Referaat Poliitika ja depressioon Sisukord Mis on depressioon? 2 Depressiooni sümptomid 3 Depressiooni tüübid 4 Depressioon poliitikas 5 Kokkuvõte 6 Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile,
Peagi saadeti ta veelgi kaugemale põhja poole, kuhu pääses vaid koerte ja saaniga. Asumisel oli ta koos Sverdloviga, kuid ei talunud viimast. Ühesõnaga Stalin viibis 1902.-st kuni 1912.aastani seitsmel korral vangis. 1. augustil 1914.a algas sõda. Stalin hoidus sõjast kõrvale ning keeldus sõjaväkke minemast, jahilkäik ja kalastamine olid paremad kui kaevikuelu. Tegelikult muutis osaliselt halvatud vasak käsi ta sõjaväe jaoks kõlbmatuks. Stalin poliitikas 16. märtsil 1917.a loobus tsaar Nikolai II troonist. Niipea kui uudis 25. märtsil 1917.a. väljasaadetuteni jõudis, tõid nad kuuldavale rõõmukisa. Mõne minutiga pakkis Stalin oma asjad kokku. Pealinna jõudnud, valiti ta Venemaa komitee keskbüroo ning ,,Pravda" toimetuse juhatuse liikmeks. 1919.a märtsis abiellus Stalin noorukese Nadezda Allilujeviga. Nadja oli oma aja tütarlaps, kes tahtis kuuluda nende hulka, kes ehitavad üles uue Venemaa. Nad asusid elama Kremlisse. 1921
See pani peategelase vere keema, tekkisid kahtlused, kas maksta lellele kätte või mitte. Ta kartis, et ei suuda ennast kontrollida ning teeb tegusid, mida ei pea õigeks. Paraku ei talunud kuningavõsu teadmist, et isa mõrtsukas istub troonil koos tema enese emaga. Hamlet pidi midagi ette võtma, tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud sugugi selles, et prints oleks olnud auahne, mis sageli on tegutsemismotiiviks poliitikas. Ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Seda saavutada on aga sageli keerulisem, kui vallutada kuningriiki, sest tuleb vahendeid valida nii, et oma õigusi taga ajades teisi ja nende õigusi maha ei tallata. Algatuseks hakkas Hamlet võitlema onuga, aga ta ei proovinud osavust mitte mõõgavõitluses, vaid kasutas oma nutikust ja kavalust, kuid ka valetamist. Ka poliitikas on väga levinud oma soovide saavutamine vassimise teel. Tundub, et
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
Kodukirjand Mängud poliitikas ja inimsuhetes W. Shakespeare ,,Hamlet" Osalemine poliitikas annab inimesele võimu. Läbi võimu saab allutada teisi inimesi enda tahtele. Seetõttu on võimu omamine nii poliitikas kui inimsuhetes paljudele väga tähtis. Suhetes ja poliitikas on äratuntavad ka erinevad manipulatsioonid: kaaskodanike mustamine ja alandamine ning nende probleemide ja nõrkuste ärakasutamine. Ka kõige selle taga on ilmselt soov tunda end teistest üle. Milleks ollakse valmis, et säilitada oma võim? Ajaloost on teada palju fakte, kus võimule kuuletumine ei ole toonud häid tagajärgi ja rahulolu ei kuuletujale ega ka riigile. Miks inimesed ikkagi kuuletuvad võimule? Inimesed lähtuvad igapäevastes
(Avaliku huvi formuleerimise ja valitsemise korraldus).Sisendpoliitika-must kast-väljundpoliitika. Režiimide üldjaotus: DEMOKRAATIA DIKTATUUR valitsemisviis, kusvõim põhineb üldise osaluse valitseja piiramatu võim ja autoriteet kaudu saadud piiratud mandaadil kodanikelt,kellel vastuseis demokraatia tingimustele on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaate võimalus õigus vahetadavalitseja(d) selle määratluse piires palju alavorme liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse režiimi tunnused: 1. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 3. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 4
Kõlvatud konkurents Mis on konkurents ? Konkurents on kahe või enam isiku püüdlemine ühe eesmärgi suunas. < > Miks on konkurents kasulik ? Madalamad hinnad turul Rohkem töökohti Kõrgemad palgad Parem kvaliteet Ressursse kasutatakse efektiivsemalt Mis on kõlvatud konkurents? See on ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod Kõlvatud konkurentsi alla kuuluvad : Eksitava teabe avaldamine Konkurentsi ja tema kauba halvustamine Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine Konkurentsi töötaja või esindaja ärakasutamine Kõlvatud konkurents Eesti poliitika Keskerakond vs Reformierakond Keskerakond vs Reformierakond ja IRL Keskerakond vs Reformierakond ja IRL IRL vs Keskerakond IRL vs Keskerakond
Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis, enamik erakondi koostab ka spetsiaalse valimisprogrammi ehk -platvormi, mis on lühem ja löövam, püüdmaks hääletajate tähelepanu. Valimised on tänapäevalgi erakondade tegevuses on väga tähtsalt kohal, kuna erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Samas on varasemast oliulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Parteide kohanemine ühiskonna arenguga Ühiskonna sotsiaalse jaotuse ning väärtushoiakute teisenemine on mõjutanud ka erakondade ülesehitust ja tegutsemist. Alates 20. saj keskpaigaks oli hääleõigus Euroopas laienenud ka naistele ja mustanahalistele, mis muutis parteide jaoks tähtsaks töö massideg, sealt tulenevalt ka nimi massipartei. Alates 1970. aastatest hakkasid kujunema uut tüüpi parteid, mille alusideoloogia pole enam nii kergesti määratlevad - neid
Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve
VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga: - võitlus mõjusfääride pärast Kaug-Idas - vastasseis - maaküsimus - kiiresti areneva isamaa 1893 Vene-Prantsuse Jaapaniga - 1904-1905 Vene-Jaapani sõda kap...
Selline ebavõrdus aga ei meeldinud endistele liidritele, näiteks Inglismaale. Suurtes majanduslikes raskustes oli Venemaa, kus oli vilets elatustase ning minu arvatates oli sealseks põhiprobleemiks ehk see, et sealsete juhtide arvates oli protektsionistlik kaubandus just õige valik ja otsus. Samuti toimus VenemaaJaapani sõda kahekümnenda sajandi alguses (1904 1905). Väga palju muutusi toimus ka maailma poliitikas. Tundus, et oli alanud ideeline maailm, kus kõik soovisid olla liberaalsed ja vabad. Ka Venemaal anti 17. oktoobril välja revolutsiooniline manifest, kus lubati rahvale põhilisi demokraatlikke vabadusi(sõna, trükk ja erakonnad). Mujalgi tekkis juurde nii avalikke kui ka põrandaaluseid organisatsioone (parteid, ametiühingud). Tööstuse areng tekitas ka uue klassi proletaarlased ehk töölisklass. Töölised hakkasid nõudma eri riikides endale eri õigusi ning seda ka eri viisidel
Prantsuse revolutsiooni pärand XIX sajandi kultuuris, majanduses, poliitikas. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioontoimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne
Johannes Vares-Barbarus 2.Johannes Vares sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ta oli Eesti luuletaja, arst ja poliitik. Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901. Järgnes Viljandi kihelkonnakool 1901-1903. Tal oli suur õppimistahe ja hea õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. 4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajan...
muutuvad iga aastaga järjest populaarsemaks. Aina enam korraldatakse nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi õpilasfirmade vahelisi konkursse. Tuleb vaid leida hea idee ning tegutsema hakata õpilasfirmat alustada on kergem, kui esmapilgul tunduda võib. Kõigile tuntud pehmed helkurid ja valemivihikud on sammuti saanud alguse just õpilasfirmadest. Noortel, kes on huvitatud poliitikast, on võimalus astuda erakondade noortekogude liikmeks. Läbi selle avaneb neil võimalus end poliitikas proovile panna ning levitada erakonna poliitilisi vaateid. Taolisi noortekogusid võib lugeda poliitilise karjääri alguseks, kust võib liikuda edasi kohalikesse omavalitsustesse ja linnavalitsustesse. Vaba aega ei pea kindlasti veetma õpilasesinduses või noortekogus. Soovijad saavad võtta osa showtantsu- või rahvatantsurühmade tegevusest, tegeleda korvpalli või kergejõustikuga, käjja käsitööringides või laulukoorides. Linnas on võimalusi rohkem ja valik
Parem ja vasakpoolsed parteid On olemas vasak poolsed parteid ja parem poolsed parteid. Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2
3.4 valimiskäitumine ja valimistulemus Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas Erakond- ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon. Ül koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi. Massipartei, poulistlik partei(väidab esindavat kogu rahvast, mitte klassi, lubades kõike) Vasakpartei sotsdemod, KE, astmeline tulumaks, tasuta haridus blablabla parempartei kõik muu (v.a. Rahvaliit) 3.6 survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad
suhteliselt hiljem (teismeline, noor, täiskasvanu). Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess. Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda. Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik vaateviis vs teadmised vs väärtuskasvatus, Osalusvalmidus vs kriitiline otsustusvõime, Patriotism vs avatus maailmale, Erinevate sotsiaalteaduste balansseeritud esitusviis. Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: 1
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus. Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks Globaliseerumise peamised iseloomujooned: · turumajanduse ülemaailmne levik, · ülemaailme töö jaotus, · migratsioon kogu planeedi ulatuses Globaliseerumise eeldused: · uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng · riikide vaheline koostöö - uus rahvusvaheline tööjaotus · finantssfääri rahvusvahelistumine · rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv · kas...
Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, millega kaasnesid konfliktid lääneriikidega. Nasser kasutas olukorda ja hakkas NSV Liitu toetama, varustades relvadegseda. 1956. A ründas Egiptus Iisraeli. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Inglismaa ja Prmaa mõju maailmas, kuid NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas kasvas. Kommunistlik kultuur sattus 1956. Aastal kuristiku äärele, kuid rabeles sellest välja ja tugevdas oma positsiooni. Balti riigid rahvusvahelises poliitikas:Balti riikide okupeerimisele ja annekteerimisele 1940.a vastas Lääs mittetunnustamispoliitikaga. Balti riikide liitmist NSV Liiduga loeti õigusvastaseks, tegevust lubas jätkata lääneriikides asuvail saatkondadel, Balti riikide kodanikke ei tunnistatud NSV Liidu kodanikeks, NSV Liidule ei antud välja lääneriikidesse deponeeritud Balti riikide kullavarusid ega Balti riikide kodanike vara. Mittetunnustamispoliitika printsiipe näis kinnitavat ka Atlandi harta, millega USA ja
kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjastuleb eelistada pigem erakonda isikule.avatud nimekiripärast häälte lugem,suurema toetusega eespool.suletud nimekiriei moodust uut pinderida.Proports valim puuduseks häältelugemise keerukus,erakondade suur mõju valimistulemustele,valimisnimekirjade ja häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus.Plussikshääled ei lähe ülekandmisel kaduma,parteidel võrdsem sanss saada parlamenti Erakonnad tänapäeva poliitikas: Miks on erakondi vaja?demokraatilikku poliitikakeskkonda iseloomustavad ideoloogiate paljusus,valimiskonkurents ja kodanikuorganistasioonide kaasatus poliitikasse.need on valimisvõitluse agentuurid,olulisim ül on koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi.erakond pääsev võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal,varasemast olulisemaks on muutunud valitsemine ja selle kaudu omna nõudmiste realiseerimine poliitikas.
Vastuolud nii venelaste kui võitlusel baltisakslastega. Tunnistati klassivastuolusid. Rõhutati rahvuse ühtsust, eitati Otsiti sidet Vene demokraatlike klassivastuolusid. Venemaast taheti teha jõududega. parlamentaarset monarhiat. Hoiduti otseselt poliitikasse sekkumast. Erinevustest hoolimata mõlemad suunad kaitsesid eesti rahvuslikke huve! Eestlaste tähtsus poliitikas kasvas: · 1901 Valga linnavolikogu valimistel võitis eesti + läti blokk · 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel võitis eesti + vene blokk, K. Päts sai aselinnapeaks. 1906 sai V. Lender Tallinna linnapeaks. K. Pätsist ja tema mõttekaaslastest palju radikaalsemad olid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed jõudsid Eestisse 19. sajandi lõpul. Esialgu levisid need intelligentsi, üliõpilaste hulgas. Väljasaadetud vene töölised (nt. M. Kalinin) levitasid
Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse lammutamine ning nõukogude võimustruktuuri ülesehitamine, uue ametnikkonna kujundamine, relvastatud vastupanu mahasurumine, laiaulatuslikud repressioonid,
Poegade mäss 1173. aastal korraldasid Eleanori pojad Henry, Geoffroi ja Richard Lõvisüda oma isa vastu mässu. Pojad kaasasid ka ema, kes suutis neile tänu oma mõjukusele sõjalist tuge pakkuda. Mäss aga kukkus läbi ning Henry vangistas Eleanori. Tema vangistus kestis 16 aastat. Vangipõlve lõpp Eleanori vangipõli leidis oma lõpu pärast kuningas Henry II surma 1189. aastal, kui vanim poeg Richard tema vabastamist nõudis. Pärast vabanemist kujunes Eleanori roll poliitikas suuremaks kui kunagi varem. Koos Prantsumaa kuningas Philippe’iga alustas Richard Kolmandat ristisõda. Eleanorist sai poja äraoleku ajaks asevalitseja. Kui poeg vangi võeti, oli just Eleanor see, kes tema vabastamiseks raha kogus ning poja Inglismaale tagasi tõi. Vanadusepõlv Eleanori poeg Richard Lõvisüda suri 1199. aastal ning valitsejaks sai Eleanori noorim poeg John Maata. Kuigi Eleanori meelest ei olnud see ideaalne, toetas ta siiski poega, üritades suhteid Prantsusmaaga siluda
Kati Kullamaa, 124117HAAB Poliitika definitsioonid Poliitikat on raske defineerida, mõnel juhul isegi võimatu, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud. Kõik, kes ei kuulu sinna alla ei otsusta valitsuse tegevuse eest ega saa ka seda kuidagi mõjutada. Siiski levib arvamus, ...
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus,
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Alamond/S. Verba- käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte. Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks. *Vaikuse spiraal- tendents, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemuses ning ei soovi seda välja näidata Väravavaht- meedia Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad Kodanikeühiskond- ühiskond, kus kodanike põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Rollid: poliitilised (avalik arutelu, võimu kontrollija); sostmajand. (ühismajanduse väli, teenuste osutaja, töötuse asendaja); hariv ja arendav (huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja) Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine kodanikuühiskonnaga, visioonikonveretside korraldamine, erinevate töörühmade kokkukutsumine. 2
MICHELANGELO (1475-1564) Michelangelo Buonarroti sündis 16.märtsil 1475.a. Caprese linnakeses Toscanas vaesunud kaupmehe peres. Michelangelol oli 4 venda ja ema suri juba tema lapsepõlves. Pere eest hoolitses tädi. Isa pani väikese Michelangelo õppima Firenzesse ladina keele grammatikat lootuses, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas. Lõpuks leppis isa poja kunstilembusega ja 13.aastane Michelangelo asus õppima maalikunsti. Michelangelot köitis aga skulptuur ja kolme aasta pärast asus noormees õppima de Medicite juures antiikkunstikogu varahoidjaks oleva skulptori käe all. Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada kuna kunstnik oli kiindunud skulptuuri. 1504.a. valmis 5,5 m kõrgune marmorist ,,Taavet" See skulptuur tähistab itaalia plastika arengu uut etappi
(subjekti positsioon; struktuurid vs seeriad; universaalne tähendus vs sündmus ja võimalikkuse tingimused ...) Sündmus, seeria, regulaarsus, võimalikkuse tingmimused on diskursuse analüüsi suunavad printsiibid. Nendest tekivad paarid. Diskursuse analüüs ei otsi loomise hetke, millegi terviklikkust ega ärapeidetud tähendusi, järelikult ei peaks ideed valitsema tähendus ega terviklikkus. 2. Ernesto Laclau. "Miks on tühjad tähistajad poliitikas olulised 1. Mis on Laclau jaoks probleemsituatsiooniks? Kuidas saab termin "tähistaja" tähistamissüsteemis olla, kui tal ei ole tähistatavat, aga märgi õõnestamise kaudu on temas toimunud midagi, mis on siiski tähistamisele kui protsessile omane. 2. Millistest mõttetraditsioonidest Laclau teoreetilises plaanis lähtub? Strukturalismist ja idealismist. 3. Kuidas välistav (antagonistlik) piir funktsioneerib tähistamisprotsessi ülesehitava printsiibina?
· Tegelevad laiemate küsimustega kui huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised · Soovivad saada võimule (ei huvigrupid, ega sotsiaalsed liikumised ei soovi otseselt võimule) Organisatsiooni iseloomustavad: haruorganisatsioonid,üldkogud, bürokraatlik aparaat (mida juhib peasekretär),fraktsioonid. Nimetage, milliseid funktsioone täidavad parteid demokraatias (vähemalt 3-4)! · Valijate esindamine ja oma toetajate huvide artikuleerimine · Innustavad inimesi poliitikas osalema · Hariduslik funktsioon · Poliitilise eliidi koolitus ja kasvulava läbi parteilise karjääri · omandatakse kogemus ja toimub sotsialiseerumine · Poliitiliste eesmärkide seadmine valitsuse programm,parteiprogrammid · Valitsuse moodustamine ja valitsuse töö organiseerimine poliitikate väljatöötamine ja elluviimine. Opositsiooni moodustamine parlamendis (milleks opositsioon?) Mis iseloomustab kaadriparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid
Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostav...
SÕJAJÄRGNE MAAILM 24. Külm sõda. Raudne eesriie. 1. Millised muutused toimusid Euroopa majanduses, poliitikas, rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda? Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid ning tekkisid uued riigid Miljonid inimesed pidid ümber asuma (uued piirid) Muutus jõudude vahekord maailmas Üliriik USA. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Nõukogude Liit eraldus Kesk-ja Ida-Euroopa raudse eesriidega (eraldamine muust maailmast) Majanduse jõud sõjatööstuse heaks 2. Mis põhjustas külma sõja puhkemise
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning
Marju ütleb, et tema arust on inimene isik, kes võtab ennast nii, kelleks ta on õppinud või kellena töötab. Kuid inimene suudab ka tema meelest ennast looduse seostada ja näha enda sisse. Poliitikuid võrdleb Marju kurgimüüjaga, kus alguses pakutakse ühte kraami, kuid pärast hiljem saladuslikult ilmub hoopis teine kraam lagedale, mida ennem ei ole ostjatele näidatud. Alles siis tuuakse välja teised tooted, kui see esimene toode on ostetud. Poliitikas on samamoodi. Inimestele lubatakse ühte, kuid hiljem asjad lähevad ikka teisiti. Mina isiklikult ei ole poliitikas huvitatud ja ma ei oska luua enda seisukohta kuulatud loengust. Muidugi ma ei arva poliitikutest hästi, sellepärast kuna aastast aastasse petetakse inimesi aina rohkem. Ma isegi ei teadnud ennem mida tähendavad vasak-ja parempoolsus poliitikas, kuid nüüd tean. Tean, mis suunas mingi erakond suundub. Mina küll ei ütleks,
Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik? Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust? Kas me võime poliitikute juttu uskuda? Üks väga tähtis osa poliitikas on valimislubadustel. Tänu neile valib inimene talle parimaid elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud, kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid, kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest
ühiskonnas mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist. Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam kogu poliitika süsteemist on jätnud noortele sellest halva mulje ja sellepärast ei oldagi huvitatud sellest nii palju, et ise kord poliitik olla. Ja on ka osa noori, kes osalevad poliitikas enda teadmata. Näiteks osavõtt vabatahtlikest jalgrattateede eest võitlevate organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. Või kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad ühise asja eest, ja saavutataksegi eesmärk, on see edukas poliitikas osalemine. Sellistes asjades kaasa löömine on väga tähtis. See näitab, mida noored tegelikult tahavad ja suudavad. Samas.. ka igasugustel keskkonna heaks tehtavatel aktsioonidel osalemine oleks
Juhendaja : Enn Liimets Tallinn 2013 Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja ? Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega religioon end poliitilistesse konfliktidesse, kui nendes mainitaksegi religiooni, siis vaid poliitikute initsiatiivi tõttu. Kunagi oli kõik teist moodi. Kirikul oli suur kontroll võimu üle ning valitsus pidi kiriku soovitusi arvesse võtma ja käituma suuresti nii, nagu soovitati. Meie õnneks või õnnetuseks ei oma kirik enam nii suurt võimu kui sadu aastaid tagasi. Kõigile on tuttavad ristisõjad. Minu arvates on see parim näide sellest, kuidas
mitte meeldivaid juhtumeid, kritiseerima. Noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumides istumist ja kohalikul tasemel teederemondi üle kisklemist.Kuid tegelikult on selle taga midagi suuremat. Võib- olla vale arusaam kogu poliitika süsteemist on jätnud noortele sellest halva mulje ja sellepärast ei oldagi huvitatud sellest nii palju, et ise kord poliitik olla. Ja on ka osa noori, kes osalevad poliitikas enda teadmata. Näiteks osavõtt vabatahtlikest jalgrattateede eest võitlevate organisatsioonidest ei ole nende arvates poliitikas osalemine. Või kui mitusada noort ühendavad vabatahtlikult jõud ja võitlevad ühise asja eest, ja saavutataksegi eesmärk, on see edukas poliitikas osalemine. Sellistes asjades kaasa löömine on väga tähtis. See näitab, mida noored tegelikult tahavad ja suudavad. Samas.. ka igasugustel keskkonna heaks tehtavatel aktsioonidel osalemine oleks tegelemine
võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti . Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on mitmete aastate vältel aktiivselt tegelnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega kohalikul ja
,,Mul on täiesti poogen, aga viiulit ei ole" ehk noorte huvi poliitika vastu. Kõik me teame, et ühiskond on kooselu vorm. Iga inimene peab kuuluma mingisse ühiskonda. Poliitika on samutu mingi osa ühiskonnast. On inimesi kes on huvitatud poliitikast, on aga ka neid keda see üldse ei huvita. Üks osa nendest on muidugi noored. Ja muidugi on neid noori kes osalevad poliitikas, teadmata et see on poliitika. Noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu on suur, nad tegelevad poliitikaga, aga nimetavad seda teisiti. Ehk noored peavad poliitikaks vaid riigikogus hääletamist, ministeeriumites istumist ja muud sellist. Osalemine vabatahtlikes, näiteks jalgrattateede eest võitlevates organisatsioonides ei ole nende arvates osalemine poliitikas. Põhjuseks võib olla ka see, et noored on pettunud teatud poliitilistes otsustes või Eesti riigis tervikuna
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine. Poliitikas- totalitaarne riik. Stalini ainuvõim. Poliitiliste vastaste füüsiline hävitamine. Vägivalla poliitika. Sunnitöölaagrid, inimõiguste massiline rikkumine. Hrutovi aeg: Majanduses- Lootis majanduse tõusu, kuid toimus langus. Poliitikas- Vägivallapoliitika p...
seadustele, et nad oleksid sõnakuulekad. Ainult kõrgem võim saab langetada otsuseid, mis on seotud riigi ja sellel territooriumil elavate inimestega. Selleks on piiratud grupp inimesi, kes tegelevad kogu poliitiliste tegevustega. Ettevõtted, koolid ja perekonnad on mittepoliitilised ehk ei kuulu otseselt poliitika alla. Poliitikud peavad ellu viima kõrgema võimu poolt koostatud seadusi, samal ajal ignoreerides tähtsaid globaalmõjusid. Poliitikas eelistatakse inimesi, kes ususvad sellesse olemasolevasse poliitikasse ja kes ei taha kõike seda muuta. Poliitikud on enamasti õelad ja manipuleerivad inimesed, kes mõtlevad vaid iseendale. See juhtub, kui inimesele omistatakse liiga suur võim ja ta pole sellega harjunud. Avalikke asju on vaja eelkõige selleks, et inimestel oleks hea elu ja et nad teaksid, mis toimub poliitikas. Avalikud institutsioonid on näiteks politsei ja riigikoolid, mille eest vastutab riik.
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista
Töökogemus: 18621890 Preisi peaminister ja välisminister 1871 SaksaKeisririigi riigikantsler 1867 PõhjaSaksa Liidu kantsler 18591862 Saadik Venemaal 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval Surmaaeg: 30.juuli.1898 Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. On saavutanud väga palju tähtsaid võite poliitikas. Kõige suurim saavutus oli Saksamaa ühendamine. Ta oli 19. sajandi Euroopas üks tuntumaid poliitikuid ning Saksamaa esimene riigikantsler. Minu arvamus: Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud ilmselgelt mitte millegi ees, et oma eesmärke täita. Ei kuulanud teiste sõna poliitikas on see veidi äärmuslik,, aga elus väga vajalik oskus. Tal olid tugevad ja head poliitilised mõtted, aga inimesena ei tundu ta minu jaoks eriti toredana.
rahvasõbralik fassaad Totalitarism Kõrge Rangelt kontrollitav Teooria: ühiskonna edasiviimine; Tegelikkus: jõu demo. Totalitaarne riik- kõik eluvaldkonnad on allutatud riigi võimule. Totalitarism - poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. OSALEMISE MOTIIVID Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3
erakondade paljusus, rahvahääletust , algatust kasutati harva . · 1938. a põhiseadus riigipea-president parlament-40 plus 80 liiget(riigivolikogus 80 liiget, riiginõukogus 40 liiget), kahekojaline valitsus-vabariigivalitsus, mille ees oli peaminister, kes oli presidendi tahte ja otsuste täideviija võimalus osaleda poliitikas-piiratud rahvahääletus ja valimisõigus, kaotati ära rahvaalgatus, streigiõigus puudused-kärbiti rahva võimalusi osaleda poliitikas, presidendi liiga suur võim · 1923. ja 1930. a majanduskriisid · 1920.a majanduskriis miks puhkes kriis 1923 kergekäeline laenamine, pangandussektori kokkuvarisemine, pankroti laine miks puhkes kriis 1930 üle oma võimete elamine , ületootmine, riigid ei sekkunud majandusse milles kriis väljendus-kriis põllumaj., toiduhinnad langesid, tollimaks tõusis, pankroti laine, kriis tööstuses, väliskaubanduse neg. bilanss
maailmasõja ajal Juhendaja: Merike Vent Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 aastal. Eestisse jõudis Esimene maailmasõda 1917 aastal. Uurimistöös on antud ülevaade Veebruari revulutsioonist, Eesti kubermangudest, Eesti Rahvusväeosadest, rahvusautonoomiast ja Eesti rahva- ning rahvuskongressist. Töö eesmärgid Töö eesmärk on uurida, mis ja kuidas toimus Esimese maailmasõja ajal Eestimaal, ning saada teada ka sellest mis toimus sellel ajal poliitikas. Küsitluse eesmärgiks oli uurida üheksanda klassi õpilaste teadmisi Eestis toimunust Esimese maailmasõja ajal. Metoodika Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit. Küsitluses osales 75 üheksanda klassi õpilast, kellele jagati küsitlus üheksa küsimusega. Küsitlus esitati paberkandjal ning see oli täiesti anonüümne. Esimene põnevaim tulemus 48 52 Teadsid Ei teadnud
Poliitika mõiste Mis on poliitika olemus? Milles seisneb poliitika? Kus võib tekkida poliitika? Olulised mõisted: · Poliitika on erinev eriajastutel ja erinevates riikides. · Järjest rohkem elu valdkondi on seotud poliitikaga. · Poliitika tähtsus kasvab poliitikas osalevate inimeste tõttu. (Või tähendab see seda, et üksikisiku tähtsus poliitikas langeb? ) Sõna poliitika pärineb Kreeka keelest. ,,Zoon politikon" Aristoteles võttis selle mõiste kasutusele. Polis linnriik Zoon politikon ehk linnriigi loom. Inimene on poliitiline loom. (Lootusrikas definitsioon) ,,Poliitika on nähtus, kus inimesed tulevad kokku ning räägivad, kuidas oma elu õiglaselt korraldada." Clauscwitz ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." Kas on võimalik poliitika ilma inimesteta? Arutle!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
