Väike poiss tänas Hiiglast suudlusega ning neist said suured sõbrad. Kuid peale seda korda polnud keegi sõpradest enam väikest poissi näinud ja Hiiglane hakkas väga igatsema teda ning ta jäi järjest vanemaks ja lõpuks ei suutnud enam lastega koos mängida. Kui saabus päris talv, märkas Hiiglane seda sama puud seal aia tagumises otsas. See oli ikka veel õides ja selle kohal paistis päike. Hiiglane läks sinna ja märkas seda sama väikest poissi. Selle poisi peopesades olid haavad, need olid armastuse haavad. Poiss kutsus Hiiglast koos poisiga tema aeda, Paradiisiaeda. Ja kui lapsed sel pärastlõunal aeda jooksid, leidsid nad puu alt üleni valgete õitega kaetud surnud Hiiglase.
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa ja sai tuttavaks laste Oodo ja Emiiliaga.Nad veetid palju aegu kuni õnnetuseni Oodoga, mil ta kukkus hobuse seljast maha ja süüdistas kõiges Jaanust. 5 aastat hiljem, ühel päeval, sattus Jaanus külas olema ja sai teada, et lossikubjas oli väikese poisi Maanuse vaese omaks peksnud.Mõned pä...
hüüdnimeks ja selle andis talle mittekoosseisuline köster, kes ta kirjutama õpetas. Isegi kui ta vanemad hiljem abiellusid ei olnud perovil õigust oma isa nimele ja tiitlile. Perov lõpetas Arzamassi kreiskooli ja astus Arzamassi kunstikooli, mida juhatas Aleksandr Vassiljevitš Stupin. 1853 astus ta Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikooli. 1856 pälvis ta väikese hõbemedali imperaatorlikule kunstide akadeemiale esitatud etüüdi eest poisi peast. 1858 pälvis ta juba suure hõbemedali maali "Ringkonnapristavi sõit uurimisele" eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus selle 1862, külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi maalides kujutas ta euroopa tänavaelu
maale ,sest Sophie nägi teda , aga ükski inimolend ei tohi hiiglasi näha . Hiiglane arvas,et kui inimesed teada saavad hiiglaste olemasolust , siis hakatakse nende üle jahti pidama ja ta pannakse puuri . Sophie ja SSH said sõpradeks. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophie arvates väga naljakalt , see aga kurvastas hiiglast ,et Sophie teda pidevalt parandas .Ta ei ole mitte kunagi koolis käinud. Ta õppis lugema ühest raamatust , mis ta laenas ühe poisi kodust ,kui see magas. Hiiglase jaoks oli see raamat nii väike nagu postmark. Suur Sõbralik Hiiglane käib iga öö ilusaid unenägusid kokku kogumas.Ta paneb need purkidesse ja siis viib neid magavatele lastele , et nad näeksid toredaid, ilusaid ja lõbusaid unenägusid. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophile, et Hiiglaste maal elavad 9 paha hiiglast , kes käivad öösiti inimeste juures üle kogu maailma ja röövivad magavaid lapsi endale hommikusöögiks.
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma.Seni kuni isa puid raius,korjasid lapsed metsas seeni.Mõne tunni möödudes märkasid lapsed, et nad on ära eksinud. Pimedus laskus kiiresti maale ja lapsed ei näinud enam koduteed. Nende juurde lendas vana öökull, kes juhatas nad imeliku majakese juurde. Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha suhkrust ja magusast saiast
10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911. AASTA APRILLIS SÕITIS RAUD PETERBURI, ET OMANDADA JOONISTUSÕPETAJA KVALIFIKATSIOON • 1915. AASTAL TÄIENDAS END PETERBURIS A
Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest.
vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga.
Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks
1772.aastal avati Moskvas spetsiaalne rõugepaneku maja. Variolatsioon aga põhjustas sageli rõugeepideemiate puhkemist. Seepärast loobuti enamikus riikides variolatsioonist juba 1780.aastate lõpus. Rõugevaktsiin on esimene edukas vaktsiin, mis välja on töödatud.Vaktsineerimise protsessi avastas inglane Edward Jenner 1796 aastal. Ta märkas, et lüpsjad, kes jäid lehmarõugetesse, ei jäänud enam rõugetesse.14.mail 1796.a nakatas ta lehmarõugetega 8a poisi James Phippsi. Poolteist kuud hiljem nakatas ta poisi inimrõugetega. Poiss ei haigestunud. Vaktsineerimine levis kiiresti kogu maailmas, kuigi sellel oli ka vastaseid. Inimesi hirmutati, et vaktsineerituile kasvavad lehmasarved ja nad hakkavad ammuma nagu lehmad. Ilmusid ka vastavad karikatuurid. Maailma Tervishoiu Organisatsioon (MTO) kuulutas rõuged likvideerituks 2a pärast viimast haigusjuhtu. Seega lõppes
Näpust jookseb verd. 13. Õpetaja üleval õpetajate toas vaatab aknast kuidas õpilased tööd teevad. Ta toetub natukene liiga tugevasti klaasi vastu ja klaas läheb katki. Õpetaja sai vigastada ja tuleb kiirabi kutsuda. 14. Kahes poisil hakkab töökojas igav ja nad hakkavad klotsidega palli mängima. Viskavad seal klotse ja löövad neid jalaga. Üks poiss kogemata oli unustanud sae tööle ja nüüd see klots lendas sae peale ja sealt edasi poisile vastu pead. Poisi peas oli suur auk suurest lennust tingitud ja kutsuti kiirabi. Poiss sai õpetuse koguks eluks. 15. Poiss vaatab, et elektriprobleem on ja tahab seda ise ära parandada. Ronib mööda redelit üles ja avastab, et kaabel on kergelt vigane. Hakkab seda parandama unustades, et elekter on ikka veel sees. Puututab kaablit ja saab vägeva elektrilöögi. Kahjuks oli põrandal maas veel lohakile jäetud kraami ja poiss lendas teravate puupakkude ja muu koli otsa
Teebasse viis vaid üks tee ja linna ei olnud võimalik pääseda ilma sfinksist möödumata. Ja sellest elukast ei pääsenud mööda ilma tema mõistatusele vastamist. Kõik kes vastata püüdsid ja valesti vastasid, kisti sfinksi poolt ribadeks. Teeba kuningas pakkus välja suure autasu sellele, kes linna elukast vabastab. Kuningas küsis oraaklilt, et miks sfinks just Teeba linnas on. Sfinks oli seal selle pärast,et kuningas oli varem röövinud poisi, kes ennast hiljem just kuninga pärast ära tappis. Hera nägi seda pealt ja saatis sfinksi kuningale karistuseks. Kui kuningas oli teel koju tagasi, kohtas ta Oidipust, kes oli tulnud linna sfinksi välja kutsuma. Ta tappis kuninga, sest kuningas sõitis Oidipuse jalast kaarikuga üle. Oidipus jõudis sfinksini ning vastas ta küsimusele õigesti. Peale seda kaotas olevus oma jõu ja haihtus õhku. Oidipusele anti autasuks
Elulugu Ludwig van Beethoven (viide 1.) sündis 16.novembril 1770 Saksamaa linnas Bonn. Terve tema perekond oli olnud väga musikaalne. Juba lapsest saati oli Beethoven väga andekas olnud, nimelt oma esimese kontserdi andis ta olles kõigest 7- aastane. Tema kõige esimeseks õpetajaks oli oma isa, kes õpetas teda klaverit ja viiulit mängima. Beethoveni esimene tõeline õpetaja oli aga Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe (viide 2.), kes oli ühtlasi nii poisi õpetaja kui ka hea sõber ning suur toetaja. Neefe lasi tihti end Beethovenil teenistuses asendada ning tänu Gottlobile sai ta õukonnaorkestri klavessiinimängijaks. Helilooja lapsepõlv oli suhteliselt karm, sest pere oli pidevalt majanduslikes raskustes ning 19-aastaselt pidi ta asuma perepea kohale, kuna ema suri ning isal tekkisid suured alkoholiprobleemid. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi. 1.1. Bonni periood 1770-1792
peegelpilti. Kõik arvasid, et Narkissos on hull, sest ta istus hommikust õhtuni järve kaldal ja vaatas enda peegelpilti. Ta ei söönud ega joonud. Mehe armuobjekt oli talle väga lähedal aga samas nii kaugel. Nad ei saanud kunagi kohtuda ega üksteist puudutada. Viimaks muutus valu väljakannatamatuks. Narkissos lõi endale pistodaga südamesse. Ta karjus. Poiss vees karjus. Ja kusagil kaugel karjus ka Echo. Narkissos suri ja Aphrodite muutis poisi lilleks, et inimestele juhtunut meelde tuletama. Tänase päevani võib näha nartsisse metsades tiikide kõrval kasvamas Daidalos ja Ikaros Daidalos oli parim meistrimees, kuid kui ta kuulis töölistelt rääkimas, et tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema
F.Liszt Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil 1823. a. aprillis. 1823.aasta lõpul seisis Adam Liszt oma geniaalse pojaga Pariisi Konservatooriumi direktori helilooja Luigi Cherubini ukse taga. Noor Liszt jäigi konservatooriumi ukse taha. Lisaks poolteiseaastasele klaveriõpingule Viinis Czerni juures, võttis Liszt veel lühikest aega eratunde teoorias Pariisi konservatooriumi professori A. Reicha ja Itaalia ooperiteatri dirigendi T. Beari juures. Sellega piirduski Liszti muusikaline haridus. 1824
trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik ei olnud mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-dus käigust. 10-aastasena lugemise vanematelt ja vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust omandama Naelavere kooli, kus ta õpis kolm aastat. Edasi saatsid haridushuvilise poisi ta vanemad 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelepõhi teadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan
26. Kuidas soovitas Penn Jaagul ja Riksil toimida Virve suhtes kui rivaalidel? 27. Kuida pääsesid poisid härra Tusami matemaatikaeksamist? (Ta tahtis seda lisaks abituuriumieksamitele peale suruda.) Jutusta sellest. 28. Mis oli laeva nimi, millega Rootsi sõideti? 29. Miks ei antud ekskursioonil olevatele poistele tunnistusi kätte? 30. Kellest rääkis õpetaja Rootsi sõites? 31. Kes poistest oskas natukene rootsi keelt? 32. Miks oli ühe poisi hüüdnimi Muna? 33. Kuidas oli Jaagu tüdruku nimi, kellega ta Rootsis semmis? 34. Millise pudeli tegi Maria poistele lõpetamise puhul välja? 35. Kelleks tahtis Penn saada? 36. Kuhu sõitis Virve, kui tuli sõda? 37. Kuhu jäi perekond Penno? 38. Mida ja kus õppis Virve? 39. Kus asus Pukspuude suvila? 40. Keda nägi Jaak, kui ta Pukspuude suvilas käis? Kes tahtis paadiga Eestist põgeneda?
Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupeoga tähistati päris orjusest vabastamise 50 aastapäeva. Eesti esimesed laulud olid ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", võetud L.Koidula luuletuste järgi. Laulupeol
Tädi Ida on vanem naine kes elab tartus korteris. Tädi Ida on vanakooli naine ning temal peab käima kõik korra järgi. ida oli hästi kasvatatud ja korralik naine. Tema arusaam armastusest et kui ühekorra naise või mehe võtad siis temaga peab ka abielluma ja lapse saama, kuna lihtsalt kinno minemine ei tule kõne allagi nagu ta küsis Aarnelt kui too oli käinud tüdrukuga kinos et kas tüdruk on temajaoks mõni lõbutüdruk või lipakas? Ida on elukogenud ja tahtis Aarnet õpetada kuid poisi kangekaelsus ei lasknud tädi õpetussõnu endale talletada ning tädi loobus sellest ja lasi Aarnel olla rikutud. Kuna tädi Ida nõukogude piirid nägid ette et noormees peab olema viks ja viisakas , õppima hästi , korrektne , ei õpi kahtedele ja ei käi väljas tüdrukutega musitamas. Ida suhtumine teistesse oli hea. Mia on neiu kellele on kaasa antud hea joonistus oskus. Maia on just tartusse kolinud ning Aarne hakkab teda jälitama. Maiale meeldis Aarne väga aga kahjuks ei tule nende
''armastavad igavesti''. Ma ei usu, et see õige on. See, mida mõni isik arvab olevat armastuseks esimesest silmapilgust võib olla lihtsalt tobe kinnisidee, millest ta nii kergelt lahti ei pruugi saada. Näiteks, kui väike laps läheb koos vanemaga mängupoodi ja näeb nukku, mida ta on pole varem näinud, aga ta teab, et ta tahab seda nukku siis see on ju samamoodi kinnisidee, mitte armastus esimesest silmapilgust. Samamoodi võib ''armastus esimesest silmapilgust'' olla pisikese poisi jaoks, kes näeb mänguasjade poes sellist mänguautot, mida temal pole ja isegi tema sõpradel pole. Seega, kui seda ei saa armastuseks nimetada, siis ei saa armastust esimesest silmapilgust armastuseks üldse nimetada. Samas on inimesi erinevaid ja erinevad inimesed võivad tuua välja erinevaid põhjendusi, kas armastus esimesest silmapilgust on võimalik või ei ole võimalik. Ma arvan, et need inimesed, kes on tundlikumad, loevad rohkem armastusromaane, unistavad rohkem, usuvad, et
Tüdruku nimi on Kristin Helen.Kui Kristina oli juba teise lapse ootel otsustas pere,et nad sõidavad USA-sse,et tütar õpiks juba varakult inglise keelt.Kristina lootis ,et nad jõuavad ära käia ja poiss sünnib Eestis aga kahjuks või õnneks nii see ei läinud.Kristina teine laps Kristhor otsustas ilmale tulla hoopis Miamis.Arvati veel,et lapsed hakkavadki Ameerika kodanikudeks aga nii see ei juhtunud õnneks.Kuna poiss sündis heal ajal siis nad otsustasid,et peale poisi sündi jäävad veel natukeseks ajaks Miami-sse,et nad saaksid koju sellel ajal kui Eestis juba soojem.Aga Eesti suve ei tahtnud nad ka maha magada. Kristina tulemused. Kristina oli ise enesest väga tubli ja ta tahtis jõuda tippu (kaugele).Vahepeal tal läks küll halvasti aga see ei lugenud eriti midagi,sest järgmine kord läks tal kaks korda paremini.Mis siis et ta oli tubli ja me küik teame seda panen ma siiski tema tulemused siia kirja.
märgati alles siis, kui ta oli hakkama saanud millegi kohutavaga. Vahur oli üksiklaps ning tema ema uskus põhimõttesse, et head lapsed kasvavad vitsata ning keelas ka isal poega lüüa. Laps polnud harjunud karistada saama ning ta teadis, et ükskõik millega ta ka hakkama ka ei saa, on vanemad alati tema poolel. Mida vanemaks poiss sai, seda isepäiseks ja egoistlikumaks ta muutus. Kuna mõlemad vanemad olid hõivatud oma armukestega, ei märganud ka nemad poisi käitumises halbu muutusi. Alles siis, kui Vahur sai hakkama millegi katastroofilisega, märkasid vanemad jälle tema olemasolu. Vanemateni jõudis uudis, et Vahur oli oma sõpradega vägivallatsenud, ning see oli viinud ühe vanema mehe surmani. Ühegi lapse vanemad ei mõistnud, miks noored nii tegid ning kõik jäid endale kindlaks, et nende laps pole midagi teinud. Ka Vahur arvas, et ta pole midagi valesti teinud, ning lootis jälle vanemate abile.
Ühiskond tundus talle niivõrd vastik, et ta proovis seda vältida. Ta üritas jääda nähtamatuks ja ignoreerida ennast ümbritsevat. Mässumeelsus on keskkonnas igapäevane asi. Inimene kes vajab abi, ei ole võimeline aitama teisi. Kõigepealt tuleks lahendada enda probleemid ja alles siis teiste omade peale mõelda. Holdenil ei olnud silme-ees sihti, kuhu ta jõuda tahtis. Ta muretses vaid teiste pärast. Ta vajas abi, mida ta lähedased talle pakkuda tahtsid. Poisi arust ei vajanud abi mitte tema, vaid teised. Ta lootis ise valvata lapsi kuristiku kaldal, kes ei vaata kuhu jooksevad. Kuigi tegelikkuses oli ta ise nende laste asemel. Abi vajav inimene ei saa olla ise aitaja rollis. Üksinduse käigus hakatakse mõistma vajadust elada sellisena, nagu olete. Mäss ei ole vabadus, nii nagu vabadus ei ole mäss. Probleemidega üle kuhjatud inimene ei saa teiste probleeme lahendada.
Tere, kallid kuulajad! Alati kui tuleb juttu Eestis elamise kohta, siis ainult kuulen kuidas siin on kõik halb. Kas see tegelikult ka nii on? Täna soovin teiega rääkida teemast Eestimaa uhkus. Keelel on oluline koht eestlaste identiteedis. Mõnikord on lausa väidetud, et eestluse tuumaks ongi eesti keel. Kahtlemata kuulub eestlaseks olemise juurde peale eesti keele mitmeid kultuurilisi ja sotsiaalseid tunnuseid, kuid nendegi tõlgendamisel toetume oma keelele. Eestlane tunneb tavaliselt oma keele üle uhkust, oskab kiiresti nimetada selle eripärasemaid nähtusi, nagu kolm väldet või ilmakaarte nimetuste rohkus. Luuletajad muretsevad riimuvate sõnade piiratud hulga ja füüsikud sobilike terminite leidmise raskuse üle, paraku hädaldamist võimaldavate väljendite nappust pole veel keegi tähele pannud. Nagu ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps: "eesti keel on ilus ja omapärane ning seda tuleb hoida," Vaatame korraks oma minevikku eh...
HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväel...
moodustub veega täidetud põis ● 1 arengukuu lõpus on idulane 2-3mm pikk ● 25 päeval süda alustab tööd 5 raseduse nädal ● Loote kasv on 5- 6mm, oneristavad kätte ja jäsemete algmed ● Loode on nähtav ultraheliuuringul 7 raseduse nädal ● Idulase pikkuseks on 12 kuni 16 mm. Arenevad sõrmed ja varbad ning eristub suu 9 raseduse nädal ● Loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Toimub kiire organite areng, on võimalik teha kindlaks kas on tegemist poisi või tüdrukuga 12 raseduse nädal ● Loote pikkus ~90 mm ja kaal ~30 g. Loode suudab käsi liigutada, pead pöörata, silmi pilgutada ja suut avada. 18 raseduse nädal ● Loote pikkus ~200 mm ja kaal ~180 g. Ema tunneb loote liigutusi; õnnestub kuulata südametoone. 25 raseduse nädal ● Loote pikkus ~ 350 mm ja kaal ~800 g. Lootel tekivad juuksed ja sõrmedele kasvavad küüned. Ta on ärkvel ja magab enam-vähem samade vaheaegadega kui
Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu, mida mõistsin vaid mina, mitte keegi teine. Maalil oli kujutatud poissi, kes seisis hobuse ees. Poisil olid tiivad, millest üks tiib oli läbipaistev. See maal rääkis mulle, kuidas hobuse ja poisi vahel on eriskummaline side. Nii poiss kui ka hobune kaitsevad mõlemad üksteist oma eluhinna eest. Nad oleksid justkui vennad, kes on elanud koos üle ränki hetki ja teevad seda edaspidigi. Ma lihtsalt seisin ja vaatasin seda maali, kananahk kattis ihu ja mõtted uitasid kaugetes fantaasiamaades. Teiseks lemmikuks oli kindlapeale näituse põhiline maal- "Minu 281 pintslit". See hiiglaslik maal koosnes Pääsukese 281 pintslist, mis olid kleebitud sinna risti-rästi. Iga
üldse õppida. Ta sai koolis vaid kahtesi. Ta suhted klassijuhataga ja tädiga halvenesid. Tädi Ida oli umbes kuuekümne aastana vanaproua, kes oli vanakooli naine ning tal pidi kõik asjad korra järgi käima. Tema arusaam armastusse oli, et kui ühe korra naise võtad, siis temaga pead abielluma ja lapsed saama. Seepärast Idale ei meeldinudki et Aarnde tüdrukuga musitas ja kokku sai. Lõpuks läksid tädi ja poisi suhted nii halvaks, et tädi ei andnud talle enam süüa ja jutu lõpuks viskas tädi ta kodust välja. Loo lõpuks Aarne ja Maia siiski kokku ei jäänud, kuna Aarnel olid tunded oma klassiõe Ida vastu. Maia läks kunstikooli nagu Aarne oli soovinud ja sellest ajast kui nad lahku läksid, hakkas ka Aarnel koolis hästi minema Mulle meeldis see raamat, kuna sellest loost sai teada kuidas elati Nõukogude ajal. Soovitan seda ka teistele lugeda.
Lektüürileht Pealkiri Vari Autor Juhan Liiv Lk arv 66 Illustraator M. Pärk 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mingi mehe Tegelikult rääkis raamat poisi Villu elust, kelle minevik käib tema kannul vedamistest ning raskustest elus. nagu vari. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr Nädal läheb nädala järele, kuni Eluliselt väga tõepärane ning 25 aasta täis saab, ja aastad kaovad ka mõnes mõttes masendust
Kontroll töö õpikuga küsimused 1. Mis leheküljel on August Sangi luuletus ,,Sula"? 2. Mis oli jutu ,,Kompanii poeg" poisi nimi? 3. Kes võitis aastal 1912 olümpa medali? 4. Kes võitis aastal 1936 olümpia medali? 5. Mis nimed on luuletuses ,,Plikad"? 6. Jutus ,,Meile tehakse test" miks ei läinud lapsel ühel hommikul kooli? 7. Mida tähendas vanal ajal kiri eesti keeles? 8. Mis on leheküljel 111? 9. Mida märkas ühel päeval härra Huu? 10. Kes on jutu ,,Tühi padrun" autor? 11. Kes on õpiku tegijad? 12. Kus toimus Eesti Vabariigi esimese aastapäeva paraad aastal 1919? 13. Kes on 5 kroonisel? 14
Koolivägivald . Miks ? Miks on koolis vägivald? Miks kiusatakse erinevaid ning teistmoodi lapsi? Nendele küsimustele on tegelt nii palju vastuseid. Kadedus on üks neist, mis põhjustab koolis kiusamisi ja narrimisi. Ka kasvatus on palju põhjustanud koolis vägivalda. Paljudele väikestele poistele ei meeldi, kui mõni teine poiss on erinev, näiteks vaiksem, kui tema ning ta hakkab teda kiusama, lööb ja narrib, ühesõnaga, teeb teise poisi elu põrguks, kuna talle ei sobi, et too poiss temast natuke teistsugusem on. Ma usun, et paljudes koolides on probleeme koolivägivallaga ning seda üritatakse iga hinna eest parandada ja ära hoida. Mõndades koolides suudetakse isegi seda all hoida, kuid mõnes koolis on muutunud see raskeks : vägivalda kasutavad suured poisid ja ei julgeta sekkudagi. Kui tegemist on väikeste poistega, siis ikka öeldakse midagi neile ja
teise ilma ka Viljandis, kus leiab aset kogu raamatu tegevus, aga üldiselt jääb mulje, nagu oleks Surm uude kodulinna puhkusele saabunud, mitte vikatimehe tööd tegema. See raamat pani ka mõtlema, kuidas me ise hindame oma elu ja suhtume sellesse. Et me ei saa muuta teiste eksimisi isegi, kui me sooviks seda, vaid nad peavad nägema ja kogema seda ise. Ehk nagu on ka ütlus: "Oma vigadest õpitakse". Ma soovitaksin seda raamatut kõigile. Kuna raamat on kirjutatud poisi perspektiivist, siis ei ole tegu ülilääge romaaniga ja sobiks lugemiseks ka inimestele, kes ei ole suured romaani sõbrad.
Kindlasti, mis aga ei aita on mehe tuttavate või sõprade kaudu info pärimine selle kohta millised on mehe tunded. Sest nii, nagu mehed ei kipu naistele oma tundeid välja näitama, ei räägi nad nendest ka teistele. Kui ka poiss oma tundeid kellelegi räägib, on see üldjuhul nii usaldusväärne sõber, et tema juba seda edasi ei räägi. Tegelikult, kui aus olla, ega ei ole üks-ühele lahendust, et kuidas meest avada ja rääkima sundida või utsitada. Ühe poisi puhul on see aja või sobiva hetke küsimus, teise poisi puhul aga selline asi ei tööta ja tema ei hakkagi kunagi oma tundeid välja näitama. Kõige kindlam on siiski anda poisile väheke aega, et endas selgusele jõuda ning kui see ei aita, siis tuleb see tema seest kuidagi lihtsalt välja meelitada. Kas siis kavaluse, õrnuse või julgusega seda peab iga tüdruk või naine juba ise tunnetama, kuidas tema isane sulaks
Kui Birgitil oli kunagi koolis probleeme joomisega, siis ta isegi ähvardas direktorit. 3. Nüüd ei tea Tehvan, kuidas Birgitisse suhtuda. Kas nagu õpilasse või tütresse. Esimese veerandi lõpul kerkis koolis ootamatult skandaal. Ühel üheteistkümnenda klassi õpilase (Esko Topper) taskust leiti pornograafiline film. Ta hakkas seda koolis teistele jagama, kuni lõpuks kuulsid sellest ka õpetajad. Direktor otsustas minna koos poisi klassijuhataja Valvega ja Tehvaniga poisi vanemate juurde. Tehvan kahtlustas, et Esko kodus tegelevad vanemad pornograafiliste seanssidega, mida näidatakse teistele ja siis vanemad saavad raha. Hiljem Esko tunnistabki seda Tehvanile. Niisiis kolm õpetajat lähevadki Esko vanematega rääkima, kes tunduvat olevat väga korralikud. Eriti ema. (lk 43). Vanemad tunnistavad, et see film on pärit nende kodust. 4
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest. Mõned on pidanud seda rohkem musta raha teenimise õpikuks. Teised leiavad, et raamat on eelkõige huvitav lugemine emadele ja isadele, kel pole õrna aimugi, mis diile tegelikult rajooni garaazide vahel tehakse. Raamat esitab jõulise väljakutse kõigile, kes pretendeerivad tänapäeva noorte elu
7. Missuguste võtetega pani Pearu pere oma pilli järgi tantsima? Pearu oli ka suhteliselt vägivaldne mees, kindlasti ta pani sellega. Ta naine oli harjunud halva ohtlemisega ja ei teinud sellest väljagi enam. 8. Missugune on Kröödi elu Andrese kõrval (mured, rõõmud)? Krõõda jaoks oli Vargamäele minek halb mõte, talle ei meeldinud see ala eriti. Seal oli tal väga väga palju tööd, ta sünnitas selle ajaga 3 tüdrukut ja ühe poisi, rasedus ei päästnud ka teda raskest tööst, ta ei saanud ennast õigesti välja puhata, kuna tööd oli lihtsalt väga palju. Krõõt oli alguses natuke rõõmsam aga mida aeg edasi seda kurvemaks ta muutus, ta nuttis väga tihti. 9. Missugune elu on Maril Andrese kõrval (rõõmud, mured, ootused, lootused, takistused)? Alguses oli Mari rõõmsam, pidevalt ta laulis. Kuid see kadus aja jooksul. Mari muutus kurvaks ja ei laulnud enam aga see laulmine just Andresele meeldis
ravitsema.Ülejäänud mungad sulgesid ennast kloostrisse. Thidericus ja väga paljud linnaelanikud suri katku.Katk oli läbi. Vend Heinrich saadeti Jämaja kirikumõisa matma seitset laipa kes olid kaktu surnud . Kui ta kohale jõudis olis seal ainult teenijanna, kes oli väga ebaviisakas temaga. Niisiis ta ässitas oma jutuga veidi talupoegi tema vastu. Hiljem tuli see välja ja prior oli väga vihane. Munk kohtus raehärra Nevega, kes rääkis tall kloostris oleva poisi elust ja miks teda tahetakse mungaks teha.Tuli välja,et poisi vanematel jäi peale surma kolm maja linnas ja üks Toompeal ,mis poisile kuuluvad aga sugulased sõlmisid toomkapiitli preestriga kokkuleppe,et kui poiss mungaks saab ,saavad nemad kõik endale. Nad lubasid ja suuri annetusi kloostrile.Klooster tahtis igat võimalikku valdust endale linnas. Niisiis tahtis,Nevel,et keegi kloostri munkadest aitaks poisil kloostrist põgeneda. Poiss põgenes.
nimeks Buratino. Carlo müüs maha oma kuue ja ostis poisile aabitsa ning saatis ta kooli. Kõnelev Kilk Vana tark putukas, mis elas Papa Carlo kambris. Ta andis Buratinole nõu ja ütles, et puupoiss peab jätma oma vallatused järele ja kooli minema. Kilk ennustas Buratino tulevikku. Šušara Vana tige rott. Ta tahtis vallatu poisi kõri läbi närida, aga Papa Carlo jõudis õigel ajal koju tagasi. See pani puupoisile mõistuse pähe ja ta otsustas hakata heaks poisiks. Pierrot Väga nukra näoga nukk nukuteatrist. Ta armastas helesiniste juustega tüdrukut Malvinat. Ta oli hea luuletaja. Kuigi alguses ta tundus puupoisile tüütusena, sai temast hiljem Buratino üks parimaid sõpru.
Arnold Schönberg Karlheinz Stockhausen Anton Webern Alban Berg Karlheinz Stockhausen Karlheinz Stockhausen (22. august 1928 5. detsember 2007) oli saksa avangardistlik helilooja. Töötas Kölni raadios. Ta oli esimene helilooja, kes oma elektrooniliste eksperimentidega tõusis arvestatava tasemeni. Tema tuntumaid teoseid on "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul"; 1956), milles on miksitud kokku ühe poisi hääle mitmekordne salvestus ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid Karlheinz Stockhausen Arnold Schönberg Arnold Schönberg (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna.
August Gailiti ,,Ekke Moor" Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke Moor lahkub kodust rannakülast Ingelandist ning läheb ,,lahtiseid allikaid" otsim...
Demokraatlik linnriik Vanas Kreekas (Ateena) * Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid. Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. * Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas. * Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim. * Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud ! Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni. * RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigias...
Eesti noorte suhtumist seksuaalsusesse Ma arvan et Eesti noorte jaoks on seksuaalelu nagu mingi asi millega uhkeldakse. Eriti pubeka eas võib kohtada selliseid noori kes, uhkustavad, et mitu tüdrukut või poisi neil olnud jne. Kõige ebameeldivam on kui lähed mõne foorumise ja mingid 14 aastased tütarlapsed kirjutavad oma seksuaalelu kogemustes ja kirjeldavad täpselt oma vahekordi. Minu arust on 14 aastane poiss/tüdruk on täielikud lapsed ja peaksid nautima oma lapsepõlve. Tänapäeval noored tahavad liiga kiiresti saada täiskasvanuks. Ja kui kunagi ajaloos oli häbi enne abiellu süütuse kaotamine või mitme mehe pidamine siis tänapäeval pole enam vahet ja see pole häbi.
,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest lahku mineku sõnumi. Sellest päevast hakkab Heidi elu allamäge minema, tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud, ning siis kohtuski Heidi Taneliga. Tanel Tanel on 16-aastane rikkast perest pärit pahapoiss. Ta on paari viimase aastaga jäänud ainsaks lapseks perre ja üleelamised on Taneli muutnud ükskõikseks, isekaks ja endasse tõmbunuks.
raamatut. 2010. aastal ilmunud "Katariina portree" oli tema 56. raamat. Vabakutseline kirjanik on Lember alates 1974. aastast. 1984. aastal astus ta Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Ira Lemberi lasteraamatuid ilmestab humoristlik, kohati ka lihtsustatud ja didaktiline lähenemine ainele. Teisalt on ta käsitlenud ka raskemaid teemasid: tema raamat "Neljateistkümnes neljapäev" (1995) kirjeldab lastekodupoisi saatust ja romaan "Näitleja vastu tahtmist" ühe juudi poisi varjamist Saksa okupatsiooni ajal. Lember on kirjutanud kuuldemänge ja nukunäidendeid, samuti tekste telesaatesarjale "Jänkupoisi lood". Tema tekste on viisistanud Raimond Lätte, Felix Mandre, Uno Naissoo ja Ülo Vinter. 2006. aastal ilmus tema sulest autobiograafiline romaan "Kuldne kaleidoskoop". Lastekirjanik Erika Esop oli Ira Lemberi täditütar. Nad on kirjutanud neli raamatut Artur Erichi varjunime all. Artur Erich on nimekombinatsioon Ira Lemberi ja Erika Esopi isade eesnimedest
omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu. Algul Leemet ja Pärtel põlgasid metsaelu, kuid lõpuks lahkus ka Pärtel metsast. Leemet tajus juba lapsepõlves, et elu metsas hakkab välja surema.
HANS JA GRETE Kunagi väga väga ammu elas ühel kaugel maal vaene puuraidur oma naise ja kahe lapsega. Poisi nimi oli Hans ja tüdrukut kutsuti Greteks. Pere oli küll vaene, kuid nad armastasid tohutult puhtust, kogu nende raha kuluski puhastusvahenditele ja toidule. Pika aja peale hakkasid lapsed keemiliste puhastusvahendite peale allergiliseks muutuma, kuid loodustooted olid hulga kallimad kui supermarketitest ostetavad kemikaalid. Pere pidi midagi välja mõtlema, kuidas sellisest olukorrast välja pääseda. Ühel päeval läks puuraidur koos oma lastega metsa puid tooma, et puud maha müüa ja
90; 97-102). Maia ega Aarne ei tea, mida tulevik neile tuua võib. Tekst põhjal tundub, et Maia tegelikult ei tahagi seda suhet ning ka Aarne ei näe ennast koos temaga tulevikus. Ja selle pärast on õigustatud lõik tekstist: “Maia teadis juba, et mehed vastavad niisugusele küsimusele peaaegu alati jaatavalt. Isegi siis, kui nad enam ei armasta. Miks? Vahel selleks, et end seda uskuma sundida, vahel harjumusest, vahel kaastundest, vahel üksindusest. “ 3. Millest tuleneb pinge poisi ja tüdruku vahel? Põhjenda tekstinäidetega. Maia arvab, et ta ei ole piisavalt hea Aarne jaoks (rida 1-4). Maia oli taganemas ning Aarne ei teadnud ka, mida täpselt tahta. Maia küsimusele, et kas ta on selline tüdruk, keda on Aarne otsinud, vastas Aarne: „Ei. Sa pole selline. Ma olen aus.“ „Tähendab...“ „Sa pead saama selliseks!“ Nendevahelises suhetes on palju ebakindlust ja mõlemad on kinni oma mõttemaailmas (rida 87). 4
,,Dorian Gray portree" Basil Hallward, kes oli kinnine ning omaette kunstnik, maalis Dorian Grayst portree, mis muutub järjest rõvedamaks, koledamaks ja kurjemaks.. Ta panustas sellesse maali väga palju iseendast. Ta oli kunstnik, kes oli lummatud Doriani ilust, kunstnik kes armus kirglikult noormehesse. Dorianist sai tema kinnisidee. Ta väärtustas poisi ausust ning puhast südametunnistust. Sellest noormehest sai talle ka muusa, keda ta ikka ja jälle maalis, tõstes Doriani enesehinnangut üharohkem. Dorian aitas Hallwardil mõista tema kunstilist potentsiaali. Nende kahe suurest armastusest, kasvas midagi hullemat. Dorian hakkas Basilist eemale hoidma, ning ühel päeval, kui Basil Doriani juurde läks, anus ta noormeest, et ta muudaks oma elu paremaks ning palvetaks koos Basiliga. Üha rohkem muutub Basil
Iga inimene on omamoodi ainulaadne, kuid meid kõiki ühendab miski. Nimelt arvan, et selleks võikski olla just headus. Headus teeb meid ilusaks. Kujutleme tüdrukut ja poissi, kes istuvad koos mereääres. Nad hoiavad käest kinni, kuid mõlemad vaatavad erisuunas. Tüdruk vaatab otse, päikeseloojangu poole. Tema silmis on see üks kõige ilusamaid hetki maailmas. Poiss, aga, vaatab tüdruku nägu. Tema nahk on pehme, huuled on täidlad ja õrnad, tema juuksed lehvivad tuules. Poisi silmis on tüdruk kõige vapustavam vaatamisväärsus terves maailmas. Iga inimese jaoks on ilul unikaalne tähendus. Ilu võib leida igalt poolt. See võib olla auto, lilled kellegi tagaaias või hoopis vanapaar pargipingi peal. Tuleb lihtsalt osata vaadata. Kuid kas me tõesti teame, mis on tõeliselt ,,ilu"? Mina arvan, et sellel küsimusele jääme me alatiseks vastust otsima. 11.K
pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa ning õdesi-vendi , kes olid ammu juba päriselus surnud. Nende järgmiseks peatuspaigaks oli ööpalee , mis on vaimude,varjude ja hirmude varjupaik. Tuleviku riigis nad kohtuvad sündimata lastega. Nad kohtusid ka seal oma õega, kes pidi järgmisel aastal sündima ja tooma kaasa haigusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
