ühist elektronipaari. Mida suurem on elemendi elektronegatiivsus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Polaarse sideme korral tekib elektronegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektronegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Kui keemilised sidemed on molekulis mittepolaarsed, on ka molekul tervikuna mittepolaarne. Polaarsete sidemete korral sõltub molekuli polaarsus molekuli kujust:ebasümmeetrilise kujuga molekulid on polaarsed, sümmeetrilised molekulid on mittepolaarsed. Mittepolaarsed ained koosnevad mitepolaarsetest molekulidest, polaarsed ained polaarsetest molekulidest. Iooniline side vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis Väga suure elektronegatiivsuse korra läheb ühine elektronpaar täielikult üle elektronegatiivsema elemendi aatomile
Looduses leidub 94 KE (112st). Rohkem kui 300 isotoobina ja üle 400 lihtainena. Paljude radioelementide sisaldus väheneb pidevalt (U, Th jt). 84% maakoorest: O, Si (räni), Al Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K Looduses esinevad elemendid peamiselt ühenditena. Lihtainena: Au, Pt, Ag, Cu, S, C, õhu komponendid, He, Hg jt. Levinumad on väikese järjenumbriga (kuni 26) ja paarisjärjenumbriga elemendid. 4) Sideme polaarsus Polaarne ja mittepolaarne side. Polaarne side esineb ühesuguste aatomite vahel (nt H2) ja mittepolaarne erinevatest aatomitest koosnevate molekulide vahel (HCl). Elektronpilv nihutatakse elektronegatiivsema elemendi tuuma suunas. Keemiline side on seda polaarsem, mida erinevamad on elementide elektronegatiivsused. Kõige polaarsem: leelismetalli ja halogeeni aatomi vahel.
Vesi on ainuke maal leiduv element, mis esineb kolmel kujul: vedel, tahke ja gaasiline. Vee tähtsus organismides: Tagab rakkude siserõhu Osaleb keemilistes reaktsioonides, tähtis lahusti Vajalik organismide paljunemiseks Reguleerib soojust On rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi Transpordib aineid, fotosünteesi lähteaine Polaarsus nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees Veemolekuli polaarsus seisneb selles, et veemolekulis on osalaengud ebaühtlaselt jaotunud ja vesinikuaatomid seovad elektrone nõrgemini kui hapniku aatomid. Vesiniksidemed positiivse osalaenguda vesinikaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; Iga veemolekul võib moodustada kuni 4 vesiniksidet Pindpinevus vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele Organismi veebilanss tasakaal organismi siseneva veemassi ja väljuva veemassi vahel
Kontrolltöö Keemiline side 1. Täida lüngad. o ...................... side moodustub metalli ja mittemetalli vahel. o Metallide vahel moodustub ....................... side, seega mittemetallide vahel aga ........................ side. o ..................side on alati täiendavaks sidemeks, mis esineb molekulide vahel. 2. Määra polaarsus. Polaarne märgi P-ga ja mittepolaarne MP-ga. o O=O o O=C=O o HOH o O=S=O o Cl Cl H | o HCH | H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem K+ I - 1:1 Na ja P
· keemilise sideme pikkus kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis; · keemilise sideme energia töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise sideme lõhkumiseks (või mis vabaneb keemilise sideme tekkel). 2. Kovalentne side Kovalentne side keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari abil aatomite elektronorbitaalide kattumisel. Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Doonor-aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali; aktseptor aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. · Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis);
• keemilise sideme pikkus – kaugus aatomituumade vahel molekulis või kristallis; • keemilise sideme energia – töö, mis tuleb teha, ehk energia, mis tuleb kulutada keemilise sideme lõhkumiseks (või mis vabaneb keemilise sideme tekkel). 2. Kovalentne side Kovalentne side – keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari abil aatomite elektronorbitaalide kattumisel. Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Doonor-aktseptormehhanism kovalentse sideme tekkel: doonor - aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali; aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. • Kovalentse sideme küllastatavus Küllastatavus – üks aatom saab moodustada vaid teatud piiratud arvu kovalentseid sidemeid; valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (molekulis);
6. Elektro negatiivsus Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkuleppeliselt võetakse ühikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse võrdluse teel. Alljärgnev tabel toob ära mõnede elementide elektronegatiivsused. 7. Ühendite polaarsus Lähtuvalt sellest kas molekul sisaldab polaarseid või mittepolaarseid kovalentseid sidemeid jagatakse molekulidpolaarseteks ja mittepolaarseteks. Kõik molekulid, milles esineb mittepolaarne kovalentne side on mittepolaarsed. Kui molekulides esineb polaarne kovalentne side siis sõltub molekuli polaarsus sellest, kuidas aatomid üksteise suhtes ruumis paigutuvad. Kaheaatomiliste ühendite( nagu HCI, CO) on asi lihtne, kõik need ühendid on ka polaarsed- molekulil saab eristada
lõhkumiseks (või mis vabaneb selle tekkel). mida rohkem energiat tuleb kulutada sideme lõhkumiseks, seda tugevam see on. sideme energia kasvab rühmas alt üles (va viimase perioodini jõudes) KOVALENTNE SIDE kovalentne side on keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari abil orbitaalide kattumisel. põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. doonor-aktseptorside – üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid doonor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali sideme küllastatavus – üks aatom saab moodustab vaid teatud arvu kovalentseid sidemeid
Vesi - elu alus Vee omadused: 1. Vedelas olekus tihedam kui tahkes 2. Suur pindpidevus 3. Kõrge aurustumissoojus 4. Hea soojusjuhtivus 5. Suur soojumahtuvus- vesi jahtub ja soojened küllaltki aeglaselt. 6. Kolm agregaatolekut Osa neist omadusdest tuleneb veemolekulide võimest moodustada vesiniksidemeid. Veemolekulide polaarsus tuleneb hapniku ja vesinikuaatomi erinevast elektronegatiivsusest, ühine elektronpaar on enam tõmmatud hapniku poole. Seega on hapnikuaatomil negatiivne ja vesinikuaatomil positiive laeng. Vee ülesandeid: 1. Vesi on lahustiks paljudele orgaanilistele ja anorgaanilistele ainetele. 2. Ainete transport rakus ja rakku/rakust välja toimub vesilahusena 3. Osalemine keemilistes reaktsioonides. Nt: Fotosüntees 4. Ainete transport organismi tasandil. Nt: Ainete liikumine vereringega
Kontakti vältimise viisid Canes, M.; Trier-Rosner, L.; Rosner, J. 1987. Peeling the Onion. Toronto. Introjektsioon – (ehk “peab”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Retroflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele
Seda temperatuuri, kus mineraali magnetism kinnistub, nimetatakse selle mineraali Curie temperatuuriks. Magnetiidil on Curie temperatuur umbes 580 kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi. Millega seletada, et viimasel ajal on teadlased ennustanud peatset magnetvälja polaarsuse muutust? Geoloogilise ajaloo vältel on Maa magnetvälja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW). Võrdluseks võib tuua, et 2005. aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud
- Süsinikuahel võib olla sirge, harunev või rõngakujuline 5. Miks on vesi elu esinemise eelduseks ? (3) 1) Rakkude elutegevus põhineb mitmesugustel keemilistel reaktsioonidel ja veekeskkond tagab nende toimumise 2) Vesi on paljude reaktsioonide lähteaine või lõpp-produkt 3) Vesi on väga hea lahusti ja selles lahustuvad paljud ained 6. Tead mõisteid: polaarsus, vesinksidemed, pindpinevus, hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. a) Polaarsus - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees b) Vesiniksidemed - positiivse osalaenguga vesinikuaatomite sidemed teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomiga c) Pindpinevus - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele d) Hüdrofiilsus - ainete omadus vees lahustuda
alati magnetväli. Päikese sees tekitab tema ümber suhteliselt korrapärase magnetvälja, mis sarnaneb kahe poolusega püsimagneti ehk dipooli tekitatud väljale. Aga sisemiselt segadusest tingituna on see ikkagi muutlik. Neid ebaregulaarsusi aitab omakorda tekitada päikese pöörlemine. Tema ekvaatorilähedased alad teevad täispöörde 25 maise ööpäevaga. 70. laiuskraadil kulub selleks juba 33 ööpäeva. Peale magnetvälja tugevuse muutub ka selle polaarsus magnetiline põhja- ja lõunapoolus vahetavad omavahel asukohta. Polaarsuse muutumine leiab aset siis, kui magnetvälja tugevus muutub eelnevalt ebatavaliselt nõrgaks. Ka päikeselaike on siis tavapäraselt märksa rohkem. magnettorm
* keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sideme polaarsus kov,mittepolaarne side? H-H,O=O, N(3x-)N vrdsed elektronkihid polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained: polaarne aine koosneb polaaarsetest molekulidest. mittepolaarne aine koosenb ka mittepolaarsetest molekulidest. H2;O2,Cl2;N2 kui molekulis on polaarsed sidemed ja nad asuvad hel sirgel vesi on polaarne aine. Aatomitel peab olema suur elektronegatiivsuste erinevus. 1,9 (suurem vrdne) IA ja IIA- VI ja VII
Higistamine ja lõõtsutamine kaitseb loomi ülekuumenemise eest 7.Vesi on tähtis lahusti 2.Vesi osaleb toidust saadud valkude, rasvade ja süsivesikute lagundamises 8.Vesi on fotosünteesi 3.Kahepaiksed peavad lähteaine sigimiseks leidma sobiva veekogu III Milles seisneb veemolekuli polaarsus? Millised elu seisukohalt olulised vee omadused tulenevad veemolekuli polaarsusest? Nõrga positiivse ja nõrga negatiivse laengu esinemist molekulis nimetatakse polaarsuseks. Veemolekuli polaarsuse tõttu moodustavad omavahelsidemeid ka vee molekulid, mis on vajalikud,et moodustuks pindpinevus, tänu millele saab vesi taimede vartes ja juurtes ning inimese veresoontes liikuda.
gaaslahendus- nim. elektrivoolu gaasides,kaasneb valguse eraldumine,Laengukandjad:elektronid ja ioonid.ioniseerimine-ioonide tek. gaasis,tekib kui gaasides tekitada elektriväli ja tavaliselt tekitatakse see elektroodidele rakendatava pinge abil, mille tulemusena gaas ioniseerub, gaas hakkab elektrit juhtima sõltuv-sõltub ionisaatori olemasolust sõltumatu-ioonid tekivad ise säde-kõrge pinge,normaalrõhk (välk,bensiinimootori süütesüsteem)põrkeionisatsioon-nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elek...
elusorganismide tunnused:kasvab,ärritustele reageerib,rakuline ehitus, biomolekul, suremine, stabiilne sisekeskkond, evolutsioneerumine, energiavahetus, paljuneb, areneb, pärilikkus,ainevahetus molekulid(molekulaarbioloogia)-uurib,kuidas geenides sisalduv informatsioon määrab organismide ehituse ja elutegevuse rakudrakuorganellid(rakubioloogia)-bioloogilisi protsesse raku tasandil koed(histoloogia)-kudede ehitus,arenemine,talitlus organismid(anatoomia,füsioloogia,geneetika)-organismide ehitus,elutegevus,pärilikkus ökoloogia(ökosüsteemid)-organismide ja eluta keskkonna suhted 1-molekuli tase,2-organelli tase,3-raku tase,4-koe,elundi ja elundkonna tase,5-organismi tase,6-liigi tase(etnoloogia),7-populatsiooni,koosluse ja ökosüsteemitase,8-biosfääri tase. hüpotees-taustainformatsiooni põhjal tehtav oletus teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seadu...
Kõrgsageduskuiva tus Kõrgsageduselektrivälja kasutamine tehnoloogilises protsessis põhineb materjali kuumenemisel muutuva suunaga elektrivälja mõjul. Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda faasis elektriväljaga. Seda indutseeritud liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja Mikrolaine-vaakumkuivati elastsusjõud, põhjustades materjali kuumenemist. TÄNAN KUULAMAST!
Põhjused: Abinõud: -niisked elektroodid -kuivata elektroodid -ebapuhtus -puhasta tagi -suur keevituskiirus -vähenda keevitamise kiirust -liialt pikk kaarleek -lühenda kaarleeki 25.11.12 12 Pritsmed Põhjused: Abinõud: -suur keevitusvool -vähenda keevitusvoolu -pikk kaarleek -lühenda kaarleeki -vale polaarsus -kasuta õiget polaarsust -niisked elektroodid -kuivata lektroodid 25.11.12 13 Kujumuutus Põhjused: Abinõud: -vale keevitusjärjekord -õige keevitusjärjekord -palju õhukesi läbimeid -paksemad läbimid -ebapiisav traagelõmblus -piisavalt traagelõmblusi 25.11.12 14 Kaarleegi süütamisjäljed Põhjused: Abinõud:
raadiotel jne. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides, lennujaama terminalides, infotabloodel ja reklaamistentidel. Valgusdioodide puudused on: Kõrge hind Sõltuvus temperatuurist Valguse kvaliteet Valgustuse nurk Valguse saastatus – kuna külma valgusega LED eraldab rohkem sinakat valgust kui teised valgusallikad, tekitab ta sellega rohkem valguse saastatust. Polaarsus – led süttib vaid juhul, kui ta on anoodile rakendatakse positiivne ja katoodile negatiivne pinge Sinine oht – intensiivne sinine valgus võib tekitada forokeemilisi kahjustusi silma võrkkestale. Hõõglamp on valgustusseade, mis helendub siis kui elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini on kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit on valmistatud volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim
kovalentsed mittemolekulaarsed ained) 2. Elementide elektronegatiivsus muutub rühmas alt ülesse ja erioodis vasakult paremale, sest mida tugevam on elektrinegatiivsus, seda nõrgemad on aine mittemetallilised omadused ja ainetemetallilisedonmadused on rühmas ülevalt alla ja paremalt vasakule 3. Mida suurem on elektronegatiisus, seda nõrgemad on ainete metallilised omadused ja seda tugevamad on ainete mitemetallilised omadused. 4. Molekulide polaarsus sõltub positiivsete ja negatiivsete laengute keskmete kokkulangemisest. 5. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid, et saada oma viimasesse elektronkihti maksimum täitumus. 6. Kordne side on tugevam kui üksiksidemed, sest aatomid on omavahel ühendatud mitme elektronipaari abil. 7. 8. Keemilise sideme tüübid: iooniline side, kovalentne polaarne side, kovalentne mittepolaarne side, metalliline side,vesinikside. 9
sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16. Ioonvõre moodustavad kristallvõre keskmes asuvad ioonid, mis moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri. 17. Katiooni raadius on väiksem aatomi algsest raadiusest.
paas, kips jt. tähtsamad IIA rühma elementide ühendid. Vee karedus ja selle kõrvaldamine. Ioniitmeetod. 11. Alumiinium, tina, plii, elavhõbe jt raskmetallid ning keskkonnaohtlikud elemendid (Cd, Bi, As, U, Zn,Cu) Eesti keskkonnas. Elementide levik, füsioloogiline toime. Sattumine loodusesse (tehnoloogilised protsessid). 12. Mittemetallide keemia: Vesinik ja hapnik. Vee molekuli polaarsus, vesi kui lahusti, lahustuvus ja seda mõjutavad tegurid. Vee füüsikalised ja keemilised omadused. Korrosioon ja oksüdatsioon. 13. Lämmastik, fosfor. Aatomi ehitus ja levik looduses. Tähtsamad ühendid vastavalt oksüdatsiooniastmetele. Lämmastikhape kui oksüdeeriv hape. 14. Väävel, oksiidid ja väävli erineva o.-a happed. Väävelhape kui oksüdeeriv hape. 15
(üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas
lihtsamateks molekulideks. Dissotsiatsioon sõltub: temperatuurist; lahuse kontsentratsioonist. Dissotsiatsiooniastet mõjutavad tegurid 1. Lahuse kontsentratsioon Lahuse lahjendamisega vähendatakse tekkinud ioonide kokkupuute võimalust. Mida lahjem lahus, seda suurem α. Mida suurem on kontsentratsioon, seda väiksem on dissotsiatsiooniaste α. 2. Temperatuurist – mida kõrgem temperatuur, seda kõrgem α 3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja
kande- või raadiosagedus) võib olla ka vastupidi Vahelduvkomponenti sisaldav alaldatud vool (kui seda on vaja eristada silutud alaldatud voolust) + Positiivne polaarsus – Negatiivne polaarsus N Neutraal M Keskjuht Tekst põhineb raamatul “Elamute elektripaigaldised” 3(10) 1.3 Elektriskeemide tingmärgid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel 1.4.2
TÕMBUSEGA. (MITTEMOLEKULAARNE) Variant asdfg 1) Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet. 2) Ioonilise sidemega ühendid moodustuvad (tahkes olekus) IOONVÕRE, mis kooseb ioonidest. 3) Metallid on plastilised, kuna nad omavad oma kristallis elektrongaasi. 4) Sama perioodi elementidest on metallilisem väiksema tuumalaenguga element. 5) Väärisgaasid on elemendid, mille väliskihil on 8 elektroni. 6)POLAARSE SIDEMEGA MOLEKULIDE POLAARSUS SÕLTUB MOLEKULI EHITUSEST, kuidas paiknevad molekulide otstes osalaengud. 7) Molekulide vahelised sidemed on NÕRGEMAD kui aatomivahelised sidemed. 8) Aatom- aine väikseim osake, mis koosneb elektronkattest ning mis kuulub molekuli koostisesse. 9) Keemiline side on aatomite vaheline seos, millega tekib keerukam osake. 10) Keemilise sideme tekkimine on EKSOTERMILINE reaktsioon, sest sideme tekkimisel eraldub energiat.
Relee kontaktid tähistatakse 2 numbriga : esimene näitab kontakti gruppi, teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus. Relee mähise klemm A1 ühendatakse plussiga, aga A2 miinusiga. Relee elektriskeemi tähistus Relee mähist tähistatakse numbriga n. Mähise all näidatakse kontaktide tabel. Relee kontaktid -n.n, kus esimene täht näitab relee numbrit, teine - kontakti gruppi. Põhifunktsioonid:
kanduks üle väga väikeste kadudega. Samas saab kondensaatoritega piirata ja jagada vahelduvpinget täpselt samuti nagu takistitega. Liigitamine funktsionaalsuse järgi Kondensaatoreid saab liigitada mitmeti. Elektriliste parameetrite järgi jagunevad kondensaatorid kõrgepingelisteks, läbilöögipinge suurem kui 1,5 kV, ja madalapingelisteks, ka mittepolaarseteks ja polaarseteks (elektrolüütkondensaatorid). Esmakordselt tuuakse elektroonika komponentide kirjeldusse pinge polaarsus. Kui kondensaatori väljaviigule on märgitud pluss või miinus, siis tuleb see kontakt ka skeemis samanimelisega ühendada. Püsikondensaatorid Püsikondensaatorid jagunevad ehituse järgi kile-, keraamika- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Keraamikakondensaatorid Keraamilise dielektriku järgi jagatakse keraamikakondensaatorid kõrgsagedus- keraamikakonden-saatoriteks ja senjett-keraamikakondensaatoriteks. Kõrgsageduskeraamikal
lähteainetel ). Kovalentne side Elektronipaari doonor Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari. Elektronipaari aktseptor Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Kordne side Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t aatomi energia kasvab. Kovalentse sideme polaarsus Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud õrdselt mõlema aatomi vahel ( tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel ). Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronipaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud ( esineb erinevate mittemetalli aatomite vahel, sest neil on erinev elektronegatiivsus ).
katkemisel. Endainduksiooni nähtus esineb juhul, kui juhis induktsiooni emj põhjustav magnetvoo muutus on tingitud voolutugevuse muutmisest juhis endas. Ntx on eneseinduktsiooniga tegemist juhtmepooli korral, milles kulgeva voolu tugevust muudetakse. Pool hakkab toimima vooluallikana, mille elektromotoorjõudu nim. Eneseinduktsiooni elektromootorjõuks. Vooluringi sulgemisel on pooli kui vooluallika polaarsus vooluringi ühendatud patarei omale vastupidine. Vooluringi katkestamisel aga on pool ja patarei ühesuguse polaarsusega. 7. Kontuuri induktiivsusteguri (induktiivsuse) kui kontuuri eneseinduktsiooni seisukohalt iseloomustava suuruse määratlus (tuletamine elektromagnetilise induktsiooni seadusest), selle ühik SI-s voolutugevuse muutumise kiiruse kaudu (?) Eneseinduktsiooni suurust määrab võrdetegur elektromootor jõu ja voolutugevusemuutumise kiiruse vahel
kvalifikatsioon TIG tehnoloogia TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille hiljem toiteallikas muudab nö. konstantseks vooluks. Olenemata keevituskäpa kaugusest või liikumisest jääb vool alati relatiivselt konstantseks , mitte nagu paljudel teistel keevitustehnoloogiatel. See annab TIG tehnoloogiale eelise keevise kvaliteedi suhtes. Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal Al Mg sulamid TIG keevitusel Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200
Hl > 0; Sl > 0 (enamasti, v.a. tahked leelised ja tahked happed...nende puhul T+ vähendab). 1) Lahusti ja l.a. iseloom (ja polaarsus). 2) T+ suurendab lahustuvust. Vedelikud: Sl = 0. Jaotusseadus mingi aine lahustumisel 2-ks teiseks, on nende jaotus kindlates suhetes. N: [K = c(I2) CS2-s / c(I2) H2O-s]. I2 jaotub kahe lahuse kihi vahel, pôhiliselt siiski benseenis. III GAASIDE LAHUSTUVUS VEDELIKUS. Tegurid: Sl < 0; Hl < 0. 1) Gaasi ja lahusti iseloom + polaarsus, reageerivus lahustiga suurendab ++. 2) T+ vähendab lahustuvust. 3) p+ suurendab lahustuvust. 4) Kui vedelikus ka teisi aineid lahustunud, siis väheneb. 5) Väljasoolamise efekt lisades vedelikule soola, väheneb. Henry-Daltoni seadus [Xg = KH pg]; KH Henry konstant; pg gaasi rôhk; Xg gaasi mooli murd (osarôhk lahuses). IV MITTEELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTE OMADUSED. (ei lagune lahustes ioonideks). Ideaalsed lahused lahjad lahused, st. käituvad nagu ideaalsed gaasid.
Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga, ATP roll selles protsessis. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuublid on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin-
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik H3C-CH2-OH + H3C-CH2-OH H3C-CH2-O-CH3-CH2 + H2O (NB! Toimub H+ keskkonnas) alkohol + alkohol eeter + vesi CH3-CH2-OH H2C=CH2 + H2O (Nimetatakse dehüdraatumiseks) alkohol (katalüsaatoriga ja kõrgel temperatuuil) alkeen + vesi 2H3C-CH2-O-H + O2 H3C-CH=O + 2H2O öksüdeerumine aldehüüdiks lisaks veel täielik põlemine, kus saadused CO2 ja H2O ...
hakkab käivitusvool uuesti vähenema, kuni rakendub kiirenduskontaktor KM5, shunteerides käivitusreostaadi sektsiooni R1-2. Mootori reversseerimiseks tuleb sisse lülitada lüliti SB2 või peab laud jõudma lõpulülitini SQ2.Selle tulemusena kaotab toite seni rakendunud suunakontaktori mähis, toite saab aga vastassuuna suunakontaktori mähis. Suunakontaktorite peakontaktid mootori jõuahelas lülituvad ümber ja selle tulemusena muutub ankruvoolu suund. Kuna pinge polaarsus ankrumähise klemmidel on muutunud, ankrumähises indutseeritud emj suund aga ei muutu, sest ankur jätkab salvestunud kineetilise energia tõttu pöörlemist endises suunas, tagastub üks ja seega tagastuvad nii pidurduskontaktor 5 kuikiirenduskontaktorid KM4 ja KM5. Nende peakontaktid mootori jõuahelas avanevadja seega osutuvad nii pidurdustakisti R2 ja käivitusreostaat R1 lülitatuks ankruahelasse piiramaks alanud vastulülituspidurduse voolu.
Aurustamise kiirust saab reguleerida, kattes anuma spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv.
saadetud impulss täielikult koormus-takistuses ja tagasi ei peegeldu Kui koormustakistus on lainetakistusest suurem (Zk > Zl), ei neeldu saadetud impulss täielikult koormustakistuses ja peegeldusteguriga määratav osa impulsist Up peegeldub tagasi See impulss jõuab liini algusesse teatud viivitusega, mille määravad ära kaugus rikkekohani l x ja impulsi levimiskiirus liinis v 9 Zk > Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega samasuunaline Zk < Zl korral on peegeldunud impulsi polaarsus saadetud impulsi polaarsusega vastassuunaline, muus osas sama eelmise juhtumiga Rikkekoha kauguse leidmiseks on vaja teada impulsi levimisaega Dt ja levimiskiirust v lx = v Dt /2 Levimiskiiruse võib võtta orienteeruvalt sama suure kui rikke asukoha määramise korral vahelduvvooluga
biomassi. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline keemia, bioanalüütiline keemia, roheline keemia, atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia. Ökotoksikoloogia. Vee keemiline valem ja nimetus oksiidina vee valem: H2O, divesinikmonooksiid. Vee füüsikalised om.-d:tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, kokkusurutavus, elektrijuhtivus Vee keemilised om.-d: lahustuvus, pH, reaktsioonid teiste ühenditega Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v.olul.tähtsusega tänu vesiniksidemele on vesi üldse vedel. Vee levimus universumis: Vedelat vett on universumis vähe
Vahelduvvool Vahelduvvoolu generaator- Kui juhtmekeeru üks ots on ühendatud generaatori ühe kindla klemmiga K ja teine klemmiga L, siis juhtmemähise liikumisel läbi vertikaalasendi muutub väljundpinge polaarsus. a-b liigub üles ja paremale, e-d liigub alla ja vasakule, selle tulemusena muutub esialgne positiivne laeng K klemmil negatiivseka ja negatiivne laeng L klemmil positiivseks. K ja L klemmi vahel tekib sinusoidne vahelduvpinge. Vahelduvvool on elektrivool, mille voolutugevus ja reeglina ja suund muutuvad perioodiliselt. Osakeste liikumine on võnkumine ( triivi kiirus muutub perioodiliselt). f- voolutugevuse perioodiliste muutuste sagedus. T-
tekitatakse ajas muutumatu magnetvälilalisvoolu mootor. 2)Harjadega, harjadeta. Harjadega alalisvoolumootorid töötavad alalispingel ning põhimõtteliselt ei vaja eraldi juhtelektroonikat, kuna kogu vajalik kommutatsioon toimub mootori sees. Mootori töötamise ajal libisevad kaks staatilist harja rootori pöörleval kommutaatoril ning hoiavad mähiseid pinge all. Mootori pöörlemissuuna määrab toitepinge polaarsus. Kui mootorit on vaja juhtida ainult ühes suunas, võib toitevoolu anda relee või muu lihtsa lülitusega, kui mõlemat pidi, siis kasutatakse H-silla-nimelist elektriskeemi.Ehituselt on vahelduvvoolu servomootor sarnane sünkroonmasinaga. Erinevuseks on see, et servomootor sisaldab ka rootori asendi andurit. Staatorimähis on kolmefaasiline nagu tavalisel sünkroonmasinal, kuid seda toidetakse vaheldist, mida juhitakse rootori asendi anduri signaalidega. Sealjuures hoitakse ruuminurk
Seda temperatuuri, kus mineraali magnetism kinnistub, nimetatakse selle mineraali Curie temperatuuriks. Magnetiidil on Curie temperatuur umbes 580 kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi. Millega seletada, et viimasel ajal on teadlased ennustanud peatset magnetvälja polaarsuse muutust? Geoloogilise ajaloo vältel on Maa magnetvälja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW). Võrdluseks võib tuua, et 2005. aastal oli Narva elektrijaamade installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 megavatti (MW) ehk üle kümne tuhande korra väiksem kui georeaktori maksimumvõimsus. Gemaksimumvõimsus. Georeaktori intensiivsus on aja jooksul korduvalt muutunud, vahepeal on reaktsioonid mõneks ajaks seiskunud
Tallinna Tehnikaülikool MXX0060 Kodutöö aines ,,Keevitus ja keeviskonstruktsioonid" Koostas: nepheloco MATB-43 Õppejõud: Andres Laansoo Tallinn 2013 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp BW; Materjali paksus 10 mm; Terase mark St4ps; Nõutavad liite meh. omadused J2 = 27 J; A>14%. Keevitusparameetrid ja muu info: Joonis 1.1 Keevituse ristlõige: Joonis 1.2 Kuna läbikeevituvus ei ole piisav (penetration depth = 6,5 mm; t = 10 mm), siis tuleb keevitada mõlemalt poolt. Termomõjutsooni omadused: ...
molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega; nendele sidemetele põhinevad ka vee erilised omadused. c. pindpinevus-vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele. d. hüdrofiilsus-ainete omadus vees lahustuda. e. hüdrofoobsus-ainete omadus vees mitte lahustuda. f. hüdrolüüs-suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel. 7. Milles seisneb vee polaarsus? Elektronid on negatiivse laenguga. Hapnikuaatom tõmbab elektrone enda poole tugevamalt ja saab seetõttu nõrga neg laengu, vesinikuaatomid saavad aga selle tulemusena nõrga pos laengu. 8. Millised on vee ülesanded organismis+näited ? (8) a. vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvahe ruumi b. vesi osaleb keemilistes reaktsioonides c. vesi transpordib aineid (hapnik, toitained) d. vesi tagab raku siserõhu e
Diood on tore skeemidetail, natuke (lambi)lüliti sarnane. Kui lüliti on «sees», kulgeb ahelat pidi vool ja lamp põleb ning vastupidi. Ühendades lüliti asemele dioodi, võib täheldada sarnast käitumist. Kui see ühendada skeemi õigetpidi (öeldakse: pärisuunas), süttib lamp diood juhib voolu. Ühendame vidina skeemist lahti (keerame teistpidi ja tinutame tagasi), siis lamp enam ei põle. Öeldakse, et diood on ühendatud vastusuunas. Nagu näha, on dioodi skeemi ühendamise polaarsus päris oluline! Ehk siis diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Elektrivoolu kasutamisel on dioodid ka tähtsad, kuna võimaldavad teha vahelduvvoolust alalisvoolu
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad
RS on suhted maailmas, peamiselt riikide vahelised, aga ka organisatsioonide ja hargmaiste ettevõtete vahel. RS mõjutavad ajalugu, rahvusvaheline majandus, keskkond ja terrorism. Akadeemilise distsipliinina on RS politoloogia haru, mis uurib Rsuhteid. Nii positiivselt (rs analüüsides) kui ka normatiivselt (ettekirjutusi tehes). Annab raamistiku, et ära tunda, analüüsida ja hinnata maailmas toimuvat. Küsimused: kes mõjutab keda, kes sõltub kellest, polaarsus? Konfliktide teke, põhjused, lõpetamine, rahu ja koostöö püsimine, põhjused? Maailm enne Vestfaali rahu (1648) Palju keskusi, riikide mõiste puudus: olid valitsejad ja nende territoorium. Jõudude tasakaalu pidev muutus. Maailm toimis reegli järgi, kel jõud sel õigus. Vestfaali rahu: lõpetas 30-aastase sõja. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes (kiriku tähtsuse vähenemine, tekkisid uued territooriumid- k.a väikesed
Kaitsegaas Ar 80% + CO2 20% EN 439-M21 7-12 Juureõmbluse kaitsegaas - - - Traadi Soojuse Keevitusvool Pinge Keevituse Läbimi Protsess Lisaaine Mõõt Kiirus Polaarsus Sisestus A U (V) Kiirus cm/min Nr. m/min KJ/cm 1 135 UltraMag SG2 1.0 170 20 7 40 Asend: PA Töötlemistemperatuur:
Gaaskeevitusele. Kvaliteet on stabiilne ning sobib hästi käsikaarkeevituseks. TIG tehnoloogia TIG tehnoloogias kasutatakse algse vooluna vahelduv voolu (AC), mille hiljem toiteallikas muudab nö. konstantseks vooluks. Olenemata keevituskäpa kaugusest või liikumisest jääb vool alati relatiivselt konstantseks , mitte nagu paljudel teistel keevitustehnoloogiatel. See annab TIG tehnoloogiale eelise keevise kvaliteedi suhtes. Kaarleek tekitatakse detaili ja volframelektroodi vahele. Polaarsus: päripolaarsus ja kasutatakse alalisvoolu. Materjal ja keevitatavus: Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis- õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10…48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragude tekkimise oht on karastuvatel terastel, mille süsinikusisaldus on suurem kui 0,25%. Kuumpraod tekivad keevitamise ajal, tavaliselt õmblusmetallis. Praod tekivad kõrgel temperatuuril, kui õmblusmetall on pooltahkes või vasttartdunud olekus
psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba. Kontakti vältimise viisid Deflektsioon – vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. M S M S Introjektsioon – (ehk “peab”id ja “ei tohi”id) on vastupanu gestaltteraapias. Terviklike hoiakute ja uskumuste allaneelamine, nii et need jäävad läbi seedimata ja assimileerimata/kohandamata ja seeläbi tekitavad kliendis Topdog/Underdog konflikte. (Topdog/Underdog – polaarsus ja/või konflikt, mis ilmneb psüühikas introjektsioonide tagajärjena. Topdog esindab ’ideaalmina’ – kuidas inimene arvab, et ta PEAKS olema; Underdog esindab seda osa inimese minast, mis saboteerib Topdogi ja keeldub temaga koostööd tegemast – sageli väga manipuleerival, salakavalal ja leidlikul moel.) Lastega ei pea koolis võitlema, loo suhe. MS Analüüsivabalt omaks võtmine. Nagu suurte tükkidega söömine. Maol raske seedida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
