Elulugu Dmitri Ivanovits Mendelejev tuli ilmale 1834. aastal 2. veebruaril Siberis, Verhnie Aremzyani külas, Tobolski linna lähedal. Ta oli vene keemik. Poisile pandi nimi vanaisa järgi, kelle nimi oli samuti Dmitri. Mendelejev oli arvatavasti noorim oma 11, 13, 14 või 17 õestvennast. Täpseid andmeid laste arvu kohta pole teada, sest erinevates allikates on erinevad andmed. Peale isa ja ema surma läks 14aastane Dmitri kooli. 1849. aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis
Nad ei saanud kunagi koos elada, sest nad pidid hotellis kokku saama aga Beethoven hilines sinna tänu tormile. Kui Ludwig oli hotelli jõudnud ei olnud enam naist seal. Peale seda, kui naine oli ära sõitnud, läks ta mehele L. Van Beethoveni vennale. Ma arvan, et see oli vale tegu, kuna naine ootas Ludwigi last. Peale L. Van Beethoveni venna surma taotles, ta oma lapseKarli hooldusõigust ning sai taenda hoole all kasvatada. Mõnes mõttes oli see poisile kasulik, sest teda õpetas tolle aja üks parimaid klaverivirtuoose. Kuid kui lõpuks aru oli saada siis Karli elu Ludwig van Beethoveni juures nii hea polnudki. Karl tahtis isehi endalt elu võtta. Selle perioodi ajal, kui ta õpetas oma poega klaverit mängima, ei loonud meister ise ühtki teost, vaid keskendus Karli õpetamisele. Kuigi ma ei ole näinid W. A. Mozarti filmi, siis arvan, et Mozart oskas rohkem ennast müüa. Minu arvates tegi L
gravitatsioonijõud. 3) Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks? Milline on raskusjõu suund? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. 4) Kirjuta valem, mille abil arvutatakse raskusjõudu. F = mg ,kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur. 5)Millisel planeedil mõjub kehale kõige suurem raskusjõud? Jupiterile. 6) Arvuta kui suur raskusjõud mõjub 45 kg raskusele poisile Maal, Kuul ja Marsil. Maal:F=45*9,8= 441 N/kg Kuul:F=45*1.6=72 N/kg Marsil:F=45*4=180 N/kg 7) Märgi joonistele keha liikumise suund kui kehale mõjuvad samaaegselt mitu jõudu. 1 ovaalil liigub paremale. 2 ristkülikul liigub alla. 3 ruut püsib paigal ( samapikad jooned ) 4 .imelik kujund liigub diagonaalis HÕÕRDUMINE JA HÕÕRDEJÕUD. 1) Millist füüsikalist nähtust nimetatakse hõõrdumiseks? Kokkupuutuvate pindade
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei... Liis (Marteni juttu katkestades) : KOHE!!!! (Poiss haarab koolikoti ja üritab lahkuda, kuid tüdrukud takistavad tema teed.) Laura: Õuu rahune maha, kuhu sa jooksed? Liis: Me küsisime ...
See pidi olema uus moodus kuidas tulevikus vägivalda vähendada. Mõte oli lihtne. Poiss pidi istuma ühes kinoruumis kinniseotuna ja silmad lahtihoituna filme vaatama. Esmapilgul lihtne tunduvad, kuid enne filme süstiti talle ka mingid vedelikku mis muutis ta enesetunde väga jubedaks.filmid sisaldasid vägivaldseid juppe, just selliseid nagu ta ise oli korda saatnud. Peksmine vägistamine inimeste lõikumine + ajaloolised gaasikambrid ja genotsiidid. Seepärast seostus poisile iga väiksemgi vägivaldne juhtum hiljem selle jubeda enesetundega. Ta ei suutnud sõna otseses mõtte ka kärbsele liiga teha ilma et tal poleks sees iiveldama hakanud. Poiss pääses vabadusse ning seal sai temast kannataja. Ta ei saanud teha valikuid kuna kõik oli talle ette kirjutatud. Ta sai olla vaid hea, mistõttu tuldi hoopis temale kallale, sealhulgas politsei ning vanad sõbrad. Ebahummanse käitumise vastu võitlev grupp võtab oma hoole alla et tõestada tema läbi. Kui
Saates on tahetud kajastada ja tunnustust avalda noormehele, kes sooritas kangelasteo, mille eest president ja G4S autasustasid teda medalitega. Missuguse hoiakuga on intervjueerija? Missugune on tema keel, suhtumine jne? On ta tasakaalukas ja toetav või pigem terav, ründav? Too näiteid oma arvamuse illustreerimiseks. Mulle tundub, et küsitleja pole arvestanud lapsega intervjuud tegama hakates, et liiga keeruliselt vormistatud laused ei pruugi niigi ärevil poisile arusaadavad olla. Last intervjueerides peab arvestama tema kogenematust. Intervjuu tegija taipab seda peagi ja lihtsustab küsimusi. Ta on toetav ja sõbralik, naeratab palju ja ei ole ründav. Kuidas vastab intervjueeritav? On ta endas kindel ja tunneb ennast saates hästi või mitte? Missugused on tema ilme ja kehakeel, tema vastused? Põhjenda oma arvamust. Noormees on silmnähtavalt pinges. Närviline olek on tajutav nii tema veidi värisevas
Saar juba vilunud orelimängija.Ta mängis koolis hommikupalvustel ja laulutundides. Edasis läks Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus tema muusikaõpetajaks oli Artur Kapi isa Joosep Kapp. Kord tulnud tal tuju noore kunsti-jüngri armastust muusika vastu proovile panna. Ta öelnud: "Mina sind enam ei õpeta, kui sa mitte need noored kassipojad järve ei viska ja ei uputa." Ta teadnud, kui üliraske ja vastik säärase julma käsu täitmine õrnade närvidega poisile on. Mardi kiindumus muusikasse siiski võitnud ta jälkusetunde, ta viinud kassipojad järve. Haridustee jätkus Suure-Jaani kihelkonnakoolis ja Põltsamaal Aleksandrikoolis. Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi.Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.- 1911.a. õppis ta samas A.Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni.
,,Ava mu silmad" arvustus Filmi peategelaseks on Caesar (Eduardo Noriega), kes on enesekindel ja edukas mees. Tema sünnipäevapeol tutvustab sõber Pelajas teda Sofiaga (Penelope Cruz). Poisile meeldib naine ning otsustab temaga lähemalt tuttavaks saada, Pelajasele see idee ei meeldi, kuna tahaks tüdrukut endale. Caesari lähenemiskatseid saadab edu, algul Sofia küll tõrjub teda, kuid leebub ning õhtu lõpetavad tüdruku juures. Kui mees hommikul lahkub kohtub ta oma vana armastuse Nuriaga (Najwa Nimri), naine on armukade, et mees uuega kohtumas käib. Naine kutsub mehe autosse ning linnast välja sõites hakkab kihutama ja auto paiskub teelt välja.
seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist teevad huvitavamaks ka autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. ,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei teinud ega teeninud sentigi. Ekket ei sallinud mitte keegi ning ta oli üleküla teada logard. Kuid naaberpere tütar armus just sellisesse poissi, kes ei ole nagu teised, ka selliste jaoks pidi jätkuma hellust. Kuid Eneken Üüve ütles posile, et tas pole veel piisavalt meest ning et ta on käärimas, toores ja hapu. Nüüd tekkis Ekke Mooril tahtmine minna maailma rändama, ennast
Muidugi käis kõik ebaseaduslikult. Jürgenil käis siis juba ka ühe tüdrukuga, keda kutsuti Reeniks. Neiu oli 19-aastane ning pärit lastekodust. Lisaks tegeles tema samuti selle äriga. Noormees kaotas temale ka oma süütuse. Hiljem tuleb loost välja, et Reeni tarbis narkootikume ning oli niisama suli, kes puges korralikele perede külje alla. Nende suhted lõppevad peale Jürgeni sünnipäeva, kus kõik see jutt poisile teatavaks sai. Lõpuks tegi neiu ka enesetapu. Peale ema surma hakkas kasuisa kohtuma paljude teiste naistega. Kui suhted Tiinaga muuutusid aina tõsisemaks, sokeeris Sten poissi ühel õhtul. Ta teatas, et uus kaaslane kolib korterisse sisse ning ei soovi elada koos mingi võõra lapsega. Ta oli kokku leppinud noormehe pärisisaga, et too sinna koliks. Peale elukoha vahetamist lõpetas Jürgen ka suhted väikse Steniga, kuna tema vanem teadis sellest kõike. Ka hakkasid isa ja poja
nende teha ja nad ei oleks tohtinud üldse mitte midagi seal leheküljel muutma, kuna see pole nende oma. Süütegu kergendab, aga see et nad ei kuritarvitanud informatsiooni mida nad nägid seal leheküljel. Ja nad teavitasid ühe korra administraatorit. Ja see oli neil esmane kord, kus nad niimoodi käitusid. Prokuratuuri arvates tuleks Lauri P. ja Sergeid B. karistada 200-500 trahviga. Teise poole argumendid Mina kui Lauri P. ja Sergei B. kaitsev advokaat ei näeks neile kahele poisile nii suurt rahalist trahvi ette. Nad rikkusid küll seadust ja läksid võõra kasutajaga sisse, kuid nad ei teinud mitte midagi kurja. Mõelge, kui oleks avastanud selle mingi kurjategija, oleks olnud veel rohkem ja hullem olukord kui praegu. Nad muutsid küll salasõna ära, aga nad teavitasid sellest administraatorile. Administraator oleks pidanud koheselt reageerima. Sellest päevast oli möödunud viis päeva, kui poisid
õppimine algas alles hiljem. Meistril võis olla korraga 2 õpipoissi. Meister ei võtnud poissi, kes vastu ei pidanud oli laisk või ebaaus. Õpipoisil oli katseaeg. Katseaja alguses võis meister õpipoisist lahti öelda ja tagasi vanemate juurde saata. Samas valvasid vanemad poissi, et meister talle ülekohut ei teeks. Isa maksis õpetuste eest ja hoolitses rõivastuse ning jalanõude eest. Kui meister oli poisile ülekohut teinud, võisid vanemad poisi ära võtta ja teise meistri juurde viia. Meister pidi hoolitsema toidu eest . Kui katseaeg oli läbitud sai õpipoisist sell. Sellid töötasid meistri käe all ja omandasid kogemusi, et alustada tööd iseseisva meistrina. Sellile maksti tsunfti poolt kindlaks määratud rahapalka. Meister ei saanud oma tahte järgi otsustada palka. Selli, meistri ja õpipoiste tööpäev kestis suvel 14- 16 tundi. Selle
Elas kord üks tüdruk,kellel oli suur süda ning ,kes hoolis ja armastas teisi,kuid tihti ei vastatud talle samaga.Tüdrukut kutsuti Tuhkatriinuks.Ta käis ringi alati naeratades,kuid sisimas nuttes.Teda pilati koolis ja paljud tema sõbrad keerasid talle halval ajal alati selja. --- Ükskõik,kui palju ta üritas teistele meele järgi olla,ikkagi ei tunnistatud teda igal pool teistega võrdselt.Ta ei käinud tavaliselt pidudel,sest ta kartis,et teda hakatakse jälle pilastama ja kiusama.Ta ei saanud aru,miks talle nii tehti,tal polnud ju midagi viga!Tüdruk pidas päevikut,kuhu ta kõik kirjutas.Tal polnud vanemaid,kellele midagi kurta,sest mõlemad neist olid surnud ning ta elas koos kasuemaga.Tal olid kaks nõmedat kasuõde,kes teda kiusasid,nii koolis,kui kodus,täiesti ilma põhjuseta. Ühel päeval otsustas ta mitte enam kooli minna,vaid hommikul kasuema kahtluste peletamiseks küll välja minna aga hoopis parki või mere äärde.Ta puudus koolist 3 päeva...
See oli seitsme paiku, ühel hästi soojal õhtul Seeonee mägedes, kui Isahunt üles ärkas ja kuulis kellegi häält. See hääl jõudis Koopa suuni ja kui Isahunt hakkas juba hüppama, nägi ta, et see on inimesekutsikas. Nimelt oli tiiger Shere Khan hüpanud puuraiduri lõkesse ja ennast ära kõrvetanud ning inimesed minema ajanud. Kuid väike poiss satus kogematta dzunglisse. Kuna dzungliseadus ei lubanud inimest tappa, siis jätsid Emahunt ja Isahunt ta endale. Emahunt pani poisile nimeks Konnapoeg Mowgli. Ime oli see, et Mowgli üldse ei kartnud hunte. Ta pandi teiste kutsikate kampa ja ta hakkas Emahundi piima jooma... Natukese aja pärast viisid Isahunt ja Emahunt Konnapoeg Mowgli Karja Nõupidamisele. Keegi huntidest ei hääletanud ta poolt, kuna vanemad ja õed-vennad ei tohtinud hääletada, kuid järsku astus vana karu Baloo välja ja hääletas tema poolt, kuna oli vaja kaks häält, siis tuli ka must panter Bagheera ja maksis Mowgli eest noore surnud härjaga
Mida aeg edasi, seda vähem mõeldi meid ümbritsevale keskkonnale ja üha rohkem mõeldi iseendale. Aja jooksul märkasid inimesed, et elu nende ümber on räpaseks muutunud. Kõik viskavad enda prügi ükskõik kuhu, metsaalused upuvad prahist, taara vedeleb kasvõi prügikasti kõrval ja tänavakividki on nätsu täis. Kord kui üks väike poiss oma kommipaberi maha viskas, hakkas vihma sadama. Miskipärast tundus see poisile väga kahtlane, et vihma nii äkitselt taevast alla hakkas tulema ja ta tegi katse. Ta viskas veel prahti maha ja see, mis nüüd juhtus, oli tema jaoks täiesti uskumatu. Vihm ja tuul läksid aina tugevamaks, lausa nii tugevaks, et poiss pidi otsima koha, kus saaks rahulikult olla, kuna torm muudkui tõusis. Poiss rääkis sellisest imest oma sõpradele, kes omakorda jutustasid sellest teistele tuttavatele ja nii hakkasid inimesed uskuma, et ilm sõltub sellest, kuhu nad oma prahi panevad
Ole vait ja ra ulu raisk. Ma olen nii kadunud, mtles pisike poiss. Ta ritas Marxi endast eemale lkata, aga judude vahekord oli ebaiglaselt hele poole kaldu. Persse, ra rabele. See on lihtsalt mng. Kuidas sa aru ei saa? See ei ole mng. See on priselt, nuuksatas poisike. Tema jalad ei kuulanud sna. Ta ei saanud pgeneda. Ta ei saanud teha enam ainsatki sammu. Hirmuratav krgus muutis ta abituks. Vta ks tikk, tles Marx veel kord ning surus avatud karbi poisile nina alla. Mine palun ra. Aga Marx ei linud. Ta haaras kramplikult piitspeenikesest ksivarrest ning raputas khetut keha kogu just, paisates vlja viimsedki riismed oma vihast ja kibestumisest. Vike poiss tegi meeleheitliku katse ennast lahti rebida. Tal ei olnud palju judu, kuid ratu hirm andis vge. Venivad sekundid pdisid otsustada, kes vljub rselusest vitjana. Selle filmi lpp oli lhedal. Kaadrid vaheldusid meeletu kiirusega ja mngima hakkasid kik saatuslikud meloodiad. hekorraga
Imeline Teadus (Märtsi kuutöö) Märts. 2013 Ajakiri Imeline Teadus ilmub ühe korra kuus. Imeline Teadus on Põhjamaade menukaim populaarteaduslik ajakiri. Alates 2010 aasta novembrist ilmub ajakiri ka Eestis. Imeline teadus on üks minu lemmikumaid ajakirju, selles leidub minule väga palju huvitavaid artikleid, mis pole keerulised ja on minu vanuses poisile lihtsasti loetavad. Seetõttu võtsingi oma kuu tööks Imelise Teaduse ajakirja ja valisin välja 3 enim huvi pakkuvat teemat. “Uued robotid jäljendavad loomi” Veidraid leiutisi ilmub päevavalgele tihti. Nüüd on teadlased leiutanud välja robotist loomad, mis jäljendavad päris loomi nii vees, maal kui ka õhus. Välja on mõeldud juba tegevused mida nad tegema hakkavad, näiteks leiavad väljapääsu põlevast hoonest, veavad sõjväele varustust ja hoiatavad naftareostuse eest
tegemine“ , pälvides seejuures tähelepanu. Kiusajal on sageli suurenenud võimuvajadus ja tal puudub süütunne ja empaatiavõime. Mittefüüsiline kiusamine jaguneb kaheks: verbaalne kiusamine ja mitteverbaalne kiusamine. Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel. Koolis tuleb ikka ette, et mõni õpilane võtab teise asju ära ja peidab neid kuskile. Sinnamaani, kui asi piirdub vaid naljaga mõlema suhtes, on kõik korras. Kui „nali“ ületab aga piirid, on asi märksa keerulisem. Meie „piirid“ on erinevad. On aga üldkehtivad ja –tunnetatavad piirid,
Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Dostojevski, sündinud 11. november 1882, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis ei asunud just parimas Moskva osas. Kuigi Fjodoril polnud lubatud haigla juures viibida, meeldis poisile siiski seal ringi jalutada ning patsientide lugusid kuulata. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe. Kui Dostojevski ema 1873. aastal tuberkuloosi suri, saadeti ta kohe koos vennaga Peterburi Sõjaväeinseneride kooli. Mõne aja pärast rabas vendi aga uus uudis isa surmast. 1842
Kodused tööd võtavad jube kaua aega ja seetõttu ei saagi kõik tehtud, rääkimata selgeks saamisest. Sotsiaalseid tegureid leian mitu. Esiteks õppis Rego klassis kolmkümmend last ning õpetaja ei märganud esimene languseaasta lapse probleemi. Kolmandas klassis läks olukord halvemaks. Toimusid vestlused vanematega ja püüti otsida põhjust. Vastus leiti kiiresti. Vanematel oli käsil lahutus ja Rego pidi harjuma ka ema uue kallimaga.. Arvatigi, et kodune pingeline olukord on poisile halvasti mõjunud. Käidi nõustaja juures ning õpiedukus oleks pidanud justkui paranema, aga mahajäämus süvenes veelgi. Keskendumisraksust neljandas klassis süvendas ka väikse venna sünd. Temagi sündis enneaegselt ning oma imikueas nuttis palju. Kasvades, hakkas ta üha enam vanema venna tähelepanu püüdma ja segas teda pidevalt. Rego muidugi parema meelega tegeles väikevennaga kui õppetööga, mis tema jaoks oli selleks ajaks juba parajaks peavaluks kujunenud
mulle. Täpsemalt öeldes isegi mitte tema vaid see keda ma endale ette kujutasin. Ma nägin teda läbi roosade prillide. Poiss oli minu silmis: lahke, viisakas, sportlik, ilus, heasüdamlik jne. Kuigi ma temaga iegi ei suhelnud. Kõik teadsid et ta meeldib mulle isegi tema. Mulle räägiti et ta ei ole selline nagu mulle tundub. Ma ei uskunud oma sõbrannasi. Poiss ei reageerinud mu tunnetele ja see oli õige käitumine. Ta teadis mida ma ta vastu tunnen. Ma kirjutasin poisile MSNi et ta meeldib mulle. Poiss vastas et talle mina ei meeldi. Talle meeldib teine tüdruk ja palus minul temast üle saada. Ma mäletan et nutsin peale seda terve öö kuni mulle lollakale ei tulnud naljakas mõtte pähe. Nimelt et ma meeldin talle tegelikult aga ta lihtsalt häbeneb seda tunnistada. Ma mõtlesin kui kirjutan temast ja minust juttu siis ta saab aru et ma ei teinud nalja. Siis oleme me koos. Nii ma tegingi. Kirjutasin pikka kahe leheküljelise jutukese minust ja temast
Ronani isa on nende kooli direktor. Mirt ja Ronan hakkavad omavahel suhtlema ja saavad väga lähedasteks- neist saab paar. Neil tekib omavahel erinevaid probleeme, kuid nad saavad neist koguaeg üle. Näiteks oli Ronanil uimastitest sõltuvus. Ta hakkas masendusest neid tarbima. Olles uimastite mõju all lõi ta Mirdi vanemal vennal näo puruks, kuid tol hetkel ta ei tundnud veel Mirdi venda. Kui Mirt kuulis mille tõttu Ronan nii käitus, siis andis ta poisile andeks. Ronanil oli Ameerikas oma bänd . Nad olid oma bändikaaslastega alati unistanud plaadilepingust. Just sel hetkel kui Ronanil ning Mirdil tundus kõik korras olevat, võttis raamat ootamatu pöörde. Nimelt tulid Ronani bändikaaslased USA-st Eestisse. Nad teatasid Ronanile, et neil tehti pakkumine suureks kontserdiks ning plaadilepingu jaoks. Algul Ronan keeldus Mirdi pärast, kuid Mirt sundis ta meelt muutma. Mirdi südametunnistus ei lubanud
Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Suveöisest noorte armastusest, Rääkis jonnakast tüdrukust karjamaal ringi jooksmisest ning Maalist ning sulasest Kustast, kes looduse ilust nende ümber. väga soovis tüdrukuga ööd koos veeta. Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest 124 aeglaselt poognaga: sirr-sorr... putukate elust. ja talle vastas ristsikas veskis:
Ronani isa on nende kooli direktor. Mirt ja Ronan hakkavad omavahel suhtlema ja saavad väga lähedasteks- neist saab paar. Neil tekib omavahel erinevaid probleeme, kuid nad saavad neist koguaeg üle. Näiteks oli Ronanil uimastitest sõltuvus. Ta hakkas masendusest neid tarbima. Olles uimastite mõju all lõi ta Mirdi vanemal vennal näo puruks, kuid tol hetkel ta ei tundnud veel Mirdi venda. Kui Mirt kuulis mille tõttu Ronan nii käitus, siis andis ta poisile andeks. Ronanil oli Ameerikas oma bänd . Nad olid oma bändikaaslastega alati unistanud plaadilepingust. Just sel hetkel kui Ronanil ning Mirdil tundus kõik korras olevat, võttis raamat ootamatu pöörde. Nimelt tulid Ronani bändikaaslased USA-st Eestisse. Nad teatasid Ronanile, et neil tehti pakkumine suureks kontserdiks ning plaadilepingu jaoks. Algul Ronan keeldus Mirdi pärast, kuid Mirt sundis ta meelt muutma. Mirdi südametunnistus ei lubanud
Vanamees ütles, et raamat räägib inimese võimetusest valida endale saatust. Ja lõpeb tõdemusega, et kõik meist usuvad maailma kõige suuremat valet, milleks on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poiss vastas, et temaga nii ei juhtunud, sest kuigi tema vanemad tahtsid, et temast saaks preester, hakkas tema lambakarjuseks. Siis aga Santiago ehmus, sest vanamees justkui luges ta mõtteid, teades, et poisile meeldib rännata ning teadis ka tema isa ja ema nime ning kogu tema elu kuni käesoleva hetkeni, tema lapsepõlvelolluseid ning teadis ka unenäost ja varandusest. Vanamees osutus olema Saalemi kuningas ning ta nimi oli Melkisedek. Vanamees tahtis poissi aidata ning ütles, et kui poiss annab talle kümnendiku oma lammastest, ütleb vanamees, kuidas leida varandus. Poiss ei mõistnud, miks kuningas temaga räägib, kuid vanamees vastas, et kõige olulisem põhjus on
avaldanud talle. Näiteks abiellumise kohta. Ta palub, et ta ei annaks talle enam nõu. Üldiselt on Harry läbivalt terve raamatu vältel koguaeg Doriani kõrval. Nagu ustav sõber. Basiliga sai ta alguses hästi läbi. Ta oli talle modelliks kui Basil teda maalis. Kahjuks kaugenes ta temast kuna hakkas Harry poole hoidma. Dorian teadis, et Basil on hea inimene ja teadis ka Basili suhtumist temasse ja Basili tundeid. Basil rääkis poisile algusest peale, et tema arust on poiss ilus ja iluideaal. Victor oli Doriani teener. Nende suhete kohta võiks öelda, et pigem olid need ametialased ehk siis teener oli teener ja ülemus ülemus. Sõbrad nad ei olnud ja saladusi omavahel ei jaganud. Pigem Dorian isegi vahepeal kartis et teener hakkab nuhkima tema järele kuigi ma arvan, et see kartus oli alusetu. 6. Sibyl hukkus armastuse pärast. Dorian oli oma kahe sõbraga läinud ta teatritükki
avaldanud talle. Näiteks abiellumise kohta. Ta palub, et ta ei annaks talle enam nõu. Üldiselt on Harry läbivalt terve raamatu vältel koguaeg Doriani kõrval. Nagu ustav sõber. Basiliga sai ta alguses hästi läbi. Ta oli talle modelliks kui Basil teda maalis. Kahjuks kaugenes ta temast kuna hakkas Harry poole hoidma. Dorian teadis, et Basil on hea inimene ja teadis ka Basili suhtumist temasse ja Basili tundeid. Basil rääkis poisile algusest peale, et tema arust on poiss ilus ja iluideaal. Victor oli Doriani teener. Nende suhete kohta võiks öelda, et pigem olid need ametialased ehk siis teener oli teener ja ülemus ülemus. Sõbrad nad ei olnud ja saladusi omavahel ei jaganud. Pigem Dorian isegi vahepeal kartis et teener hakkab nuhkima tema järele kuigi ma arvan, et see kartus oli alusetu. 6. Sibyl hukkus armastuse pärast. Dorian oli oma kahe sõbraga läinud ta teatritükki
KURISTIK RUKKIS 1)TEOSE IDEE Miks teie arvates on teos kirjutatud, milline näib olevat autori eesmärk? Mille nimel võideldakse? Millised autori tõekspidamised väljenduvad teoses? Arvan, et teos on kirjutatud selleks, et näidata puberteediaega seotud probleeme. Holden Caulfield võitleb ühiskonna ja inimestega tema ümber, sest nad ei mõista teda. 2)AINE JA TEEMA Milliseid probleeme lahendatakse? Millises keskkonnas tegevus toimub? Mida tehakse, milleks? Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu minategelane pole küll veel täiskasvanueas, kuid elab väga vaba elu andmata vanematele või tuttavatele aru oma käimistest ja tegemistest. 3)AEG, RUUM, MILJÖÖ Ajastu, ajalooline olukord. Millised on autori taotlused asjaolude kujutamisel? Teose tegevus toimub 1940-aastate teisel poolel, mida tegevuse käigust tegelikult järeldada ei saa. 4)TEGELASKOND Pea...
oli armunud ainult ühte Markusesse. Linnea ei olnud kunagi teada saanud kellega Piia käib või muid asju teeb. Linnea oli Markust esimest korda märganud kooli võistlustel, kus Linnea ebaõnnestus kõrgushüppes ja Markus oli see kes teda lohutas, kui klass oli Linneat sõimanud ebaõnnestumise eest. Piia ja Linnea üheks lemmiktegevusteks oli ka kooli sööklas poistele nii-öelda hindeid ehk lepatriinusid, konnasid jms. Panemas. Linnea oli see kes oli valmis igale poisile hea hinde panema, aga Piia teadis millised nad tegelikult seest on. Nad võisid kahekesi päev otsa ,,null-kaheksaid" kiusata ja nalja teha nende arvelt, aga Linnea ei saanud kunagi aru mis mõte sellel oli ja talle isegi natuke ei meeldinud see. Neil oli kaks täiesti erinevat peret. Linneal oli peres poolvend, kasuisa ja ema. Tal oli ka isa, aga see elas USA's ja Linnea sai temaga väga harva kokku. Tema kasuisa oli kunstihull tal oli oma nii-öelda palee kus ta oma puust nikerdisi hoidis
Ekke lahkub jällegi külast satub laeva peale tööle, ent sealgi kaua vastu ei pea. Oma rännakuga ja enese otsimisega jõuab Lapimaale, kus väike tüdruk nimega Lassi leiab ta magamast. Ekke kingib Lassile asju. Jürga ja Lassi pulmadel antakse Ekkele 50 põtra. Too satub Londonisse, kust edasi Soome. Ekke saabub äkitselt tuttavasse randa, kus avastab et on kodukandis. Sammub kodule lähemale, läheb oma vana puu alla, kus näeb väikest possis kõõlumas. Karjatab poisile, et too alla tuleks. Äkitselt kuuleb maja poolt kutsuvat hüüdu : ,,Ekke" Poiss ütleb, et teda kutsutakse ja ruttab koju. Ekke näeb poisis ennast, kui too oli sama vana kui tema poeg. Ekke saabub majja. Astub memme juurde. Memm on haige ja vana, kuid siiski elu. Eneken astub tuppa ja näeb Ekket. Ekke lausub Enekesele, et see mis ta väljaspoolt otsima läks ( puhtus, siirus, vaieldamatud elutõed ja väärtused) leidub ainult kodus. Minu arvamus teosest. Peategelaseks on Ekke. Muutuv
töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena väga vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual
defitsiidi sündroom", ning määratud raviks priske kogus ,,imeravimit" Ritalini. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju omalkäel. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16-aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri. Thomas Alva Edison ja tema leiutised Edisoni tähtsamad leiutised on fonograaf (oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada.), elektrihõõglamp mis oli tema suurim leiutis
"Emil ja salapolitseinikud" Emil sõidab Berliini vanaemale külla. Emil läks riidesse panema. Ema andis poisile kaasa 140 marka ja käskis selle ilusti ära panna ja hoida hoolega. Raha oli mõeldud vanaemale. Vagun oli inimesi täis. Ühes jaamas väljusid peaaegu kõik reisijad, ta jäi kõvakübarat kandva mehega kahekesi. See ei meeldinud Emilile üldse. Emil läks tualettruumi. Võttis ümbriku taskust, luges raha üle kõik oli alles. Ta võttis nõela, torkas selle läbi rahatähtede, siis läbi ümbriku ning lõpuks läbi kuuevoodri. Ta naelutas oma raha kinni
punktiks saanud kaalu kaotamine. Läänes peetakse edukaks, rikkaks ja õnnelikuks inimest, kes on sale. Noori tütarlapsi üritatakse painutada kuskile sihitusse kohta, mida nad ise kutsuvad ,,õnneks". Alati ei ole meedia süüdi noorte mõjutamises. Kui noor pole kursis kõigega, mis levib, teevad selle ,,töö" tema eest ära eakaaslased. Ikka räägitakse omavahel, kes sai hakkama järjekordse hullusega uues tõsielusarjas või kes meeldib ühele teatud poisile. Rääkida on paljustki, mida vanemad inimesed justkui ei paista mõistvast. Nemadki on noored olnud, aga see aeg on vajunud unustusehõlma. Noorukist saab paremini aru tema eakaaslane, mitte ema või isa. Tüdrukud rahunevad alati pigem siis, kui nad on saanud aru, et nende sõber neid mõistab. Vanemaid ei taheta miskipärast eriti usaldada. Usaldus väheneb veelgi, kui vanemad lahutavad. Hingetraumad, olenevalt inimesest, võivad olla vägagi kõikuvad
hakkab Timm mõistma naeru tõelist väärtust ja et seda ei saa rahaliselt mõõta. Ta mõistab, et naer on vabadus, mida peab kaitsma ja hoidma. Timmi lapsepõlv oli väga raske. Ta ema suri, kui poiss oli ainult 3 aastane. Hiljem suri ka isa. Võõrasema ja kasuvend teda väga ei armastanud ja nad olid vaesed. Timmi naer oli kõlisev ja lõppes väikse luksatusega. Õpetajad olid tema vastu leebemad naeru pärast. Poisile anti andeks väiksemad patud. Võõrasema pideva näägutamise pärast naeris Timm aina harvemini. Ta muutus üsna uhkeks. See oli tema kaitse võõrasema etteheidetest. Timm unistas tihti rikkusest, et saaks raha anda kasuvennale ja võõrasemale. ,,Kui mul oleks palju raha, siis üüriksin suure korteri, kus mul oleks oma tuba, ja Ervin saaks minult iga päev taskuraha, ja mutt võiks endale osta, mida soovib." (lk 18)
klaverit mängides noote lugema ja kirikusoolode jaoks ka piisavalt hästi laulma. 12-aastasena lõi G. Rossini ,,Sonata a quattro nr. 3" kahele viiulile, tsellole ja kontrabassile, mis haaras inimesi kaasa nooruslikkuse ja elurõõmuga. http://www.youtube.com/watch?v=hBoRaT0L3Ck 1805 oli hakanud oma isa jälgedes sarve mängima. 1806 õppis Cavedagni käe all tsellot. Samal ajal koostas Rossini üksikuid numbreid libretole ,,Demetrio e Polibio", mis anti poisile üle tükkidena. See oli Rossini esimene ooper, mis on kirjutatud kui ta oli 13-14 aastat vana. Alles siis, kui helilooja oli 20-aastat vana, esitati tööd kui tema kuuendat ametlikku ooperit. 16-aastaselt oli ta saanud preemia Cantata Il pianto d'Armonia sulla morte d'Orfeo eest. Tema ooper ,,La cambiale di matrimonio" lavastati Venice'is kui ta oli 18-aastat vana. 1813 Rossini teosed ,,Tancredi" ja ,,L'italiana in Algeri" kogusid tohutut edu
Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on järjekordse hea raamatuga, mis oma täpsete ja traagiliste kirjeldustega loob sinu silme ette tõsielulise pildi. Lugu toimus keset II maailmasõda. Enamuse noortest sõduritest on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks vahepeal kodus käinud. Ma kujutan ette, et ühel 19aastane poisile on sellise muutusega harjumine väga raske. See tekitab kindlasti pingeid, et peab iga päev nägema surma enda ümber, pole pesemisvõimalisi ning täid ja kirbud elutsevad kehal. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta lõpuks pääsu koju, ta sai olla 14 päeva kodus ning siis uuesti naasema rindele. Ta ootab seda õhinaga. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma
Liis läks ühele klassipeole, mis toimus klassikaaslase pool. Neil sai Elinaga sellest kõrini ja nad otsustasid minema minna. Teel maanteele võtsid neid ühed poisid auto peale. Selgus, et poisid tunnevad Steni ja ta on neile narkootikumide eest võlgu. Elina ja Liis võeti kinni ja nad viidi tagasi maja juurde. Kõik klassikaaslased võeti pantvangi. Liisil jäi telefon ainukesena kätte ja ta helistas Sethile, et ta neile appi tuleks. Seth suutis mõnele poisile peksa anda, kui äkki teda keegi tulistas, ta tulistas ka teisi vastu. Sten hakkas kartma ja ei tahtnud Sethile kiirabi kutsuda, sest ta teadis, et tal ei lähe kergelt. Lõpuks võttis Timo Stenil telefoni käest ära ja kutsus kiirabi. Seth viidi haiglasse ja selgus, et ta oli kaotanud palju verd. Järgmine päev, kui Liis Sethi juurde haiglasse läks nägi ta seal Sethi isa. Nad rääkisid isaga pikalt.
Vaatab õpetaja poole. Õpetajalt sain teada, et laps võtab sõrme suhu stressisituatsioonides ja see rahustab teda. Õpetaja ja poiss, kes solvas Aleksandrit Meeldib, kui teda haletsetakse ja siis haletsevad teda. Aleksander kiiresti kiiresti rahuneb. Suhtub inimestesse rahuneb ja naeratab ning hakkab tegema hellusega. pai poisile. 9:35 – Algab tegevus õpetajaga. Kõik lapsed Tunneb rõõmu, vaadates värvilisi pilte. 9:50 istuvad pingi peale ja vaatavad pilte Seltskondlik, suhtlev eakaaslastega ja juurviljadest, mida näitab õpetaja. õpetajaga. Aleksander vaatab tähelepanelikult, naeratab, hoiab sõrmed suus. Õpetaja palus näidata pildi porgandiga, Aleksander näitab õigesti.
tähendust, teine aga täpsustab seda (taskurätik). Sõna moodustusviisid: liitmine, tuletus, konversioon, tüvekordus,lühendamine. Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre.
kooli ning läheb 4. klassi. Just Leondingis isa väljendamiste mõju all tekib Hitleril kriitiline suhtumine kirikusse. SVASTIKA 1896.a. saabus poiss Lambachi kooli, mis oli vana benediktide klooster. Seal nägi ta esimest korda svastikat(haakristi), mida hiljem käskis graveerida oma kantseleis. NOORPÕLV 1900.a. läks Adolf Linzi riikliku reaalkooli. Maakooli vahetus võõra linnakooli vastu ei meeldinud poisile. Ta hakkas õppima ainult neid aineid, mis talle meeldisid – ajalugu, geograafia ja eriti joonistamine. Kõike muud ignoreeris. 13-aastasena suri tema isa. Ema palvel jätkas õppimist. 1903. hakkas saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud võimu oma isepäise poja üle. Unistas saada kunstnikuks või arhitektiks. HITLERI JOONISTUSED NOORPÕLV 1907 proovis sisse saada Viini kunstikooli kuid see ebaõnnestus.
Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt. KASVATUS Perekonnapea absoluutne võim õpetas noori maast madalast alluma, isiklikku initsiatiivi ega ei saanud noortel olla. Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi. Pidev võitlus patriitside ja plebeide vahel teravdas äärmuseni võitlust õiguste eest. Siit kasvas välja seaduse eriline roll ühiskondlikus elus. Mõlemad pooled kasutasid oma huvides ka religiooni, mis algselt oli seadusele väga lähedane, ning tõlgendasid seda samuti oma vajadust mööda: jumalikud ettekuulutused, usu õiguslikud normid patriitside
Soovisin, et lapsed seisaksid ühel jalal, kuid nii kui ta jala põranda vastust ülesse tõstis, tundus et kohe kukub, kuid ta suutis tasakaalu hoida. Seejärel palusin lastel hüpata harki-kokku hüppeid, ka see tuli hästi välja. Viimaseks harjutuseks oli käte ette, seljataha, alla ja ülesse tõstmine. Seal hakkas poiss oma kätega vehkima, et teised pihta saaksid ja, et ta suudaks teisi lükata. Teiseks tegevusek, et näha kuidas on poisi käe oskustega. Andsin poisile käärid ja paberi ja palusin lõigata ribad. Ribad tulid väga sirged ja korrektsed. Seejärel palusin võtta poisil pliiatsid kapi pealt ja need lauale panna. Ta võttis need jõuga ja väga kiirete liigutustega. Ta joonistas pildi sellest, mis talle meeldib, ühesõnaga vaba teema. Ta joonistas pildile kassi ja hobuse rohelisel murul. Ka pilt oli väga selgete detailidega ja korralikult värvitud. Ja see oli väga hea. 2.2 Motoorika arengu iseärasused
üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks erandiks on doomino, mida ta on nõus mängima teiste lastega. 3 Arutelu: Antud situatsioonist ilmneb, et tegemist on patsiendiga, kellel on autism, kuna kõik esinevad sümptomid langevad kokku autismi ilmingutega. Visuaalsel vaatlusel ja vanemate jutu põhjal on täheldatav üsna selge mahajäämus üldises arengus. Sõnalise
Vahetult pärast isa surma läks Aurel Riiga kooli. Ta võttis missiooniks võidelda venelaste vastu. Aurel alustas sellest, et ta ei kavatsenud vene keelt õppida. Baltlaste üldine venevastasus avaldub teoses seetõttu, et 19. sajandi lõpul toimus ulatuslikum venestamine ja seega baltisakslaste õiguste piiramine. Eriti isiklikult mõjus Aurelile aga see, et Vene tsaar oli tema isa vabastanud sillakohtuniku (ordungsrichter) ametist, mis seostus väikesele poisile sakslaste seas kõrgelt hinnatud rüütlikultuuri esindaja ordurüütliga (ordensritter). Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks. Noormees oli sellisele sildistamisele vastu,
Ta mängud on suuremalt osalt välja mõeldud ja situatsioonid pärit fantaasiamaailmast, kuid samas meeldib talle tegeleda ka praktiliste asjadega. Ta oskab tööriistu käsitleda (taob naela, saagib lauda, oskab trelliga kruvi seina lasta jt. lihtsamaid töid) ning talle meeldib oma fantaasia järgi meisterdada ja ehitada. Poiss tunneb huvi tehnika vastu, talle meeldivad autod, mootorattad ja ATV-d. Isaga käidi suvel päris tihti kodulähedases järves kalal ja sellest on saanud poisile juba suur ja hingelähedane hobi. Kalalkäikudest ja oma saakidest räägib Ats juba väga asjalikult ja kaasakiskuvalt. Huvi tekkimisel mõne mängu või tegevuse vastu on ta väga põhjalik ja püsiv. Paraku ei tunne ta veel huvi lugemise ega kirjutamise vastu. Ta ei tunneb vaid ükslikuid tähti (A,I,O,S,T) ja numbreid (1,5,7).Ta küll oskab numbreid loendada, aga ei tunne neid. Kuna sellel teemal poiss rääkida ei taha, lisab Atsi ema, et neil tekkivad
Kuna Niida oli pärit rikkamast perest, siis oli tal võimalik käia linnas koolis õppimas. Linnaelu muutis Niidat märgatavalt - teda ei tõmmanud enam mereäärne elu ega rannaküla. Hannes, kes oli olnud Niidasse väga kiindunud ja kellel olid tüdrukuga seoses suured unistused olnud, jäi aga truuks oma kodukohale Turjal. Tema linnaelust ei hoolinud. Kui Hannes sai käitseväest puhkuse, tutvus ta Põide tüdruku Liidaga. Liida oli hakkaja ja viskas poisile kohe silma peale. Nad hakkasid kirjutama. Liida vanemad oleksid noormehe meelsasti koduväiks võtnud. Kui kaitsevägi lõppes, oleks Hannes võinud kohe Liida juurde minna, kuid teda tõmbas hoopis rannakülla. Koju jõudes avastas ta, et nii mõnigi asi on muutunud vend Klaus oli abielus sõnaka Liisega, Taalil oli poeg (Hannes oli poja isa), eluolu oli vilets. Kodus tekkisid pidevalt tülid ja Hannes otsustas ikkagi Pöidele minna, et Liisaga abielluda
Pisike Peeter avab oma jõulukingituse ja hüüatab rõõmsalt: "Emme, ma saingi selle lego, mida alati tahtnud olen!" Isa kiirustab seepeale poisi juurde ja käsib tal kõigepealt tutvuda vajaliku õpetusjuhendiga. Otsekohe kaob poisi näolt lustlik naeratus ning uued mängujubinad jäetakse sinnapaika. Miks nii juhtus? Ikka seepärast, et Peeter oli loov laps, kellele ei meeldinud täita kindlaid nõudmisi. Juhuslikkus näis poisile ahvatlevam kui mõte kõikehõlmavast saatusekäest. Peeter tahtis olla iseenda kuningas. Juba Platon uskus, et ühed on oma loomult orjad ja teised valitsejad. Kahtlemata oli tal õigus. Tuleb tõdeda, et suurem hulk inimesi - mass - on alati olnud nii-öelda puuriloomad, kes on vajanud seadusi ja ettekirjutusi, sest ei suudaks teisiti toime tulla. See ju nõuaks iseseisvust, mida arutul rahvahulgal tihtipeale pole. Nad on marionettnukud, öelge aga käsk ja nad kuuletuvad.
Huronisse, Michigani osariiki. Thomas sai väga vähe formaalset haridust lapsena, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugema, kirjutama ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju omalkäel. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. 16aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. Viimane viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse, mis viis ta lõpuks, 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustab oma leiutaja karjääri. Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud institutsioonidele nagu Kongress hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli
.. Saatuse heldusest Melbourne'i mängudelt kangelase aupaistes naasunud Uno Palu polnud oma saavutustega tundmatu vist ühelegi koolipoisile. Poiste huvi spordi vastu on teadagi suur. Ühel heal päeval võib niisugune huvi ja kellegi innustav eeskuju saatuslikku osa etendada. Kui on ka kehalist jaksu, nagu oli Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele. 14- aastasena astusid koos Peeter Laanega, treener Vladimir Zulini noortegruppi. Energiast ülekeevatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
