Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised. Näiteks võib välja tuua 2012. aastal suveolümpiamängudel hõbemedali võitnud Heiki Nabi, peale seda sündmust panid palju lapsevanemad oma lapsed maadlusesse ja tänu sellele kasvas maadluse populaarsus Eestis märgatavalt. Võib välja tuua näite poliitika valdkonnast, 20. jaanuaril 2017. aastal Ameerika Ühendriikides võimule tulnud Donald Trump´i rassistlik viha mehhiklaste vastu mõjutas meedias Donald Trumpi toetavaid inimesi, et Trumpi toetajad hakkasid internetiportaalides mehhiklaste vastu halvustavaid pilte ja tekste saatma ja nende suhtumine mehhiklastesse oli kohutav. Meedia mõju saab väga hästi välja tuua elanikkondade käitumise vaatel. Eesti rahvas ei tarbi venekeelset meediat ja Vene rahvas ei tarbi eestikeelset
tööd Heitunu- mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida Tööleping- töötaja ja tööandja kokkulepe, milles on märgitud töö sisu, töö-ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused Töövaidluskomisjon- pöördudakse kuu aja jooksul, kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik Aktiivne ja passiivne tööturupoliitika- aktiivne: valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne: valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, nt maksab töötu abiraha Tööturuteenused Eestis- töövahendus, karjääri nõustamine, tööturu koolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus Töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis Eestis Juriidiline isik- eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime
kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu julgestusteenistuseks, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Kuid kuna
Selle asemel, et maksta erahoiu või hoidja eest mitu korda suuremaid summasid, kui riikliku lastehoiu eest, võiksid vanemad hoopis selle summa investeerida laste huvitegevustesse ning maailmapildi avardamisesse. Riikidevahelised erinevused sotsiaalpoliitikas ei ole ebatavalised, kuid lastehoiuteenuste osas on erinevused väga suured, eriti kui võrrelda kulutusi või ulatust. Suured erinevused võivad olla seotud sellega, et poliitika on suhteliselt noor, seega kui poliitika areneb kogu OECD piirkonnas, siis võime näha rohkem sarnasusi. Hetkel on aga erinevused silmatorkavad ja on vähe tõendeid lähenemise kohta (Bondi, Reber 2010; Bonoli 2007). Riigid, kus on tugevam sotsiaaldemokraatlik pool, investeerivad tõenäolisemalt märkimisväärseid summasid sellessesse uude poliitika valdkonda. Euroopa avaliku ja poliitilise sfääri tunnustuse on saavutanud Early Childhood Education and Care (ECEC) ehk väikelaste haridus ja hooldus. Samas poliitilised
(Euroopa Liidu poliitika.. 2013) Samuti püütakse täiustada konsulaarasututste tegevust ning toetada ühist viisapoliitikat, et lihtsustada seaduslikku reisimist ning võidelda ebaseaduslike piiriületuste ja viisapettuste vastu. Asjaomaste meetmetega muudetakse ELi liikmesriikide piirikontrolle märkimisväärselt tõhusamaks, eriti isikute kontrollimise kiirendamise ning piirivalvesüsteemide kaasajastamise abil. (Euroopa Liidu poliitika.. 2013) Euroopa Komisjoni andmetel eraldas Välispiirifond perioodil 2007-2011 kõige rohkem finantsilisi vahendeid Sloveeniale (180 miljonit eurot), Kreekale (119 miljonit eurot) ning Itaaliale (116 miljonit eurot). (Euroopa Liidu poliitika.. 2013) Ometigi on Vahemereäärsed riigid seisukohal, et Euroopa Liidu abi ebaseadusliku sisserändamisega tegelemiseks on liiga väike ning see võib viia olukorrani, kus "Vahemerest võib saada Euroopa surnuaed"*
monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Sotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani. Victoria- Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. Ta oli pikima valitsusajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsusajaga Briti monarh. Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See oli periood, mille jooksul arenes kiiresti Suurbritannia tööstus, kultuur, poliitika, teadus ja sõjandus. Sündmused: Inglismaa enne normannide vallutusi. Keskaegne Inglismaa-Vallutussõjad Inglismaa pinnal ·11.sajandi algu liideti Inglismaa Taani kuningriigiga. ·1066 trooni pärimisküsimusest ajendatud rünnakud. · Norra kuningas Haroldija Normandia hertsogi Williami vastuolud.
Filosoofid, kes juhinduvad sellest eelnimetatud mõttest: PLATON, HERAKLEITOS, HEGEL. I ARGUMENT: Vägivald täidab ühiskonnas majanduslikke ülesandeid (nt. looduskatastroofide korral toimuv vägivald -> vägivald osutub sellisel juhul ellujäämiseks vajalik). Vägivald on ühiskondlik nähtus <- algus? lõpp? (uuringute põhjal elame meie sellises ühiskonnas, mis on juba sunnitud vägivallast loobuma). CLAUSEWITZ on öelnud: ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vägivaldsete vahenditega." Poliitika -> sõda Poliitika on primaarne (esmane), sõda aga sekundaarne (poliitikast tulenev nähtus). Poliitika on see, mis määrab ära: 1) sõja iseloomu (ühel juhul võib olla sõja eesmärgiks naaberalade hõivamine -> sooviks üksnes see, et kohalikud pidid toetama võõrvõimu); 2) sõja pidamise vormid (nt. võime kasutada vaenlase puhul põletatud maa taktikat); 3) sõjapidamise vahendid;
2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut
seda abiellus Thomas ühe lesega Alice Middletoniga. Tema kõige populaarsem teos oli ,,Utoopia", selle nimetuse andis ta ideaalsele, väljamõeldud saarele mille poliitika oli eponüümiline. Raamat anti välja aastal 1516. Pühakul raiuti pea maha aastal 1535, kui ta keeldus kirjutama alla 'Ülemvõimu aktile', mis oli tehtud Kuningas Henry VIII poolt. Aastal 1935, 400 aastat hiljem, Paavst Pius XI kuulutas Thomas More pühakuks Rooma katoliku kirikus. More kuulutati välja poliitika ja riigimeeste kaitsepühakuks Pope John Paul II poolt aastal 1980. More lisati Inglise kirkukalendrisse 6 juulil, tema surmapäeval. Õpetused ja kirjanikutöö More oli tulemusrikas õpetlane, kriitik, kirjandusmees ja kunstipatroon .Tema kirjutised ja stipendium teenisid talle suure reputatsiooni humanismi alal üle terve Euroopa. Tema sõber Rotterdami Erasmus pühendas Thomasele oma meistritöö ,,In Praise of Folly" (Narruse kiitus)
hävitati ka paljusid skulptuure ja ehitisi. Revolutsiooni käigus üritati uuendada ka igapäevaelu ja murda sellega vana korra väliseid avaldumisvorme. Aadlike elulaad polnud enam eeskujuks. Peale kuninga hukutamist 1793. aastal kadusid ka härra, proua ja preili aupakklikust väljendavad tiitlid, kõnetlussõnaks kujunes kodanik. Revolutsioon pani lause nüüdisaegsele poliitikale. Enne 1789. aastat oli poliitline võim kuulunud ainult kuningale.Revolutsiooniga sai poliitika põhimõtteliselt kõikide asjaks: inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja, vaatamata sellele, et ta volitas valimistel võimu oma esindajatele. Kuulutades välja rahva kõrgeima võimu, pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna
jne...). 6.Miks puhkes Venemaal kodusõda? Nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ja enamlaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud ja ühiskonna kihid (1918 kevad- 1920 alguseni). 7.Mida tähendas NSV Liidus sund kollektiviseerimine, industrialiseerimine? Kollektiviseerimine tähendas sovhooside ja kolhooside loomist. Industrialiseerimine oli suur tööstuse eriti rasketööstuse arendamine. 8.Venemaa kodusõda, NEP-i poliitika. 1918 kevad-1920 algus. Alguse sai maailma revolutsiooni õhutamine, võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. 1919.aastal asutati Kommunistlik Internatsionaal. Peale Kodusõda hakkas Venemaal kehtima uus majanduspoliitika (NEP-i poliitika) : 1)Turul kauplemine oli lubatud. 2)Vabadus ise otsustada. 3)Toiduainete riigile andmis kohustus puudus. 4)Tuli maksta korteri, transpordi, teatri ja sauna eest. 9
,,Kungla mehed" analüüs 1. Millisele kahele tähtsale ajakirjanduse ülesandele viitab A.Lobjakas? Too 2 näidet tekstist. Kolumnist Ahto Lobjakas viitab oma arvamusartiklis ,,Kungla mehed" kahele põhilisele ajakirjanduse ülesandele. Esimene ülesanne on kriitika valitsuse tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning
võrreldes Skandinaavia riikidega kordades väiksemad. Ka see, et meie arstid ja õpetajad suurel hulgal välismaal tööd otsivad, pole imeks pandav, arvestades ulatuslikku palkade erinevust näiteks Soome või Rootsiga. Siinkohal kannatab tervishoid, haridus ja sotsiaalhoolekanne. Kokkuvõttes puudutab see lihtrahvast, kes peab ootama, et tasuta arstiabi saada, töötul noorel on lihtsam ebaseaduslikult elatist teenida ning üksik pensionär ei suuda täisväärtuslikku elu elada. Tänapäeva poliitika rõhub toetuste ja pensionite vähendamisele, selle asemel, et areneda heaoluriigi suunas. Kas Eesti üldse püüdleb heaolu riigi suunas? Me ei saa jätta arvestamata sotsiaalset tõrjutust, mis valitseb meie riigis vaesuse, töötuse, piirkondliku turu ja infrastruktuuri ning kuritegevuse näol. Samuti on Eestis kõrge protsent HIVi nakatunuid, mis aga takistab jätkusuutlikust. Kui seda kõike arvesse võtta, peame tõdema, et oleme heaoluriigi staatusest kõvasti maas
Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine. Natsionaalsotsialism Kõigi sakslaste ühendamien ühte rahvusriiki. Rassism. Antikommunism. Demokraata vasru. Parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamine. Juhikultus. Militaristlik kord. Fasism Rahvusliku ühtsuse loomine. Juhikultus. Poliitika estetiseerimine. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine. Poliitiliste sümbolite ohter tarvitamine.
Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed: Saksamaa taasühinemine 03.10.1990 Idabloki riikide demokratiseerumine NSVL mõjuvõimu suur langus 1989 lakkas eksisteerimast VLO, 1991 VMN NSVL viib idabloki riikidest oma üksused välja
I kursus Sissejuhatus süstemaatilisse teoloogiasse. 1. Teoloogia koht tänapäeva Eestis. Eestis nagu kogu Euroopas on religioon oma positsioone pidevalt loovutanud. Varem hoolitses kirik meie eest sünnist kuni surmani, praeguseks on suhe religiooniga pigem individuaalne. Kirik oli ka poliitilise korra tagatis, tänapäeval on poliitika ja religiooni sidumine vastuolus ühiskondliku korraga kuna poliitika on avalik asi aga usk eraasi. Poliitika ja religioon peaks saama kohtuda ainult isiklikul pinnal. Ometi see meil päris nii ei ole. Väga palju religiooni puudutavaid otsuseid seisavad poliitiliste otsuste taga. Ei ole moslemid saanud luba mosee ehitamiseks (samal ajal kui kerkib sünagoog), ei saada kokkuleppele usu või usundiõpetuse alustamiseks. Võib-olla on meie kirikuisad ka liialt tagasihoidlikud oma arvamust avaldama neid puudutavates küsimustes.
William Shakespeare "Hamlet" Poliitika on protsess, mille käigus jõutakse otsusteni ja sõlmitakse kokkuleppeid, mis määravad sotsiaalses elus kehtivad reeglid. See eeldab kompromisse erinevate huvide ja arvamuste vahel, mis ei pruugi aga alati õiglased olla. Tihtipeale paneb üks osapooltest end maksma, kuid teine saab selle tagajärjel tugevasti kannatada. Ka inimsuhetes peegeldub väga palju selliseid olukordi ning see puudutab eranditult meid kõiki. Poliitika on nagu kassi-hiire mäng. Inimsuhetega manipuleerimine on aga nagu mängimine tikkudega - ohtlik ja vähemalt ühele osapooltest kannatusterikas. Õigluse jalule seadmine on seejärel pikk töö. Poliitika ei tunne halastust, elus aga on see jõud, mis võib inimesed selles maailmas muuta paremaks. Samuti on aususega. On tavaline, et rääkides poliitikast, välistatakse ausus. Inimestelt aga ootame täiesti loomulikuna just seda, et meile ei valetataks
institutsioonidest. · ESP fraktsiooni liider on Martin Schulz Saksa Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · Parteil on Euroopa Parlamendi 785 kohast 218. · Eestit esindavad Marianne Mikko, Katrin Saks ja Andres Tarand (SDE). Maailmavaade ja ühisprogrammid · Sotsiaaldemokraatlikud erakonnad kujunesid välja 19. sajandi lõpus töölisliikumisest, mis võitles paremate elutingimuste ja õiglasema ühiskonna eest ja kujunes üheks demokraatliku poliitika dominandiks. · Sotsiaaldemokraatia sümboliks on kas punane roos või punane nelk. · Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused ja heaoluriik. · Põhiväärtused: õiglus, rahu, õitseng, võrdsus, solidaarsus. · Läbivaimaks ideeks on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus. · Palju põhimõtted on võetud sotsiaalliberalismist, nagu näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte.
Küsimustik on andmekogumise meetod saamaks teada inimeste hoiakuid, arvamusi ning põhjuse ja tagajärje seoste kirjeldusi. See toimib hästi kuna sellega hotell suudab tööprotsessides vigu ennetada ja loomulikult teada saada mida klient soovib. Hotell kasutab samuti maatriksmeetodit. See seisneb mingi majandusnähtuse kajastamises. Maatriksmeetodi kasutamine on väga levinud näiteks kvaliteedijuhtimises. Mudelis on viis kriteeriumit eestvedamine, poliitika ja strateegia, töötajad, partnerlus, protsessid , mis suunavad tähelepanu sellele, mida on vaja teha tulemusteni jõudmiseks. Lisaks näitavad neli kriteeriumit töötajate, klientide ja ühiskonnaga seonduvad tulemused ning toimivuse võtmenäitajad mida ettevõtte on juba saavutanud ja mida kavatseb tulevikus saavutada oma suhetes nii klientide ja töötajatega kui ka muudes valdkondades. Maatriksmeetodit on kerge kasutada ja sellega saab kaasata väga palju töötajaid, kuna
tegevuse mingi hüveni. Ülimaks hüveks, mis ei sõltu teistest hüvedest ja mis on täiesti eraldiseisva lõppeesmärgiga, mille poole kõik püüdlevad, on õnn. Mis iganes see siis kellegi jaoks tähendab. Aristoteles jaotab hüvede saavutamise poole tegutsevad inimesed kolme rühma: lihtsameelsed inimesed, kes ei mõtle ega arutle loogiliselt, kellele meeldib nautlev elu ja keda Aristoteles võrdleb kariloomadega; poliitikaeluga seotud inimesed, keda hinnatakse suhteliselt kõrgelt, sest poliitika kuulub Aristotelese järgi mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ning poliitikule omistab ta ka enim austusväärivad võimed, nagu kõnekunst ja majandamine; mõttetööga seotud inimesed sh ka filosoofid. Aristoteles tõstatab oma arutluses küsimuse, kas õnn tuleb õppimisega, harjutamisega või mingit muud moodi pingutades või tuleb see mingist jumalikust ettemääratusest ehk juhuse läbi? Õnn on igaühe jaoks erinev ning sõltub inimese haritusest ja tema olukorrast,
09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded, võidurelvastumine) et tugevdadad ennast ja nõrgestada teist. Võimsam relv oli TUUMAPOMM TRUMANI doktriin Majanduslikult arenenud USA Euroopas populaarne. EU riigid muutusid
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e. Vaikiv ajastu(1934-1940)-vältimaks vabdussõja ajast võitu ja koondamaks võimu enda kätte teostasid riigi vanem K.Päts ja endine sõjavägede ülem juhataja Johan Laidoner 12
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade kasv arengumaades. Tööstusajastu linnad: kasvasid kiiresti, keskel ärila ja
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
Eesmärk pühitseb abinõu Niccolo Machiavelli teesiga nõustumine või mittenõustumine sõltub olukorrast kus ja kuidas seda tänapäeval kasutatakse. Kui Machiavelli eelkõige käsitles selle all siiski poliitilisi eesmärke, siis tänapäeval võib sellele teesile toetumist leida mitmetes eluvaldkondades. Poliitika on valdkond mida on läbi aegade peetud üheks kõige räpasemaks. Kas poliitilised eesmärgid on alati õilsad ning mille täide saatmisel andestatakse kõik patud , on omaette küsimus. 20. Sajand Euroopas on meile näidanud milliseid pettusi oldi valmis korda saatma võimule pääsemiseks. Selle tagajärgedeks on olnud sõjad ja rahva kannatused. Isegi meie väikese Eesti maastikul toimub poliitikas räpane mäng . Kui
Euroopa riigid USAle võlgu. Juht positsioonil maailmas. Teise maailmasõja järel: Oli majanduslikult kõige võimsam riik , ning tekkis lühiajaline heaoluühiskond. SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit
Eesti kaks kirikut millised, kes juhivad? Meedia Mis kuulub meedia alla? Mis osa on ajakirjandusel riigi jaoks? Milline aga inimeste jaoks? Mida tähendab - ajakirjandus on objektiivne subjektiivne? Mis sinu meelest on ajakirjaniku eetika? Mis on kommertsajakirjandus, nn. kollane ajakirjandus? Teabenõue Konstruktiivne kriitika Korrakaitse Millega tegeleb? Politsei Prefektuur Prefekt Konstaabel Liikluspolitsei Munitsipaalpolitsei Politsei ja poliitika Riigikaitse Kaitsevägi ja Kaitseliit mis on mis ja mille poolest erinevad? Riigikaitse kõrgeim juht ja Riigikaitse Nõukogu Kaitseväe juht Riigikaitse laiemas tähenduses Eesti kaitseväe struktuur (millistest väeliikidest koosneb) Presidendi ülesanded sõja puhkemise korral? Tsiviilkontroll kaitseväe üle - mis on ja kes teostab? Kes peavad kaitseväeteenistuse läbi tegema e. mis on üldine sõjaväekohustus?
Põhjenda. Me kindlasti kõik tahame uskuda, et diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud, aga tegelikult see nii ei ole. Meie arusaamadesse ei mahu enam diktatuur. Et keegi võiks olla nii vägivaldne ja haarata omale jõuga võimu. Et riik kontrollib kõike, eesotsas türanniga ja et inimestel ei ole liikumis- ja sõnavabadust. Näiliselt sellist korda enam pole, aga tegelikult maailm teab, mis Põhja- Koreas toimub. 3)Selgita Eesti erakondade ja nende poliitika näitel parem- ja vasakpoolsust . ( liberaalid, konservatiivid, sotsiaaldemokraadid ) Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Majanduspoliitikas on vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. 20
3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta ja iseloomusta demograafilise siirde etappe. 1) Traditsiooniline rahvastiku tüüp – sündimus ja suremus on kõrge, iive nullilähedane, palju lapsi, vähe vanureid, eluiga madal. 2)Demograafiline plahvatus – tekib suremuse järsu languse tõttu, sündimus väga kõrge, iibe kiire kasv, kasvab keskmine eluiga. Probleemid toidu, vee, elamispindadega, koolide puudus, rahvastiku poliitika – sündimuse piiramine. 3)Rahvastiku vananemine – sündimus langeb, suremus on madal, iive peatub (hakkab langema), eluiga kasvab, tööealisi palju- tööpuudus. 4)Kaasaegne rahvastiku tüüp – madal sündimus ja suremus, lapsi vähe, vanurite osakaal kasvab, rahvastiku poliitika – sündimuse suurendamine, vanurite kaasamine ühiskondliku ellu, probleemid – tööjõu puudus, immigratsioon, sotsiaalhoolduse arendamine. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis.
tingitud oli seal tugev merevägi. minu arvamuse järgi oli jalavägi siiski olulisem kuna paljudes olukordades tuli laevadega liikumine ning sõdimine sootuks takerduseks edu piirates. Riigikorraks oli Spartas aristokraatlik ja Ateenas kohati vahelduv. Ateenas võis kohata nii türanniat, aristokraatiat kui ka demokraatiat, mis oli 5. sajandil eKr. Demokraatia sai Ateenas võimalikuks tänu haridusega kodanikele ning mulle meeldis ka selline riigikord rohkem kuna poliitika üle otsustab sel juhul rahvas erinevalt Spartas, kus poliitika üle otsustas geruusia 30 liikmeline vanematekogu. Sparta heaks küljeks oli muidugi see ,et polise eesotsas oli kindel ja ustav valitseja, kes korda hoidis, kuigi elanikuna ei olnud kuidagi võimalik oma soove täide viia ning elu paremaks teha. Kokkuvõtteks on nii Sparta kui ka Ateena polises häid ja halbu külgi, kuigi mulle meeldis siiski rohkem Ateena. Ateenas ei mõeldud muudkui
Kui mina sellele sõnale ,,vabadus" mõtlen, siis minu arvates ongi vabadus selline, et teen seda mis mulle meeldib teha, mitte et keegi sunniks mind midagi tegema. See ei ole minu arvates vabadus kui ma pean midagi siis tegema kui mind sunnitakse või käsutatakse. Arvan, et need kes ei tea mis tähendab vabadus, vaid neile on pandud sõnad suhu, et "vabadus tähendab selle tegemist, mis meeldib". Selle pärast minu arvates kaldusidki inimesed uskuma, et vabadus algab sealt, kus poliitika lõppeb. Kuna need kes poliitikaga seotud on nemad peavad tegema seda, mis on neile etteantud. Neile jääb tunduvalt vähem vabadust ja tänu sellele, et nad levitavad poliitikat edasi jääb ka kaasmaalstel vabadust vähem. Selle pärast öeldaksegi nii, et vabadus algab sealt kust lõppeb poliitika. Kokkuvõtteks, me ei saa sundida teadvust ja südame-tunnetust, et me mõistaksime et oleme vaba. Vaid me peame tunnetama, tunnetame ja mõistame meeltega seda maailma, nii me saame olla vabad
On inimesi kelle usk räägib, et on olemas põrgu ja taevas, ning kui sured siis vastavalt sellele milline inimese oled olnud saad minna kas taevasse või põrgusse. Ehk siis iga inimene näeb usku erinevalt ja saab sellest erinevalt aru, mis on täiseti mõistetav. Sest mitte keegi ei saa väita, et see usk on õige ja seda peavad kõik uskuma. Teine kategooria kust on hea tuua erinevaid väljavaateid välja on poliitika. Poliitika on üsna hell teema eriti tänapäeval ja eriti Eestis. Vahet ei ole kuhu seltskonda sa lähed, kui võtad ülesse teema poliitikas läheb lahti üks põrgu. Kes kuidas mingit probleemi näeb, kes mingit erakonda pooldab, mis erakond on halb ja midagi korda ei saada jne. Üks lõputu vaidlemine millel lõppu ei tule. Kindlasti on veel teemasid, mida arutada ja mõtiskleda, kuidas inimesed ,,maailma erinevalt näevad", kuid see läheks liiga pikaks. See on
Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel. ·Fiskaalpoliitikat viib ellu valitsus ·Monetaarpoliitikat reeglina keskpank Mõlema poliitika puhul on kerge teha ettepanekuid, kuid neid ellu viia väga raske. USA s Euroopa Liidus, USA-s, Liidus ka Eestis on keskpank iseseisev, iseseisev valitsusest sõltumatu institutsioon. 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- e. eelarvepoliitika Eelarve E l suurus, juhul j h l kui
11. ETTEVÕTLUSPOLIITIKATE TÜÜBID (Lundström & Stevenson 2001): · Väikeettevõtluspoliitika laiendus (extension), kus lisandub laiema ettevõtluspoliitika elemente; · Nissi-ettevõtluspoliitika, mis keskendub teatud gruppidele, kusjuures eristuvad kaks alaliiki: - alaesindatud grupid (nt naised, rahvusvähemused jne), - kõrgeima kasvupotentsiaaliga grupid (nt teadalased jms, mistõttu nimetatakse ka "techno-entrepreneurship policy") · Uusettevõtluse poliitika (New Firm Creation Policy), mis võib ka keskenduda teatud sihtrühmadele, nt naistele; · Terviklik ettevõtluspoliitika (Holistic E-policy), mis sidustab kõikvõimalikke poliitilisi eesmärke ja meetmeid ning integreerib ka teisi e-poliitikate tüüpe. 12. ETTEVÕTLUSPOLIITIKA STRUKTUURIDE (INSTITUTSIOONIDE) TÜPOLOOGIA: · katusorganisatsioonid spetsiaalsete ametitega võivad efektiivselt suunata eri ametkondade tegevust VKE sektorile, aga
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel
Miljonid leinasid. -Rahva seas levis anti-semitism (juudi vaenulikkus). -Lavrenti Beria- Koondas sisuliselt võimu oma kätte. 1953 märts- juuni oli võimul. Juunis arreteeriti, kuna teda süüdistati lääne-imperialismis. Ettekäändeks, miks vahistada, et ta on seksuaalkurjategija. Beria valitsemisaeg (lühike, et anda täpset hinnangut tema tegevusele): *Oleks andnud riikidele suurema autonoomia *Rahvuskommunistide toetamine *Represseeritutele anti amnestia *Lõdvenes vägivalla poliitika *Tahtis loobuda SDV-s sotsialismi ülesehitamisest-> Anda vabad käed valitsemiskorralduses. Beria valitsemisajal ilmensid märgid NL liberaliseerimisest. Beria otsused ei meeldinud kom.parteile ja ta arreteeriti 26.juuni ja detsembris lasti maha. -Beria järel sai võimule Nikita Hruštšov. -Hruštšov: -1953-1964 NL kom.partei peasekretär. -1957- üritati Hruštšovi võimult kukutada--> Hruštšov kuulutas end ministrite nõukogu esimeheks (valitsuse peaminister).
Sooline rõhumine tuleb iseenesest mitte ainult klassidest ja majandusest. Naised täidavad 4 funktisooni: 1) Tööjõu taastootjad 2) Laste sotsialiseerujad 3) Seksuaalobjektid 4) Kaupade tootjad Naised tuleb vabastada kõikidest neist funktsioonidest, alles siis tekib võrdsus. 14 Poliitika kujundamise protsessi iseloomustavad omadused 1) Raske määratleda algust ja lõppu- sest väga harva alustatakse „puhtalt lehelt“. Tihti toimub üleminek ühest protsessist teise märkamatult, mis omakorda raskendab hilisemat hindamist. Reeglina on praegusel hetkel ellurakendatav poliitika kümnete eelnevate otsuste lõpptulemus. Poliitika kujuneb harva sõltumatuna juba minevikus langetatud valikutest. Anderson on
Aastal toimunud Woodstocki muusikafestival. 5) Nixoni doktriin- USA presidendi Nixoni loodud seisukoht, mis oli tingitud ebaedust Afganistanis ja teatas, et USA toetab oma liitlaste võitlust kommunistlike liikumiste vastu edasi, kuid ise enam otseselt ei sekku, sellega hüljati doominoteooria. 6) Watergate afäär- Nixoni ajal toimunud pealtkuulamisskandaal, mis põhjustas Nixoni tagasiastumise. 7) Reiganoomika- Ronald Reagani loodud poliitika, mis vähendas riigi sekkumist ja külmutas ning vähendas sotsiaalprogramme, seetõttu väljus USA majanduskriisist kiiresti ja majandus hakkas uuesti tõusma. 8) Hallsteini doktriin- SLVs doktriin, mille järgi lähtuti suhtlemises SDV-ga kristlike demokraatide võimul oleku ajal (lõpetati suhtlemine riikidega, kes tunnustasid SDV-d). 9) Uus idapoliitika- SLVs sotsiaaldemokraatliku partei võimul olemise ajal
· Saksa Demokraatlik Vabariik NSVL kontrolli all · Saksa Liitvabariik Lääne kontrolli all · Lääne-Berliin eristaatus Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Organisatsioonid NATO 1949. aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid 12 asutajariiki (Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Pr, SB, Taani, USA ja Kanada) ning organisatsiooni eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. Põhimõte: kui kedagi rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945. aastal asutatud organisatsioon, mis oli mõeldud asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. ÜRO põhikiri
Ilmnes, et parteikaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate'i hotellis Washingtonis pealtkuulamisaparaadid. 8. Thatcherism Majanduspoliitika, mida hakkas ajama 1979. a. Briti peaminister Margaret Thatcher. Tema valitsuskava nägi ette ranget rahanduspoliitikat, vaba ettevõtluse igakülgset toetamist, sealhulgas maksuprotsendi võrdsustamist ning ametiühingute õiguste kärpimist. Thatcheri poliitika tagas Suurbritanniale majandusliku tõusu, kuid samas suurenes tööpuudus. Thatcherism levis erineval kujul ka teistesse LääneEuroopa maadesse. 9.Vietnami sõda PÕHJUSED: USA toetas neid riike, kus oli oht kommunistlikuks riigipöördeks ning soovis levitada Lääne demokraatiat. Selleks, et takistada kommunismi levikut IndoHiinasse, osales USA sõjas. KÄIK: *1960. algul saatsid ameeriklased LõunaVietnamisse sõjanõunikke.
· ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946 Fultonis, kus vastuoludest räägit, vt õpikus lk 8i) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht.
VENEMAA/ NÕUKOGUDE LIIT sise- ja välispoliitika majandus kultuur rahvusvaheline poliitika 1900-1914 - isevalitsus Nikolai II - kiire tööstuslik areng Witte - tsensuur sõjalis-poliitiliste blokkide kujunemine - - venestamine eelkõige Poolas, Soomes ja Baltimaades. väliskapitali suur roll ametlik kultuuripoliitika keiser, usk ja liitumine Entente'iga:
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus
mosaic), mis kirjeldab eri rahvuste, kultuuride ja keelte kooseksisteerimist. Erinevalt Ameerika Ühendriikide kohta kasutatud sulatuspoti-metafoorist rõhutab „kultuuriline mosaiik“ eri rahvuste mitmekesisuse säilitamist ning seeläbi ühiskonda panustamist. Hollandis sai mitmekultuurilisus alguse 1950. ja 1960. aastatel toimunud suure immigratsioonilainega, misjärel võeti 1980ndate alguses vastu ametlik mitmekultuurilisuse poliitika. 1990ndatel muutus senine mitmekultuurilisust toetav poliitika assimileerumispõhisemaks. Alates 2010. aasta aprillist võimul olev parempoolne valitsuskabinet eemaldub mitmekultuurilise ühiskonna mudelist ja toetab Hollandi kultuuri, normide ja väärtuste domineerimist ühiskonnas. 5.Miks tekib erinevate kultuuride vahel konflikte? Too näiteid. Kuna kultuuride vahel on sagedane kontakt, siis sellest tekivad ka konfliktid, kuna üks kultuur võib tunda end teisest kultuurist ohustatuna, sest tekib kartus ja hirm oma kultuuri säilimise pärast
Selleks püüdleme täistööhõive suunas, tagame rahvale hea hariduse, kõrgepalgalised ja kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad. Paneme majandusarengu teenima inimesi, mitte vastupidi. VÕRDSUS Sotsiaaldemokraatia vähendab ühiskonnas ebavõrdsust nii inimeste kui ka piirkondade vahel ning tagab kõigile osaluse heaolu kasvus. Sotsiaaldemokraatia vähendab vaesust ning piirab ahnitsemist ja priiskamist. ÕIGLUS Sotsiaaldemokraatlik poliitika vastab üldisele õiglustundele. Sotsiaaldemokraatia kindlustab kvaliteetse ja kättesaadava arstiabi ning toetuse ja hoolekande erivajadustega inimestele ja eakatele. SOLIDAARSUS Sotsiaaldemokraatia lähtub erinevate huvide kokkuleppest ning ehitab võimalikult paljude hüvanguks toimiva riigi. Sotsiaaldemokraatia rajaneb ühishoolele meie tuleviku laste kasvatamise eest, igaühe õigusele saada tasuta haridust. Sotsiaaldemokraatia tagab
Gorbatsovi reformid Reformide eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. Välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Perestroika Gorbatsov algatas perestroika e. Poliitika. Eesmärgiks olid senise sotsialistliku ühiskonna reformimine, et tuua riik välja majanduslikust kriisist. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise (ehk glasnosti): · esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi (lennuõnnetused, looduskatastroofid) · räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost · sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad · räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne.
Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Isikuvabadused Eraomandiõigus "Vabadus, võrdlus, vendlus!" 1789 sügis - kuninga perekond tuuakse Versaille´st Pariisi. 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid äärmuslik Zirondiinid liberaalse poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline tegevus lõpetada. Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese. 80 70 60 50 III seisus 40 Aadel 30 Vaimulikkond 20 10 0 1794 - 1799 9. Dermidoor riigipööre, mis kukutas jakobiinid Direktooriumi valitsusaeg 18
AJALOO KONTROLLTÖÖKS 1. Mis on sotsiaalne turumajandus ja millised on selle tunnused ? sotsiaalne turumajandus- poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult , kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnused: ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand stabiilne raha, tugev sotsiaalpoliitika, mis vähendab ebavõrdsust inimeste vahel. 2. Võrdle Inglismaa ja Saksa Liitvabariigi majandust. SLV INGLISMAA Tööpuudust polnud. Sotsiaalkulutusi kärbiti. Sotsiaalkulutusi suurendati
valitud. Erakonna peasekretär juhib korraldustöö eest vastutavat sekretariaati ja 4-5 korda aastas kogunevat PES:i koordinatsioonitöörühma, millesse kuuluvad liikmes erakondade ja täisliikmes ühenduste välissekretärid. Sekretariaat paikneb Brüsselis ja korraldab PES-i igapäevatööd, otsuste elluviimist ja kohtumiste toestamist. Tegevusvaldkondadest annab aimu allüksuste nimekiri: · Koordinatsiooni ja planeerimise osakond · Euroopa poliitika osakond · Rahvusvahelise poliitika osakond · Kommunikatsiooniosakond · Haldusosakond Veendumused, pühendumused ERP-i on pühendunud töökohtade loomisele ja majanduskasvu tagamisele läbi jäätmehoolduse. ERP-ED fraktsioonile pole jäätmehoolduse kaudu saavutatav keskkonnakaitse mitte ainult eetiline ja poliitiline eesmärk, vaid ka selle sektori tööstuskasvu eeltingimuseks
c)Sotsialistlikus majandussüsteemis arendati eelkõige põllumajandust ja sõjatööstust. 5. Milline oli kommunistliku partei roll NSV Liidus ja tema mõjuvõimu all olevates maades? a)kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu b) c) 6.Kuidas tegid sotsialistlikud riigid koostööd? a)majanduses: moodustasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu b) sõjalises valdkonnas: moodustasid Varssavi Pakti 7. Milline märksõna kuulub millise NSV Liidu juhi majanduse ja poliitika kohta: Sulaaeg , suurtööstuse rajamine (industrialiseerimine), stagnatsioon (seisakuaeg), kolhooside rajamine (kollektiviseerimine), kommunismi ülesehitamise kava, massirepressioonid, GULAG (vangide tööjõu kasutamine), pidevad ümberkorraldused ja kampaaniad, käsumajandus Stalin Hrustsov Breznev majandus stagnatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
