Snilind Enne haldja saabumist olid lapsed jäginud rikkaste laste jõulupidu ning mänginud kookide söömist ja tundnud rõõmu sellest, kuidas teised lapsed pidutsevad. Ise olid nad vaesed ning vanematel polnud raha, et lastele kinke osta. Haldjas andis poisile kübara, mis võimaldas näha kõikide asjade sisemusse. Poiss pidi õppima rõõmu tundma lihtsatest asjadest, mis ümbritsevad teda iga päev. Kui poiss oli kübara pähe pannud, muutus vana haldjas imekauniks printsessiks ja maja seinad läbipaistvateks kalliskivideks. Nüüd nägi poiss sisemist ilu, nägi haldja hinge välimust ja oma armsa kodu seinad ja mööbel tundusid kaunitena. Ka esemed saavutasid elusa kuju.
LUDVIG VAN BEETHOVEN Beethoveni elu ja loomingu motoks oli: “Läbi võitluse võidule”. Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus aja eetilised ideed. Just helilooja pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuse löögi ületamiseks. 7. mail 1824. aastal mängiti esimest korda Beethoveni 9. sümfooniat. L. van Beethoveni tervitati sümfoonia lõpus viiekordse rõõmuhõiskega. (“Inimesed teevad ise oma saatust.”) K: Avamäng “Egmont” Beethoven sündis Bonis õukonnamuusiku perekonnas seitsmest lapsest teisena. 4aastaselt algavad muusika õpingud. Tema mentoriks oli Christian Gottlob Neefe, kes andis poisile klavessiini, vioola ja oreli tunde. 14aastaselt asus Beethoven oma esimesele iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. Kuid helilooja unistas hoopis õpingute jätkamist W. A. Mozarti ju...
sünniriigis- Inglismaal. Poiss läks käis seal koolis, ning kui saabus viimane õppeveerand otsustas vanaema sõita suvevaheajaks Norrasse. Ta ostis pileti laevale mis sõidab Newcastlest Oslosse, kuid 3 nädalat enne suvevaheaja algust juhtus jäi vanaema kopsupõletiku ja reis pidi ära jääma. Ta sai küll terveks, kuid arst keelas tal nii pikka reisi ette võtta ja nad läksid hoopis Inglismaa lõunaranniku hotelli ,,Vapustav". Teel sinna kinkis vanaema poisile kaks väikest valget hiirt, kes talle seltsi pakuksid. Poiss pani neile nimeks William ja Mary ning hakkas neile trikke õpetama. Järgmisel hommikul leidis üks toatüdruk poisi toast hiired ja rääkis sellest hotelli juhatajale. Nad said kokkuleppele, et poiss võib hiiri õpetada, kuid ta peab seda tegema puuris. Kuid hiiri ei saa õpetada puuris, pidi poiss otsima hotellis mõne koha, kust teda ei leitaks. Ta leidis hotellis suure tühja saali, mille taganurgas oli üks sirm
Ainult Margus oli see, kes norutas ja nukrutses. Kui Tiina talle teist võimalust pakkuma tuli, hoidis teda tagasi vaid perekond ja nii kadus tüdruk viieks aastaks. Lõpuks vanemate sunnil Mari ja Margus abiellusid, kui järeltulijaid neil ei olnud. Margus ei suutnud Tiinat unustada. Kui viimane taaskord nende õuele ilmus, oli väljas pime ja värske peremees Margus tulistas Tiinat ning ta suri. Mari õnn Margusega koos olla sai Tiinale saatuslikuks ning õnnetuseks poisile, kes selle naisega oma ülejäänud elu veetma pidi. Tänapäeval on asjalood muutunud. Mitte, et sääraseid armukolmnurki ei tekiks, aga nüüd ei sõimata üksteist libahuntideks ega nõidadeks, vaid saadetakse korda üsna alatuid tegusid. Suurel uhkel tehnoajastul nuhitakse armastatu kaaslase järgi, saadetakse ähvarduskirju, aetakse liikvele kuulujutte ja kõike muud säärast. Ekstreemsematel juhtudel kiputakse isegi teineteise elude kallale.
2. Tegelassuhted: Holden Phoebe: Holden ja Phoebe olid õde ja vend, kes pole üksteist ammu enam näinud kuna Holden käis internaatkoolis. Phoebe oli pahane venna otsuste üle ja püüdis teda aidata. Holden oli teismeealine poiss, kes tahtis proovida ja kogeda kõike mis elul pakkuda on kui see tõid vaid pahandust. Phoebe oli hea kuulaja, kellele Holden sai kõik ära rääkida. Holden hr Spencer: Ajalooõpetaja, ainukene kes Holdenit kaitses. Spencer tegi poisile märkusi, võtku ennast kokku ja tehku eksamid ära, elu on mäng, mida peab oskama mängida. Holden tegi näo nagu ta saaks aru ja võtaks sellest õppust kuid siiski läks kõik allamäge. Holden Sally: Sally oli poisi tüdruksõber. Holden oli väga muutliku meelega, kord kui kirg oli suur siis Sally oli tema oma ja kordadel kui nägi talle huvipakkuvaid naisisiksusi oli Sally talle kui tühikoht. Noortel tekib konflikt sest tüdruk ei ole nõus Holdeniga ära
Kui robot oli kuivanud, läks jaanus uuesti kõnnittele leiutist sõidutama. Ta proovis sõita aeglaselt ja kiiresti, paremale ja vasakule. Ta oli väga rõõmus oma õnnestumise üle. Ta ei märganudki, et seni, kui ta puldiga siia ja sinna liikus, ilums tema kõrvale veel lapsi, kes Jaanuse leiutist vaatama olid tulnud. Need olid naabrermajadest lapsed. Kõik tahtsin robotit juhtida. Kuigi Jaanus oli üksik laps peres, ei olnud ta kade. Jaanus andis kordamööda mõlemile poisile proovida, kuid palus olla ettevaatlik, kuna see oli alles valminud robot ning ta ei teadnud, kui vastupidav see on. Lõpuks hakkaski üks ratas roboti all logisema. Rohelise särgiga, Jaanusest natuke lühem poiss, pakkus end appi roboti ratast parandama. Ta tutvustas ennast ja ütles, et tema nimi on Rein ning nii said poisid sõpradeks. Jaanus küsis vanaisalt luba naabripoissi garaazi endaga koos meisterdama ja vanaisa ei olnud selle vastu, sest ta tundis Reinu vanavanemaid. Jaanus ja rein
Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada . Wolfgang polnud veel kuueaastane, kui ta hakkas juba ise muusikat komponeerima, ehkki ei osanud seda veel noodikirja panna. Juba kuueaastase poisikesena viidi Mozart Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidugi teadmatult poisile endale ja kõigile juuresviibinuilegi- toimus otsekui mingi kahevõitlus väikese kuuleka poisikese ja imperaatori vahel . Seistes otse klavessiini kõrval, andis valitseja lapsele ühe raske ülesande teise järel . Väike Wolfgang tuli kõigega hiilgavalt toime. Oma esimese tellitud täiemõõdulise ooperi " La finta semplice" kirjutas Mozart kaheteistaastasena. Ooper kirjutati Viini õukonnateatri tellimusel, kui see jäi
Tüdruku ema ei olnud kellelegi rääkinud kunagi saadud pojast ning viimane pidas oma vanemateks neid, kes ta üles olid kasvatanud. Juhuse tõttu aga sattusid õde ja vend kokku. Oidipus oli üks nendest, kes ei teadnud oma päritolu. Mees pidas enda vanemateks neid, kes olid ta oma järeltulijana üles kasvatanud. Noorukieas sai peategelane juhuslikult teada, et ta on tegelikult kasulaps. Mures läks ta Delfi oraakli juurde, kes samuti rääkis ära ainult osa tõest ning ennustas poisile seda, et too tapab oma isa ja naitub emaga. Arvates, et Polybos ja Merope on tema vanemad, põgenes Oidipus Korinthoselt, et ennustus täide ei läheks. Rännates sattus ta kokku reisiva salgaga ning tekkinud konflikti käigus tappis mees vihahoos võõrad, kelle hulgas oli ka ta lihane isa Laios. Hiljem päästis peategelane Teeba linna Sfinksi käest. Tasuks anti talle kuningatiitel ja naiseks lesestunud Iokaste. Kui aga linnas pääses valla katk, tuli
Miks kapten Hull oli nii hull. Ning, miks Negorol selline vimm Dick Sandi vastu oli. Mind pani mõtlema see, et kas tõesti toodi Aafrikast välja nii palju orjasid. Ning kus kasutatakse ära 560 tuhat orja. Kui ühe orja hind oli nii kõrge nagu ta oli, miks juba kõik ei läinud niisama ja ei võtnud sealt pihu täis neegreid kaasa. Tõin kõik oma küsimused juba eelnevates punkitdes ära. Soovtitan seda raamatut, sest see oli huvitav. Vähemalt poisile. Ei usu, et see igale tüdrukule meeldiks. Raamatus oli põnevust, see oli huvitav, õpetlik ja pani mõtlema. Kaur Kirikall 7a
Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Hea sadam" orb Julius saab omale uue kodu mereäärses kalurikülas Taavi juures. Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul põgeneb ta venna juurde. Lisaks õele toob Julius Tallinnast ka oma isa. Noorele poisile jääb silma naabertalu vanim tütar Sessi, neiu ema aga keelab noorte suhte ära. Julius otsustab lahkuda rannast, läheb liinilaevalt tööle. Laeva väljumise viimasel hektel mõtleb ümber ja naaseb isa, õe ja Sessi juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel. Väiklasest virinast loobumine, ollakse valmis naabreid alati aitama. ,,Läänemere isandad" romaan, mis räägib kuidas 1187
oma mured alkoholipudelitesse. Doktor Rieux püüdis end iga patsiendi juures täiesti külmaks jääda ning mitte välja näidata oma tundeid ning hirmu. Enamus patsiendi lähedasi ning patsiente arvasid, et arstid on külmad jõhkardid. Kui nad pidid kellegi perekonnaliikme karantiini kaasa viima, kus ta arvatavasti suri, ei olnud keegi ükskõikne, arstid tundsid neile tegelikult kaasa. Isegi Rieux murdus korra, kui pidi nägema kuidas väike süütu poiss piinles mitu tundi. Poisile süstiti Casteli seerumit, kuid see ei mõjunud, vaid pikendas tema piinasid. Arst lihtsalt ei suutnud kogu seda õudust pealt vaadata ning läks ruumist välja. Keskendutakse ka Ramberti põgenemisplaanile, ta tahab meeleheitlikult pääseda oma naise juurde, kes oli Pariisi jäänud. Selleks pidi aga tohutult vaeva nägema, pisut kahtlaseid liine pidi tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii
muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal silmavad nad trennis uut liiget. See on tüdruk nimega Laura Robin. Morgan üritab temaga kohe esimeses trennis tutvust teha, kuid noor tüdruk on nagu siil, kes oma okastega poisile kallale tormab. Seega saab Morgan temalt ainult mõned ükskõiksed sõnad ja ei muud midagi. Kuid esimesel koolipäeval tabab 16 aastast Morganit üllatus. Tema kõrvale on istunud too Laura ja eks see muudab neid ka lähedastemaks. Lisaks sellele palub Spartacus Morganil ühe ümbriku mingitele kahtlastele sellidele ära viia, sest tal endal ei ole väidetavalt aega. Poiss on muidugi nõus enda venda aitama, kuid pargis tabab teda üllatus
ruumis käis. Ta laskis pea kätele ja mõtles, et Maali, arvab, et ta on hoolimatu ja tüdruk ei mõista, kuidas ta teda armastab. Siis aga pani Maali käe läbi trellide ta sassis juustele ja ütles poisi nime. Kusta jahmus ning esimesel hetkel ei osanud kumbki midagi öelda. Siis aga nad vestlesid teineteisega ja Kusta proovis veel end sisse küsida, kui Maali vastas ei. Maali hakkas nutma ja kurtis poisile oma elu, vanust ja kõiki teisi poisse. Siis Maali tunnistas, et ta tahab, et Kusta ta ära võtaks, et neil oleks lapsed, poja nimeks saaks Kusti ning tütar. Lõpuks võttis Maali ukselt riivi ja ta tahtis koos poisiga koju minna. Teel oli poisil külm ning tüdruk kutsus ta oma suurrätiku alla. Türduk tundis poisi värisevat külge oma puusa vastys. Ta mõtles sellele, mis juhtuks kui Kusta ta ära võtaks. Kui nad
Tõenäoliselt ei oleks mingisugusest õpetusest palju kasugi olnud. Loomulikult on raamatusse sisse kirjutada midagi palju lihtsam kui elus seda teha. Teosesse oleks võinud autor kirja panna ,,kuldse reegli", kuidas oma tunnetest rääkida, kuid reaalselt sellist reeglit vist paika panna ei saa. Üks sõber küsis kunagi mu käest nõu, kuidas oma tüdrukule selgeks teha, et ta ainult teda armastab. Vastasin poisile, et mina ei saa talle sellist asja öelda: ta peab ise enda sisse vaatama ja selle viisi leidma. Paar nädalat hiljem ütles noormees mulle, et sai sellega hakkama. Paljud kardavad oma tundeid välja näidata hirmu ees, mida teised neist arvama hakkavad. Inimesed on ju väga maiad kritiseerima, kuigi tihtipeale ei pruugi nad kogu loost mitte midagi teada. Tihti võib aga tunnetest rääkimata jätmine endaga kaasa tuua päris kurvad tagajärjed. Oleks siis ju
filmi nimega ,,Twilight: The New Moon" , kus põimuvad mitme erineva rassi esindajate suhted. · Suhted üldiselt. Filmi peategelane Bella Swan on pilgeni armunud vampiiri nimega Edward Cullen, kelle pere on samuti vereimejatest koosnev, filmis kutsutakse neid veel ka kahvanägudeks. Peale vereimejate eksisteerib filmis kiljuutide hõimu nime kandev grupp, kes on mütoloogias tuntud kui libahundid. Kuna kljuutide hõimust pärit poisile nimega Jacob Black, kes on muide ka peategelase lapsepõlvesõber, meeldib kohutavalt Bella, siis tekib vampiiride ja libahuntide vahel konkurents. Konkurents, mis kehtib juba aegade algusest peale ning mistõttu on paika pandud kindlad piirid ja ära jaotatud maaalad, et eraldada kahte suurt kiskjate rühma teineteisest. Pärast Bella kaunikesti kehvalt lõppenud 18. sünnipäevapidu lahkub tema armastatu Edward Cullen koos perega Forksist, et hoida
KOOL ANNAB, KOOL VÕTAB On esimene september. Ema saadab oma väikest poega, kes alles lasteaia lõpetanud, kooli. Koolijütsil välguvad peas aga mitmed mõtted mis nüüd saama hakkab? Millised on ta uued õpetajad, klassikaaslased või klassiruum? Ta ootab kannatamatult, mil ulatatakse kätte uhiuus trükilõhnaline aabits ning hetke, mil ta seda huviga juba sirvida saaks. Tegelikkuses on see poisile kui uus eluetapp, mida ta veel mõista ei pruugi. Kooliga käsikäes kujuneb inimese maailmavaade ning avastatakse enda jaoks tulevikuperspektiivid, mille poole edasises elus püüelda. Kool arendab mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga asjadest aru saama, kuid samas võib kool anda pahaaimamatult ka vastupidist. Kogu protsess, mis toimub koolis, meie haridussüsteemis, võib väga kergelt piirata laste andeid ja omaloomingulisust. Nimelt algklasside
MÕTLEMAPANEV/INTRIGEERIV NÄIDE Francie ei uskunud, et ta sõber ta maha võiks jätta: "Kurat võtaks!" ütlesin ma, "Joe ja maha jätnud! Kuidas kurat võtaks sai Joe mind maha jätta!" (lk. 153) Peategelane süüdistas kõigest proua Nugentit: "Te olete kahe halva asjaga hakkama saanud proua Nugent. Te sundisite mind mu ema maha jätma ja te võtsite Joe minult ära" (lk.182) Francie ei kartnud ka surma: "Kas mind puuakse üles? Ma loodan et mind puuakse üles." Seersant vaatas poisile otsa ja ütles: "Kahju küll Francie aga enam ei pooda kedagi." "Enam ei pooda kedagi?" küsis Francie, "Kuradi kurat! Kuhu me niimoodi jõuame!" (lk. 198) LEMMIKTEGELANE Francie Brady Noor koolipoiss Krutskeid täis, võis käituda ka väga jõhkralt Samas armastas oma vanemaid Francie ei reetnud oma sõpra, ka siis, kui Joe oli ta reetnud Kogu raamatu sisu käis peategelase ümber ja rääkis tema keerulisest ja raskest elust Kahjuks sai lõpuks väga jubeda teoga hakkama
Seksuaalsuse tähendusest Teadlased väidavad, et inimene kulgeb läbi elu n.ö. „seksuaalsuse astmetel”, astudes sünnihetkel esimesele astmele. Eristatakse: bioloogilist ulatuvust – seksuaalsed reaktsioonid, muutused füüsilises välimuses jm, psüühilist ulatuvust – mina- pildi käsitus, oma tunnete väljendamine, väljendusoskus, teadmine, et mõned sõnad on rumalad, mis on sobiv poisile, mis tüdrukule, eetiline ulatuvus- väärtushinnangud, truudus, moraal, kultuuriline ulatuvus- inimeste omavaheline suhtlemine (pere, sõbrad, naabrid, lasteaed, kool, reklaam, informatsioon, traditsioonid jm.). Küsitlustest selgub, et lapsevanemad peavad oluliseks isiklikku eeskuju meheks ja naiseks kasvamisel. Mainiti, et oluline on arusaam, et mehed ja naised on võrdsed. Seega teadvustavad lapsevanemad, et
Paul Raud Paul Raud (sünninimi Paulus Raud; 23. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru- Jaagupi kihelkond – 22. november 1930 Tallinn) oli eesti kunstnik. Sündis kunstnik Kristjan Raua noorema kaksikvennana Viru- Jaagupis põlises talupoja perekonnas. Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia h...
gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raili kodukohaks on pisikene küla, kus tavaliselt midagi uut ega põnevat ei toimu ning kõik teavad kõigist kõike ja ühtki saladust kellegil teiste ees pole. Kõik muutub, kui uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi – Marcus ja Roomet. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse, kes on tõeline naistemees, kuid seda neiu ei tea. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ning ei möödu palju aega, kui nad juba käivad. Tänu poisile halvenevad tüdruku hinded koolis ning ka korvpalli trennis ei lähe tal enam kuigi hästi. Peagi saab neiu Marcuse kohta teada saladusi, mida poiss talle ise ei räägi, vaid ta kuuleb neid küla pealt. Kui Raili poisiga tülitseb, siis alati ilmub ei kuskilt välja Roomet, kes kuulab neiut ning lohutab teda. Tänu Roometile saab Raili teada, kes Marcus tegelikult on. Ta saab teada, et poisid on varem üksteist tundnud ning Roomet jäi seitsmendas klassis
toas. Aknast nägi poiss parki ja oliivisaluga orgu, samuti lennuvälja. Timmil oli lossis palju vaba aega. Ta veetis pool päeva oma toas ja peamiselt proovis välja mõelda viise, kuidas tagasi võita kaotatud naeru. Poisi toas oli ka telefon, mida ta sai väljaspool lossi elavate inimestega rääkimiseks kasutada vaid ühel korral lühikest aega, kuna Taruk katkestas Timmi kõne härra Rickertiga. Too kõne andis aga kurvale poisile lootust, et vanad sõbrad pole teda unustanud ja aitavad tal naeru tagasi võita. Igal hommikul kell kaheksa äratas teener Timmi. Pärast pesemist ja riietumist tõi teener hommikusöögi. Õhtupoolikul meeldis Timmile lugeda, kuna tema toas oli väike saksakeelne raamatukogu. Üldiselt oli poisil lossis üsna igav ja tihti mõtles ta kaotatud naeru pärast kurbi mõtteid. Samas sai ta nüüd elada luksuslikku ja rikast elu, millest ta mõni aeg tagasi vaid unistada võis.
Pildid raamatust Poisi isa matused Ühel päeval kui Timmi isa ehitusel oli kukkus talle kivi pähe ja ta suri. Pühapäeval oli poisi isa matused. Poiss jooksis matustelt ära hipodroomile,et hobuseid vaadata. Ta leidis maast raha ja ta vedas selle peale kihla. Ta võitis aga talt varastati raha ära. Kuid üks mees ruudulises (Taruk) nägi seda pealt ja andis talle uuesti raha,et poiss saaks taaskord hihla vedada. Samuti varastati ka see raha. Poisile anti ka kolmas kord raha aga seekord seda ära ei varastatud. Timmi elu muutev leping Ühel pühapäeval kui Timm hipodroomile läks kohtas ta taas meest ruudulises. Mees soovis teha Timmiga lepingu,et poiss võidab kõik kihleveod. Vastutasuks tahtis mees aga Timmi naeru. Timm oli nõus,kuna ta arvas et tal seda naeru vaja ei ole,sest ta isa on surnud. Timm kirjutaski lepingule alla ja ta läks kohe õnne proovima.
naeruväärne. Kuid ka tema oli omakasu peal väljas. Ta tahtis vaid lohutust oma pingelisele elustiilile. Barbara tahtis Shebalt armastust, mida Sheba talle pakkuda ei soovinud, kuid pidi tegema seda, mis Barbara palub, et mitte teha oma perele haiget. Kogu see asi on väär aga kohuse eetikas. Barbara poleks tohtinud vaikida, see oli seadusevastane ja mängis tegelikult kõigi tunnetega. Pealegi kui see asi välja tuli jäi Barbara süüst puhtaks. Kogu süü läks algul sellele poisile, kes tegelikult poleks iial seda saladust paljastanud. Barbara oli õel ja kohuse eetikas täiesti väär. Ta vaikis, ta manipuleeris- ta polnud tõeline sõbranna tegelikult. Tõeline sõbranna oleks pidanud olema nõustaja,abivalmis ning mitte käima pinda ja käituma nii nagu seda tegi paraku Barbara. Kui ta oleks lihtsalt vaikinud sest, et on truu sõbranna siis ta poleks manipuleerinud ja Sheba elu raskemaks teinud. Aga temas voolas tohutu armastus ja
A. I TEATEVÕISTLUS Vahendid:2 kurikat, 2 kastikest, võimlemismatt, stardipostid Stardis on tüdrukud ühel pool korvpalli otsajoone taga , poisid teiselpool. Raja keskel on võimlemismatt, mõlemal võrkpalli ründejoonel kastikesed. Alustab tüdruk, jookseb esimesel ründejoonel asuva kastini, võtab sealt kurika ja viib teise kasti, tulles tagasi sooritab matil tireli ette ja võtab kastist teise kurika ning viib selle ka teise kasti, jookseb edasi annab ümber pöördeposti teate edasi poisile, kes sooritab sama tegevuse vastupidises suunas. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: 1kg topispall, 2 kastikest, tunnel(~ 4 m pikk), saalibändikepp, klots (4x4x4 cm), pöördetähis Võistleja läheb vähikõnniga jalad ees ja topispall kõhu peal 5m kaugusel oleva kastini, puudutab jalaga kasti, tõuseb ja asetab palli kasti, läheb käpuli 6m kaugusel asuva tunnelini, poeb läbi tunneli, jookseb enne võrkpalliväljaku otsajoont oleva kastini, võtab sealt saalibändikepi ja klotsi,
Mulle meedis selle raamatu juures see kuidas ta suhtus viksematesse lastesse ja oma esse . See oli kiiduvrt. Aga ldiselt on see raamat positiivne , sest on ka hullemaid. 8.) Holden Caugfield. Ta oli 16 aastane poiss , kes on juba vlja visatud neljast koolist . Tal on kigest ja kigist tdimus ees. Ta tahaks ra kuhugi kus on vaikne ja kus pole vanemaid inimesi koguaeg rkimas om aust , rahast jne. Samas ta peaks olema rahul sellega mis tal on . Tal on rikkad vanemad , kes ostavad poisile kike mis ta tahab . Tal on de kellega ta saab vga hsti lbi. Ta on intelligentne ja kui ta viistiks ppida , saaks ta ka hid hindeid. Ta on suurt kasvu ja neb hea vlja , pole vinne. Sellegipoolest on ta masendunud noormees. Kui ta Pencly koolist vlja visati , lheb ta New Yorki hulkuma . Kohtab seal vanu spru kes temast ra tlevad , sest ta ajab imelikku juttu . Nt. ta eelistab autole hobust , sest "hobuses on vhemalt midagi imelikku".
Renatus Cartesius sündis 31. märtsil 1596.aastal Touraine´i provintsis La Haye linnas rikka aadliku perekonnas. Rene teisel eluaastal suri ta ema, kuid tänu tublile imetajale kosus väike tervislikult väga nõrk Rene kiiresti ja jäi ellu. Descartes´i vaimuanded avaldusid juba varakult ja isa saatis oma kaheksa-aastase poja just alles mõne aja eest Henri IV poolt La Fléche.is asutatud jesuiitidekooli. Koolis said Rene õpetajateks jesuiidid, kes olid ta tulevased verivanelased. Poisile ei meeldinud koolis õppida. Kool kus Descartes käis, sai ta põhjaliku ja mitmekülgse hariduse (keeled, matemaatika, filosoofia, teoloogia). Rene´st saigi prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Tema arvates sarnaneski filosoofia puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. 1618
Käisime ka majandites marju korjamas. Nõnda kestis see kõik suved kuni kolmeteistkümmnenda eluaastani eht Tallinnasse kooli minekuni välja. Midagi need töösuved Erkis siiski kujundasid. Spordiinternaatkooli päevil olime suviti Paunkülas laagris.Seal järgnes meile alati pärast hommikust rivistust töö , oli see siis heinategu ,koristamine, või miski muu. Erkil ei olnud töötegemise vastu kunagi midagi. Treener Rein Sokk ollagi siis vaadanud, et kui poisile töötegimine istub , ju ta vitsib edasbidi ka trenni teha. Jäägu pealegi kooli edasi,üks nõrguke suure kooli ees või taga. Millised olid Erki Noole lapsepõlve mängud?Tema lemmikmäng oli "leka"ehk põhjaeesti keeles"kull".Erkile meeldis ka "mädamuna"seega jooksumänge.Kuuendas klassis moodustasid nad jalkpallimeeskonna,nad võitsid koguni kaheksandat klassi.Nad tegid ka kaasa vabariiklikus võistlussarjas "nahkpall".Erki mängis alati keskründaja kohal.
Vaid hetkeks ristusid me teed. Sul oli aga vaid tulla ja minna. Kuid alatiseks meelde jääb see. Kui pildi kohta öeldakse, et see ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis selle luuletuse kohta võiks öelda, et see ütleb rohkem kui pilt seda teha suudaks. Kuid kõige liigutavamaks osaks raamatus jääb minule ikkagi kiri, mille tüdruk kirjutas poisile, kui tema surmast oli möödas 10 aastat. See kiri on lehekülgedel 196 ja 197. Sellest kirjast meeldib mulle kõige enam selline koht: ,,Minu ja kellegi teise vahel ei saa tulla sellist asja nagu minul ka Sinul. See on võimatu! Ilma sinuta olen ma lihtsalt poolik." Kindlasti on neid noori, kes tunnevad täpselt samamoodi end. Mina samastasin ennast selle lausega kohe kindlasti, sest kui seda kirja lugesin, siis seda lauset pidin ma vähemalt kümme korda lugema, et suudaksin mõista selle
Taustamuusika läheb kokku väga hästi teemaga, kuulsus, kes seal reklaamis esineb on Markko Märtin. (Swedbanki reklaam) Mitte meeldivad. 1. Poiss on lõbustuspargis, istub atraktsiooni, järksu ilmub tema selja taha istuma Mõmmi Barni, kes teeb ettepaneku minna oma elukohta vaatama, lendavad selle atraktsiooniga Barni juurde, seal on piima jõgi, shokolaadi mäed, moos jne. Lendavad välja koopast, ning siis saab kütus otsa, siis ilmub ema sinna ja annab poisile Barni maiustuse. See reklaam peaks töötama hästi väikelaste juures, sest seal on maiustus põhikohal ja mõmmi, kes seda reklaamib. Värvused ja muusika on just täpselt valitud selline, mis kutsub vaatama lapsi. Paremaks saaks seda teha, nii, et kui laps on lõbustuspargis, siis ta järsku ei lendaks sellega kuhugi minema. (Barni maiustuse reklaam) 2. Pereema on kodust läinud ning isa koos lastega plaanivad ema üllatuseks toitu valmistada
Minategelane varastab Andrease identiteedi Elina ja peategelane lepivad ära ning kolivad Stocholmi, kus nad koos õnnelikuks saavad Sisukokkuvõte Minategelane on tore ja ettevõtlik poiss, kes õpib ülikoolis ja tegeleb selle kõrvalt ka tööga. Ta on kilemüüja, kelle ülesandeks on telefoniteel kilemüümine. Poiss on selles edukas ja saab ametikõrgendust. Töötamine hakkab õppimist segama ja ta visatakse koolist välja. Peategelase tüdruksõber Elina on poisile igati toeks, kuid töö mõjub ka nende suhtele halvasti. Tüdruk petab poissi Andreasega, kes hiljem imekombel minategelase korterikaaslaseks saab. Peale lahkuminekut satub poiss kampa soomlastega, kes ta täis joodavad ja illegaalsesse sündmustikku tõmbavad. Õnneks päästab Helena minategelase ja on talle toeks. Poiss hakkab elu üle järele mõtlema ja avastab, et miski siin elus pole tõeline ja kõik pole alati nii, nagu esmapilgul paistab
Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Öö jõudis, päike tõusis, Päike veeres, õhtu sõudis Uuest ööda õmblemaie, Kordamiste keeritusel Vanaisa seadusella. Kallis Kalevite poega Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hi...
· b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas · portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. · Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi · võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest · tahtis poisist teha midagi suurt ja erakorralist · Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile Eeskujud · Dresdenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt" Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks · Sellele järgnes sügav kiindumus Homerose, Sophoklese ja Shakespeare'i kirjandusteostesse
Minu rezissöör - Luis Buñuel Luis Buñuel, sünninimega Luis Buñuel Portolés sündis 22. Veebruaril 1900 Calandas, kuid perekond kolis juba nelja kuu pärast Saragossasse, kus nad kuulusid jõukamate perekondade hulka. Buñuel omandas esimese hariduse väga ranges jesuuutide erakoolis, aga kuna ta polnud kõige usklikumat meelelaadi läks ta ennem kooli lõpetamist õppejõuga tülli ning lahkus koolist. 1917. aastal astus Buñuel Madridi ülikooli, kus ta kohtus oma tulevase filmi kastootjatega luuletaja Federico Garcia Lorcaga ja kunstnik Salvador Daliga. Nende meeste vahelisest sõprusest sündis 1929. aastal Luis Bunueli esimene film "Andaluusia koer" ("Un Chien Andalou") Luis Buñueli enda arvates, ei olnudki Salvador niivõrd suur kunstnik, kui geniaalne mõtleja, kirjanik ja kõneleja. Mina tutvusin Luis Buñueli filmiga "Andaluusia koer" just läbi Salvador Dali loomingu, kes on minu arvates on kahtlemata üks kõige geniaalsemaid kunstnikke kunstiaja...
Eberhard Gutsleff noorema ülesandeks (kes oli trükki toimetanud ka käsiraamatu). Thor Helle on Eesti kirjakeele arengut just piibli tõlkega arendanud ja sellega, et ta uuris palju eesti keele grammatikat. Valgustajad Hupel,Herder ja Merkel August Wilhelm Hupel:1737- 1819 Elulugu: August Wilhelm Hupel sündis 25. veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi- Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Isa, kes andis poisile esimest algõpetust, saatis poisi 1748. aastal õppima Weimari gümnaasiumi Riias. Lisaks piiblikeeltele õppis Hupel Jenas veel itaalia, inglise ja eelkõige prantsuse keelt. Noore teoloogiakandidaadina õnnestus Hupelil leida koduõpetajakoht Põhja-Liivimaal. Sisserännanud teoloogidele oli koduõpetaja amet reeglina ainult vaheastmeks teel korraliku sissetulekuga vaimuliku- kohale. Hupelile ei kujunenud see ooteaeg pikaks, sest juba 14. veebruaril 1760 õnnistati ta Äksis pastoriametisse
pulmades taskuraha teenima. Jan tundis vajadust esineda. Pisut hiljem loodud punkbändis Dracula pritsis ta laval endast välja sinna kogunenud sapi. Hing sai puhtaks ning elu tundus helgem. Rokkimise kõrvalt koorilauluga tegelnud noormehest siiski muusikut ei saanud. Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa» lõpus Tõnu Kargi poolt saali löödud palli eest ladus Jan selle kinni püüdnud poisile kogu oma taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaja pidi muu hulgas ka loomade seemendamist assisteerima, kuid Jani meelest oli töö loomadega mõnus. Enne armeeteenistust
iseennast kasvatama hakkama. Ja nagu selgub liikus ta täiesti vales suunas. Alustades tõestamisega ,et ta pole nii korralik nagu kõik arvavad. Tüdruku elu hakkaski veerema allamäge hetkel ,kui tema sõber Juhan,kellele Kati algusest peale meeldis, talle ööseks külla tuli. Juba nädala möödudes leidis Kati end järgmise poisi käte vahelt,keda ta isegi ei sallinud. Tütarlaps käis peolt peole.Jõi ,suitsetas ja tarbis narkootikume ning andis end pea igale poisile ,kes soovi avaldas. Kuid ühel peol söödeti talle mingit kummalist tabletti ning poiss nimega Markus vägistas ta.Poiss oli joobes ja teadis ,milline kuulsus Katil oli ning arvas ,et tüdruk mängib lihtsalt raskesti kättesaadavat, kui talle ,,ei" öeldi. Sellel samal peol oli ka Juhan ,keda neiu märkas ,kui poiss blondiiniga suudles. Tollel hetkel taipas Kati ,et tema ja Juhani tülid ongi olnud sellepärast ,et ta hoolis poisist.
mehe omand. Naine võeti endale samamoodi kui osteti hobust. Armastusest siis asi ei sõltunud. Tehing sooritati neiu isa ja tulevase mehe vahel. Edasi kirjeldab raamat naise arengut sünnist kuni vananemiseni. Autor on toonud välja huvitavaid teooriad, miks miski on nii nagu ta on Teise puhul. Näiteks seletab ta tütarlapse nuku armastust sellega, et nii kompenseerib laps fallose puudumist. Nukust saab lapsele tema alter ego. Poisile asendabki seda tema fallos. Kui laps jõuab neiu ikka ja tal algab puberteet, toimuvad temaga äkilised muudatused. Laps hakkab pelgama suureks saamist, kuid samas otsib meessoost isikutelt pidevat tunnustust ning tähelepanu. Siiski, kui peaks juhtuma, et asi muutub liigagi reaalseks ning on oodata tõsisemat füüsilist kontakti mehega, muutub sama meesisik talle jälgiks. Seda on seletatud sellega, et tüdrukud kardavad vägistamist ning oma neitsilikkuse valulise hävitamise
Aga kahjuks on nii mitmelegi võib-olla kool saanud kohaks, kuhu kardetakse tulla, kardetakse olla naeruvääristatud, häbistatud, pilgatud kaasõpilaste poolt ja seda on raske kanda. See on kohutav kui vägivald viib kehaliste vigastusteni. On lapsi, kes hakkavad sel puhul koolist kõrvale hoiduma, hommikul läheb laps korralikult kooli, aga ei jõua sinna, hulgub ja võib sattuda selletõttu halba seltskonda ja sõltub kodust, kas jõutakse õigel ajal jälile koolist kadunud poisile või tüdrukule. Tagasihoidlikud ja õrna hingega lapsed võivad niisuguse vägivalla tõttu hoopis murduda ja neid ei ole siis enam meie hulgas. Milline on siis lahendus? Ma arvan ikkagi seda, et peab vägivallatsejast lahti saama ja kui ei aita kaasõpilaste,õpetaja, psühholoogi ja kodus vanemate abi, siis on koolil ainus võimalus saata vägivallatseja erikooli. Seda teemat käsitledes lugesin mitmesuguseid kirjutisi, mõistsin selle teema tõsidust ja
Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre. Põhjuseks toob, et 1) kättemaks ja tahtis põgeneda. Nänu Vare oli vanamutt, kes jättis oma pere maha, soolase singi eest; 2) toimis hetke mõtetest, ei mõelnud tagajärgedele; 3) lahkus koos nuku Maiega. Ta oli õnnelik. Eduard Maide jõi ja rääkis siis suurest inimese armastusest. Leidis, et vaid kolmas variant on õige, kuna oma kuuele poisile jutte. Ta langes sõjas. Ta naine Anni Maide hakkas merel on sellises olukorras selline tegu lubatud, kuna seal pole inimene poistega ringi hulkuma, et süüa paluda. Vanemad poisid Mihkel ja Joosep enam tema ise. Ta oli haige ja kartis, et haigushoog võib teda iga hetk hakkasid musta äri ajama ja said väga rikkaks. Varsti ema keelas neil selle tabada. Ta tahab ka Kurba vette lükata, kuid tal hakkab Kurbast hale ja ta äri ära
tal tekkib hingamisega raskusi, mis on tingitud ka haigusest. Lihasdüstroofia mõjul muutuvad rinna ja õlgade ümbruses olevad lihased nõrgemaks, mistõttu on kopsudel siis raskem töötada. Natahan muutub aina murelikumaks ja saab aru , et kauaks tal enam sõpra kõrval pole. Lk 74. Nathan näeb kooli pidudel nutvaid õpetajaid, kes vaatavad kui elurõõmus ja tugev Simon on, vaatamat raskele haigusele. Õpetajad saavad aru, et iga selline kooli pidu võib olla poisile viimaseks peoks. Samuti näeb Nathan pidevalt nutmas Simoni ema, kes peab leppima teadmisega, et tal pole varsti enam lastest. Simoni tervis halveneb veelgi. Lk 89-90. Poiss näeb väsinud välja ning ei jõua enam isegi kooli. Oli tavaline esmaspäev. Simonit polnud kooli tulnud, sest ta on haiglas järjekordselt, koju minnes rääkis Nathani ema talle kurvast uudisest, Simon oli surnud kell pool 11 hommikul une pealt
kardab, et see võib järjekordne vale olla. Autor sai raamatu kirjutamisel inspiratsiooni Elizabeth Fritzli juhtumist: naist hoidis 24 aastat omaenda kodus keldris vangis tema isa ning nende aastate jooksul oli naisele vägistamise tagajärjel sündinud seitse laste, kellest kolme hoiti koos naisga luku taga. Noorim laps Felix oli 5-aastane, kui ta esimest korda keldrist väljus ning temal põhineb ka teoses Jacki tegelaskuju. Donaghue loob kujutluspildi, kuidas maailm paistab poisile, kel pole kunagi lahkunud nelja seina vahelt. Jutustamisviis on kaasahaarav. Vaatamata sellele, et jutustus jõuab lugejani tegelase kaudu, kes on 5-aastane, on teksti keel üsna rikas, igapäevaelu kujutus jõuab ilmekalt lugejani.. Loetut on kerge mõista, mis teeb teosesse sisseelamise mugavaks. Jutustuse peaideed võib mitmeti mõista. Esimesena võib välja tuua lapse-vanema suhte. Poeg ja tema ema on pidevalt koos ning kummalgi ei ole võimalust olla omaette, et ainult iseendaga tegeleda
Spenceril tavaks on. Ta ei ole vastu sellele, et Holden talle keset ööd helistab või kui poiss suitsetab või job. Avades ukse Holdenile pikemalt mõtlemata, ei näita ta mingeid piiranguid paljastamaks oma eraelu, sassis korterit, vanemat elukaaslast või ta enda joomalembust. Mr. Antolini soovitus Holdenile, mis puudutab poisi suhtumist õppimisse on samuti ebaharilik. Ta näeb, et Holden erineb teistest õpilastest. Ta sisendab poisile, et haridus pole lihtsalt kohustuslik tee, vaid vahend, mille abil Holden saab arendada oma erisust ning ideid, mis on talle sobivad. Kui Mr. Antolini magava Holdeni laupa puudutab, ületab ta Holdeni jaoks teatud piiri. See sokeerib Holdenit tugevasti ning võõrandab teda mõneks ajaks härra Antolinist. Kuigi selleks on vähe asitõendeid, kardab Holden, et härra Antolini on temasse liiga kiindunud ning soovib vältida tema võimalikke lähenemiskatseid
Roodusega, kellesse ta armus. Roodus oli lahingus kaotanud oma rühma kaevu. Andrus Sipria lükkab ta merre. Põhjuseks toob, et 1) kättemaks ja tahtis põgeneda. Nänu Vare oli vanamutt, kes jättis oma pere maha, soolase singi eest; 2) toimis hetke mõtetest, ei mõelnud tagajärgedele; 3) lahkus koos nuku Maiega. Ta oli õnnelik. Eduard Maide jõi ja rääkis siis suurest inimese armastusest. Leidis, et vaid kolmas variant on õige, kuna oma kuuele poisile jutte. Ta langes sõjas. Ta naine Anni Maide hakkas merel on sellises olukorras selline tegu lubatud, kuna seal pole inimene poistega ringi hulkuma, et süüa paluda. Vanemad poisid Mihkel ja Joosep enam tema ise. Ta oli haige ja kartis, et haigushoog võib teda iga hetk hakkasid musta äri ajama ja said väga rikkaks. Varsti ema keelas neil selle tabada. Ta tahab ka Kurba vette lükata, kuid tal hakkab Kurbast hale ja ta äri ära
eluks ajaks märgi ajju, mis käsib edaspidi piiripidada, et sama ei korduks. Sellega jõuan jällegi õppimise juurde. Inimene õpib ebemeedivusi vältimaja seda saab kasvatuse juures ka ära kasutada. Tänapäeval on väga levinud vabaabielud ja suurenenud on ka lahutused. Kahjuks võin ma arvata, et kõige rohkem kannatavad lahutuste all aga poiss-lapsed. Kui ema hakkab kasvatama poissi üksinda, teeb ta seda paratamatult nagu ta teeks seda tüdrukutega. Muidugi ei ostaks ta poisile rinnahoidjaid ja pesukaitsmeid, kuid poisist võib väga tõenäoliselt kasvada naeru alune, just teiste poiste silmis. Kui isa tavaliselt rõhub kehalisele poolele, siis ema hingelisele ja selle tõttu võib poisi keha jääda kõhnaks, kuid naised tahavad meestelt ikkagi turvatunnet. Olgu selleks siis rahaline või füüsiline. Ka minu arvamus on, et mees peab suutma enda naist ikka kaitsta ja paratamatult mingi kõhn mees seda ei suuda, kui tal on vastas 190 cm pikk ja 95 kilo kaaluv mees
Ka poiste osakonnas oli näha neid elemente, kuid neid oli kindlasti vähem ning kasutusel olid pigem tumedamad toonid. Mõlemas osakonnas leidus ka neid asju, mida saaks kindlasti panna mõlemale soopoolele selga, ilma, et ütleks, et see on valest osakonnast ostetud. Näiteks kollane jope poiste osakonnast ning mõni särk tüdrukute omast. Poiste osakonnas leidus kindlasti rohkem neid asju mida saaks tüdrukutele selga panna, sest minu silmis ei paneks keegi poisile selga seelikut või kleiti. Ma arvan, et mingid soolised piirid ikka võiksid olla. Riietest olulisemaks võib siiski pidada mänguasju, kuna lapsed veedavad suures osas oma vaba ajast nendega mängides. Kuna lastel on mingid soolised eelistused, siis see omakorda tekitab sootüüpseid mängumustreid. Pidevalt saadetakse laste suunas nii otseseid kui ka kaudseid sõnumeid, mis hõlmavad soostereotüüpe, soosilte, värve ning teemasid. Nii teevad
Ta õppis rääkima nelja aastaselt, seejärel hakkas ta uurima erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Ema (Nancy Matthews Elliott 18101871) õpetas noorele Edisonile lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa (Samuel Ogden Edison 18041896) õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Juba lapsepõlves kannatas ta kõva kuulmise pärast, mis oli tõenäoliselt pärilik viga. Kuulmisvea pärast ei edenenud Edisoni kooliõpingud, kaaslased ja õpetajad pidasid teda rumalaks. Seda enam noormees luges, hankides endale palju, kuid süsteemituid teadmisi igalt elualalt. 1859. aastal tuli Edison koolist ära ning asus tööle raudtee-ettevõttesse, algul ajalehepoisina, hiljem telegrafistina
Õhtul läksid Daisy ja Irmel linna peale jalutama. Inimesed ümberringi tundusid neile väga huvitavad ja samas väga erinevad. Mis neid kõige rohkem hämmastas oli see, et araablased armastavad väga kaubelda. Igas poes, kuhu nad sisse astusid, kauplesid kaupmehed nendega just niipalju, kuni määrisid mingisuguse kauba kaela. Ühes poes noor poesell palus neil temaga kaasa minna peremehe juurde. Neiud ei olnud alguses nõus, kuid lõppudelõpuks ikka järgnesid sellele poisile. Poeperemees näitas neile igasuguseid rätikuid ja pluuse ning kinkis ka mõlemale naisele enne lahkumist kireva salli. Selleks ajaks õues oli pimedaks läinud ning neiud pidid tagasi hotelli minna, kuid juhtus nii, et nad ei teadnud kumba teed nad tulid. Nad valisid nendest suvalise ning kõndisid otse viaduktini välja. Sealsamas nägid nad grupi araablasi, kes neid huvitava pilguga vaatlesid. Siis tuli nende juurde mees, kes palus endaga kaasa tulla. Neiud läksid ning märkasid, et ühel
Alguses ei saanud Oodo mitte millegist aru, aga kui ta natukest aega istus sai ta aru, mis temaga juhtus ja hakkas kohe Jaanuse täku peale karjuma. Kui ta aga Jaanust silmas, tõusis ta viha Jaanuse vastu ja ta hakkas kohe teda sõimama ja lõpuks lõi ta talle rusikaga näkku, ning sõitis oma märuga koju minema. Emmi ronis kohe oma hobuse selga, ja sõitis vennale järgi, et isale tõtt rääkida. Eremiit aga palus Jaanust, et ta mõnikord temal külas käiks, sest ´vanamees tahtis, poisile veklemiskunsti õpetada. Jaanus oli nõus ja läks oma hobust otsima... Viie aasta pärast korraldati lossis jahipidu. Kõik pajatasid oma jutte, ja üks mees rääkis, et rüütel Kruuno rääkis rüütel Konradiga, ja küsis kas ta võib Emiiliale peigmeheks saada. Lossihärra ei olnud selle vastu... Algas jaht Kruuno ratsutas Emiilia kõrval, kui nad märkasid hirve, Emmi käskis rüütlil minna hirvele järgi, ja ise ta läks jõe äärde
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle.
Hiljem pole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tulevalgust näinud. RAHAAUGUD Kus Porkuni, Koonu ja Põdrangu külad kokku puutuvad, on üks raha-auk. Sealt leidnud üks sepa-poiss ühe suure ränga kasti, mille ta peremehe juurde viis. Peremees tegi kasti lahti, ilma et leidja seda oleks teadnud. Kasti sees oli üks vakk kõiksugu kuld- ja hõbeasju. Ta pani varanduse asemele kasti raudpandlaid, rõngaid ning roostetanud latte ja andis kasti poisile tagasi. Et kastis oli palju rauda, hakkas poiss ise sepaks. Kõik, mis ta ette võttis, läks ka korda. Temast sai esiteks kuulus ja pärast ka rikas mees. Vana peremehe raha sulas aga ruttu kokku, sest kõik vara, mis keegi petmisega raha-august saab, korjab ennast jälle sinna kokku tagasi. Viimaks oli vana peremees (sepp) nii vaene, et surres polnud tal mitte särkigi selga panna. Kolm päeva seisis ta matmata, enne kui ta endine poiss talle särgi muretses. P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
