Beni vaatama minema, läkski ja seda hirmsat elu seal nähes tõi ta Beni koju tagasi, kuigi sellega lõi ta pere rivist välja. Harrietile anti haiglast kaasa rahusteid ja nüüd ta süstis Beni pidevalt. Teised lapsed hakkasid kodust ära minema, kes Davidi ema-isa juurde, kes Harrieti ema juurde ja hakkasid seal koolis käima. Ainus, kes koju jäi oli Paul. Kui Ben pidi kooli minema, leidis Harriet ühe poisi, kes kohe Beniga sõbraks sai ja talle meeldima hakkas. Harriet hakkas poisile maksma, et ta Benile iga päev kooli järele läheks ja ta alles hilja õhtul koju tooks, nii tehtigi. Kui aastaid hiljem see poiss ära kolis oli Ben juba teises koolis,kus käisidki temasugused ,,erilised", seal ta leidis endale mõned sõbrad, kellega ta nüüd igal pool käis, harva oli see, kui ta enda nägu koju näitas. Harrietil oli selle üle ülimalt hea meel, et ta ei pidanud Beni enam nägema. Lõpuks kolisid Harriet ja David kahekesi väiksemasse majja, mille aadressi nad
pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks. Esimesel päeval mil Julien läks majja hakkas talle silma proua de Renal. Nende vahel tekkis tõmme. Hiljem oli neil suhe. Teose lõpu poole läks asi traagiliseks. Julienil tekkisid erimeelsused prouaga ja ta üritas teda tappa. Teos lõppeb sellega, et Julien hukatakse. Selles loos mängis tegelikult raha väikest rolli. Rohkem oli tegemist armastusega
Tüdruku silmavaatuse ülekaal oli siiski suurem, ning on leitud seos, et kui inimene püüan rohkem otsa vaadata kõrgema staatusega inimesel, et saada tunnustust. Madalam staatus üritab rohkem meeldivust tekitada. Siit võib eeldada, et tüdruk pidas poissi kõrgemaks/intelligentsemaks ja püüdis tema tähelepanu tõmmata, kui lähtuda silmavaatamise sagedusest. Samuti innustas nõrgem sugupool kasutades tegevuse markereid, andes vestlejale, antud juhul siis poisile, kellest tüdruk oli huvitatud, märku vestlust jätkama noogutades ja kaasa ühmates. Kuulaja andis nii kõnelejale tagasisidet, et ta ikka kuulab, mida vestlejal oli öelda. See innustab jutustajat rääkima edasi oma juttu/ lugu kuna kuulaja oli huvitatud jutu edasisest käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti aru saanud, et selles veenduda
Samuti iga etnilise grupi naine koges valu tundlikumalt kui mehed. Sugu ja valutunnetus seos Naised ja mehed erinevad nii valu käitumise kui ka valu tundmise poolest. Naised tunnevad intensiivsemalt artriidi, migreeni; mehed aga seljavalud ja südamevalusid. Naistel esineb rohkem igapäeva tegevustega seotud valusid.(Kankkunen, 2009) Poisid ja tüdrukud reageerivad sageli valule erinevalt. Nt 2-aastasele poisile on lubatud nutta, aga kui ta saab vanemaks, hakkavad vanemad teda noomima: ,,Sa oled poiss. Poisid ei nutta." Lapsi tuleb julgustada ausalt väljendama, kuidas nad valu tunnevad, siis saab arst kõige täpsema hinnangu ning oskab soovitada kõige sobivamat ravi. Religiooni ja valu seos Religiooni seotus tuli esile kõige enam Mehhiko-ameeriklastel, kes pidasid Jumalat valu alllikaks, samas ka abistajaks. Et valu ravida, tuli kasutada palveid ja külastada pühapaiku.
Adolf Hitler 1.1 Sünd Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul ühes võõrastemajas, mis asus Ülem-Austria väikelinnas jõe kaldal. 1.2 Pere Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud. 1.3 Isa Oma isa kirjeldas Hitler äkilise türannina. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult o...
midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud. Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks polnud ka tema vene ja rootsi keele tase nii kõrge kui tema klassikaaslastel. Vene keeles on tal võimalik emalt abi küsida, kuid rootsi keeles pole kelleltki abi loota. Kui algul tundus poisile, et klassikaaslased sallivad teda ning kõik läheb hästi, ei vastanud see siiski tõele. Klassi hakkab levima jutt Johannesest kui ülbest poisist, kellega ei tasu rääkida. Paar klassikaaslast siiski seda ei usu, kuid peagi eemalduvad ka nemad Johannesest ning poiss ongi sattunud nohikustaatusesse. Ta korraldab enda pool isegi peo, et klassikaaslasi paremini tundma õppida, kuid sinna tulevad kohale ainult kolm
/-/ Lausa müstiline päev. Ando oli Aarnel külas. Aarne jutustas lugusid talle. Näiteks sellest kui ta oli 5 aastane. /-/ Esimene kevadpäev. Tädi Ida ütles Aarnele, et too peab ise endale süüa otsima hakkama. Põhjenduseks et iga inimene peab ükskord iseseisvaks saama. Õhtul kohtus Aarne Maiaga. /-/ Välgulöögi päev. Hommikul sai Aarne stereomeetrias kahe. Samuti Eda. Nad jäeti pärast tunde. Aarne nägi teda justkui esimest korda. Eda oli lopsakamate vormidega kui Maia ning poisile hakkas ta meeldima. Nad vestlesid kuni tuli õpetaja Veltmann ja lahkusid koolist koos peale järelvastamist. /-/ Õhtueine tagamõttega. Kollases majas. Tädi Ida teatas Aarnele, et ta usub veel temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu ,,Sügisõhtul". Kõrgel ülakorrusel provintsi kohal
Doktor Rieux püüdis end iga patsiendi juures täiesti külmaks jääda ning mitte välja näidata oma tundeid ning hirmu. Enamus patsiendi lähedasi ning patsiente arvasid, et arstid on külmad jõhkardid. Kui nad pidid kellegi perekonnaliikme karantiini kaasa viima, kus ta arvatavasti suri, ei olnud keegi ükskõikne, arstid tundsid neile tegelikult kaasa. Isegi Rieux murdus korra, kui pidi nägema kuidas väike süütu poiss piinles mitu tundi. Poisile süstiti Casteli seerumit, kuid see ei mõjunud, vaid pikendas tema piinasid. Arst lihtsalt ei suutnud kogu seda õudust pealt vaadata ning läks ruumist välja. Keskendutakse ka Ramberti põgenemisplaanile, ta tahab meeleheitlikult pääseda oma naise juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele
tundeid ja oli tihti endast väljas selle pärast. Kolmandas osas arvas Kristi, et surm on tema jaoks ainus mõeldav lahendus ja hüppas laevalt jääkülma merevette. Ta oli teada saanud, et tema isa on nuhk, see oli hirmsaim asi, sest neiu jälestas nuhke: ''Lähen ükskõik kuhu, aga mitte taeva, kui Kristus lunastab kuradi käest ka nuhid.'' Teda ajendas hüppama ka teade, et Indrek on surnud. Tüdruku maailm oli nagu kokku varisenud ja enesetapp tundus õige lahendusena. Poisile mõjus neiu surm raskelt, ta ei suutnud kogu öö magada ning tundis ennast halvasti. Indrek oli tüdrukusse väga kiindunud ja talle meeldis temaga vaielda. Aga nüüd tundis ta ennast Kristi surmas süüdi. Ma arvan, et Kristi poleks pidanud kõike nii tõsiselt võtma, kuid tema seotus revolutsiooniga muutis natuke ka tema iseloomu ja siis ta ei suutnud vastu võtta seda, et tema isa on nuhk. Neljanda osa kurvim koht oli minu arust Karini trammi alla jäämine
/-/ Lausa müstiline päev. Ando oli Aarnel külas. Aarne jutustas lugusid talle. Näiteks sellest kui ta oli 5 aastane. /-/ Esimene kevadpäev. Tädi Ida ütles Aarnele, et too peab ise endale süüa otsima hakkama. Põhjenduseks et iga inimene peab ükskord iseseisvaks saama. Õhtul kohtus Aarne Maiaga. /-/ Välgulöögi päev. Hommikul sai Aarne stereomeetrias kahe. Samuti Eda. Nad jäeti pärast tunde. Aarne nägi teda justkui esimest korda. Eda oli lopsakamate vormidega kui Maia ning poisile hakkas ta meeldima. Nad vestlesid kuni tuli õpetaja Veltmann ja lahkusid koolist koos peale järelvastamist. /-/ Õhtueine tagamõttega. Kollases majas. Tädi Ida teatas Aarnele, et ta usub veel temasse. Mõlemad arvasid olevat võitnud nende kahe vahelise jonnaka võistluse. Ida andis taas Aarnele süüa. Aarne rääkis kollasele kassile kahe tüdruku armastamisest. /-/ Teatriöö. Aarne ja Indrek harjutasid taas Dürrenmatti kuuldemängu „Sügisõhtul”
Robert Ackley-oli isemoodi poiss, oli 6 jalga 4 tolli pikk, längus õlgadega ja viletsate hammastega. Ta oli palju vistrike. Stradlater- nägi alati välja tipp-topp. Kui oli end üles mukkinud, oli alati korralik, kuid nurgatagused olid räpased.Pidas ennast kõige ilusamaks noormeheks läänepoolkeral. Ta oligi kaunis. 3. Kuidas iseloomustab Holdenit tema keelekasutus. Lisa tüüpväljendeid. Keelekasutus teoses on iseloomulik 17-aastasele poisile. Tüüpväljendid: ,,Kui tahate tõtt teada..."; ,,Ahter..."; ,,Tõmban traati..."; ,,Noobel..."; ,,Tobe.."; ,,Ah sa poiss.."; ,,Kurat.." 4. Mida arvab Holden iseendast? Millisena paistab ta lugejale- kõrvalvaatajatele? Enda sõnul on Holden kõige hirmsam luiskaja, keda keegi oma elus kohanud, ajades alatihti pula. Vehklemisvõistlustel käies ostis endale dollarilise punase kõrvalappide ja pika nokaga jahimütsi ning kannab seda läbi kogu teose. Holdeni
Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku kraami. Algas vilja külvamine. Toimus Ingeri ja Iisaku laulatus. Oli põud ning vili ikaldus. See- eest kasvas hästi kartul. Inger tõi ilmale veel ühe poja. Poisile pandi Ingeri onu järgi nimeks Siivert. Üks laplane rääkis Ingerile, et Iisak ei ole seda maatükki endale ostnud. Iisaku juurde tuli üks haldusametnik, et maatükiga asjad korda ajada. Aga asi jäi soiku, sest Geissler lahkus ametist. Uus ametnik Heyerdahl nägi eelmise ametivenna tegemata tööd ning viis asja ise lõpuni ja määras ära hinna. Ingeril sündis kolmas laps, kuid see oli jänesemokaga. Ta tappis lapse ja mattis ta metsa
iga kord mitmeid kilomeetreid jala kõndima. Verdi jätkas õpinguid terve järgmise aasta. Kui poiss sai 12.aastaseks alustas ta õpinguid Ferdinando Provesi juures. 13.-16. eluaastatel õppis Verdi Provesi juures ja käis Ginnasio koolis, mille kõrvalt kirjutas ta oma muusikat (serenaade, duosid, triosid, kirikumuusikat), mida esitas mitmel korral ka mitteametlikel kontserditel oma sünnilinnas. 1829.aasta lõpuks lõpetas Verdi õpingud Provesi juures, kes oli öelnud, et tal on poisile kõik ära õpetatud. Verdi plaanis 1829.aastal minna õppima Milanosse – kultuurikapitali Itaalia põhjaosas. Ta proovis minna sealsesse Konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsiooni- eksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ning Konservatooriumis nappis kohti. Seejärel korraldas
Vähesed on nii avameelsed, et räägivad enda tunnetest, mis neid valdavad. Ei usuta sellesse, et rääkimine olukorda paremaks või südant kergemaks muudab. Arvatakse hoopis, et kergem on kõik tunded ning arvamused enda teada jätta, kuni lõpuks hakkab see kõik sinu sees kuhjuma. Antud novelli puhul peab see väide paika. Maalil ei olnud piisavalt julgust ja enesekindlust, et Kustale rääkida, kuidas poiss talle meeldib. Ta arvas hoopis, et ei ole poisile vääriline, kuna on temast vanem ja vaesem. Veski juures, kui pinged ja tülid olid jub liialt suureks muutunud, ei jäänud mõlemal muud üle, kui rääkida kõik selgeks. See tuli ainult kasuks, kuna tüdruk veendus selles, et ta Kustale tagamõtteta meeldib ja poiss ei taha kedagi muud. Nende probleem sai rääkimisega lahendatud. 4. Maali on noor, töökas ja iseseisev neiu. Ta on küll talutüdruk, kui see eest väga tark, arukas ja korralik
See on loomuliku õiguse vastane, et käputäis inimesi elab külluslikult, sellal kui nälginud inimhulkadel on puudus hädavajalikumast. Järelikult on tsivilisatsioon ise igasuguse pahe algpõhjus. ,,Emile ehk kasvatusest" 1762 Romaani vormis kirjeldatakse Emile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Mõistuspärane kasvatus tähendab seda, et arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi ja last kaitstakse ühiskonna halbade mõjude eest. Poisile ei tooda mitte mõistust väljastpoolt sisse, vaid see areneb välja tema loomusest. Pedagoogika ei tohi olla vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine. ,,Julie ehk uus Heloise" 1761 Teos on pühendatud Rousseau' poolt armastatud naisele nimega Julie. Julie armub oma koduõpetajasse, kuid pannakse mehele parun Volmarile. Julie haigestub raskelt, armastatu tulek päästab ta, kuid naine jääb truuks oma seaduslikule mehele. Suutmata piinu taluda,
neile uuteks päevadeks paremaid rohelisemaid karjamaid. Kodus koheldi teda halvasti, kõik ta kallal sõitlesid, ei olnud rahu päeval ega ööl. Suve lõpus ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte. Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga. Neiul hakkas väiksest armsast poisist kahju ja otsustas teda veidike rõõmustada. Õhtul, päikeseloojangul, laulis ta poisile laulu. Milles lubas, et varavalges ootab teda üllatus. Kui poiss enne päikesetõusu ärkas nind teele asus, ei suutnud ta oma silme uskuda kest karjateed lebas lõokesemuna. Ta korjas selle üles ja pistis põue sooja. Munast koorus välja hiir, hiirekesest sirgus kass ning tänu heale hoolitsusele kasvas kassist lambatall. Nüüd oli orvukesel olemas väike valge sõber, kelle eest hoolitseda ning kes üksikutel kurbadel hetkedel lepitust ja tuge pakkus.
pohmeluses. Äsja iseseisvuse 19. aastapäeva tähistanud Eestis oli elu esialgu rahulik. Tol teisipäeval toimusid Kilingi-Nõmme II algkoolis tavapärased õppetunnid. Õhtul hakkas vihma tibutama, kuid ilm oli juba mõnusalt soe. Kooli juhataja Jaan Parts otsustas kell 19 alustada koolimaja teise korruse suures klassis kinoseanssi. Ekraani ette kogunes tervelt 132 last alevi kolmest koolist. Kinoaparaadi käitamise andis Parts ülesandeks kahele vanemale poisile. Seitsmest ringvaatest koosnev seanss algaski kell 19. Kinoaparaat oli pandud klassi vasaku kõnepuldi peale ning sellele oli ümber tehtud ajutine pappsein. Aparaadi kõrvale olid kuhjatud filmilindirullid. Kell 20.30 jahutati taas aparaati ning seejärel jätkati seanssi. 20.45 lahvatas aga nitrotselluloidfilm kinoprojektoris põlema ning silmapilguga olid leekides ka teised filmirullid. Teise arvamuse järgi puhkes põleng aga elektripirnist, mis süütas esmalt pappseina
Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Mart (Matu) tõusis Eesperes kangelaseks oma teo tõttu ja arvatavasti oleks ta seda olnud ka Vargamäel kui rahvas oleks tõimunust teadnud. Krõõt mõistis ta teo algul hukka kuid hiljem kui kuulis et Pearu oli lehmi tümanud siis sai ta vihaseks ja oli rahul et poiss nii käitus. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev kui P Matut taga ajas olid nad üksteisele suhteliselt lähedal. Matu viskas aga oma viimase kiriga mehele näkku, 6 koer hakkas kohe mehele jalga kinni. Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud
Kõik sai alguse sellest kraavist ja sinna tammide ehitamisest. Mart (Matu) tõusis Eesperes kangelaseks oma teo tõttu ja arvatavasti oleks ta seda olnud ka Vargamäel kui rahvas oleks tõimunust teadnud. Krõõt mõistis ta teo algul hukka kuid hiljem kui kuulis et Pearu oli lehmi tümanud siis sai ta vihaseks ja oli rahul et poiss nii käitus. Andres ja Krõõt hoiatasid Marti, et mees seda nii ei jäta ja tuleb alati silmad-kõrvad lahti hoida. Tihti sai Pearu poisile suhteliselt lähedale kuid kätte ikkagi ei saanud teda. Üks päev kui P Matut taga ajas olid nad üksteisele suhteliselt lähedal. Matu viskas aga oma viimase kiriga mehele näkku, koer hakkas kohe mehele jalga kinni. Järgmisel hetkel kõlas lask ja koer oli surnud- P tulistas teda pähe. Poiss oli hirmunud ja jooksis koju peremehele rääkima. Kui nad tagasi jõudsid oli koer sealt kadunud ja lehmad ka kaugemale aetud. Kui nad jõe juurde jõudsid siis tuli Pearu ja ütles et nad
Ka loomad vihkasid inimest, sest inimene on loomi allutanud, toiduks tarvitanud jne. 5 Maris Savik Kass läks veidi eemale ja kui poiss üksi jäi, hakkas ta nägema loomade ja puude viha. Ta püüdis end võimalikult hästi kaitsta, ent oli liiga nõrk ja hüüdis Koera appi. Koer tuli ustavalt appi, samas kui kõik loomad karjusid talle "Reetur! Lollpea!" jne. Ometi lubas Koer truuks jääda vaid poisile ning kaitses teda nii hästi kui suutis. Siis ilmusid välja ka Valgus ja Koit ning päästsid lapsed. Tagasi Valguse palees hakkas Kass virisema, et Koer tõmbas tema käpa katki ning kuigi Koer oli Kassi peale maruvihane, käskis väike tüdruk Koeral Kassi rahule jätta. (Lapsed ei näinud Kassi kavatsusi) Valgus ei tõrelenud poisiga, vaid ütles "Õpetagu see teile, mu kallid, et inimene seisab siin maailmas üksi kõigi vastu. Ärge seda kunagi unustage." IX LAHKUMINE
Kuldvillak Kord elas Kreekas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Neile sündisid poiss ja tüdruk. Poisile pandi nimeks Phrixos ja tüdrukut kutsuti Helleks. Lapsed olid nägusad ja terved ja kuningas oleks võinud surematuid jumalaid tänada, et nad võimaldasid talle perekonna keskel rahu ja õnne tunda. Aga kuningas ei hinnanud õnne, mis tal käes oli, ja ihaldas teistsugust. Ta kihutas abikaasa majast välja ja võttis uue naise. Nõnda said Phrixos ja Helle endale võõrasema. Võõrasema vihkas poisikest ja tüdrukutirtsu, tõreles nendega hommikust õhtuni ja vintsutas neid
Juuliusele ei meeldinud maal, tal oli seal igav ja ta tahtis tagasi linna minna. Mõte linnaminekust andis talle jälle jõudu. Juuliuse onul olid noormehega aga omad plaanid onul oli vaja pärijat talule, kes hakkab selle eest hoolt kandma, kui teda ennast enam pole. Nii ta ütles Juuliusele, et isa pärandus on otsas ja raha õppimiseks enam ei ole. Juulius oli aga kangekaelne ja trotsi täis ning ta põgenes maalt linna. Linna jõudes muretses mamma Neider poisile töö Reiti aiaäris. Juulius töötas seal vana Väärtnõu abilisena. Juulius Kilmit hakkas aja jooksul tundma ängitust töö mida ta tegi ei pakkunud talle rõõmu ja ka tulevikult ei suutnud ta midagi oodata. Ta oli muutunud üksikuks, kurvameelseks ning tal puudus endavanuste selts, mida ta tegelikkuses väga vajas. Ühel päeval ilmus välja Juuliuse endine koolikaaslane, mis muutis Juuliuse elu. Sõber andis talle tõuke
Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest, tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega. Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema. James, Franklini isa õpetas pojale juba noorena autoga sõitmist ja lindude-loomade jahtimist. Franklin ise oli väga huvitatud ajaloost ja ja luges palju ajaloolisi raamatuid. Franklin oli koduõppel kuni 14-aastaseks saamiseni.
tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks kirikusse. Kirikusse minek oli põnev, paremad riided seljas. Kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub teda kirikutorni vaadet nautima. Elamus, aga kellamees tuli üles ja õiendas. Poisile läheb pahandamine hinge. Kirikus kuulab jutlust ja kahtleb oma valikus kirikusse tulla. Jutlus saab läbi, hakkab koju minema. Teine karjapoiss kutsub linnupesi otsima ja lõhkuma. Karjapoiss tahab midagi erilist teha, läheb tallu tagasi ja käib jõe ääres kala püüdmas. Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu. Päev läks tühja. / Väikese poisi lootused, ootused, pettumus. Loodust hästi kujutatud.
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht mee...
välditakse kuulujuttude tõttu, mis nende nii-öelda stiilsete ja vaimukate klassikaaslaste arvates on tõde. Nimelt oli asi sildis. Eelmises koolis oli selline intsident, et Johannes läks klassiõe Kristiina ukse taha, nähes seal silti totra sõnumiga, rebis ta selle ära, kuid samal ajal avas Kristiina ukse. Teadagi, mis sai edasi: Kristiina oli veendunud, et sildikirjutaja oli Johannes. Nii levis jutt Johannesest kui hirmsast inimesest. Sellega oli poisile tagatud ka heidiku maine. Ka kodused olud ei olnud Johannesel kiita. Ema oli hullumeelne, karjus, vaevles hüsteeriahoogudes, nuttis ning kõikvõimalikul moel ei lasknud tal elada. Isa oli rahulik mees, kes ignoreeris ema väljakannatamatut käitumist. Kuid üsna pea sai ka temal kõigest kõrini ja ta lahkus kodust. Johannese kaksikõde aga elas välismaal, temagi oli sinna pagenud ema kriiside tõttu. Koolis suutis Johannes nii oma naljade kui ka käitumisega oma mainet veelgi alandada
Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi. Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud liigutuste (motoorne areng) ja tundeelu areng. Näiteks beebi mälumahu suurenemine toetab tema arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega. Näiteks 1 aastane poisile tuleb meelde, et temaga on tõreldud, kui ta lõhkus ära õe klotsidest tehtud linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav informatsioon töödeldakse, antakse sellele tähendus – need protsessid muutuvad arengu käigus nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Seda arengut nimetatakse kognitiivseks arenguks. 1. Taju ja teadvuse areng 2. Mälu ja mõtlemise areng 3. Kõne areng Taju ja teadvuse areng
XXXVIII pt ) Indrek oli unistaja . Talle ei meeldinud teha haiget loomadele. Kord venna Andresega mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Indrekule see asi enam mõne ajapärast ei meeldinud ja otsustas et ei tee enam vennaga nii. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse, vanemale poisile oli see aga vastumeelt(Andres tahtis temaga mängida) ning võttis tolle mütsi, pani mulda täis ning viskas kartulite vahele. Indrek sai seekord väga vihaseks ning võttis suure kivi ning viskas Andrest sellega, too aga hüppas enne pikali ja ema sai kiviga pihta ning kukkus istuli. Poisikesel oli väga paha sellepärast ja palus mitu korda vabandus. Aasta hiljem küsis ta ikka et kas see koht ikka valutab või kuidas sellega ka on. See muutis Indrekut ja Mari veel lähedamaks,
kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Hitler oli varjanud ja
aeda tagasi. Hetkel, kui Janno end Valdeku käest lahti rabeles, jõudsid maja ette Oliver ja Karmo. Oliver küsis Valdekult, mis tal viga on, mispeale karjus Valdek: «Mida te siin korraldate, tahate ka saada või?» Poisid ei jõudnud Valdekule midagi vastata, sest mees tegi kohe noaga löögi Oliveri kõhu suunas, kuid Oliver jõudis taganeda. Samal ajal liikus Karmo Valdeku paremale küljele ja vanem mees lõi poisile noaga kaks korda selga ning jooksis sõnagi lausumata tagasi oma koju. Ehkki Priidu meedikust ema üritas Karmot elustada, olid tema vigastused nii rasked, et 21-aastane poiss suri sekundite jooksul. Samal ajal peitis poisi tapnud Valdek kodus noa keldrisse, helistas ise politseisse ning jäi oma naisele sõnagi lausumata elutuppa ootama, kuni ta kinni võeti. Mõistagi hakkasid uurijad koheselt vastust otsima, miks
jooksevad.Hiirte kaitseks otsustas ta kassi kotti toppida,et see ei saaks hiiri nahka pista ja sai selle eest karistada. 9.)INTERNAADI ÖÖRAHU RIKKUMINE:Poisid tegid öösel sõbra peal katseid,kas voodi liigutamine une ajal mõjub talle või ei.Kuid sõber ärkas üles.Siis nad otsustasid naabertoa poistele tonti mängida.Nad tõmbasid Kauri rihmadega ukse taha lae alla rippuma,panid talle lina ümber ja andsid taskulambi hammaste vahele.Ühele poisile puistasid nad une pealt soola suhu,et see teda jooma ajaks.Nii juhtuski,kuid Peterson kõndis tondist rahulikult mööda kui jooma läks.Poisid olid pettunud ja kavatsesid Kauri just alla võtta,kui tuli majahoidja,kes internaadi öörahu valvab ja viirastust nähes ennast poolsurnuks ehmatas. 10.)SOTSIOLOOGILINE ANKEET:Koolis käis sotsioloog ja jagas kõigile täitmiseks ankeete.Need said aga otsa ja Kiilike ning Sihvka jäid ilma.Kiilike
Georg Hiedler oma isadust kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese rassikriteeriumide järgi poleks tal olnud võimalik SA ega SS-i liikmeks saada. Hitleri oponendid on väitnud, et Hitleri asemel pidanuks ta perekonnanimi olema Schicklgruber. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile head haridust. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkooli, kus ta oli kaks korda sisseastumiskatsetel läbi kukkunud. Teda köitsid ja tema vaateid mõjutasid professor Leopold Poetschi antisemiitlikud ja pangermanistlikud loengud. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri, aga tema lesk sai pensioni edasi. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, kuna tema koolitunnistus oli liiga keskpärane
Noorteener teatab suure rõõmuga, et ta teab ühte sellist naist. Narr teeb noormehega diili, et see üritus jääb nende vahele, ta saab kuningalt pitseri ning mehed ja toob ise isiklikult selle naise kuningale ning vastutasuks annab narr oma koha noorteenerile. Tuleb toatüdruk. (Narr lahkub, toatüdruk tahab temale järgneda.) Noorteener palub tüdrukult suudlust. Naine on sellele vastu, kuna kardab, et kui annab poisile näpu, võtab tema terve käe. Mees meelitab naist, lubades, et temast saab peagi kojanarr, mille peale langeb neiu andumusega mehe käte vahele. Mees viib naise oma plaaniga kurssi. Naisele ei meeldi see plaan, kuna jutu all oleva naisega on noorteenril endalgi sahkerdamist olnud, kuid mees lubab, et armastab nüüd vaid teda (Klaarat). Naine on ekstaasis. (Suudleb meest ja põgeneb uksest. Eesriie.) Teine vaatus (Õhtul mägedes
et ostke head kaupa! Lumivalgeke vaatas välja ja ütles: ,, ,,Minge aga edasi, ma ei või kedagi sisse lasta!" Kuningas kohe vastu: ,,Aga vaadata ju ikka võid!" Kamm meeldis Pöialpoisile nii väga, et ta ennast petta laskis ja avas ukse. ,,Tule, ma kammin sind!" ütles kuningas salakavalalt. Nii kui kuningas kammi poisile juustesse oli pannud, mõjus mürk ja Pöialpoiss kukkus maha. Ja kuningas oli väga rõõmus ning lausus: ,,Nüüd olen mina kõige ilusam!" Õnneks saabus peagi õhtu ja seitse lumivalgekest tulid koju. Kui nad Pöialpoissi maas lamamas nägid, kahtlustasid nad kohe võõrasisa. Ruttu vaatasid, milles asi seisab ja leidsid mürgise kammi. Nad võtsid kammi juustest ja Pöialpoiss ärkas üles
ja geomeetriat ning tihti mängisid nad malet. Samas kui Jüri tahtis midagi teada saada, aga ta ema või isa käest küsida ei saanud, siis ta teadis, et saab onult küsida, sest teda sai usaldada. Näiteks kui nad enne Jüri lahkumist mängisid malet, siis ta tahtis Jakobilt teada saada, et kas ta peab nüüd lütseumis keisri sõbraks saama. Samuti tuli välja, et Jakob usaldas ka Jüri. Näiteks kui Jüri juba peaaegu 18 oli saanud, siis andis ta poisile lugeda Timo käsikirja. Lisaks usaldas Jakob Jürile oma päevaraamatu. *Eeva oli Timole truu abikaasa ja mõttekaaslane. Kõik need üheksa aastat, kui Timo vangis oli, ta ootis ja lootis, et mees tagasi tuleks. Isegi kui mehe vend Karl Timo vangis oleku ajal püüdis Eevat kosida ja samuti ka aasta peale mehe surma, siis jäi Eeva ikka truuks ja keeldus pakkumisest. *Timo ja Mannteuffel ei saanud omavahel absoluutselt läbi, vaatamata faktile, et Peeter oli Timo õe Elsyga abielus
tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi. 9 Sevilla veemüüja " Pildil "Sevilla veemüüja" kujutab Velazquez räbaldunud ürbiga vanameest tänaval vett müümas. Mehe ilme on väsinud, näkku on aeg ja raske töö vajutanud sügavad kortsud.Veemüüja ulatab poisile küll läbipaistvat klaasi, aga ei vaata ostjale otsa. Hetkeks on ta vajunud sügavasse melanhooliasse ja tunneb enesehaletsust. Suurel ümaral savinõul on näha mõned veepiisad - nagu veemüüja nutmata jäänud pisarad. Kurvastuse ja eluraskuse lepituseks on Velazquez pildil esile tõstnud päikese käes särava veeklaasi. Veel hoiavad klaasi nii poiss kui veemüüja. Järgmine hetk, mida igaüks võib ette kujutada, oleks juba klaasi
Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94) Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring, seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole püsivust-ta ei viitsinud õppida ja kuna hinnete pärast kukkus ta koolist välja ja kõik arvasid et ta on rumal. „Naljakas küll – sul tarvitseb inimesele ainult midagi arusaamatut ette puhuda, ja ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik
Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist Vargamäe jõe allalaskmise kohta. Eelkõige tahtis Indrek seda teha isa rõõmustamiseks, kuna see olio mal ajal sellest ju unistanud. 5) Indrek saab kraavil olles külma ja jab natuke haigeks. Vargamäele saabub Tiina. Tiina oli
aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellisel juhul võib eeskujuks saada vanaema või vanaisa, treener, õpetaja vanem ja autoriteetne juhendaja. Kuid sagedamini toimub eneseleidmine tänaval, kampades, klassis, see on aga väga ohtlik, sest pole teada, kes lapsele autoriteediks saab. Teismeiga on keeruline eelkõige lapsele endale, kuid suured muutused toimuvad ka suhetes vanemate ja sõpradega
kirjutasid, et tal puudub töötahe. Hitler esitas seda hiljem omamoodi õpistreigina isa vastu, kes sundis talle peale ametnikukarjääri, kuigi poiss tahtis saada kunstnikuks. Selles on mingi tõetera, sest Hitler pidas end kogu elu vältel tunnustamata kunstnikuks, kartis regulaarset tööd ja oli silmapaistvalt kangekaelne. "Õpistreigi" vastu räägib siiski see, et Hitleri isa suri juba 3. jaanuaril 1903 65-aastasena. Kasvatussurve kolmeteistkümneaastasele poisile andis siiski järele, kuid õppeedukus ei paranenud. 16-aastaselt jättis Hitler keskkooli pooleli. Tema haridus piirduski lõpuks hämaratest allikatest valimatult kokkuloetuga. Tõus võimule ja poliitilise tegevuse algus Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida. Ta läks tagasi oma rügemendi kasarmusse Münchenis ning taotles esialgu ainult seda, et teda ei demobiliseeritaks
saada õpilasi. Et haridustööd mõisnikkude poolt ära ei keelataks, püüdis Forselius leida kuningalt oma tööle toetust. Abi saamiseks pöördus Forselius 1686. aasta sügisel Rootsi kuninga poole. Ta võttis kaasa kaks oma andekamat õpilast Ignatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüri ja viis nad kuningas Karl XI ette Stockholmi. Poisid oskasid kuningakojas vastata kõigile keerukatele küsimustele. Kuningas jäi õpetaja ja õpilaste saavutustega rahule ning kinkis kummalegi poisile kuldraha. 1688. aastal sõitis Forselius taas Stockholmi, kus ta määrati Eesti ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks ning talle anti luba koolide asutamiseks kõikjal, kus tarvis. Tagasiteel hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Luteri usk Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Luteri kiriku jaoks omas tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde
PROBLEEMSITUATSIOON 11-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriosakonda. Laps on veendumise, et keegi teda ei salli, Nii näiteks olevat koolis õpetajatega läbisaamine halb ja klassikaaslased narrivad teda. Poiss leiab, et ta ongi teistest halvem ja seetõttu põlastusväärne laps. Osakonnas viibimisejooksul on täheldatav poisi püsimatus mitmesugustes mängudes ja tegevustes, eriti keskendumist ja paigalpüsimist nõudvates lauamängudes. Poisile meeldivad väga liikumist ja jooksmist eeldavad mängud. Kui poiss kogeb mängudes ebaedu, võib ta ägestuda ja loopida mänguasju ja muid esemeid hoolimata tagajärgedest. PROBLEEMSITUATSIOONI ARUTLUS Antud probleemi kirjelduses leidub viiteid aktiivsus-ja tähelepanuhäiretele. Probleemsituatsioonis leiduvateks sümptomiteks on madal enesehinnang, häirunud sotsiaalsed suhted, keskendumisraskused, raskused paigal püsimisega, tahab palju liikuda, ägestumine ning hoolimatus tagajärgedest.
vihata ja kiruda, see otsekui lükkaks edasi ja kergendaks. Inge Purre oli noor tütarlaps, kes elas vanematega Türisalu rannikul. Kui tuli aeg mõelda kodu hülgamisele, siis ta vanemad ei olnud valmis kodust lahkuma. Inge võttis endaga kaasa Peeter Roodus, kes oli omamoodi kosjaliseks Ingele. Vanemad jäid kodu kaitsma. Inge oli ka omamoodi kaval neiu, merel olles lõi laine paadi kõikuma ja Inge kasutas seda olukorda ära, et Peetrilt esimene kallistus saada, poisile jättis mulje nagu oleks lainetus Inge ta sülle visanud ent tegelikult viskus Inge meelega ta käte vahele. Peeter aga pidas Inge kiindumust ja soovi ta kätt hoida tänulikkustundeks pääsemise pärast. Paadi järgmine reisija oli vanake Nänu Vare, kes jättis rannale maha enda pere ja paati võttis kaasa enda nuku Maie. Ta oli paadis ainus rõõmsameelne inimene, kes oli ülimalt rõõmus pääsemise üle. Paadis oli ka Anni Maide, kelle mees, Eduard Maide, oli kangelasena võideldes surnud
Viimaks arenes poiss nii palju, et õe õpetamistest jäi väheks ja vend Theodor võttis asja uuesti üle. Kolme aastaga tegi Artur suuri edusamme ja võis lõpuks mängida rasket Verdi ooperit „Maskiballi“ teemale. Samal ajal alustas nende õde Ludmilla aktiivset tegelemist laulmisega. Theodor Lemba määrati Peterburi Konservatooriumis uue professori Carl van Arcki juurde ja ta otsustas professorile ka oma väikevenda tutvustada. Peale Arturi mänguoskuse kuulmist oli Carl van Arck nõus poisile tasuta klaveritunde andma, kuigi professor tegelikult ei õpetanud nooremat astet. Sellest algaski Artur Lemba teekond edule ja kuulsusele Peterburis. Artur Lemba – Peterburi periood Peterburi Konservatooriumi direktor lubas 14. aastasel Artur Lembal teha sisseastumiskatsed ja peale nende sooritamist alustada õpinguid Carl van Arcki klaveriklassis. Professor oli väga nõudlik ja esimene õppeaasta kujunes Arturi jaoks väga raskeks. Nõuti väga palju tehnikat ja seda veel rangete
õppima jätma. 1854. aastal lõpetas J. Hurt hiilgavalt kreiskooli. Oetteli arvates pidi andekas noormees õpinguid jätkama kindlasti ka gümnaasiumis. Suurte raskustega õnnestus tal veenda ka rahapuuduses vaevlevat Jokobi isa. 1855. aasta astus Jakob Hurt Tartu gümnaasiumi, mille 1858. aasta detsembris cum laude lõpetas. Hariduse omandamine sai võimalikuks tänu Oetteli toetusele, kes andis poisile peavarju, organiseeris talle tasuta lõunad ja stipendiumi, millele J. Hurt eratundidega lisa teenis. Gümnaasiumi perioodil konkretiseerusid ka J. Hurda huvialad- keeleteadus ning selle raames eesti rahvaluule. Suurt mõju avaldas Hurdale eriti Kreutzwaldi "Kalevipoeg". 1859. aasta jaanuaris astus ametivõimude poolt "täiesti varanduseta isikuks" tunnistatud Hurt Tartu ülikooli. Kui algu plaanis Hurt õppima minna keeleteadust, siis isa ja
Kui Johann oli sirgunud 9-aastaseks, kerkis päevakorda küsimus, mis temast edaspidi saab. Kuna kodus oli tööjõudu küllaldaselt ja poiss tundus vanematele vaimselt võimekana, otsustati ta esialgu saata Viljandisse vanema venna juurde, kes töötas tislerisellina. Meistri loaga sai ta eluasemeks nurgakese töötoas, kus vend õpetas talle pisut saksa keelt ja arvutamist, millele paari kuu pärast järgnes õppeaeg linna algkoolis. Uus võõras ümbrus pakkus poisile palju huvi, kasvatas teatavat iseseisvust ja õpetas elule arvustavalt vaatama. Õppeaeg algkoolis jäi aga lühikeseks, sest varsti suri kooli ainuke õpetaja, aga uut tema asemele niipea ie leitud. Alles järgmisel sügisel võis ta isa ja venna ühisel hoolitsusel alustatud õppimist jätkata, seekord juba kreiskoolis (maakonnakoolis). Siin aga toimus õppetöö täielikult saksa keeles, mis tegi poisile suuri raskusi, kuigi ta oli igati virk ja hoolas
Kui Johann oli sirgunud 9-aastaseks, kerkis päevakorda küsimus, mis temast edaspidi saab. Kuna kodus oli tööjõudu küllaldaselt ja poiss tundus vanematele vaimselt võimekana, otsustati ta esialgu saata Viljandisse vanema venna juurde, kes töötas tislerisellina. Meistri loaga sai ta eluasemeks nurgakese töötoas, kus vend õpetas talle pisut saksa keelt ja arvutamist, millele paari kuu pärast järgnes õppeaeg linna algkoolis. Uus võõras ümbrus pakkus poisile palju huvi, kasvatas teatavat iseseisvust ja õpetas elule arvustavalt vaatama. Õppeaeg algkoolis jäi aga lühikeseks, sest varsti suri kooli ainuke õpetaja, aga uut tema asemele niipea ie leitud. Alles järgmisel sügisel võis ta isa ja venna ühisel hoolitsusel alustatud õppimist jätkata, seekord juba kreiskoolis (maakonnakoolis). Siin aga toimus õppetöö täielikult saksa keeles, mis tegi poisile suuri raskusi, kuigi ta oli igati virk ja hoolas
(nt.Maja on sellist värvi,missugust sa ei oskaks ettegi kujutada.)*Sidendid kes ja mis viitavad olendile või esemele,milline ja missugune eseme või olendi omadustele.Hea ei ole ka kasutada sidendite kes ja mis mitmuse vorme.(nt.Mehed kellele ta lootis)*Tavaliselt paigutuvad küsisõnaga algavad osalaused otse oma põhisõna järel,põhisõnaga liiga lahku viidud kõrvallause on viga.(nt.Sellele poisile,kes seal laulab,meeldib rokk.)*Põimlauses eraldatakse pealause kõrvallausest alati koma(de)ga. (nt.Johannes,kes ootas peatuses,nägi bussi tulemas)*Omastavas käändes täiendi järele täiendlauset aga panna ei saa.(nt.See on sellise inimese arvamus,kellel pole asjast aimugi.)*Kõrvallause tuleb pealausest eraldada komaga ka siis kui pealause jätkub sidesõnadega:ja,ning,ega,või.Kuisamad sidesõnad alustavad kõrvallausega rinnastatud lauset siis koma ei panda
Karu oli haldja vana sõber. Metsa tagant hakkas kostma kõige julgema ja kurjema Hundi Susi Suure hulgumist. Susi Suur oli Rohelise Laane (selle metsa) valitseja, keda kõik kartsid. Pekka puges kivi taha peitu, teised jäid aga keset aasa seisma. Susi jõudis siis ka sinna ja hakkas metsaelanikega rääkima. Korraga märkas Susi Pekkat. Susi ehmatas nii ära, et ei saanud enam sõnagi suust, sest hundid kardavad inimesi. Susi saatsis oma valvurid poisile kallale karjudes ise: ,,Võtke ta kinni! Võtke ta kinni!" Seni kuini osad valvurid Pekkat taga ajasid, võtsid teised kinni metsaelanikud, kes seal lagendikul olid ja viisid nad Susi Suure lossi juurde vangikongidesse. Susi Suur jäi lossi juures oleva lava peale tooli magma. Kui Susi Suur magas, oli Pekka jõudnud ühe puu all lebava hundi kasuka endale selga ajada ja hiilida vangide ja Susi juurde valvama. Pekka meelitas tema kõrval seisva
Ronald Reagan sündis 6. veebruaril 1911. aastal Tampicos Illinoisi osariigis. Tema vanemad olid äriteenijad. Juba varases nooruses hakkas Ronaldit huvitama näitemängud, kuna tema ema Nelli Reagan armastas teatrit ja oli harrastusnäitlejatar. Igale poisile kohaselt meeldis Ronaldile ka kalapüük, ujumine ja jalgpall. 1928. aastal astus 17 aastane Ronald Eureka kolledzi, väiksesse kooli oma kodu lähedal. Kolledzis ei hiilanud noormees oma teadmistega, aga selle eest oli ta väga töökas ja korjas raha erinevate töödega. Ülikooliaastael tegeles Ronald aktiivselt spordiga ja samuti oli ta ka üliõpilaskogu president. Ronald Reagan on proovinud kätt ka spordikommetaatorina, pärast seda pakkus ta sõber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
