Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb valgust läbi 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Miinused: aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Plussid: vähene energiatarve. Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) kujutis luuakse valgusdioodide ehk LED-ide abil. Vastavalt ekraani tüübile on valgusdioodid ka ühe- või mitmevärvilised
See aktiveerib formiini, mis „kinnitab“ aktiini filamendid sinna saiti, kus on palju Cdc42⋅GTP’d ja kinnitab nad sinna ( + pool raku korteksi pool = kõrgeima paljunemisfaktori pool). Müosiin V mootor transpordib vesiikuleid mööda aktiini filamente schmoo kasv. Schmoo polaarsus on indutseeritud rakusiseses tsüklis, mis kogu aeg tagastab polaarsus fatkoreid (Cdc42’te) mööda aktiiinifilamente signaalisaiti. 76. Fundamentaalsed protsessid looma arengus (4). 1) Rakkude proliferatsioon – palju rakke ühest rakust 2) Rakk-rakk interaktsioonid – koordineerivad raku käitumist seoses ümbritsevate rakkudega 3) Rakkude spetsialiseerumine=diferentseerumine – loob rakke erinevate omadustega erinevates positsioonides
Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC= CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu + - ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC = CH2 sideme katkemisel läheb elektronpaar selle süsiniku juurde mille küljes on rohkem vesiniku aatomeid RHC+ :: C-H2 RHC+. .:C-H2 Polaarsete molekulide liitumisel kaksiksidemele on kaksiksideme polaarsus oluline ja määrab kuhu liitub positiivne ja kuhu negatiivne osa Hüdraatimine tulemuseks on alkohol R-C+H = C-H2 + H+ OH- RCH(OH) - CH3 CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Sellega ongi seletatav, miks merevett joonud merehädalised alguses hullusid, hiljem aga surid. Viimane lause aitab lahti mõtestada ka uriini joomisega kaasnevad riskid. Nii et ka sellises lihtsas toimingus nagu vedelike joomine, ei tasu äärmuslikke soovitusi katsetada. VEE ÜLESANDED MEIE ORGANISMIS Vee ülesandeid inimorganismis on kõige lihtsam tutvustada lähtuvalt erinevatest tasanditest. Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
Sõltuvalt terase margist, ala temperatuurist ja kuumutusajast võib tekkida põhimetallist suurema tugevusega ala. 4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala.(450...750 ºC) 4. Sinihapruse ala (200...400 ºC) omandanud nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks 5. Keevitusprotsesside liigitus. Kaarkeevituse alused, keevitusvoolu polaarsus. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. sulakeevitus (gaaskeevitus , metall kaarkeevitus , kaitsegaasis kaarkeevitus , laserkeevitus) ja survekeevitus(kontakt- , ultraheli- , difusioon- , vastakkaar- , hõõrd- , külmsurve keevitus) Kaarkeevitus Keevituskaar on kaarlahendus, mis tekib
aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside – keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus – eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne – sümmeetriline. 47. Lewise teooria – teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna.
1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Vesiniku põlemisel on keemilise reaktsiooni võrrand: 2H2 + O2 = 2H2O 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antonie Lavoisier, kes tõestas erinevate keemiliste elementide olemasolu. Lavoisier' kõige kuulsamad ja tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone. ...
aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. 47. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna.
üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. · Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine) 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Monoloogi dialogiseerumine kui monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, näiteks · laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole; · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui
kaitsegaas, mis kaitseb keevisõmblust välisõhu kahjuliku mõju eest. TIG keevitus sarnaneb oma tehnoloogia poolest gaaskeevitusega. TIG keevituse eelisteks on, et see sobib väga paljude metallide keevitamiseks, ei ole pritsmeid, saab keevitada suhteliselt õhukesi materjale. Puuduseks on protsessi suhteline aeglus, tundlikkus tuuletõmbe suhtes (nagu ka MIG-MAG-il) ja tundlikkus ebapuhaste pindade suhtes. Päripolaarsus on tavaliselt kõige enam kasutatav polaarsus, mis võimaldab keevitada enamikku materjale. See tähendab, et TIG-põleti on ühendatud P2 negatiivse pesaga ja keevitatava eseme klemm on ühendatud positiivse pesaga P1. Selle polaarsuse kasutamisel on elektroodi kulumine piiratud, sest kuumus mõjub põhiliselt keevitatavale esemele. Seda polaarsust kasutatakse siis, kui keevitatakse hea soojusjuhtivusega materjalide, nagu vask ning samuti ka terase keevitamiseks. Terase keevitamiseks on soovitav kasutada
ioniseeru, st. sidemes osalevad elektronid kuuluvad üheaegselt mõlemale aatomile 2.3.3. Ioonside Kui teineteisele lähenevad elektronafiinsuselt palju erinevad aatomid, siis tekib nende vahel ioonside.Moodustuva ioonse molekuli energia koosneb kolmest komponendist: Wi - metalliaatomi ionisatsioonienergia, Wea - mittemetalli aatomi W i W i W e W e m a elektronafiinsus, We - ioonide vaheline elektrostaatilise tõmbe energia 2.4. MOLEKULIDE POLAARSUS Lihtsaim on üheaatomiliste gaaside molekulide ehitus. Kokku langevad positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kahest sama keemilise elemendi aatomist moodustunud molekulis . Selliseid kokkulangevate laengukeskmetega molekule nimetatakse mittepolaarseteks. Ioonsete ühendite molekulid on seevastu polaarsed, s.t nende positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. Molekuli polaarsust iseloomustatakse dipoolmomendiga
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
57. Isik 57. Isik Isikuühildumise korral on kontrollijaks lause grammatiline subjekt. Grammatilise isiku kõige selgem väline indikaator on just verbi ühilduv isikulõpp, nii nagu substantiivi grammatilise soo kõige selgem osutaja on soos ühilduv substantiivi laiend. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga ka verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 58. Polaarsus Grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. Polaarsus e kõneliik. Jaatus on markeerimata ja eitus markeeritud kategooria. Eituse väljendamine: 1) verbile lisatakse eituspartikkel 2) lisatakse eitusverb 3) verbi afiksiga. 59. Aspekt Grammatiline kategooria, mis seostub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Vormiliselt enamasti: verbi afiksid, abiverbid. Aspekti kategooria koondab tegevuse sisemisi,
Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G- vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus
valgu hulgast. Aktiin esineb rakkudes 2 vormis: G-aktiin e. globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. G-aktiini molekul on mittekovalentselt seotud ühe ATP molekuliga, mis läheb üle ADP-ks kui G-aktiini molekul lülitub F- aktiini koosseisu. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vimalik seetttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn
seondub ühend D3 retseptorile halvemini. - - - Manipulatsioonid tsüklitega - Amiidi asendamine pürrooliga nt dopamiini D3 retseptori suhtes selektiivsuse tõstmiseks vähendab kõrvalefekte, mis tulevad D2 retseptorile toimimisest (parkinsons). - Provokaiinid/novokaiinis on kokaiini tritsükkel asendatud kahe dietüülamiiniga, andes kõrvalmõjudeta kohaliku tuimesti. - Mis on isosteerid? - Omadused erinevad, kuid suurus, polaarsus, elektronide jaotus on sama. - Nt: Fluor on Süsiniku isosteer, kuna neil on sarnased mõõtmed teised omadused o C-F side on stabiilsem kui C-H side. - Nt Amiidi asendamine pürrooliga, selektiivsem D3 suhtes, ja ei seondu D2- le (kõrvalefektid). Antipsühhootilise ravim. - - - Valgu (ensüümi substraadi või inhibiitori ning retseptori ligandi sidumistsentri) struktuurist lähtuv ravimidisain - Looduslike inhibiitorite najal.
tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema 3.3 Tundmused ja emotsioonid EMOTSIOON: emotsioon – Tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele tundmuslik toon – aistingute emotsionaalne emotsioon (nt: mingid lõhnad meeldivad, mingid mitte) emotsioonide mõõtmise ja hindamise kolm põhimõõdet: 1) polaarsus (positiivne/negatiivne) 2) intensiivsus (tugev/nõrk) 3) kestus (kauakestev/kiirelt mööduv) Yerkes ja Dodson – liiga madal erutustase ja liiga kõrge erututase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses sisepinge – rahuldamata vajadusest või takistuste tunnetamisest vajaduste rahuldamisest tekkiv pinge; sisepinge ei saa kaua püsida emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused; emotsioon on maksimaalne
Kõne toimus 3 nädalat enne lagunemist). USA võitis Külma Sõja. Uus rahvusvaheline kord (new political order). Bill Clinton 1993-2001: Toetus NATO laienemisele; suhtumine ida-bloki riikidesse (kõikidesse riikidesse tuleb suhtuda võrdselt); osalus sõjaliste jõududega; desarmeerimine (pooldas jätkamist); Venemaa reageeringud (häiritud NATOst- USA sümbol, Washington otsustab kõik). Bush juunior: sisseminek Afganistaani ja terrorirünnakud NY, samuti Iraak ja Saddam Husseini. Polaarsus maailmas: Unipolaarne, multipolaarne ja regionaalsus kestab tänapäevani. Puudub suur valitsev üksainus jõud. JAAPAN: 1904-1905 aasta sõda Venemaaga ja selle tähtsus: Jaapan arvas, et vallutab Euroopa. USA läbirääkimiste vahendamine võttis selle idee. Jaapan oli ainus, kes peale I MS tahtis panna sisse klausli, et kõiki koheldakse võrdsetena. Prantsusmaa keeldus. Konstitutsiooniline monarhia. Esimeses maailmasõjas ja sellega seonduv Versailles rahuleping. 1931 Mandžuura. 1933
transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside 2. väljatransistoride liigitus paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 2. Passiiv-mahtuvus. C=*S/l, -diel.läbit. Uc=1/C*int(0-t)idt. Kasut. el.energia salvest-ks. Spiraal 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) sees. Pingeallikas. Polariseeritud. VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus, max 5. ROM vahelduv komponent tähtis (85°C parim). 0,1uF->10F. Salvestatav energia Wc=CU 2/2. reakt.tak. 1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. Xc=1/2fC=1/C, f-sagedus[Hz], -nurksagedus[rad/s] 2. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. 3. JOONIS1 Signaalid vaja saata edasi mööda ühte juhet. 1)HiZ elementide kasutamine
pooldesmosoomid ja invaginatsioonid basaalsel pinnal. 5)Epteelikoele iseloomulik tunnus on rakkude polariseeritus – apikaalsed ja basaalsed osad erinevad struktuurilt Epiteelraku iseloomustus -Rakud on omavahel seotud liiduste ja adhesioonmolekulide abil. -Rakk omab kahte regiooni: apikaalne(tuumast valendiku poole) ja basolateraalne(koosneb omakorda kahest subregioonist -basaalne e.tuumast basaalmembraani poole ja lateraalne – tuumast naabri poole) ehk siis epiteelrakku iseloomustab polaarsus. -Basaalmembraan – glükoproteiinidest ja kollageenist õhuke plaat,mis ühendab epiteelirakke alloleva sidekoega(fibroblastidega). Rakkude omavahelised kontaktid ehk liidused *Oklusioonid e. Sulgeliited e. tiheliidused(funktsionaalselt mitteläbitavad, defineerivad raku polaarsuse): - vöötsulgus -väätsulgus -tähnsulgus *Desmosoomid e.kleepliited e.ankurliidused (rakkude vahele jääb kontakti pilu) -vööt – aktiin mikrofilamendid -täht- intermediaalsed filamendid
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
vahelises õhupilus. Kuid B jaotus on G õhupilus ankru ümbermõõdu ulatuses ebaühtlane. Pooluste keskel maksimaalne ja servades tihedus väheneb. Ankru pöörlemisel satuvad vaheldumisi erinevatesse B-sse ja seepärast indutseerub mähises vahelduv EMJ, millest on vool ankrumähises siinusekujuline. Tänu harjadele ja kommutaatorile on muundatud ankru vahelduvvool pulseerivaks ja ühesuunaliseks. See tähendab kui ankur pöördub 1800, muutuv ankrus voolusuund, kuid harjade polaarsus ja voolu suund välises vooluringis jääb samaks. Samal hetkel kui vool keerus muudab oma suunda vahetub harjade all kommutaatori asetus. Tänu millele jääb välisahelas voolu suund muutumatuks. Kuigi voolu tugevus jääb muutlikuks tänu pöörlemisel magnetvoo muutumisega. Voolu pulseerimist välis ahelas saab vähendada suurendades keerdude arvu ankrul ja iga keeru otsad on ühendatud uue kommutaatori lestade paariga. 16 lestaga kommutaatori on see peaaegu olematu. 5
Lineaarse biheeliksi B-vormi parameetrid. Teised võimalikud vormid (A, Z). DNA denaturatsioon - mõiste, denatureerivad faktorid, sulamiskõverad. DNA renaturatsioon. DNA kaksikahela denaturatsioon ehk sulamine kui DNAd kuumutada üle 80C siis UV neelduvus tõuseb, sest H-sidemed katkevad. Kui temp alandada siis absorptsioon nõrgeneb ahelate struktuur taastub. 1) Kaks heeliksikujulist ahelat on keerdunud ümber ühise telje, tekib paremakäeline heeliks; suund ehk polaarsus on vastassuunaline. 2) Suhkur-fosfaat selgroog heeliksi välispinnal, N-alused heeliksi sees 3) N-alused heeliksi teljega risti, aluste vahe ca 3,4A. Ühel heeliksi pöördel 10,4 alust. 4) Heeliksi diameeter 20A. 6. DNA tertsiaarne struktuur. Nukleosoomid ja histoonide roll nende kujunemisel. Kromosoomide formeerumise etapid. Kromosoomi struktuur. DNA tertsiaarstruktuurid susperspiraalid. Prokarüootide genoom koosneb ühest kromosoomist, mis esineb tsirkulaarse DNA kujul.
43. Definiitsus on kategooria, mis on seotud diskursuses viidatavate referentide identifitseeritavusega. Definiitsus väljendub artiklite ja afiksite kasutamisel. Näiteks inglise keeles the on definiitne artikkel. 44. Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristavat arvu. 45. Isik on grammatilises mõttes deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, näiteks kõnelejale, kuulajale ja teistele. 46. Polaarsus on grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust. 47. Aspekt on grammatiline kategooria, mis seotub tavaliselt verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. 48. Aeg on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse või seisundi ajale, ning seostab seda mingi teise ajahetkega ( nt kõnelemisajaga). Tavaliselt markeeritakse verbil. 49
Rööptasakaalustatud AVV skeem. NTS voolu järgi (R1, R2, RE) 1) Kui Usis = 0 IK1 = IK2 ja vastavalt väljundpinge U: U = UKp1 UKp2 = 0 2) Kui sisendisse anda Usis: IB1 , IK1 ; IB2 , IK2. U = IK1RK1 + IK2RK2 . Muutub Usis polaarsus, muutub ka U polaarsus. Skeem sümmeetriline, triivi (soojuslikku) ei ole! Diferentsvõimendi. 93 Ühise emittertakisti RE asemele on kasutatud stabiilse voolu allikas IE . IE1 = IE2 = ½ IE = const. Diferentsvõimendi ei reageeri alalis (sünfaasse) komponen- di peale, - ainult diferentsiaalse komponendile. Emitterite potentsiaali vähendamiseks on rakendatud lisapingeallikas - EK2 . Kui skeemi sisendite peale pole midagi antud, skeem
seda kõrgem, mida suurem on nende punktide vahekaugus d (valem U=Ed ). Seega tekib raudsüdamikuga pooli korral suurem pinge. Kuna just raudsüdamikuga poolis tekib suurem magnet-induktsioon, siis võib väita, et see pinge sõltub magnetinduktsioonist poolis või pooli keerde läbivast magnetvoost. Pool hakkab voolu muutumisel toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nimetatakse endainduktsiooni elektromotoorjõuks. Vooluringi sulgemisel on pooli kui vooluallika polaarsus patarei omale vastupidine (J.2.27, pool takistab voolu kasvu). Vooluringi katkestamisel aga on pool ja patarei ühesuguse polaarsusega (pool püüab voolu alal hoida). Katsest 2.5 näeme, et endainduktsiooni nähtus avaldub inertsina laetud osakeste suunatud liikumisele. Endainduktsiooni esinemise korral võtab elektrivoolu tekitamine ja ka peatamine oluliselt rohkem aega võrreldes juhuga, mil endainduktsioon puudub. Tulemus näitab, et sädet tekitav pinge on
kõrvalahelate R-rühmade - konformatsioone ignoreeritakse).) · Tertsiaarstruktuur - kogu peptiidahela (k.a. kõrvalahelad) ruumiline paigutus. · Kvaternaarstruktuur - valgu subühikute (ja domäänide) omavaheline ruumiline paigutus. · Valkudes esineb 20 aminohapet (lisaks post-translatoorsed modifikatsioonid) , mille omadused tagavad valkude struktuuri ja toimimise: Aminohapete omadused: - stereokeemia - suhteline hüdrofoobsus ja polaarsus - ionisatsioon - muud keemilised omadused Gly increases the flexibility of the polypeptide backbone since there is no steric hindrance from the side chain - this permits sharp turns or bends and the ability to fit in tight spots. Gly residues are often highly conserved, and often found at turns. Ala with its small side-chain is found equally in the interior and on the surface and is a very abundant amino acid in proteins.
globulaarne aktiin, mis polümeriseerumisel annab F-aktiini e. filamentaarse aktiini. Tavaliselt kuni 50% raku kogu aktiinist on G-vormis. Üleminek G-vormist F-i ja vastupidi (s.t. aktiinifilamentide moodustumine ja nende depolümeriseerumine) toimub siis, kui seda on vaja, s.t. rangelt kontrollitult. F-aktiini moodustumine algab rakus pärast vastavat signaali ja see vōib toimuda väga kiiresti, minutite jooksul. Aktiini filamentidele on iseloomulik struktuurne polaarsus, filamenti kasv toimub eelistatult ühest otsast, mida nimetatakse + otsaks. See on vōimalik seetōttu, et monomeeri konformatsioon muutub pärast lülitumist F-aktiini koosseisu, võimaldades järgmise monomeeri lülitumist soodustatult. Monomeeri lülitumine -otsa toimub tunduvalt väiksema tõenäosusega. See annab rakule vōimaluse määrata filamendi kasvu suunda, eeldades et +ots on rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus
moodustub iooniline side. mõlemad sunnitud väliskihil elektrone jagama nii omavahel kui ka teiste kovalentsete sidemetega ainete vahel. Olek toatemperatuuril Tahke Vedelik või gaas Polaarsus Kõrge Madal Kuju Kindel kuju puudub Konkreetse kujuga Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi
Monoloogikontseptsioonid: 1) Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. 2) Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine). 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Dialoogi monologiseerumine. Dialoogi muutumine ühekõneks. Dialoog monologiseerub, kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) Monoloogi dialogiseerumine. · Monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid: laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole
1 1. PINDPINEVUS/ADHESIOON/MÄRGUMINE/KAPILLAARSUS 1. Mis on dispersse süsteemi peenestusastme mõõduks? Pihussüsteeme jaotatakse sõltuvalt pihustunud aine osakeste mõõtmetest jämepihus- ehk jämedispersseteks ja peenpihus- ehk peendispersseteks süsteemideks. Esimesel juhul on pihuse mõõtmed suuremad kui 10-7 m, teisel juhul jäävad need suurusvahemikku 10-7...10-9 m. Sellest väiksemaid osakesi käsitletakse tõeliste lahuste komponentidena ja neis eristatakse ainult ühte faasi. 2. Mis on pindpinevus, mis on selle ühikud? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevuse ühikuks on . Njuuton meetri kohta võrdub pindpinevusega, mille tekitab vedeliku vaba pinna 1 meetri pikkusele piirjoonele, pinna puutuja sihis mõjuv jõud 1 njuuton. 3. Kuidas sõltub pindpinevu...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vaj...
JOONIS 3.4. t Esimesel poolperioodil on trafo sekundaarmähiste ülemised otsad positiivsed ja alumised negatiivsed. Seetõttu saab VD1 päripinge, ning vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja läbi tarbija mähise keskväljavõttele. Mähise alumine pool on sel juhul vooluta, sest toimiva vastupinge tõttu on diood VD2 on suletud. Järgmisel poolperioodil muutub mähiste polaarsus ja sellest tingituna muutub ka dioodide tööreziim. VD1 läheb vastassuuna reziimi ja VD2 pärisuuna reziimi, ning vool kulgeb läbi dioodi VD2, läbi tarbija ja jälle trafo sekundaarmähise keskpunkti. Kuna vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas, siis saame tarbijal alalisvoolu mõlema poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel Ka= 0,45, 19
4. Ut U2 Rt VD2 VD1 IVD1 25 I VD2 It It Ut IVD2 IVD1 t t U2 t t JOONIS 3.4. Esimesel poolperioodil on trafo sekundaarmähiste ülemised otsad positiivsed ja alumised negatiivsed. Seetõttu saab VD1 päripinge, ning vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja läbi tarbija mähise keskväljavõttele. Mähise alumine pool on sel juhul vooluta, sest toimiva vastupinge tõttu on diood VD2 on suletud. Järgmisel poolperioodil muutub mähiste polaarsus ja sellest tingituna muutub ka dioodide tööreziim. VD1 läheb vastassuuna reziimi ja VD2 pärisuuna reziimi, ning vool kulgeb läbi dioodi VD2, läbi tarbija ja jälle trafo sekundaarmähise keskpunkti. Kuna vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas, siis saame tarbijal alalisvoolu mõlema poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel K = 0,45, a pulsatsiooni tegur p = 0,67,
moodustub selgroolülide kereosa Dorsomediaalne sklerotoom – selgroolülide ogajätked ja lülikaared Ventraalne-posterioorne sklerotoom – dorsaalaordi ja lülidevaheliste veresoonte seina (silelihaste ja endoteeli)rakud. Neuraaltoru kõrval paiknevast mediaalsest sklerotoomist arenevad ka seljaaju katvad meningesed ehk ajukelmed ja seljaaju toitvad veresooned. Somiiiti anterio-posteriooorne polaarsus: Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne - A) ja tagumiseks (posterioorne - P) osaks. Selline jagunemine on vajalik selgroolülide moodustumiseks ja perifeerse närvisüsteemi määratlemiseks – neuraalharja rakud ja motoorsed ja sensoorsed aksonid liiguvad ainult sklerotoomi anterioorsesse ossa. A/P polaarsus on määratud juba segmenteerumata mesodermi staadiumis Selgroo moodustumine Enne sklerotoomi rakkudest moodustunud selgroo moodustumist peab
Nektar Nektarit toodetakse peamiselt õite sees tolmendajate meelitamiseks. Mida sügavamale nektaarium peita, seda tolmusemaks putukas saab. Nektari koostis ja suhkrusisaldus sõltub tolmendaja liigist. Kui nektarit toodetakse sipelgate jaoks, loodab taim seeläbi ennast kahjurite eest kaitsta, nektaariumid asuvad õiest väljapool. Taimeelundid Vegetatiivsed: vars, leht, juur Generatiivsed: õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilised: Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. Tekivad kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Astelpaju astel ja tikri okas Herne köitraag ja metsviinapuu köitraag Naadi risoom ja võilille juur Homoloogilised:
PL1 D2 Ue Joonis 4.33. Muudetava voolusuunaga kahekvadrandilise pingemuunduriga alalisvooluajam Muudetava pingepolaarsusega kahekvadrandilise muunduriga ajami skeem on näidatud joonisel 4.34. Pooljuhtlülitid PL1 ja PL2 lülitatakse koos sisse ja välja. Vool koormuses on alati ühesuunaline. Masinapöörlemissuuna muutumisel, muutub ka elektromotoorjõu märk ja pinge polaarsus masina klemmidel, kuid voolu suund jääb endiseks. id1 D1 PL2 La Ra E ia Ud Ua
· piisavalt niiskust · temperatuuri suur vertikaalne gradient Äikeseid on kahte liiki: · konvektsioonäikesed (tekivad soojal suvepäeval) · frontaaläikesed (tekivad külma õhumassi sissetungimisel) 58. Välkude liigitus Liiderkanali arenemissuuna järgi esinevad: · allasuunatud välgud (tasased alad, mitte esilekerkivad ehitised) · ülessuunatud välgud (esilekerkivad ehitised, mäetipud) Välku algatanud laengu alusel määratakse välgu polaarsus: · negatiivsed välgud (90% kõikidest välkudest) · positiivsed välgud (10% kõikidest välkudest) Välk koosneb ühest või mitmest välgulöögist: · lühikestest välgulöökidest kestusega vähem kui 2 ms (joonis 5.3) · pikkadest välgulöökidest kestusega enam kui 2 ms (joonis 5.4). Välgulööke eristatakse ka nende positsiooni alusel välgu kestel: · esmane · edasine · kattev 59. Välguvoolu põhiparameetrid Välguvoolu olulisemad parameetrid on:
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
Paigutuvad tetraeedriliselt, valentsnurk väliskihis tõukuvad omavahel ning püüavad paigutuda nõnda, et see tõukumine oleks 109,5° . Näiteks C H4 . minimaalne (maksimaalsele kaugusele teineteisest). Kovalentse sideme polaarsus ja iooniline side Eristatakse sidet moodustavaid ( bp , bonding Kui side tekib kahe ühesuguse elektronegatiivsusega pair) ja sidet mittemoodustavaid elektronpaare ( aatomi vahel, on nende ühine elektronpilv jaotunud mõlema aatomi vahel võrdselt. Sellist sidet nimetatakse
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
valentselektronid liiguvad metallis vabalt. Mittemetalli aatomid käituvad teisiti: saavutamaks stabiilsust jagavad nad elektrone teiste aatomitega. Jagatud elektronpaar on kovalentne side. Viimaste poolt kooshoitud aatomite grupp on molekul. Aatomite vahel võivad olla ka mitmekordsed kovalentsed sidemed.Kui elektronid on jagatud kahe aatomi vahel võrdselt, siis on moodustunud side mittepolaarne, ebavõrdse jaotumise korral on tegu polaarse kovalentse sidemega. Sideme polaarsus on määratud tema poolt ühendatud aatomite elektronegatiivsuse erinevusega. Elektronegatiivsus on parameeter, mis näitab aatomi võimet tõmmata enda poole ühiselt jagatud elektronpaari. Polaarses molekulis on elektronegatiivsem aatom negatiivne poolus. Molekulide ja paljuaatomliste ioonide struktuuri esitatakse sageli nn. punktstruktuuridena (Lewisi struktuurid) kus näidatakse kõik kõik valentselektronid, s.o. sidemeis olevad elektrone ja ka sidemeis mitteasuvaid nn
3. Skeem koostada nii, et oleks mugav jälgida mõõteriistade skaalasid. Ühendused teha nii, et oleks võimalikult vähe juhtmete ristumisi ja rippumisi, ühendada ainult pistikute abil. 4. Skeemi koostamisel ühendada algul kõik vooluringi järjestikused (jadas) osad ja seejärel paralleelsed (rööpsed) osad. 5. Enne sisselülitamist tuleb skeemi õigsust hoolikalt kontrollida. Erilist tähelepanu tuleb pöörata nende riistade ühendustele, milledele on märgitud polaarsus. Mitme mõõtepiirkonnaga riistad lülitada suurimale tööpiirkonnale. Reostaadid maksimaalsele takistusele. 6. On keelatud: · pinge all oleva skeemi paljaste voolujuhtivate osade puudutamine; · pinge all olevas skeemis teha ükskõik milliseid ühendusi; · skeemi esmakordne pingestamine ilma õpetaja loata ja kontrollita. 7. Elektriseadmete, riistade ja juhtmete vigastuste avastamisel tuleb kiiresti vool välja lülitada. Teatada sellest viivitamatult õpetajale. 8
Anaeroobsetes tingimustes redutseeritakse püruvaat laktaadiks; samaaegselt reoksüdeeritakse NADH NAD+ks. GLÜKOLÜÜTILISTE ENSÜÜMIDE STRUKTUUR JA KATALÜÜSI MEHHANISM 1. Kirjeldage NAD+ sidumistsentri struktuuri dehüdrogenaaside molekulides. 2. Heksokinaasi molekuli struktuursed muutused (induced-fit). Induced fit seisneb ulatuslikus struktuurses muutuses, mis järgneb substraadi sidumisele. See on vajalik kuna väheneb keskkonna polaarsus aktiivtsentris. 3. Olulisemad mehhanismid glükolüütiliste reaktsioonide katalüüsis: a. Aldolaas Schiffi alus Substraat seondub. FBP karbonüül reageerib Lys aminorühmaga, tekib imiinimkatioon (Schiffi alus). C3-C4 side katkeb, tekib enamiin ja vabaneb GAP. Enamiin protoneerub, moodustub imiiniumkatioon. Imiiniumkatioon hüdrolüüsub, vabaeb DHAP. 2 aldolaaside klassi klass I loomad, taimed vaheühendiks schiffi alus
(kõik on ettemääratud, sõltub teisest, juhusest) autoritaarne ühiskond, kuna ei saa midagi valida. Kontakti vältimise viisid 1. Introjektsioon (ehk "peab"id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab 'ideaalmina' kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) 2. Retroflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess
Süüte sisselülitamisel läbib rootori ergutusmähist väike vool. Ergutusmähist läbiv vool tekitab ümber mähise magnetvälja ja rootor muutub elektromagnetiks. Mootori käivitamisel hakkab rootor koos magnetväljaga pöörlema. Magnetvälja jõujooned lõikavad ümber rootori oleva staatori mähiseid ja indutseerivad sellesse pinge, s.t. tekitavad muutuva magnetvooga kinnises ahelas elektrivälja. Kuna koos rootoriga pöörleva magnetvälja polaarsus staatori suhtes pidevalt muutub, siis tekib staatorimähistesse vahelduvpinge. Osa voolust suunatakse läbi rootorimähise (ergutusmähise). Voolu suurenemine ergutusmähises põhjustab magnetvälja suurenemise, mis omakorda suurendab voolu staatorimähises. Generaator hakkab akut laadima. Sõltumatu ergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus. · Staatorist · Rootorist · Staatorimähistest · Rootorimähisest · Kontaktrõngastest · Harjadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
