pinge deltaU, mis on võrdne signaliseeriva ja mõõtva potentsiomeetri pinge vahega. Samaaegselt tekib pinge ka täiendava mootori harjadel. Nimetatud mootori rootor hakkab pöörlema ja nihutab reguleeriva reostaadi liugurit. Vool generaatori klemmidel. Kui generaatori pinge saavutab nõutava suuruse, kaob signal, mis tuleb võrdlevast elemendist elektrilisse võimendisse ning mootor peatub. Pinge tõusmisel muutub signaali polaarsus vastupidiseks;täiendav mootor hakkab pöörlema teises suunas ning nihutab reostaadi liugurit selliselt, et pinge generaatori klemmidel väheneb. Seega jab reguleeritava parmeetri suurus muutumatuks. Programmregulaatori ül on reguleeritava arameetri suuruse muutmine vastavalt varem koostatud programmile. Programmreguleerimise süsteemide tööd illustreerib järgmine Joonis8. Antud juhul on tarvis muuta ahju temperatuuri kindlaksmääratud graafiku järgi
olekus Stabiilne Jää-I moodustub 0C ja 1 atm juures. 1) Struktureeritud süsteem Vee moleulid on polaarsed -> omavahel vesiniksidemetega seotud 2) Dünaamiline süsteem Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad pidevalt Sisemisest molekulaarsest struktureeritusest tulenevad omadused: 1) Universaalne lahusti 2) Suur soojusmahtuvus 3) Hea soojusjuhtivus 4) Suur pindpinevus 5) Polaarsus 6) Kapillaarsus 7) Kõrge keemistemperatuur 8) Madal sulamistemperatuur Biofunktsioonid inimorganismis Lahustab teisi aineid ning transpordib toitaineid ja teisi tarvilikke aineid (nt punased verelibled) kehas laiali, võimaldades igal organil teha oma tööd. Vett on vaja: 1) Toidu seedimiseks: Vesi lahustab toitaineid nii, et need saavad läbi sooleseina liikuda vereringesse ja toimetada toitu edasi läbi seedetrakti. 2) Jääkainete väljutamiseks kehast
Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli koostises 6) Raud Fe-kuulub vere punaliblede koostisesse ja osaleb hapniku transpordis 2) vee omadusi ja nende seost organismide talitlusega; Vee omadused: 1. Polaarsus – nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees 2. Vesiniksidemes – positiivse osalaenguga vesinikaatomite sidemes teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega 3. Pindpinevusvedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele, üks edasi liikuv molekul tõmbab kaasa ka teisi. 4. Kolm olekut: tahke, vedel, gaasiline Seos organismide talitusega: 1) Vesi on rakkude sisekekkond ja täidab rakuvaheruumi 2)Vesi on hea lahusti
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4
Kuigi juhtimine on lihtne, ei ole nende pöörlemiskiirus üldjuhul täpselt juhtsignaaliga määratletav, sest see sõltub mitmetest teguritest, eelkõige võllile rakendatavast koormusest ja toitepingest. Ideaalse alalisvoolumootori jõumomendi ja kiiruse suhe on lineaarne, mis tähendab seda, et mida suurem koormus on võllil, seda madalam on kiirus ja seda suurem on mähist läbiv vool. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi. H-sillaga saab peale pöörlemissuuna muuta ka mootori pöörlemiskii- rust - selleks tuleb transistore pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) pi- devalt avada ja sulgeda, nii et summaarne mootorile antav energia on midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil-
(2,46-49) Üks ja sama inimene võib saada erineva emotsionaalse laengu sõltuvalt üleelatud tundmuse intensiivsusest ja iseloomust. Näiteks tormiline ja erutav rõõm on reipust andev tundmus. Öeldakse, et rõõmu pärast on inimesed valmis mägesid paigalt nihutama. Vaikne ja rahulik rõõm, mis vabastas inimese tööst ja muredest ning tekitab rahuigatsuse, on nõrgestav tundmus. Emotsioonide ja tundmuste iseärasusi on ka polaarsus vastandlike tundmuspaaride olemasolu ühe ja sellesama objekti suhtes: armastus viha, rõõm kurbus, veetlus vastumeelsus jne. Polaarsus on nende suhete tulemus, mis kujunevad inimesel ümbritseva tegelikkusega. Negatiivseid tundmusi on rohkem kui positiivseid. Emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil meeldiv ebameeldiv, ohutu ohtlik. Signaalid "ohtlik" ja "ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides.
segadusse kõik geomagnetilisi jõujooni orienteerumiseks kasutavad liigid nagu näiteks mesilased ja vaalad. Kuidas sellised olendid pöördumise mõjudega toime tuleksid ei ole teada. Võimalik, et antud liigid oskavad olukorraga kohaneda või siis viiks see hoopis massilise väljasuremise laineni. Samas puuduvad tõendid varasemalt toimunud pöörete katastroofiliste tagajärgede kohta. Küll aga eksisteerivad tõendid, et Maa magnetpooluste polaarsus on ajaloo jooksul mitmeid kordi muutunud. Nimelt voolavad ookeani keskahelikest välja basaltsed laavavood ning laava tardudes orienteeruvad basaldis sisalduvad rauaosakesed vastavalt selle hetke Maa magnetvälja suunale. Ookeanipõhja laienedes voolab uut laavat järjest juurde, kuid selles olevad ferromagneetilised mineraalid võivad orienteeruda vastupidiselt. Olenevalt siis antud ajahetke maa magnetpooluste polaarsusest. Tulemuseks näeb ookeanipõhja geomagnetiline pilt triibuline välja.
aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi) elektronkonfiguratsioone (nn oktetiprintsiip). Valentselektronid täppidena ja ühine elektronpaar kriipsuna.
Emotsioonide liigid? Mis on emotsioonide esmane bioloogiline roll? Emotsioonide funktsioonid? Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Aktiivsed tundmused meeleolu jõuline, virgas. Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus. Liigid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg. Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi). Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10
- sisemine VÕIMED: „olen tark/rumal“ JÕUPINGUTUS: „töötasin kõvasti/ei püüdnudki“ - väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ Referaat Soostereotüüpide omadused ja funktsioonid Narva 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS. SOOSTEREOTÜÜPIDE MÕISTE JA SELLE RÜHMAD...................... 3 SOOSTEREOTÜÜPIDE OMADUSED .................................................................................... 4 SOOSTEREOTÜÜPIDE FUNKTSIOONID............................................................................. 5 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................... 7 2 Sisssejuhatus. Soostereotüübi mõiste ja selle rühmad. Soostereotüüpideks võib nimetad...
dalakihis a s u b 5 dor bitaali. J a n e e d v e el k e er u ka m a kuju g a kui por bita alid. Elektronvalem kirjeldab elektronide paigutust kihtides ja alakihtides. Elektronkihti märgib number, alakihi tüüpi vastav täht. Elektronide paigutust orbitaalidel väljendatakse ruutskeemidega. 2) Keemilise sideme liigideriti tähtis on polaarne side. Keemilise sideme omadused on määratud selles osalevate tuumade omadustega ja elektronide summaarse laenguga. Sideme polaarsus ei sõltu tuumade ja elektronide kontakteerumise mehhanismist - pole vahet, kas kattuvad kahe aatomi ühe-elektronilised orbitaalid või näiteks ühe aatomi kahe-elektroniline orbitaal ja teise aatomi asustamata orbitaal. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks.
puudumist Üllatus- e imestus kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemat aega- avaldus selgesti näoväljendustes Kurbus- kurbust toovad kellegi või millegi kaotus, meie vead, eksisammud Hirm- seda võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht Viha- tekib siis kui usume et meid on tahtlikult solvatud. Vastikus- seda kutsuvad meis esile eemaletõukavad objektid ja sündmused. 30.Emotsioonide polaarsus, näited Polaarsed e vastupidised: nt Rõõm-kurbus;armastus-vihkamine;Heameel-pahameel;lõbus-nukker, Polaarsus jaotab tundmused positiivseks ja negatiivseks. Tavaliselt teevad positiivsed tunnused inimesed aktiivseks, negatiivsed passiivseks 31.Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud 1. südame ja veresoonkonna töös (punastamine , kahvatumine) 2.hingamises( kiireneb, või ,,jääb kinni", erutunud inimene hingab kiiremini) 3
Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut Loovisik on ideederikas, originaalne, keskendumisvõimeline, leidlik, püüdlik, ettevõtlik, uuendustele avatud, uudishimulik, teeb vahet olulisel ja mitteolulisel, ei karda läbikukkumist. Nimeta põhiemotsioonid Õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsioonide polaarsus Lõbus-nukker, armastus-vihkamine, kurb-õnnelik Nimetada 5-6 emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on inimese tahtele allutamatud Punastamine, südame töö kiirenemine, suu kuivamine, nutma puhkemine, kõhulahtisus, vererõhu tõusmine Kahe emotsionaalse seisundi kirjeldamine Afekt tekib momentaanselt ja on äärmiselt tugev, kuid kestab lühiajaliselt. Põhjustavad tugev rõõmuhoog või vihapahvak.
· vesiniku valents on üks; · hapniku valents on kaks (tema väliskihis on kaks paardumata elektroni ja kaks elektronpaari); · lämmastiku valents on kolm (tema väliskihis on üks elektronpaar ja kolm paardumata elektroni); · süsiniku valent on neli (tema väliskihis on tavaolekus üks elektronpaar ja kaks paardumata elektroni, ent ergastades neli paardumata elektroni, sest üks elektron liigub 2s-alakihilt vabale 2p-alakihi orbitaalile) IV. Kovalentse sideme polaarsus: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side Kovalentne side moodustub peamiselt mittemetalliliste elementide aatomite vahel. 4.1 Kaks sama mittemetalli aatomit annavad kovalentse mittepolaarse sideme, sest elektronpaar võrdselt mõlema aatomi juures. Ei ole tekkinud molekuli osalaenguid. 4.2 Kui on tegemist kahe erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomiga, siis moodustub tõenäoliselt kovalentne polaarne side. Nimelt tõmbab suurema elektronegatiivsusega
Absolutiiv ergatiivsed keeled - on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne/süsteemi tähendus mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat naaberkeelte vastastikune mõju Aeg väljendab tegevuse või olukorra suhet mineviku, oleviku või tulevikuga Afiks seotud morfeem, jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks Agent lause osaline, sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust Akustiline foneetika uurib häälikute moodustamisel tekkivaid häälelaineid Algkeel keel, millest on kujunenud välja hulk omavahel suguluses olevaid keeli (keelepuu tüvi) Allkeel keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, argikeel, släng) Allofoon foneemi variant Allomorf morf...
Keevitusprotsess: 135 (MAG) Keevisõmbluse asend: PB Liite tüüp: FW Keevise ettevalmistuse visand Liite visand Keevituse järjestus Keevisprotsessi üksikasjad Läbim Protsess Lisametalli Voolu- Pinge Voolu liik/ Traadi Keevitus- Soojus- mõõtmed tugevus V polaarsus etteandmis- kiirus sisestus mm A kiirus cm/min kJ/mm m/min 1 135 Ø 1,2 100 - 300 23,5 - 27,5 DC+ 6,3 15 - 99 1,5 Keevitusmaterjalide märgistus ja kaubanimi: Muu informatsioon:
Stokesi reegel Fd=6πμRV viskoossus [Pa*s], R on sfäärilise Kus Fd on hõõrdejõud [N], mis mõjub objekti vedeliku ja osakese vahele, μ on raadius [m], V on voolukiirus dünaamiline osakese suhtes [m/s]. Kasutatakse viskoossuse määramiseks. Fluorestsentsi intensiivsus sõltub järgmistest teguritest: - pH - Hapniku ja raskemetallide - Lahuse polaarsus juuresole - Temperatuur - Molekuli jäikus - - - - KE teooria: - 2 - KE pritsiip (liikuvus, EOF) - tehnika, mis väga efektiivselt kasutab väikese läbimõõduga kapillaare eri suuruses molekulide lahutamiseks. Lahutamist võimaldab kõrgpinge kasutamine, mis võib kapillaaris esile kutsuda
räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. Päripolaarne keevitus - Keevitusvoolu polaarsus, kus elektrood on ühendatud vooluallika negatiivse ja toode positiivse poolusega DCEN, DCSP Vastupolaarne keevitus - Keevitamine alalisvooluga, kus elektrood on ühendatud vooluallika positiivse ja toode negatiivse poolusega DCEP, DCRP Aktiivkaitsegaas – CO2 Inertgaas – Argoon Alumiiniumi TIG – keevitus - TIG keevitusprotsessi kasutatakse enamjaolt roostevaba terase ja alumiiniumi keevitamisel. Kuna nende materjalide soojuspaisumistegurid on suuremad kui näiteks tavaterastel, siis tuleb
Näiteks võib katsel kontroll-lamp süttida või mitte. Inimese silmade värv võib olla pruun, sinine, roheline, ... Kvantitatiivse tunnuse puhul saab katse käigus alati arvulise näitaja. Näiteks taevakeha heleduse mõõtmise tulemus, reisijate arv lennukis, saavutatud koht võistlustel jne. Tunnuste mõõtmisskaalad (I) Nominaalskaala koosneb üksteisest sõltumatutest klassidest, mida ei saa loogiliselt järjestada (rahvus, eriala, mullatüüp, elektrilaengu polaarsus ("+" või "-") ...). Kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mõõtmiseks. Statistilise töötlemise võimalused on küllalt piiratud. Nominaalskaala kasutamise korral nimetatakse mõõtmist tavaliselt klassifitseerimiseks. Ordinaalskaala koosneb erinevatest klassidest, mida on võimalik järjestada. Näiteks eksamitulemus "puudulik", "kasin", ..., "suurepärane"; küsitlustulemused "vastu", "pigem vastu kui poolt", ..., "poolt", Beauforti tuule tugevuse skaala.
a) neli astet c) viis astet b) kuus astet d) seitse astet Taju on: a) ettekujutus ümbritsevast c) meeleorganite abil vastuvõetav maailmast informatsioon b) informatsiooni selekteerimine d) informatsiooni talletamine Hoiakute tunnuseks ei ole: a) õpitavus c) seotus vajadusega või huviga b) polaarsus d) stabiilsus Ostuetapiks ei ole: a) probleemi tunnetamine c) ostujärgne käitumine b) info kogumine d) ostmine 5. ARUTELUD Meenutage, millise teie jaoks olulise ostu olete hiljaaegu sooritanud (ostnud arvuti, valinud erinevate teenuste vahel, astunud mingisugusesse ühingusse vms.). Mis oli ostu ajendiks? Millised keskkonna-, turunduse-,
keemiline side 7. - side, - side. Side on seda tugevam, mida suurem on orbitaalide kattumisaste. Sidet iseloomustavad järgmised parameetrid: · küllastatus kattuda saavad ainult 2 orbitaali · suunalisus orbitaali kattumine toimub alati selles suunas, kus on võimalik max. kattumine - siis tekib tugevam side orbitaalid omavad kidnlat kuju ja kindlaviisilist ruumilist orientatsiooni · polaarsus Kuna kattumine on võimalik ainult vägagi kindlas suunas, on ka keemiline side ruumis samuti kindlas suunas orienteerunud. Erinevat tüüpi kovalentseid sidemeid eristatakse lähtudes orbitaalide kattumise iseloomust: näited 1) - side (sigma-side) orbitaalide kattumine toimub aatomituumi ühendavat sirget mööda üksikside on alati sigma-side
seni, kuni oile desorbeerunud tahkelt faasilt. Mida rohkem on aine seotud liikumatu faasiga, seda aeglasemalt see liigub. Mida kauem aine viibib liikuvas faasis, seda kiiremini läbib ta liikumatu faasi, ainete liikumiskiiruse kolonnis määrab otseselt ära liikuvas faasis viibitud aeg. Kromatografeerimise tingimuseks on teatav afiinsuse tasakaal liikumatu ja liikuva faasi vahel. Sorbeerumise intensiivsus sõltub kolmest asjast: polaarsus. Liikumatule faasile sorbeerumine oleneb aine, liikumatu faasi ja liikuva faasi polaarsusest. Mida erinevam on aine polaarsus liikumatu faasi polaarsusest, seda kiiremini läbib ta kolonni e. seda väiksem on afiinsus ja seda rohkem aega viibib liikuvas faasis. Mida sarnasem on liikuva faasi polaarsus liikumatu faasi polaarsusele, seda suurem elueeriv jõud ehk võime kanda ainet läbi liikumatu faasi. See tähendab, et kromatografeeritav aine ja
elektrone. 2 2011. aasta seisuga kuulub süsteemi 118 elementi, mille olemasolu on tõestatud. Neist 94 on leitud loodusest, ülejäänud on saadud tehislikult. Neljale elemendile ei ole 2012. aasta seisuga veel ametlikku nime antud. Keemilise sideme liigid. Keemilise sideme polaarsus. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: · kui x = 0, siis mittepolaarne side (nt H2) · kui x = 0...1,9, siis polaarne side (nt HCl) · kui x > 1,9, siis iooniline side (nt NaCl). Kovalentne side (ka kovalentside, aatomside, atomaarne side, homöopolaarne side) on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
pron. võib kasutada adpositsioonide asemel (nt too) -vertikaalne orientatsioon : kanna 'too seal all' pinga 'too seal üleval' -relatsiooniline orientatsioon ei ole seotud vaid maailmas ümberpaigutuvates asjades, lisaks ilmakaartega gröönimaa ranniku suhtes : anna 'too põhjas'; qanna 'too lõunas' -viiene jaotus põhjasaami keeles (asesõnaga viitamine): see, just see, see siin (lähedal), too, too seal kaugemal Tavalisemad grammatilisi kategooriaid II (TAM) aeg, kõneviis, tegumood, laad, polaarsus Polaarsus (kõneliik, selle väljendamise vahendid) on grammatiline kat. mis eristab eitust ja jaatust. Sagedasemaid vahendeid: 1) verbile lisatakse eituspartikkel : ma ei lähe homme loengusse. Rumeenia keeles ka eituse puhul sg3, eesti keeles vaid tüvi (eesti keeles olnud soome eitus) 2) eitusverb : ei saab pöördelõpu ja ajakategooria. nt soome keeles 3) verbiafiksid : ta tuleb gel-ecek : gel -me-yecek hixkarya eitussufiks (natuke nagu meie -mata vorm) aeg on gram
võrdlemiselt kõrge. 7. Iseloomustada karboksüülhapete lahustuvust vees. Põhjendada lähtudes struktuurist. Kuidas ja miks muutub lahustuvus süsivesinikahela pikenedes? Karboksüülhapete lahustuvus on hea, sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on tugevad. Mida pikem on süsinikahel, seda vähem lahustuv on karboksüülhape, sest mida pikem on süsinikahel, seda rohkem polaarsus väheneb molekulis. 8. Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand. Nad reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega, dissotseerumine. R-COOH = R-COO- + H+ 9. Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape? Kirjutada võrrand. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 CH3COONa + HCl = CH3COOH + NaCl Na2CO3 + 2CH3COOH = 2CH3COONa + H2O + CO2 10. Kirjutada etaanhappe (propaanhappe, butaanhappe jne
jõujooned lähtuvad lõuna- ja suunduvad põhjapoole. Dünamoteooria (hüpotees magnetvälja selgitamiseks) Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (met.raud) on vedelas või sulamisele lähedases olekus, voolab kiirusega mõni km/a. Liikuv metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektrijuht. Normaalne polaarsus situatsioon (kaasaegne), kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele. Vastupidine on pöördpolaarsus. 34. Maa magnetvälja inversioon ja vööndilised magnetanomaaliad ookeanikoore kivimites. Inversioon normaalne ja pöördpolaarsus!! Vööndilised magnetanomaaliad ookeanikoore kivimites tekivad tänu korrapärastele magnetvälja inversioonidele ookeanipõhja laienemisel.
Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad
induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele ( = L/R), mistõttu poolil tekib esialgu lülitamise hetkel suur pingelang ja koormusel on pinge väike. Pikkamööda vastavalt ajakonstandile laseb induktiivpool voolul kasvada, salvestades energiat magnevälja, ja pinge koormusel kasvab. Lüliti avatakse hetkel, kui pinge väljundis on saavutanud soovitud väärtuse. Lüliti avanedes toimub induktivpoolis eneseinduktsiooni nähtus, pinge polaarsus muutub ja tekib uus vooluring läbi Schottky dioodi. Läbi päripinges dioodi suunatakse induktiivpoolis salvestunud energia koormusesse. Kui lüliti avaneb enne, kui pool on küllastunud, siis on alati pinge koormusel väiksem kui sisendpinge. Kui lüliti jälle avaneb, siis vool väheneb, kuid pool töötab selle vastu ja käitub kui pingeallikas (teistpidi polaarsusega). Pikkamööda vool ja pinge vähenevad, mille ajal poolis salvestatud energia liigub koormusesse
Maslow hierarhial on: a) neli astet c) viis astet b) kuus astet d) seitse astet Taju on: a) ettekujutus ümbritsevast maailmast c) meeleorganite abil vastuvõetav b) informatsiooni selekteerimine informatsioon d) informatsiooni talletamine Hoiakute tunnuseks ei ole: a) õpitavus c) seotus vajadusega või huviga b) polaarsus d) stabiilsus Ostuetapiks ei ole: a) probleemi tunnetamine c) ostujärgne käitumine b) info kogumine d) ostmine 5. ARUTELUD Meenutage, millise teie jaoks olulise ostu olete hiljaaegu sooritanud (ostnud arvuti, valinud erinevate teenuste vahel, astunud mingisugusesse ühingusse vms.). Mis oli ostu ajendiks
Olenevalt sellest, kuidas mobiilse faasi koostis mõjutab analüüsitavate ühendite lahutust kasutatakse vedelikkromatograafias kas isokraatilist või gradientelueerimist. Isokraatilise elueerimise puhul on mobiilse faasi koostis kogu analüüsi ajal konstantne. Isokraatilise elueerimise kasutamine on võimalik, kui piisavalt lühikese ajaga saavutatakse proovi komponentide aktsepteeritav lahutus. Gradientelueerimist kasutatakse segu analüüsimisel, mille komponentide polaarsus varieerub suurtes piirides. Gradientelueerimise korral muudetakse mobiilse faasi koostist ajas, kusjuures mobiilse faasi elueeriv jõud suureneb. HPLC süsteem koosneb kõrgsurve pumbast, dosaatorist, kromatograafilisest kolonnist, detektorist ja andmete töötlemise seadmest. HPLC-s kasutatakse edasi-tagasi liikuva kolviga pumpasid, mis varustavad kolonni eluendiga kindlal sagedusel. HPLC-s kasutatakse roostevabast terasest 2,1-4,6 mm
Platsentaarbarjäär Eraldab loote vere ema vereringest. Hästi läbivad lipiidlahustuvad mitteioniseeritud ravimid. Ei läbi ravimid molekulmassiga üle 1000. Alla 600 läbivad hästi. Kuna loote vereplasma on happelisem (7,0...7,2) kui emal (7,4), võivad aluselised ravimid loote veres peetuda. Ravimite biotransformatsioon e. metabolism e. muutmine Ravimi füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine organismis. Selle käigus suureneb ravimite vesilahustuvus ja polaarsus, mis omakorda suurendab nende ekskretsiooni ehk eritumist. Biotransformatsiooni ensüümsüsteemid Ensüümsüsteemid, mis osalevad biotransformatsiooni- ehk muundumisprotsessides, paiknevad peamiselt maksarakkude endoplasmaatilises retiikulumis. Tähtsuselt järgmised organid on seedetrakt, neerud ja kops. Endoplasmaatiline retiikulum Torukeste ja põiekeste süsteem tsütoplasmas, kus leidub ensüüme, mis töötlevad
Puidutöötlemise õppetool Referaat Õppeaines "Puiduteadus" Puidu kuivatamine Üliõpilane: Marco Oolo Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 PUIDU NIISKUSEGA SEOTUD PROBLEEMID...........................................................4 Tasakaaluniiskus........................................................................................................4 Niiskusdeformatsioonid..............................................................................................5 PUIDU KUIVATUSE VAJALIKKUS..............................................................................6 PUIDU KUIVATAMISE LEVINUD M...
Impulsilistel signaalidel on eripäraks see, et nende iseloomustamiseks on vaja märksa enam parameetreid kui siinus ja alalis signaalide korral. Impulsilise signaali all mõistetakse voolu, pinge või võimsuse lühiajalist kõrvalekallet püsivast tasemest. 1. Um - Impulsi amplituud ehk max väärtus, max kõrvale kalle impulsi vältel. 2. T Periood ajavahemik, ühe impulsi algusest kuni teise sama polaarse alguseni. 3. F = 1/T sagedus (imp/sec) 4. Impulsside polaarsus kõrvalekalde suund impulsi vältet, on olemas +, - ja kahe polaarseid impulsse(kahepolaarsete imp. korral korduvad perioodiliselt positiivsed ja negatiivsed impulsid). 5. Impulsi kuju pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus impulsi kestel. 6. Impulsi kestus ajavahemik impulsi algusest, impulsi lõppemiseni. bla bla, seepärast võib tekkida probleeme moonutunud impulsside kestvuse määramisel.
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
%C3%BCnkroonmootor#S.C3.BCnkroonmootor 6. Kompus, A. Mootorrataste generaatorseadmed, 2015. http://unic-moto.ee/uus/wp- content/uploads/2015/03/Restaureerimisseminar-28.02.2015-a-Mootorrataste- generaatorseadmed.pdf 7. http://web.zone.ee/kee04/eksamid/elajamideksam.pdf Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Alalisvoolumootoritel tuleb kas ergutusmähise või ankrumähise peal muuta polaarsus, aga mõlemal ei tohi, et reversseerida mootorit. Alalisvoolumootorite pöörlev osa on ankur. Ankru mähises on vahelduvpinge kuigi toidame alalisvooluga. Ankru pöördemoment Alalisvoolumootoritel on vaja magnetväli ise tekitada püsimagnetitega või elektromagnetiga. Ergutusmähise töö on magnetvälja tekitamine. Alalisvoolumasinad on kallid ning nõuavad palju hooldust (kõik pinnad peavad olema puhtad, peab hoolduse käigus harju kontrollima ning ka vedru survet jne)
struktuuri, ehitust, arenemist ning talitlust Epiteelkude - Keha avatud pinnad - Keha suletud süsteemid - Näärmed KAITSEFUNKTSIOON organismi kaitse ümbritseva kk faktorite eest (mehhaanilised, keemilised, bioloogilised jne) SEKRETOORNE FUNKTSIOON näärmeepiteeli funktsioon (hormoonid, sekreedid jne) SENSOORNE FUNKTSIOON sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas IT Rakud paiknevad tihedal - Eristub polaarsus - -Avaskulaarne - -Regenereerub - -Neuronite lõpp-punkt - -Võtavad vastu väliseid signaale - -Teda saab välja venitada Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon
(aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust. (nt vete) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub. 42. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor.
(aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust. (nt vete) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub. 42. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): · väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi · esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor.
(aglutinatsioon, fusioon, muutumine) Analüütilises väljendusviisis kasutatakse abisõnu. Polüsünteetilises väljendusviisis liidetakse sõnale väga palju morfeeme. Fusioon- morfeemide piirid on hajusad. (nt murde) Kumulatsioon- ühes morfeemis mitu tähendust. (nt vete) Muutumine- sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub. 42. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Grammatilise kategooria liikmed (aeg, aspekt, isik, polaarsus jne): väljendavad samasse grammatilisse kategooriasse (nt AEG) kuuluvaid tähendusi esinevad üksteisega vastanduvalt (nt korraga ei saa esineda kaks grammatilist morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor.
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
PC polükondensatsioon b. PMMA vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon c. POM katioonne ahelakasvu polümerisatsioon d. LLDPE koordinatsiooni polümerisatsioon 6. Määratlege polümeriastsiooni protsessi tunnused. a. Endotermiline/eksotermiline b. Maht väheneb/kasvab c. füüsikaline./keemiline protsess d. Soosib kõrgem/madalam aktivatsioonienergia 7. Valige polümeeri lahustuvust soosiv tingimus. a. Erinev/sarnane polaarsus lahustiga b. Lineaarne/ristseotud ahel c. Kõrgem/madalam temperatuur d. Suurem/väiksem entroopiakasv e. Väiksemad/suuremad sekundaarsed mõjutused f. Väiksem/suurem viskoossus 8. Moodustage sobivad paarid viskoossuse mõju järgi polümeeri töötlemisel. a. Kiu ketramine uniaksiaalne tõmbeviskoossus b. Kile puhumine biaksiaalne tõmbeviskoossus c. Toru ekstrusioon nihkeviskoossus d. Survevalu nihke/tõmbeviskoossus
Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC== CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC+ == C-H2 sideme katkemisel läheb elektronpaar selle süsiniku juurde mille küljes on rohkem vesiniku aatomeid RHC+ == C-H2 RHC+--- :C-H2 Polaarsete molekulide liitumisel kaksiksidemele on kaksiksideme polaarsus oluline ja määrab kuhu liitub positiivne ja kuhu negatiivne osa Hüdraatimine tulemuseks on alkohol R-C+H == C-H2 + H OH RCH(OH) - CH3 CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon
Suhteliselt õhuke (5 - 70 km) - siit saab inimkond kogu keemilise tooraine: kütused, metallid, soolad, ehitusmaterjalid, tooraine keemil. sünteesiks (eriti plastid, lõhkeained kaevandamiseks, määrdeained, ravimid jpt.) 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%. Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena.Levinumad on väikese järjekorranumbriga(kuni26) ja paari- järjenumbriga elemendid. 3. Sideme polaarsus Ühine elektronpaar nihkub aktiivsema mittemetalli poole, see on suurema elektronegatiivsuse poole. Selle tagajärjel muutub side polaarseks, ühte otsa jääb negatiivne laeng ja teise ossa positiivne. Sidemel oleks nagu kaks poolust. Mida suurem on elektronegatiivsuste vahe , seda suurem on elektronide nihe, seda polaarsem on side ja seda suuremad on osalaengud. Kui dX > 1,7 loetakse side valdavalt iooniliseks. Kuna elektronegatiivsuste vahe ei saa olla lõpmatult suur, siis pole puhast
ahelates ahela voltide ja pikkades ahelates lisaks erinevate ahelate vahel), ahelad või nende osad kopeerivad teineteist või mitte (antiparalleelsed) SEKUNDAARSTRUKTUURI Α – HEELIKS (PÕHILISELT GLOBULAARSTE VALKUDE 3D ALUSEKS) α - Heeliksit stabiliseerivad: H-sidemed N-H ja C=O rühmade vahel R-rühmade hüdrofoobsed ühendused Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel Tervikheeliksi polaarsus Amfipaatse polüpeptiidi ühendus polaarse või mitte polaarse keskkonnaga (Zilmer… joon.11, lk. 37) SEKUNDAARSTRUKTUURI Β-HEELIKS (PÕHILISELT FIBRILLAARSETE VALKUDE 3D ALUSEKS) Kihilis - voldiline struktuur, mida tagavad: Peamiselt H-sidemed – lühikestes polüpeptiidides ahelasiseselt, pikkades polüpeptiidides ka naaberahelate vahel AH-jääkide R-rühmade vahelised hüdrofoobsed jõud Elektrostaatilised jõud erinimelise languga R- rühmade vahel
DNA, RNA, valgud), neelavad valgust elektromagnetkiirguse spektri UV või nähtavas alas. Kui tegu on vees lahustuva ainega, kasutatakse analüüsides lahustina vett. Orgaanilistes solventides lahustuvate ainete jaoks kasutatakse etanooli. (Orgaanilised lahustid võivad omada spektris iseloomulikku neelduvust UV alas. Seetõttu ei ole kõik lahustid sobivad UV/Vis spektroskoopia jaoks. Näiteks etanool neelab nõrgalt kõigi lainepikkuste juures.) Lahusti polaarsus ja pH võivad mõjutada orgaanilise ühendi neeldumisspektrit. Näiteks türosiini neeldumismaksimum ja molaarne neeldumiskoefitsient suurenevad, kui pH-d muuta 6-lt 13-le või lahusti polaarsust vähendada. Elektrondoonor-aktseptor komplekside värvused on tihti liiga intensiivsed kvantitatiivsete mõõtmiste jaoks. Lambert-Beeri seadus ütleb, et lahuse neelduvus on võrdeline absorbeeriva aine kontsentratsiooni ja lahusekihi paksusega. Fikseeritud lahusekihi paksuse korral on UV/Vis
Emotsioon annab energia ja jõu tegevusele, on tegevuse käivitajaks ja suunajaks. Võimaldab hinnata olukordi ja objekte otstarbekalt kohastuda. Yakes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1) tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral. 2) Mida lihtsam on tegevus, seda kõrgem on optimaalse erutuse tase. Emotsioonidel on: 1. Subjektiivne psühholoogiline sisu 2. objektiivne neurobioloogiline sisu Emotsioonide põhidimensioonid: 1. jõud 2. kestus 3. polaarsus Emotsioonide liigid: Emotsionaalsed seisundid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg.
(a) tekib enne vastavaid ajuprotsesse (b) on samaaegne liigutuse variandi valiku aluseks olevate ajuprotsesside algusega (c) tekib hiljem kui vastava liigutuse aluseks oleva ajuprotsessi algus (d) on juhtuslikus ajalises seoses vastavate ajuprotsesside algusega 33. Emotsioonide iseloomustamisel kasutatavateks kolmeks baastunnuseks on (a) ohtlikkus, ohutus, neutraalsus (b) kestus, intensiivsus, polaarsus (c) teadvustatus, päritolu, motiiv (d) -, - -emotsioonid 34. Emotsioonid on (a) kognitiivsete protsesside kõrgem tase (b) subjektiivse hinnangu protsess, mis tuleneb vajadustest (c) alateadlikud keskkonnaga kohastumise reaktsioonid (d) ratsionaalsete probleemilahendusvariantide puudumisel kasutatav protsess 35. Emotsioonide füsioloogiliste aluste hulgas keskseks on (a) ajutüves toimuvad protsessid
Ja juhul kui on tegemiste ebamäärase kujuga impulssidega siis võnkumised. Kondest ja takistusest koosnev RC-lüli pöörab signaali faasi, sõltuvalt signaali sagedusest tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestvuseks pool kõrgusel. Harvendus: F=T/ti Täitetegur:Kt=1/F 0-90 kraadi. Kolm lüli 0-270 kraadi. Järelikult leidub mingi sagedus millele kolm RC-lüli tekkitavad Sagedus: Ehk perioodi pöördväärtus. Impulsi polaarsus: Impulsi polaarsus on pinge, voolu või faasi nihke 180 kraadi ja kui tagasiside ahelas 180 kraadi võrra nihutatud signaal anda inventeerivasse võimsuse muutumise suund impulsi kestel. Kahe polaarsete impulsside korral korduvad positiivsed ja sisendisse, siis tekkib sellel sagedusel positiivne tagasiside ja lülitus läheb genereerima. Pingestades negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelat läbimisel impulside kuju sageli moonutub.
o EL hääletuseks tehti hääletus siseriiklikuks (Kas ollakse nõus muutma põhiseadust) Osalevad: President o Diplomaadid – riigi esindaja teise riigi presidendi juures Riigikogu Valitsus o Ratifitseerimine o Välispoliitika Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad Realism o Polaarsus o Geopoliitika – pääs merele Liberalism o Majandus Konstruktivism o Indentiteet ja ajalugu – mõjutab Eestit väga, Eesti dedfineerinud end kui anti- Venemaa Välispoliitika ulatus 26.9 – maailma jaotamine Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist o Poliitika o Majandus o Kultuur Geopoliitika Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega (Maa-Meri) Rivaalsus – poliitika pool
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
