KEVADE Milline oli Arno, kui tuli kooli? Ta tuli 1 korda siia kooli. Ta oli natuke haige. Keda tundis Arno juba varem? Teelet "Ameerika metsad" See oli raamat Iseloomusta Tootsi välimust Lokkis juuksed, nina oli kõver Mis oli Tootsi nõrgem õppeaine? Rehkendus Iseloomusta Tõnissoni Paks, ühes käes oli koguaeg pekk ja teises võileib Mida tegi Arno koos Tõnissoniga õhtul klassis Õppisid luuletust Kes lasi sakste laste parve põhja? Tõnisson Keda süüdistati ja karistati esialgu parve põhja laskmises? Liblet Arno vale Köstrile Et ta läks peale kooli Tõnissoniga koju Kuidas Tõnisson tunnistas oma patu üles. Kellele? Tõnisson käskis valetada et nad läksid Arnoga peale kooli koos kohe koju ja Arno küsis miks? Siis Tõnisson vastas et tema laskis selle parve põhja. Mis vaimustas Teelet jõele minema? Et seal on poole siledam jää. Äpardus Teelega jõel, kes karistas , kes andestas? Köster karistas ja Arno an...
Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased-Vargamäe kandis elav rahvas 5. Sauna-Juss teeb enesetapu, tähistati nelipüha, tegeleti heinatööga, Jussist ja Marist sai paar, Maril ja Andresel sündisid lapsed. 6. Liisi, Maret, Anni(suri ära) ,Indrek ,Ants , väike Andres. 7. Sauna-Juss, Mari mees, teeb enesetapu. Krõõt jäi aina nõrgemaks. Peale viimase lapse, poisi, ilmale toomist ei suutnud ta enam edasi elada ja suri. Enne seda soovis ta aga, et Mari hakkaks talu perenaiseks ja kasvataks üles tema lapsed. Andresel käsib laste pärast uus naine võtta ja enda pärast mitte muretseda. 8. Andres isana hoolis enda lastest, tegi nende nimel tööd, et lastel oleks parem tulevik, kuid kodus valitses peale Krõõda surma tõsine õhkkond. Krõõta sundis ta palju tööd tegema, kuid tegelikult hoolist
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei..
Mulle räägiti, et sind lugedes on valatud pisaraid, kuid ma ei uskunud seda. Ma ei suutnud uskuda, et üks raamat võib nii tugevaid tundeid väljendada. Sind lugedes sain ma aga peagi kinnitust lausele: „Ära hinda raamatut selle kaane järgi.“ Ma ausalt poleks uskunud, et sa mind niimoodi oma sisuga kaasa haarad. Sind lugedes oleksin ma justkui ise kohapeal olnud. Mulle meeldis, et sa olid oma peategelaseks valinud noore poisi, kellel puudus sõjaline kogemus. Paul astus lõpuklassis koos oma klassivendadega sõtta eesmärgiga kaitsta kodumaad ning kogemus piirduski vaid klassijuhataja peetud loengutest. Üleüldse olid sa loonud Paulist väga meeldiva noormehe. Paul ei mõelnud ainult endale vaid tema jaoks olid olulised ka sõbrad. Lisaks oli ta piisavalt kohusetundlik, ta oli nõus vabatahtlikult isegi eesliinis olema, sest tundis, et on teistele midagi justkui võlgu.
poisid küll niimoodi armastavad. Maali jooksis pärimäge alla oja poole. Seal oli lagunenud veski ning Maali suubus koheselt sinna lootes, et uks on lahti. Kusta ei saanud veskisse, kuna Maali oli ukse lukustanud. Kusta palus jällegi, et Maali ta sisse laseks, et mitme ukse taga ta manguma peab. Kusta laskis pea kätele ja mõtles, Maali, arvab, et ta on hoolimatu ja tüdruk ei mõista, kuidas ta teda armastab. Siis aga pani Maali käe läbi trellide Kusta sassis juustele ja ütles poisi nime. Kusta jahmus ning esimesel hetkel ei osanud kumbki midagi öelda. Lõpuks Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaikselt ühisest kodust ja perest unistama, tülid ununesid peagi ja koos jalutati Maali kodu poole tagasi. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudlust ja lahkus. Maali aga uinus magusalt, kuna oli olnud töökas heinategu ja Kusta oli ta õnnelikuks teinud.
Johann Köleri elu kunstnikuna Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia. Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas
sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose. Hera ja Zeusi tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge. Nende kõige ägedam tüli puudutas seksuaalse armastuse teemat. Nad vaidlesid selle üle, kumb, kas mees või naine, saab seksuaalsest armastusest suuremat naudingut. Hera väitis, et mees, Zeus aga, et naine. Vaidlus oli nii tormiline, et nad pidid nõu küsima Teiresiaselt, kes oli olnud nii mees kui naine.
ole mitte midagi ja ei tule ka, kuna ta on minuga abielus ja me armastame üksteist ja ka seda et ta ei külastaks meid enam. See jutt oli Wertheri masendusse viinud ja ta oli Lotte juurest ära jooksnud. Me ei näinud teda enam tükk aega ja kõik oli jälle roosiline, kuni selle päevani, millal ta ennast ära tappis. Ma ei saa aru, mispärast ta küll seda tegi. Kas ta oli siis tõesti temasse nii armunud? Ma ei saa sellest kohe mitte midagi aru. Saaks aru, kui ta oleks tüdruk ja poisi pärast tapab ennast ära, aga ta tappis hoopis tüdruku pärast. Lotte süüdistas tükk aega veel Wertheri enesetapus ennast, aga õnneks nüüd on ta hakanud aru saama, et tema ei olnud ta surmas süüdi .Vot selline asi juhtus meie väikeses külas.
,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest lahku mineku sõnumi. Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud, ning siis kohtuski Heidi Taneliga. Tanel Tanel on 16-aastane rikkast perest pärit pahapoiss. Ta on paari viimase aastaga jäänud ainsaks lapseks perre ja üleelamised on Taneli muutnud ükskõikseks, isekaks ja endasse tõmbunuks.
ülekaalukalt esimese preemia. Võistluse korraldajate sõnul kohtab nii huvitavat, läbimõeldud ja hea sõnakasutusega teksti väga harva. "Mängult on päriselt" jutustab pisut hirmutava, kuid ehmatavalt ausa ja häbematult vaimuka loo 19-aastasest Mirjamist ning selle maailmaga pahuksisse läinud väikevennast Mikust. Raamatus peamine käsitlusalune teema on koolivägivald, mis oli Miku igapäevaelu täielikult enda alla hõivanud ning poisi elu mutta tampinud. Räägitakse ka huligaansustest, illegaalsetest asjadest ning joomisest ja suitsetamisest. Kõige sellega me puutume (mitte just igapäevasel) mingil määral ikka kokku. See on täiesti tavaline tänapäev, sest on see aegade jooksul selliseks kujunenud. Mikul keerleb elu küsimuse ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?" ümber. Mikk oli väga tark poiss ja ta lihtsalt soovis, et tal oleks sõpru ja ta paistaks rohkem silma. Ta ei sallinud, et teda kiusati.
Jacopo Tintoretto (15181594) Pärisnimega Jacopo Robusti Koostas:Kadi Vildersen Elulugu Itaalia maalikunstnik. Sündis Veneetsias ja oli kõige vanim laps peres. Juba lapsepõlves näitas Jacopo oma andekaid maale,mis inspireerisid isa nii väga,et viis poisi Tiziani juurde õppima. Seal saiJacopo olla vaid kümme päeva, kui Tizian ta koju saatis,põhjuseks oli kadedus. Oli aastaid tavaline õpipoiss. Ta aitas paljusid teisi kunstnike ja sai tänu sellele komisjonitasusid. Tintoretoga oli väga meeldiv koos töötada. Maalis palju seinamaale. Oli arvatavasti üks viimaseid renessanssi ajastu maalikunstnikke. Pärast "Paradiidi" maalimist ta puhkas mitu aastat. 1550.aastal abiellus ta Faustina de Vesrcoviga.
oma kasuvanemate juurest. Varem oli Oidipuse isa korda saatnud kuriteo, mille tagajärjel kogu sündmustik sellise pöörde võttis. Kui oraakel poleks Oidipuse pärisisale ennustanud, et tema enda laps ta surma saadab, ei oleks vanemad oma poega tappa tahtnud. Kui oraakel Oidipusele ennustusest ei oleks rääkinud, poleks ta kasuvanemate juurest lahkunudki ja tema isa oleks samuti ellu jäänud. Ka karjus tegi valiku, jättes pisikese Oidipuse ellu. Kui ta oleks poisi tapnud, oleks tõenäoliselt ka kuningas pääsenud. Karjus oli piisavalt heasüdamlik ega suutnud last tappa. Osa edasistest sündmustest on just nimelt karjuse süü. Nii selgub, et ühe inimese otsused mõjutavad paljusid. Saatus võib olla lihtsalt õigustuseks oma valedele otsustele, aga kui midagi elus hästi läheb kiidetakse ikka ennast, mitte saatust. Mina arvan ,et saatust ei saa milleski süüdistada-inimesed ise teevad oma valikud.
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga ...
Üks suhteliselt huvitav punkt, mis mulle raamatus silma jäi oli see, et inimesel on mitu palet. Mario, kes oli Mirjami toakaaslase sõber, pealtvaadates väga lõbus ja elurõõmus nooruk. Tegeleb poliitikaga ja õpib õigusteadust. Aga sellele sõbrad ei mõtle, milline on ta elu teine pool. Sasa ja Mikk teavad Mariot kui Marxi, kellele lapsed asju varastavad. Ühel ööl aga läheb kõik nihu ning Mario muutub ka sõpradele teiseks. Mario muutumine ja tema mäng viivad Miku, poisi, kes tahtis tegelikult ainult inimesi aidata ja ei midagi halba, külma Emajõkke. Elus on paljud inimesed taolised nagu Mario. Nad ei näita oma tõelist palet mitte kellelegi enne, kui selleks on hilja ja see võib viia kellegi teise hukuni. Raamatus räägitakse ka mängust. Mäng on selline, et kes saab lühima tiku peab tegema seda, mida ütleb see kes saab pikima tiku. Mäng, mis tundub esmajoones naerma ajav ja huumoorikas, võib lõppkokkuvõttes kujuneda vägagi ohtlikuks
See film räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne. Rass ärkab järgmisel päeval ja sai aru et ta oli peol käinud sest laual vedelesid pudelid ja toad olid väga sassis
Leonardo da Vinci Perekond Leonardo isa Ser Piero oli Leonardo sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada. Lapsepõlv ja noorusaastad Leonardo da Vinci elas Anchianos umbes viis aastat. Aastal 1457 kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus ta läks kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis Leonardo da Vinci kirjutama, lugema ja arvutama, geomeetriat ja ladina keelt. Leonardo elas Vincis 1466. aastani. 14-aastaselt sõitis ta Firenzesse ja alustas õppimist Andrea del Verrocchio ateljees. Verrocchio oli sel ajal üks andekamaid Firenze koolkond Firenze kunstnikke. Ta avaldas suurt mõju Leonardole. Ateljees töötasid ka teised kuulsad kunstnikud, näiteks Sandro Botticelli, Pietro Perugino ja Lorenzo di Credi. Noor õpilane alustas oma tööd ...
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja seoses sellega muutus ta muust maailmast eraklikuks. 3.Santiago ei suhelnud kellegiga väga, ainult poisiga, kes oli tema õpilane. Poiss armastas
Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas ainult üks lause " Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse." Poiss pani riided selga ja võttis taskulambi. Ta viskas veel pilgu vanemate magamistoale ja sammus kabelisse. Surnuaias olid hauad koristamata ja mõned haukakivid olid purunenud. Kabelis olid ainult katkised pingid ja rida küünlaid. Hetk hiljem vaatas Ville selja taha ja nägi valget kleiti. Seejärel sai ta hoobi kuklasse ja kukkus. Valge kleit lõikas poisi kolju seest silmad välja ning viis need pappkastiga tema kodutrepile. Järgmisel hommikul ei leidnud vanemad oma toast poega. Nüüd tormas terve pere majast välja. Välisust avades leidsid nad enda eest kasti veriste silmadega. Kohe pandi autole hääled sisse ja sõideti linna politseijaoskonda. Uurijad hakkasid otsekohe kadunud poisikest otsima. Järgmise päeva hakul oli kogu pere hirmul ja teadmatuses. Peale hommikusööki tirises lauatelefon. Uurijad palusid, et pere linna tuleks
Anne Rice (sünd 1941) Intervjuu vampiiriga Poisi ja 200aastase vampiiri kohtumine Intervjuu algab: poiss küsib, vampiir vastab, jutustab oma elulugu esimene kord kellelegi teisele Lestat' ja Louis' kohtumine Lestat teeb Louis'st vampiiri, toob tolle mõisa oma vana isa, kellele Louis lähedasemaks saab kui tolle lihane poeg Kirstuküsimus: Louis ei soovi enam Lestat'ga koos olla ega talle alluda ta tahab iseseisvuda, aga ei leia ettekäänet Esimene osa Lestat saadab korda koledaid tegusid: jahib inimesi, piinab noori naisi ta on tõeline moraalitu koletis, ja see ei meeldi Louis'le Lestat viib Louis'i väikese haige tüdruku Claudia juurde, kellest vampiiri teeb Louis kiindub Claudiasse väga, ka tema hakkab ajapikku pigem Louis'i eelistama Nad põgenevad, Louis üritab Lestat tappa ja jätab ta surema Claudia ja Louis seilavad kodukohast, New Orleansist, ära Claudia hakkab muutuma: kuigi ta on endiselt ...
Kui tulla kontserti juurde tagasi, ning analüüsida, milliseid palasi esitati tänavusel Ewerti and the two dragonsi Viljandi kontsertil. Kõige rohkem paistis silma muidugi "Good Man Down", mis on kogunud Youtube'i portaalis ligi 2 miljonit vaatamist, ning ei pidand live'is pettuma, tegu on tõesti hästi sündinud looga. Lool on olemas põhimõtteline eesmärk mida öelda, laulus keskendutakse ühe tüdruku ja poisi seiklusest metsas, ning nende vahetest suhetest. Meelodia poolepealt on väga hästi kombineeritud, basskitarr on põhikomponent laulus, mis lisab suurepäraselt sügavust loole. Trummid on kergelt juurde toodud, mitte ülemäära. Ei saa ka unusta klaverit, mis paneb süda veelgi rohkem tõksuma. Tegemist on väga hea lauluga, mis on tõesti väärt kuulamist. Peale selle pala, mängiti nende suhteliselt uut lugu, nimega ,,Picture", kus on
Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Leonardot on tihti kirjeldatud renessanssinimese arhetüübina, mehena kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase Helen Gardneri sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuu...
Sõja eest aga ei õnnestunud neil pääseda. Pärnusse jõuti tagasi siis, kui Paul oli 6 aastane. Tema vasak käsi sai viga ja trauma oli eluaegne. Sõltumata sellest arenes Paul kehaliselt hästi. Talle meeldis väga mängida tennist, milles tema tehnika ja andekus olid tähelepanuväärsed. Paul keres tegeles tennisega ka täismeheeas. Eesti edetabelis oli ta esimese kümne mängija hulgas. Malest oli Paul Keres huvitatud juba poisekesena. Ema lausa kartis poisi võimalikku kaldumist hasartmängudele. Pärnu linnas tõusis ta vanemate poiste üllatuseks linna koolinoorte esimaletajaks. 13 aastasena võitis täiskasvanute hulgas Pärnu meistritiitli välkturniiril, kus võitis kõiki oma vastaseid. Nüüdseks kutsuti teda tõsiseks maletajaks. Rahvusvahelisel tasemel tuli veel vaeva näha aga ka sinna jõudis ta juba 1935 aastal. Ta tundis huvi kõikide võimaluste vastu, mis lubasid tema oskusi edasi viia. Üheks oskuseks oli kirimale.
arengu- ja tegutsemisvõimalusi läbi Eestit väärtustava kasvatustöö. Visioon Aastal 2013 oleme kvaliteetset kodaniku-kasvatust pakkuv omanäoline skautlik noorteorganisatsioon Eestis ning me oleme kõigi teiste institutsioonide jaoks tunnustatud koostööpartner. Arengukava 2008 - 2013 Liikmetega seotud eesmärgid Juhtidega seotud eesmärgid Avalikkussuhtlus Koostöö (rahvusvaheline) Tagamine Liikmetega seotud ... Suurendada liikmeid 900 poisi võrra Mitteliikmete kaasamine Liikmete suurem kaasatus Järgu ja erialakatsete sooritamise populariseerimine Uute ja innovaatiliste ürituste korraldamine Tagasiside Noortejuhid ... koolitused varustamine metoodiliste materjalidega juhtidelaager PR (avalikkussuhtlus) Kodulehed Reklaammaterjalid Organisatsiooni tutvustav film Meedia suurem ja jõulisem ründamine- teavitustöö Sisekoostöö Koostöö Kaitseliidu malevatega
sõdima, nad võiksid ju omavahel hästi läbi saada. Kõige kurvem on sõdade juures süütud kannatajad ja loomulikult haavata saanud sõdurid, kuna neil on elus edasi saada väga raske. Filmis ,,Sõjaratsu" on tegelasteks poiss ja tema hobune Joey. Kõige see lugu toimub I maailmasõja aeg, kus inimesed ei tea veel mis on sõda. Poiss treenib hobuse väga sõnakuulekaks, kuid ühel päeval müüs poisi ise hobuse sõjaväele maha ja sellest ajast on nende sõprus lõhutud. Vahepeal on hobusel mitmeid omanikke, sõja aeg saab ka hobune vigastada, kuid loomulikult jääb ta ellu. Sõja aeg on poiss läinud sõjaväkke ja ta on jäänud pimedaks. Sellest hoolimata tunneb poiss filmi lõpus oma parima hobuse ära. Näiteid filmidest näiteks filmis ,,300" oli kõige kurvem koht see kui Sparta sõdis vaenlastega ja Sparta juhi parim sõber sai surm
Mis on siis massimeedia? See on sisuliselt inimestega manipuleerimine. Läbi kommunikatsioonivahendite televisioon, raadio, internet mõjutatakse suurt hulka inimesi. Tekib nn massipsühhoos. Ühiskonnas tekib üks või kaks domineerivat arvamust ja tihti võib lõppeda massikommunikatsioonist tingitud massipsühhoos vägivaldselt. Kuid kas me saame süüdistada selles massimeediat? Filmi ,,Klass" tagajärjeks osutus ühes Eestimaa koolis kolme 12-13-aastase poisi katse teha järgi homovägivaldset stseeni. Selle peale algas suur kommentaaride sõda, kes on siis süüdi? Kas on süüdi kool ja direktor filmi näitamise eest, filmi autor Ilmar Raag või üldse poiste pered? Filmi tegemise põhimõte oli tegelikult ju näidata, millise vormi võib võtta koolivägivald ja see ülesanne sai täidetud. Just tänu massimeediale, kes levitas selle filmi põhimõtet. Koolinoored on teadlikumad ohtudest ja neile on ka selge, et kõike võib juhtuda.
patrulli tegevad politseinikud sattusid peale poe uksest väljunud mr X-le ja tema parimale sõbrale Renele. Ametnikele tundusid need kaks isikut kahtlasena ja nad otsustasi poistelt ostutsekki küsida, et kindlaks teha kas ühe poisi käes olevad sokolaadid on ikka ostetud. Küsitledes tuli välja, et mr X-il puudub tsekk ja kuna noormees oli nähtavalt närviline oli alust arvata , et tegemist on vargusega, mis hilisema uurimise käigus ka tõestust leidis. Varguse väärtus ulatus 25 kroonini. Politsei konfiskeeris varastadud kauba ja toimetas varga jaoskonda.
.............................................................................................. 6 2 Lühielulugu Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu perekonnas. Juhanil oli kolm vanemat õde. Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk, mis väljendub näiteks selles, et poisi haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis. Keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972.a õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti, seejärel töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana. Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1978. aastal A. Lauteri nimelised 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kunstniku aunimetus
Ta leidis veel kasti, kus olid mingid kirjad. Need olid tema ema kirjad, mis ta oli kirjutanud terve aasta. Ta võttis ühe kirja välja ning hakkas lugema. Kui ta luges kirja lõpuni, kuulis ta isa autot maja eest ning võttis kirjad kaasa enda tuppa ning lukustas ukse. Ema kirjutas talle, miks ta läks minema ja rääkis oma elust Londonis. Ta ema lahkus, kuna poiss oli erivajadustega ning ta ei suutnud tema eest enam hoolitseda ning arvas, et isa suudab poisi eest paremini hoolitseda, kuna isa oli tasakaalukam ega ei läinud närvi nagu tema. Kirju lugedes ta oksendas oma voodi täis ning ta isa leidis ta voodis nutmas. Isa leidis kirjad ning palus temalt andeks, et oli ema surma kohta valetanud, kuna oli ta peale surmvihane, kui kuulis et ta oli minema nende juurest läinud. Isa tunnistas veel üles, et tema oli see, kes tappis Wellingtoni. Kuna ta oli pr Shearsi peale pahane, et ta eelistas koera temale
õppimine algas alles hiljem. Meistril võis olla korraga 2 õpipoissi. Meister ei võtnud poissi, kes vastu ei pidanud oli laisk või ebaaus. Õpipoisil oli katseaeg. Katseaja alguses võis meister õpipoisist lahti öelda ja tagasi vanemate juurde saata. Samas valvasid vanemad poissi, et meister talle ülekohut ei teeks. Isa maksis õpetuste eest ja hoolitses rõivastuse ning jalanõude eest. Kui meister oli poisile ülekohut teinud, võisid vanemad poisi ära võtta ja teise meistri juurde viia. Meister pidi hoolitsema toidu eest . Kui katseaeg oli läbitud sai õpipoisist sell. Sellid töötasid meistri käe all ja omandasid kogemusi, et alustada tööd iseseisva meistrina. Sellile maksti tsunfti poolt kindlaks määratud rahapalka. Meister ei saanud oma tahte järgi otsustada palka. Selli, meistri ja õpipoiste tööpäev kestis suvel 14- 16 tundi. Selle sisse kuulus lõunavaheaeg ning hommiku- ja õhtupoolel pooletunnised pausid
juhtus temaga õnnetus. Poiss sattus haiglasse, kus ta luges raamatut, mis rääkis paradiisinägemusest. Seal raamatus oli olnud üks maagiline hetk, mida kutsutakse paradiisinägemuseks ning Eduard tahtis ise seda kogeda. Pärast raamatu lugemist otsustas ta end maalimiskursustele kirja panna, kus ta õppis skaalat ja perspektiivi ning sai tuttavaks inimestega, kes ei rääkinud tossudest ega automudelitsest. Kuid aeg läks edasi ja Eduard oli muutunud. Poisi tuba oli täis maale, millel vanemate arvates puudus igasugune mõte. Ema ja isa proovisid pojaga mitemid kordi rääkida, kuid Eduard ei kuulanud. Poiss teadis, et kui nii edasi läheb vajub ema murest kokku, isal kaob huvi karjääri vastu ja mõlemad hakkavad ennast poja valesti kasvatamises süüdistama. Kui ta maalmisest loobub, ei näe ta paradiisinägemused kunagi päevavalgust ja miski maailmas ei paku talle enam huvi ega rõõmu
isiklikku lemmikut maapirni cappuccinot metskitsetsipside ja vanilliõliga. Poisil ei jäänudki muud üle kui süüa ja süüa, ta muudkui paisus. Jõudis kätte päev, kui vanamees arvas, et poiss on juba piisavalt priske, ning asus tegema pidurooga milleks oli Harry-Herden-Hansu põseliha à la moules marinières. Gabriella-Gloria- Grete nuttis, samuti ka Harry-Herden-Hans, kes arvas et nüüd ongi lõpp! Kuid ei. Niipea, kui härra tahtis poisi ahju lükata, et teda ennem pisut grillida, tegi tüdruk kiire liigutuse ning ahju lendas hoopis vanamees. Harry-Herden-Hans lõi ahjuukse kiirelt kinni. Lapsed tundsid meeletut kergendust. Nad hakkasid kiiresti mõtlema, kuidas koju tagasi saada. Otsustasid, et hakkavad jalgsi minema. Enne veel haarasid nad kaasa natuke vanamehe varandust: sularaha, mõned kuldketid ja sõrmused ning krediitkaarte. Kuna aga Harry-Herden-Hans oli väga ülekaaluline, läks teekond neil pikalt ja aeglaselt
metslased" ja selle autor Ernest Seton-Thompson. SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" ON IMETORE RAAMATUSARI MIDA ENAMUS MEIE VANEMATEST LAPSEPÕLVES VÕI HILJEM LUGENUD ON. SEE KOOSNEB 55 RAAMATUST. PIKEMALT SELLEST NELJANDAL LEHEKÜLJEL. KÕIK SELLE SARJA RAAMATUD AUTORID VÄLJAANDMIS AASTAD JA TÕLKIJAD ON ÄRA TOODUD LEHEKÜLGEDEL 5-6. ,,VÄIKESED METSLASED" ON RAAMAT MILLE MA OLEN LÄBI LUGENUD. SEE ON HÄSTI PÕNEV JA TORE RAAMAT. SELLE KIRJUTAS ERNEST SETON-THOMPSON. SEE RÄÄGIB KAHE POISI SEIKLUSTEST, KES OTSUSTASID VEETA SUVE INDIAANLASTE KOMBEL, JA SELLEST, MIS NAD OMA METSAELUS ÕPPISID. SELLE RAAMATU AUTORIST ERNEST SETON-THOMPSON ON KIRJUTATUD REFERAADI KAHEKSANDAL LEHEKÜLJEL. TA ON KANADA KIRJANIK JA LOODUSE UURIJA. 3 Seiklusjutte maalt ja merelt. ,,Seiklusjutte Maalt ja Merelt" on teatavasti nõukogudeaegne imetore raamatusari, mida enamus meie vanematest lapsepõlves või hiljem lugenud on. Sari koosneb 55
atraktiivsuse tõusu, kuna tumedam ehk suurenenud pupill muudab silma südavamaks/meeldivamaks ja see annab märki ka erutusest, sest suurenenud pupill on üks suurenenud erutuse tunnuseid. Selline atmosfäär andis noorte romantilise alatooniga olemisele väga palju juurde. Kuid vaatleme lähemalt tüdruku käitumist, kes otsis poisiga enne suurmat lähenemist juba ammu kontakti. Tüdruk oli ennast täielikult pööranud poisi suunas kogu oma kehaga. Sellest võib välja lugeda, et tüdruk oli poisist huvitatud. Keha asetus näitab suhtumist. Väga tähtis on just õlgade ja jalgade orientatsioon: kui need on suunatud adressaadi suunas, ollakse järelikult adressaadist huvitatud. Paralleelsus näitab, et ollakse huvitatud. Kuigi pilk, mis kahtlevalt ja arglikult neratusega üle toa liugles, et mitte liiga süvenenud muljet jätta, siis vaid kehahoiak ,,ütles juba rohkem kui tuhat sõna"
kui tüdruk saab aru, et tal on uued sõbrad, probleemid koolis, tülid emaga. Üha uued mured ja lõputud peod keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see veel korda sättida või saab ka temast osa allakäinute statistikas? Raamat räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelaseks on Heidi ja võõras, kellega tema teed ristuvad, Tanel. Heidi on igati korralik, tubli ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps, kes saab ühel kaunil koolipäeval oma poisi Reimo käest maha jätmise sõnumi. Heidi parim sõbranna, Diana, üritab talle toeks olla. Kahjuks see ei aidanud Heidit. Heidi elu muutus silmapilkselt põrguks; tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid. Ta ei suutnud enam kodus olla. Ta jättis kapi peale kirja, et jääb ööseks oma parima sõbranna juurde. Ta jalutas ja mõtles, et koju ta ei taha minna ja lohutas ennast, et küll ta mõne ööbimiskoha ikka leiab. Üks vanapapi ütles, et ta
Müüjal oli imelik lõhn ja kuus sõrme. Siis tahtis ta bussiga sõbranna juurde sõita, sest oma arust otsiti teda ju taga. Imelik lugu bussis (põrgusse sõit, arvas keegi sõitjatest). Bussijuht polnud kuulnudki sellest kohast, kuhu Karina sõita tahtis. Karina väljus pimedas, et ise teed otsida. Ka Pärt oli jälle seal ja tuli temaga koos bussist maha. Ta pidas Karinat Kerliks. Too peaks talle muinasjutte lugema. Siis Karina kukkus põllul, tahtis Pärdi eest põgeneda, aga oli sunnitud poisi abi paluma. Nad jõudsid ühe maja juurde, kus oli ait. . Seal nägid nad 60-70 cm pikkust päkapikku- halli. Karina kott oli kadunud! Nad leidsid surnud mehe. Majas nuttis laps. Too oli väga haige ega võtnud vettki vastu. Pärt läks arstiabi ja politsei järele. Ka kott oli vaja üles otsida. Teel meenutas ta muinasjutte ja kohtus suure halli koeraga, keda hakkas Hundiks hüüdma. Ta leidis koti ja jõudis ühe villa juurde. Röövlid võtsid talt koti ära
KIRJALIKU TÖÖ HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM, EKSPRESSIONISM. Küsimused: HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Hilisromantikud- orkestri koosesisud liiga suured, sümfoonia orkestri saatega (kantaat?) Teose aluseks filosoofiline idee. iseloomulikud jooned: hiigelkoosseisud, vaskpuhkpillide meeletu osatähtsus, kromatisme täis harmoonia, ebapüsiv tonaalsuse (laulja laulab, aga puudub helistik) täielik puudumine 20.-ndal sajandil. Hilisromantism on aluseks hiljem tekkinud ekspressionismile. 2. Kuidas võis töö dirigendina mõjutada Mahleri loomingut? Orkestri töö nõuab head orkestri tundmist, ei lämmatanud kedagi ära, pööras tähelepanu pausidele. Ooperi dirigent Dirigendina pälvis ta palju tunnustust ja see tegi ka kindlasti teda enesekindlamaks muusikamaastikul. Dirigenditöö oli mahukas ja aeganõudev, kuid sellegipoolest suutis ta kirjutada selle...
uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis. Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse. Johannes, Sasa, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula. Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma. Tüdruk on aga Johannesel nii palju halba teinud ning ütleb talle väga ropusti ja lõpetab kõne.
Või siis pisemad mured nagu näiteks: mis värvi juuksed värvida, milliseid pükse osta , millist filmi vaatama minna? Põhjus, miks teismelised muredest vanematele ei räägi, on see, et nad arvavad, et vanemad lihtsalt ei saa neist aru, ei tahagi saada. Laste meelest on vanemad nii vanamoodsad, et nendelt nõu küsides saavad nad ainult totakaid vastuseid ja süüdistused nende pihta. Kuidas sa ikka emale räägid, et vaidlesid parima sõbrannaga ta poisi üle ja nüüd olete tülis? Kindel see, et ta hakkab selle mõttetu vaidluse pärast riidlema ja paneb su teo üle järele mõtlema või koguni koduaresti. Või kui koolis on pahandused, siis miks nad küll aru ei taha saada, et sina ei olnud milleski süüdi, õpetaja lihtsalt... Ja üldse - kuidas sa lähed emalt juuksevärvi kohta nõu küsima, ta on ju pronksiajast pärist, mida tema ka tänapäeva moest teab!
Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga.Vaimulik oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletud. Munk peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlasele. Aadlikud: Kuni 7 aastaseks saamiseni kasvati kodus, hiljem ranges sõjakoolis ( hiljem saatis isa poja kogenud aadli juurde) Isa valis poja hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli surmani. Samuti kuulus õigeks aadlikuks saamise juurde ka käitumisreeglite tundmine. Talupojad: Ülesandeks oli esimest kahe seisust ülalpidada. Ordud: Tsistertslaste (11.saj.) eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, allutatud rangele distsipliinile. Dominikaanid (13.saj
Ühel päeval läks see mees ja tema poeg neile külla, tutvustamaks end ülejäänud perele. Mees koos oma pojaga panid Leleti emaga öeivad ühte kappi. Suureks üllatuseks oli selle mehe pojaks see sama Alex, kellesse Lelet oli nii hullupööra armunud. Lelet oli väga arg tüdruk ja hoolimata sellest, et Alex elas tal kõrval toas, ei julgenud Lelet temaga kordagi rääkima minna. Üks kord võttis Lelet julguse kokku ja otsustas minna Alexi tuppa ning vaadata ta asju. Laua pealt leidis ta poisi päeviku, mida ta kohe suure uudishimuga hakkas uurima. Alex oli kirjutanud oma päevikusse igapäeva elust, oma uuest kodust ja kodu ümbritsevatest inimestest, seal hulgas ka Leletist. Kahjuks ei olnud Alex Leletis midagi eriti ilusalt kirjutanud vaid Alexi arvates oli Lelet nõme tattnina. Leletit tabas see lause otse südamesse ja ta otsustas ära kolida vanaema juurde Tartusse. Kolimine näis ainukese võimalusena pääseda eemale Alexist. Ta elas Tartus kuni põhikooli lõpuni.
Millal on õige aeg alustada seksuaalelu? Minu arvates on õige aeg siis kui oled oma poisi/tüdrukuga piisavalt kaua koos olnud ja üksteist hästi tundma õppinud. Kui oled oma poissi/tüdrukut hästi tundma õppinud, siis mõlemad peaksid teadma kuidas üksteisesse suhtuda ja kuidas käituda nii, et mõlemale meeldiks ja mõlemal oleks hea olla. Kui aga ei ole tundma õppinud, siis on see kõik palju raskem, sest kumbgi ei tea kuidas kellegile meeldib ja kuidas on hea, nii et mõlemad oleksid rahul sellega mida tehakse. Mitte nii, et ei teagi seda poissi/tüdrukut ja lihtsalt üritad midagi, aga sellest ei tule midagi välja, sest kui inimene tahab midagi enamat kui lihtsalt sõprus, siis peaks kõige pealt üksteist hästi tundma õppima ja alles siis midagi enamat üritama. Tavaliselt võtab üksteise tundmaõppimine nii kaua aega kui vaja. Osadel inimestel läheb sellega kähku, aga mõnel läheb jälle hästi kaua aega. Tavaliselt aga kui inime...
Kord on ühepoolne armastus teinekord hoopis ei jää suhe püsima. Võibolla liialdataksegi sellega, et mõeldakse liiga palju sellele, kuidas suhe püsima jääks. Kuigi peaks mõtlema kuidas olla hetkel õnnelik kuna elatakse siisi ju päev korraga. Mõni ei julge aga armastada ja oma armastust pakkuda kuna kardab haiget saada. Muidugi see võimalus on alati olemas, aga kes bingot ei mängi see jackbotti ei võida. Armastus see paneb kõik noored elama. Suhted, need pole vaid tüdruku ja poisi vahel olevad suhted. Igapäevaselt suhtleb noor ka pere ja sõpradega. See on normaalne, et noored tülitsevad vanematega. Vanemate keelud ja kommentaarid, kellele need siis meeldiks. Aga samas on need nii igapäevased, et nendeta eioskakski kuidagi, kuigi enamus noori unistab juba üksi elamisest. Ja õed-vennad nemadki ei mõista midagi näpivad koguaeg valesid asju ega korista enda järgi ära. See ajabki ju hulliks ja paneb tahtma kaugele soojale maale
Kui ei taheta aidata teisi inimesi , muutub olukorra lahendamine veelgi raskemaks.. Kui vaid kõik suudaksid teadmatuses rahulikuks jääda ja toimida ratsionaalselt. Samuti, kui ei suudeta õigeaegselt peatada agressiivsustunnet ja viha olukorra vastu, võivad tulemused olla hirmuäratavad ja mis kõige hullem, parandamatud. Raamatus tekkis selline situatsioon, kui reaalsustaju kaotanud poisid otsustasid tappa kaks poissi. Esimese metsikust ärevusest ja teise poisi juba viha, kadeduse ja võimuvaenu tõttu. Teadmatus on tõsiselt ohtlik tunne, sest kunagi ei tea, mis sellega võib kaasneda, kas oht, või abi. Kuid alati võib neid ebameeldivaid olukordi ka vältida, aga selleks tuleb valida üksmeelselt meeskonnale ( kui satud parandamatusse olukorda mitmekesi ) kapten, kes suudaks kaitsta liikmeid ja tagada rahu meeskonnas. Kui ollakse ühel meelel on alati palju kergem lahendada probleeme.
Eutanaasia Anni Larin 9b klass. Tutvustus Eutanaasia tuleb kreeka keelest, mis tähendab head või kerget surma. Tänapäeval kasutatakse eutanaasiat kannatava ja surma sooviva patsiendi elu lõpetamiseks , milles osaleb ka arst. Eutanaasia pooldajad kutsuvad seda sageli ka "halastussurmaks". Praegusel ajal kutsutakse seda sagedamini kaasaaidatud enesetapuks. Inimesele antakse medikamenti (mürki), mis tapab ta mõne sekundiga ja valudeta. Inimõigused Eutanaasiat teostakse inimese omal vabal tahtel ja nõusolekul, kus ta kinnitab, et ta on täie mõistuse juures ja teab millega on tegu. Kuna see on inimese vabal tahtel, ei riku see kuidagi inimese õigusi olla vaba ja otsustada enda eest. Kuna praegu on Eestis see veel keelatud, siis inimese elu lühendamine arsti poolt on keelatud ja rikub inimõigusi. Arsti on ka võimalik kriminaalkorras karistada. ...
Noored mässavad. Noored need on inimesed, kes pole või on varakult suguküpseks saanud. Üheks nooreks on kindlasti ka J.D.Salinger'i raamatu ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden Caulfield. Nüüd ma kirjutangi, mis või kes teda ärritasid, kuidas käitus ning mida ta koos teiste noortega tegi. Holden, nagu ka teised noored on suhteliselt kergesti ärrituvad. Peategelasel on koguaeg viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks.
Taisse ning ootavad väga eelseisvaid päevi troopilises paradiisis. Kuid 26. detsembri hommikul, kui perekond lõõgastub eelmise õhtu jõulupidustusest, kostub maa seest kohutav möire. Maria tardub hirmust, kui tohutu suur must veesein mööda hotelliõue tema poole kihutab. Kogu pere tõmmatakse vee alla nina jõudes hetkeks vee peale märkab Maria vaid oma vanimat poega Lucast. Tsunami rahunedes üritavad Maria ja Lucas end ohutusse kohta seada, kuid tee peal päästavad ühe pisikese poisi, kes on rämpsu alla kinni jäänud ning üksi. Maria on saanud rängalt viga. Kohalikud leiavad nad peagi ning viivad niigi juba ülerahvastatud haiglasse. Samal ajal Henry jätab oma kaks nooremat poega tundmatu naise hoole alla ise minnes otsima Lucast ja oma naist. Läbi seikluste kohtuvad kõik taas haigla juures. Kõige nooremad vennad on sattunud orbudega ühte autosse. Kõige pisem jookseb puu juurde pissile niipea kui auto seisma jääb
Otsustasime ruttu, et au põtra püüda saab mu vend. Ta siblis vaikselt mööda kallast põdrale lähemale ning lõi oda talle sisse. Kõik hõiskasid võidurõõmust. Selle aja peale olime ka juba saanud mõned haued ja tundmatud kalad kätte. Rõõm oli kirjeldamatu, kuid mitte kauaks, kui märkasime mu ema kaugemal, kes nuttis ja ahhetas. Jooksime kohe asja uurima. Tuli välja, et korraks hooleta jäetud pisike poiss Aabraham oli läinud elu uurima, libisenud vette ning uppunud. Viisime poisi laagripaika ning vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist, langesid kõik musta masendusse. Mul on oma ema pärast ka kahju, sest tema süümepiinad võivad olla meeletud ning kõik on ta peale kohutavalt vihased. Tavaliselt matame küll ligemesed järgmine päev, kuid pisikese Aabrahami matsime kohe. Mässisime ta naha sisse ning hauda panime ka kaks odaotsa. Temast oleks saanud vapper küttija
Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub, et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad veel sündimata lapsed. Tyltyl leiab oma tulevase venna, kes aga, nagu ta ise ütleb, toob maa peale kaasa vaid sarlakeid, läkaköha ja leetreid ning lahkub jälle elavate hulgast. Ka Tuleviku kuningriigist ei õnnestu Tyltylil sinilindu kaasa tuua. See lind, kelle Valgus talle annab, pääseb poisi käest lendu niipea, kui vana, hall ning kuri Aeg lapsi märkab ja neid vikatiga ähvardab. Lapsed otsivad lindu veel kalmistult, mis muutub äkki kauniks roosiaiaks ning kus "surnuid ei olegi", ningm kohutavast metsast, kus inimesestunud puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd. Kõik see on ühe öö unenägu, mis aga laste arvates kestab terve aasta. Tyltyl ja Myltyl ärkavad esimese jõulupüha hommikul oma kodus
Rod Stewart Roderick David Stewart ehk esinejanimega Rod Stewart 10. jaanuaril 1945. Ta on inglise laulja ja laulude kirjutaja. Sündinud ja kasvanud on ta Põhja-Londonis. Rod Stewart on kokku seitsme lapse isa ning on oma kolmandas abielus modell Penny Lancaster-Stewartiga. Nad abiellusid kolm aastat tagasi Itaalias. Temaga on Rodil 4- aastane poeg Alastair. Neil on tulemas veel ka teine laps, kelle sugu pole veel teada. Tuntud kasanoova Stewart on pidevalt tekitanud kõmu oma armuafääridega ning tema meelisobjektiks naisterindel on ikka olnud modellid ja näitlejad . Rod Stewart kuulub maailma pop-ja rokkartistide eliiti. 65-aastase Rod Stewarti kirev isiklik elu ja vapustava tähelennuga karjäär on üks huvitavamaid rock'n'rolli ajaloos. Inglise ja shoti juurtega viielapselises peres sündinud Stewart oleks võinud vabalt saada jalgpallitäheks, sest ...
Peeter I Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
