Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 1 (loengud 14) 1. Too näide ühe poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: XII Riigikogu valimine. 6. märts 2011 Millised on poliitikale omased sisulised elemendid selles? · Eelnevad valimiskampaaniad. · Rahvas valib võimule pääsejad. Kas sündmus seondub pigem a) Politics'iga 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Rahvas/ survegrupp/ Valitsus kaalub/ Riigikogu võtab vastu/ Avalik diskussioon erakond esitab uue koostab lükkab tagasi otsuse õigsuse või seaduse ettepaneku. seaduseelnõu, et see seaduse. mitte sobimise üle. ...
liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. • 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF). • 2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude NRF-i mudel: • ühine planeerimine ja väljaõpe, • solidaarne rahastamismudel, • suur nähtavus avalikkusele • usutav heidutusvõime. NATO poliitika ja areng • Külma sõja järel otsis NATO uut enesemääratlust. Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid, kuulutas NATO välja artikkel 5 operatsiooni USA toetuseks. • Sellega muudeti NATO kohalikest, liikmesriikide maa-ala kaitsmise ühendusest üleilmsete eesmärkidega liiduks, mille põhiülesandeks sai sõjaliste operatsioonide läbiviimine väljaspool oma maa-ala. Varssavi pakt • 1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistikud
Kalev Aasmäe intervjuu Facebooki avaliku poliitika juhi Gabriella Csehiga. Intervjuu analüüs Mõtteliselt seisab Kalev Aasmäe intervjueeritavast üsna kaugel, on kui plaani järgiv automaatne küsija. Ta ei suhestu saadava materjaliga jooksvalt, ootab vaid vastuseid ja liigub edasi, v.a teises küsimuses ,,Kui rääkida Venemaast ...". Küsimused on üles ehitatud loogiliselt, pinge kasvamise suunas, kõige lõpuks jõutakse reklaami- ja kasumiküsimusteni kokku kuus , mille hulka kuuluvad kõik viis intervjuus esitatud suletud küsimust. See paneb lugeja jaoks paika fookuse. Avajana kasutab ajakirjanik taustana mõjuvat kuidas- läheb-soojendusküsimust. Paraku esitatakse (mitmel korral) järjest kaks küsimust, mis mõjub küsitletavat mittearvestavalt ja ründavalt. Tehtud on eeltööd, küsimused ei ilmu tühjalt kohalt. Mitmele eelneb asjakohane faktilause, mis seotakse järgneva küsimusega, näiteks teises ,,Kui rääkida Venemaast ...". Vastust nõudvate...
nimetatud külma sõja aegseks ideoloogiliseks konfl iktiks Algas 1948. aasta aprillis Kodusõja esimest dekaadi nimetatakse La Violencia 1953. aastal tuli võimule kindral Gustavo Rojas Pinilla, kes üritas Kodusõja esimene dekaad La kodusõda lõpetada. Violencia 1948-1958. 1964. aastal ründasid Konservatiivse partei relvaüksused Marquetaliat 1970-tel aastatel sekkus kodusõtta Kolumbia maffi a Sõda lõppes 26. september 2016 VALITSUS JA POLIITIKA Columbia oli (on ka praegu) vabariik, seadusandlik võim kuulus Senatist ja Esindajate kojast koosnevale Rahvuskongressile. Täidesaatev võim kuulus presidendile. Columbia oli küll väliselt vabariik, kuid seal valitses autoritaarne diktatuur. Pärast sõda oli Columbia president Mariano Ospina Pérez ning paar aastat hiljem Laureano Gómez Castro 1980 aastal hakkas suurenema illegaalsete uimastite kasutamine ja ringlus.
1. Töökohad, palgad, juhid Euroopa Liidus teenivad iga töötunni eest naised keskmiselt 17.4% vähem kui mehed. See näitab, et meeste ja naiste tööd ei väärtustata ühtemoodi. Ettevõtlus Eestis on valdkond kus naiste tegutsemist pigem talutakse kui soositakse.Kaks kolmandikku meestest ei taha töötada naise alluvuses. Enamik naistest ei riski võrdõiguslikkuse ideid pooldada, sest kiiresti võib külge saada feministi tiitli, mis millegipärast omab negatiivset tähendust. Meestele aga tundub, et sooline võrdõiguslikkus on vaid naistele oluline teema, sest see võimaldab neile paremaid positsioone poliitikas, majanduses jne. Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll. Võrreldes meestega on naisi oluliselt vähem tipp-poliitikute, tippjuhtide, suuromanike, miljonäride, professorite ja akadeemikute seas. Kogemus on näidanud, et sooline võrdõiguslikkus on varakambri võti riigi rikkuse suurendamiseks, sest see on aidanud paljude andekat...
Globaalprobleemide põhirühmad: Üleilmse suurusjärgu julgeolekuohud (massihävitusrelvad) Maailam arendus ja arenguväljakutsed Maakera toorainevarude kahanemise mured Üleilmsed keskkonaprobleemid Inimõigus, pagulas ning rändeprobleemid Üleilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht RAHVUSVAHELISE POLIITIKA TOIMIJAD Põhilised toimijad on riigid. Teised toimijad on: Riikidevahelised rahvusv ühendused ja institutsioonid, millest mõned on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks.(EL) Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid(punase risti rahvusvaheline komitee) Valitsusvälised rahvuv ühendused Tunnustatud valitsuste välised kehamid:rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässud
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
Gümnaasiumi kirjand teemal Gümnaasiumi kirjand teemal Kuidas Eesti poliitika aktuaalsemad teemad mõjutavad ühiskonda - 390 sõna. Sain hindeks 4, Sisu 20, õigekiri 12, stiil 8, vorm 5. Kokku 45p 60st
II seminar: Režiimid (II pool). Globaalne poliitika Riikide režiimide jaotuse üks nõrk külg on kindlasti inimeste ja riikide erinevus, mistõttu on võimatu leida sellist režiimi, mis sobiks kõigile ja millega oleksid kõik rahul. Iga inimene on erinev isegi riigis, kus on karmid reeglid ja kindel usk. Kui need inimesed teaksid (eriti kommunistlikes maades), mis toimub mujal maailmas, ja näeksid, kui erinev on elu seal ja kui palju võimalusi on elada n-ö täisväärtuslikku elu, hakkaksid nad mässama, sest ’miks ei või meie, kui teised võivad?’. Seepärast eelistavadki näiteks Põhja-Koreas kõrgemad võimud, et rahvas oleks rumal ja saaks minimaalselt informatsiooni välismaa kohta. Võrreldes seda olukorda demokraatlike riikidega, näeb, et ka demokraatia ei ole ideaalne: inimõigused on küll tagatud, kuid mis on seaduste taga – seda me siiski ei tea, sest saladusi on palju. Mõned riigisüsteemid on aetud nii keeruliseks, et rahvas ei viitsigi selle...
1. Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted (loengute alusel)? a. Inimloomuse ebatäiuslikkus b. Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldada c. Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagada d. Sisend, väljund ja must kast Check 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? a. Sest üks sellega piirnevaid teadusi on just kunstiteadus b. Sest Easton ütles nii c. Sest poliitikat ei pruugi alati teostada lähtudes teaduslikust teadmisest d. Sest poliitika uurimises pole tegelikult ühtki teaduslikku teooriat Check 3. Kuidas saab teostada võimu (loengu alusel)? a. Inimesi ähvardades b. Inimeste mõtlemisega manipuleerides c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5
docstxt/14188649908119.txt
Tööhõivepoliitika roll riigi edukuse tagajana Tööhõivepoliitika on loodud selleks, et tagada riigi stabiilsus, edukus ja toimimine. Riigi toimimiseks on vaja inimesi kes majandust töökorras hoiaks ning need inimesed on tööjõulised isikud. Tööhõivepoliitika mõjutab inimesi juba lapsest peale. Riik ja ühiskond on eesmärgiks seadnud tarkade, loovate ja teotahteliste noorte kasvatamise. Vanemad korrutavad lastele kui tähtis on haridus ning kuidas ilma selleta on väga raske tulevikus hakkama saada. Haridustee algab algkoolist, kus õpitakse põhiline - kirjutamine ja lugemine, põhikoolis üldained ning gümnaasiumis neid süvendatult. Riik võimaldab tasuta hariduse kuni keskkoolini. See on plaan harida kõiki noori, et nendest tulevikus riigile maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks ...
Ühiskonnaõpetus Poliitika 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mis on POLIITIKA? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise kunst. Poliitika on kunst ja teadus, kuidas valitseda. Poliitika on selle määramine, kes mida saab, millal ja kuidas. Poliitika on võimu teostamine/ kasutamine. Ülesannete kogu 9. klassile 1
SULETUD NIMEKIRI-kandidaate ümber ei reastata Valimiskäitumine: Sotsioloogiline mudel- inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms.. Sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria-mis pakub talle Poliitika kujundamine Poliitika kujundamise astmed:algatamine-mille üle vaieldakse, sõnastamine-otsustamine, kas otsustada ja kuidas, elluviimine ja hindamine. Poliitika legitimeerimise eesmärgiks on tagada poliitika omaksvõtt nii poliitika mõjudega otseselt seotud sihtrühmade kui ka laiema avalikkuse poolt Ideaalne elluviimine: •Ühtne haldussüsteem, käsuliin ja kontroll •Ühtsed normid ja reeglid terves süsteemis •Täiuslik allumine või täiuslik kontroll •Täiuslik teave, kommunikatsioon ja koordinatsioon •Piisav aeg koondada vajalikud ressursid Probleemid: poliitilise kontrolli nõrkus ja liigsuured nõudmised (valitsuse ülekoormus)
probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ühiskonnast tähendab koos saaksime muuta ja vältida meie ühiskonna probleeme. Mis puutub otseselt noortesse, siis tihti jääb mulje, et paljud elaksid nagu kotis. Hiljuti toimus Soomes teist korda koolitulistamine aga järgmisel päeval polnud nii mõnedki sellest kuulnud. See võib tuleneda sellest, et me piisavalt ei tunne huvi poliitika vastu ning võtame ükskõikselt maailmas toimuvaid olukordi, mis võivad meiega samuti juhtuda. Miks ma just nii arvan, et meid poliitika ei huvita, võib tuleneda sellest kui Parksepa Keskkoolis käis reformierakonna esindaja Lauri Luik. Ta esitas küsimuse klassile, et ,,kes teist tahaks saada poliitikuks?", siis keegi ei tõstnud kätt. Järeldus- me ei taha Eesti ühiskonda paremaks muuta ning teha seda oma vaatepunktist. Ma tunnistan, et minagi ei tõstnud kätt aga põhjus on selles, et
Rootsi läänistuspoliitika · Algus: 1560ndatel kuulus Rootsi kroonule üle poole Eestimaa haritavast põllumaast ja ülejäänud põlise saksa aadli valduses · Areng: Rootsi riigi maaomandi kiire ja jätkuv kahanemine: - 1561-1620 jagati Eestimaal kolm neljandikku kroonumõisadest eraomanikele · Põhjuseks vajadus premeerida sõjaväe pealikke: - said läänistusi · Esialgu soositi läänistamisel rootsi-soome aadlit: - seejärel poliitika kujunes kohalikku aadlit eelistavaks · Läänistusregister (1620): läänistatud adramaast kuulus baltisakslastele 82%, rootslastele- soomlastele 8% ja venelastele 4,5 % Läänistuspoliitika tulemus · Rootsi-Poola sõja viimases faasis jagas G II A ohtralt läänistusi: - Rootsi kroonu kätte ei jäänud peaaegu üldse põllumaad Eestimaa hertsogkonnas - viimased suurläänistused läksid Rootsi kõrgaadli kätte, kes ei resideernudn Eestimaal.
ühiskondlikud või esindusfunktsioonid nõrgenevad ning institutsionaalne roll suureneb. Parteid sulavad lahti (kodaniku)ühiskonna vahendaja ja esindaja rollist ning kleebivad end üha tugevamalt riigi külge, millest on saanud parteide peamine ressursiallikas. Tänapäeva erakonnad on üha alalisemalt sõltuvuses riigist ning vaid aeg-ajalt ühendatud ühiskonnaga. 1.Mis on poliitika? Poliitika on inimtegevus, mis alati seotud võimuga. Seejuures pole tähtis kas on tegemist võimul olijatega, võimu toetamise ja kindlustamisega või opositsiooniga, võimule pürgimisega. Poliitika kätkeb endas alati nii või teisiti võimuvõitlust. 2.Platon poliitikast? Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Parim tee ühiste vajaduste rahuldamiseks on tööjaotus kodanike vahel. Riigivormid: aristokraatia (parimate valitsus),
objektiivsete majandusseaduste järgi ning neid majandusseadusi muuta ei saa. Kui reguleeridamajandusuhteid õigusega,siis õigus peegeldab majandussuhteid.Õiguse areng ei saa olla sama arenenud kui majandus. Muutused majanduses ,muutub ka õigus. !Õiguse abil vormistatakse majandusuhteid. Majandusuhetele antakse õiguslik vorming. Õiguslik vorm antakse teatud suhetele,mida tahetakse arendada. Need majandusuhted,millest riik pole huvitatud,piiratakse nende arengut. Õigus/poliitika Õigus ja poliitika on omavahel juba seotud selle tõttu,et riik ja õigus on omavahel seotud. Poliitika hõlmab kõiki neid suhteid,mis on seotud riigivõimu omandamisega,kasutamisega ja säilitamisega. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldab,sihikindel ja järjekindel tegevus. Erinevate huvigruppide tahted,soovid koondatakse ja väljendatakse kompromissi kokkulepetena,mis väljendatakse õigusaktis. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. Õiguse ja poliitika vahekord on omapärane.
tähelepanelik, kes mida kuskil ütleb korduvate kärbete kohta. Kes mida soovitab kes mida ei soovita kärpida. Olgugi, et praegu on minu erakonnaeelistus Reformierakond - on ju nemad liberaalsed demokraadid pean ma siiski otsustama oma perekonna hüvanguks. Kui Reformikad leiavad, et nende väljapakutud ja seni ideaalselt töötav vanemahüvitis tuleb kaotada, aga samas jälle Keskerakond seda toetab pean ma valima kahjuks Keskerakonna. See ongi kogu demokraatia, kogu poliitika minu ümber minu perekond, minu valikud, minu otsused. Mul on ainult kahju, et väga suur osa noortest arvab, et demokraatia ehk poliitika on üks mudamaadlus ja poliitikasse lähevad vaid need, kes soovivad oma kaukat täita. Meie ühiskonnas on isegi peale noorte inimesi, kes naeruvääristavad demokraatiat ning kelle jaoks demokraatia on lausa sõimusõna. See on äärmiselt kahetsusväärne ja samas ka ohtlik tendents
...............................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu................................................................................................................................... 5 1.5 Pühad...................................................................................................................................... 6 1.6 Poliitika...................................................................................................................................6 1.6.1 Rahanduspoliitika............................................................................................................7 1.6.2 Kaubanduspoliitika..........................................................................................................7 1.6.3 Välisinvesteeringute kliima...................................................
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia
10. Merkantilism, it.mercante, mercantilism suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis . (1571-164 peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli:kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub ; rahas1. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha ; (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade . 11. eksporti. Kapitalistlike majandus-vormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes .,
mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule, stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng. Ainult tugev majandus
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel. Reostustõrjevahendite nappus tingib reostuse jõudmise rannikule, kust selle likvideerimine on kümneid kordi kallim reostuse likvideer...
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG)
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja...
KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimulik...
Riigi rahakott, meie kõigi rahakott Ka riigil, nagu meil kõigil, on olemas oma rahakott. Oma üldjoontes on riigi ja tavakodanike rahataskud sarnased: mõlemasse peab raha kusagilt tulema ja mõlemast läheb raha mingiks otstarbeks ära. Üks oluline erinevus on nende vahel see, et riigi rahatasku on väga palju kordi suurem. Kuna riigi kukrusse läheb raha elanike ja ettevõtete käest erinevate maksudena ja see läheb suures osas uuesti ministeeriumite kaudu meile kõigile teatud hüvede pakkumiseks, võib teda tõesti pidada meie kõigi suureks ühiseks rahakotiks. Sellele, kuidas saada sinna rohkem raha ning kuidas seda otstarbekamalt kulutada, püüangi suunata oma arutluste põhitähelepanu. Kuidas ja kust kohast jõuab raha riigi kukrusse? Peamiselt on nendeks allikateks maksud, mida me kõik mitmel moel maksma peame. Osasid neist maksame me teadlikult, osad on aga...
Was erwarte ich von der deutschen Politik in Europa, damit die Europ äische Union wieder positiver wahrgenommen werden kann? Ich denke, dass Europa vor einer Richtungsentscheidung steht, und mache mir Gedanken darüber, welcher Weg für Europas Zukunft der beste sein wird. Um das Leben in der EU besser zu machen, müssen aber alle Mitglieder der EU ihren Teil dazu beitragen. Damit sich alle Menschen in Europa wohl fühlen könnten, wären die wichtigsten Aufgaben, den Lebensstandard und die Lebensqualität der Bürger zu verbessern, insbesondere durch hochwertige Arbeitsplätze sowie durch ein hohes Maß an sozialem Schutz und ein hohes Gesundheits- und Verbraucherschutzniveau, wobei gleichzeitig die Chancengleichheit für alle Bürger zu garantieren ist. Für eine positve Entwicklung Europas ist das Allgemeinwissen des Bürgers wichtig. Um das zu verbessern, könnte man verschiedene Programme veranstalten, um die Bürger zu bilden, um d...
väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riigi kodakondsust, kodakondsuseta isik autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese (autokraadi) käes; vastand demokraatlikule valitsemisele avalik haldus poliitiliste otsuste igapäevane ja plaanipärane täideviimine riigi- ning omavalitsusinstitutsioonide poolt avalik poliitika ehk halduspoliitika poliitikavaldkond, mille sisuks on elanikkonnale vajalike teenuste ja inimeste toimetuleku korraldamine; avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika; avalikust poliitikast eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitikavaldkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika)
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
õppida nendega arvestama. See õppeaine kujundab ka tolerantsust ehk sallivust, mis on tegelikult ääretult tähtis. Me kõik oleme väga erinevad: on tarku ja rumalaid, on ilusaid ning vähem ilusaid inimesi jne. Vastandeid on palju, kuid siiski oleme võrdsed kodanikud, oleme kõik inimesed. Kolmandaks on ühiskonnaõpetuses ühendatud palju erinevaid valdkondi: poliitika, majandus, sotsiaalelu, kultuur jne. Ühes õppeaines peitub palju vajalikku. Olenemata sellest, kas meile poliitika meeldib või mitte, oleme tegelikult selles osalised, kuna meie õiguseks on osaleda valimistel ja selle läbi valime inimesi, kes hakkavad meie riigi poliitikas osalema. Selletõttu oleks vajalik mingil määral poliitikat ikkagi mõista. Nii majanduse, sotsiaalelu kui ka kultuuriga oleme seotud. Ühiskonnaõpetus aitab meil neid valdkondi lahti mõtestada ja arusaadavamaks muuta. Väga tähtsaks oskuseks on valikute tegemine, eelkõige õigete valikute tegemine.
Ta hakkas ise minuga suhtlema ja küsima, kas ma valima lähen ja kelle ma valiksin kui läheks. Ma tol hetkel ei osanud vastata aga kui kuulsin tema arvamusi ja tegevusi, põhimõtteid ning projekte siis sain aru, et tema poolt ma just hääletangi ja seda ma tegingi. Inimene, kellele ma hääle andsin pääses ka riigikokku ning ma olen väga õnnelik kuna ta on noor ja teab mille eest seista. On ka noori, keda huvitab poliitika ja neid pole tegelikult vähe. Nemad on ennast sisse seadnud erinevates noortekogudes, nemad ajavad seal asju ning väljendavad ennast ja enda arvamusi ning tahtmisi ja ettepanekuid. Seal arutatakse palju noortega seonduvaid asju, näiteks haridusest, kindlast tulevikust, turvalisusest, Eesti infotehnoloogiast ja paljudest muudest teemadest. Üldiselt on olnud nii, et noored valijad valivad noori kanditaate ja
Kas Eesti poliitiku jaoks tähendab üldse sõna ,,eetika" midagi? Millised eetilised valikud seisavad poliitiku ees? Näiteks kas ja kui, siis millistel tingimustel on lubatud eetika piiride ületamine poliitiliste (ühishüveliste) eesmärkide saavutamise nimel või millised kompromissid on poliitikas eetiliselt lubatud. Kas saab väita, et paljud Eesti poliitikud on tegelenud või tegelevad samuti selliste ebaeetiliste rahateenimise viisidega? Poliitika ja eetika võtmeküsimused puudutavad ausust, usaldust, räpaste käte probleemi, korruptsiooni, mõjuvõimu ning poliitilise võimu adekvaatset kasutamist. Arvan et Eesti Vabariigil, kui tervikuna, oleks vaja eetiliselt areneda.
Üksikisik ühiskonna struktuuris:staatus ja mobiilsus Ühiskonna sotsiaalne stratifikatsioon ehk kihistumine on sarnaste sotsiaalsete parameetritega inimeste järjestumine kihtidesse ehk straatumitesse. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest- ühiskondlikust positsioonist,millel on nii materiaalseid kui ka vaimseid tunnuseid. Stratifikatsioonile on omane staatuslik hierarhia.(asetsus ühiskonnas) Kogu ühiskonna arengu kiirenemine on sellesse aga toonud rohkem sisemist dünaamikat s.t suurendanud sotsiaalset mobiilsust.See USA sotsioloogi Pitirim Sorokini loodud termin tähistab inimeste ja rühmituste liikumist sotsiaalse kihistatuse süsteemis.Liikumine võib olla horisontaalne(näiteks maalt linna) või vertikaalne(lihatöölisest spetsialistiks). Ühiskonna stratifitseerimise mooduseid Sotsiaalne kihistumine kolme mõõtme kontseptsiooni.Esiteks kihistub ühiskond majandusresurrside alusel klassideks.T...
Demokraatia või partokraatia? Me kõik teame, milline oli taasiseseisvunud Eesti Vabariigi uus noorus, uus kevad, mil puhusid Laulva revolutsiooni tuuled ja rahvas seisis ühtse ketina oma maa vabaduse eest. Pole mõtet nostalgitseda. Need ilusad ajad on kahjuks möödunud. Jah, meil on demokraatia. Nimetus tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast demos ehk rahvas ja kratos ehk valitsema. Meil justkui oleks kõik korras - tugev valitsus, stabiilne parlament, tore president. Ent olgem ausad ja vaadakem selle Potjomkini fassaadi telgitaguseid. Omavahel kemplevad ja teineteist mustavad erakonnad. Raha pilli järgi tantsiv marionetist peaminister. Kena naeratusega president, kelle võim piirdub välisesinemiste, käepigistuste, kõnede ja naeratusega. Teiselt poolt: lastetoetus, mis pea kümmekond aastat on püsinud muutumatuna. Naeruväärne miinimumpalk ja pensionid. Haridus- ja meditsiinitöötajate konkurentsivõimetud palgad. Armas rahvas, ...
1990 Kõned, Tallinn, ISBN 5-460-00528-8 1999 Usun Eestisse, Tallinn, ISBN 9985-71-098-3 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu, ISBN 9985930436 Tõlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058 Artiklid raamatutes ja ajakirjades 1994 Uus poliitika tulekul. Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994 1999 Ühistransport on linnale tähtis. Sõitja, nr 5 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115) 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105) 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele
1862. aastal sai Preisimaa valitsusjuhiks kindlakäelise poliitikuna tuntud Otto von Bismarck.Mis oli Saksamaa tuleviku suhtes oluline otsus. Bismarck. sõnade järgi pidi hakkama suuri otsuseid langetama ,,raua ja verega". Wilhelm I toetas igati Bismarcki tegevust ja nenede vahel kujunes välja liit kus vormiliselt oli esimene mees kuningas kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 ...
ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui ka isadele. 2. Vanematel on õigus pikendada palgata puhkust, eesmärgil last põetada, ilma, et oleks oht tööd kaotada Elanikkond püsib arvukana paindlikke seaduste tõttu Seadused julgustavad immigrantidel peredega Norra Kuningriiki elama kolida, pakkudes neile toetusi. Kasutatud kirjandus: http://www.docstoc
Härra Poliitiliselt Korrektne Härra Pollitiliselt Korrektne on mees kes töötab õigusbüroos. Ta käib ringi pika musta värvi mantliga ja eriliselt suure torukübaraga, mis aitab tal kõik seadused ja õigused meeles pidada. Tal on alati kaasas suur paks lillade kaanega raamat milles on kõik seadused, ühiskonnanormid, eetilised ja moraalsed koodeksid. Tal on seda vaja, et inimestele moraali lugema hakata kui nad midagi valesti teevad. Näiteks kui inimene kõnnib punase tulega üle tee siis härra Poliitiliselt Korrektne loeb talle ette, et see on vale, nii ei tohi teha, sest see on vastuolus eetilise käitumisega, see ajendab ka teisi seda tegema ja selle eest võib 5 trahviühikut trahvi saada(!). Too imeline mees on ka väga keskkonnasõbralik, see väljendub selles, et ta sõidab ringi enda superautoga mille nimi on Toyota Prius, kusjuures teda ei häiri fakt, et Priusel on sama hea kiirendus kui jalgrattal. Ta kasutab...
* 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale. ,,DIVIDE ET IMPERA" - Jaga ja valitse Selle poliitika põhimõteteks olid : 1) Läbirääkimisi peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi. 2) Kehtestati erinevad sõltuvus tingimused. 3) Elukorraldus jäeti puutumata. Vabariigi languse põhjused : 1) Talupoegade laostumine. 2) Talupoegadel põhineva sõjaväe vahetas välja palgaarmee. 3) Endised kodanikud ei saanud enam rahvakoosolekul kaasa rääkida. 4) Enamiku rahvakoosolekul osalejatest moodustasid proletaarid (lihtrahvas). * 2 peamist parteid Roomas olid :
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab
Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist. Pakkum...
NSV Liidu lagunemine Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida sündmused Leedus ja Lätis 1990-1991 · 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. · Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi · K. Prunskiene valitsus Leedus, I. Godmanise valitsus Lätis ja E. Savisaare valitsus Eestis alustasid poliitilisi ja majandusreforme · NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. · 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. Hukkus 14. · 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Surma sai 5 in. · Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks · 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV L...
USA poliitika rahvusvahelisel areenil kas jõu demonstratsioon või demokraatia kaitsmine maailmas? USA on kahtlemata väga suur ja mõjuvõimas riik, kes on aktiivselt sekkunud ka teiste riikide poliitikasse eesmärgiga demonstreerida demokraatiat, mis on paljude asjatundjate arvates ainus õige riigi valitsusvorm. Üks olulisemaid probleeme on olnud tuumarelvade arendamine ja massihävitusrelvade omamine, mille vastu USA tõstis häält ja kui muud enam üle ei jäänud kuulutati välja Iraagile sõda. Kuigi USA-d abistasid sissetungil ka teised riigid, ei paistnud sugugi, et neid riike see massihävitusrelvade probleem nii väga häiriks. Sellepeale tekkib loomulik küsimus, kas probleem oli ikka nii tõsine, et pidi sõjaliselt sekkuma. Mõni aastat hiljem poodi üles diktaatorlik valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda...
Lennarti emal olid eestirootsi juured. Koos perega lahkus ta varakult oma kodumaalt. Lennart oli sunnitud vahetama üheksa korda kooli ta õppis nii mitmes Saksamaa kui ka Prantsusmaa koolis poiss pidi seetõttu selgeks õppima selgeks mitmeid erinevaid keeli sealt pärineb Lennarti hea keelteoskus. Lennart tõdes, et kõige rohkem meeldis talle õppida kõige rohkem Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Tema esimene väljaöeldud soovaktiivselt sekkuda maailmasündmustesse oli 1963 aastal.huvi poliitika vastu tekkis kuna isa kuulas korrapäraselt uudiseid. Kui Lennarti perekond kolmekümnendatel Prantsusmaale siirdus elasid nad väga vaeselt. Alguses polnud võimalik isegi mitte Pariisi kolida.ainus, kes töötas oli isa, ema oli lastega kodus. Bussisõidu jaoks neil raha puudus, enamasti käisid nad linnas jalgsi. Juba lapsena hakkas Lennart prantsuse keelt rääkima. 1934 siirdus perekond Berliini. Seal asus ta õppima katoliiklikus rahvakoolis nii tuligi Lennartil
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
