljub kontrolli alt tõusva temp näol) • Tuleb olla ettevaatlik
annab turulise eelise II. Lühike arutlus /essee/ Eetika olemus ja tähtsu(insenerieetika ja koodeksit) Ühiskond vajab eetikat sama palju nagu inimene vajab igapäeva eluks süüa. Eetika on see mis määratleb ära meie käitumise vastavas ühiskonnas või kogukonnas. Eetika näitab ära kuidas ja miks peaks inimene ühel või teisel viisil käituma vastavas olukorras. Kõige rohkem leiame eetilist käitumist poliitikas. Poliitika ongi suurel määral sõltuv nii eetikast kui ka demagoogiast. Eetika roll poliitikas on väga suur, kuna poliitikud peavad teadma kuidas mingis olukorras käituda, kuna poliitikud on meile kui eeskujud, kes võtavad vastu tähtsaid otsusi vastu riigikogus ja sellest sõltub meie elukäik. Rääkides eetika tähtsusest ja olemusest meie keskel, siis saame tõdeda, et eetika määratleb ka ära millisesse keskkonnakihti me kuulume, mida madalam on elukäik, seda vähem me leiame
inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi · Konservatisvm ideaalne ühiskonna areng, lihtrahavas ei tohi osaleda poliitikas · Dominioon briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi võis riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini · Isolatsionism - Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika · Demokraatia kriis demokraatlike ideede võim langes järsult · Propaganda inimeste meelsuse pidev töötlemine
Kordamisküsimused tööks: 1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid. Kolm põhinõuet: Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Vabade valimiste toimumine, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5
Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12
Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Diktatuuride tekke põhjused · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
