Võõrasema ja tema poeg olid sattunud tänavale ning neil polnud enam eriti raha. Seepärast palusid nad Timmi tagasi, kuid said hoopis bangalo Jamaika rannal ning töökoha Taruki ettevõttes. 6. Palmaro on margariin, mille Timm Taruki võiettevõttele välja pakkus ja mille algne nimi oli Timm Thaleri Margariin. Taruk aga muutis selle Palmaroks, kuna seda sai igas keeles hästi hääldada ning aafriklastele oleks meeldinud rohkem mustanahalise poisi, mitte valge poisi pilt margariinipakil. 7. Kleepluige muinasjutt rääkis printsessist, kes ei osanud naerda ning püüdlustest teda naerma ajada. Lõpuks õnnestus see hulkuril oma luige abil, kelle suled olid justkui liimised ja kõigi käed jäid nende külge kinni. Järgmised küsimused on subjektiivsed, mina vastasin neile nii: 8. Lugedes asetasin sageli end Timmi olukorda . Oli päris põnev. kujutleda end Timmina ja mõelda, mida ma tema asemel oleksin teinud
Kõik istuvad maas ning õpivad usinalt. Üks õpilastest, aga ei tahtnud tööd sooritada ausal teel. Ta kükitas hämara koridori teises otsas, käes pikk kirjand ning väärtuslik diktofon. Punase peaga tark venekeele pedagoog, aga tahtis hetkeks töökatele õpilastele pilgu peale heita ning küsida mitut asja. Õpetaja lähenes neile ning küsis igasuguseid huvitavaid asju, ise samalajal piiludes üle parema õla, pimeda koridori lõppu, märgates seal kahtlast tegevust. Õpetaja sammus poisi poole. Kui nooruk teda märkas, peitis ta otsekohe helisalvestaja ära. Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi. Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist eriliselt silma. See samune väikemees, keda ta oli alles hoiatanud. Ta küll hoiatas koolijütsi ka töö ajal, kuid sellest ei piisanud
Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure Prantsuse Revulutsiooni ajal. Tal oli palju õpilase ning seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, ta oli üheksane, kui ta isa duellil surma sai. Tema ema jättis ta maha ning poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima. Tema kuulsamateks maalideks on ,,Horatiuse vanne", ,,Sokratere surm", ,,Marat' surm", ,,Sabiinitarid". Ta suri Brüsselis, kuna seoses poliitilisele eirmeelsusele pidi ta oma eluajal Prantsusmaalt emigreeruma. 5. Ingres Tema käe all valmisid virtuooslikud joonistused, portreed ja aktimaalid. Näiteks ,,Suur supleja".
kelle jaoks ei ole vanematel aega. Peale kohtumist nad hakkavad teineteisele kirjutama ning plaanivad niiviisi koos põgenemisplaani, mille nad ka täide viivad. Filmil oli väga retrolik väljanägemine just selle pastelsete värvide pärast. Teemakeskmes on Andersonil lähisuhted: sõprus, armastus, vanemate ja laste läbisaamine. Väga oluline on selle filmi puhul muusika. Iga hetk filmist on imeliselt kooskõlas filmis toimuvaga. Näiteks stseenis kui skaudirühm leiab poisi ja tüdruku mängib trummipõrinat meenutav muusika, mis tekitav vaatajas kerge vaimse pinge. Nii kui võetaks filmist mõni jupp ära ei oleks muusika enam loogilises kohas. Pildi liikuvus mulle meeldis ka. Näiteks stseenis, kui Sam jookseb Redfordi juurest ära on kaamera tegevus rappuv, just nagu jookseksin ma ise poisile järgi. Anderson ammutas inspiratsiooni filmi tegemiseks enda huvist filmi ja kirjanduse ajaloo vastu
tulnud väga olulisi ja suuri rolle. "Olemuselt on ta väga pühendunud ja suudab saatejuhi rollis oma karismaga kütkestada ka kõiki vaatajaid." Sergo Varesest saab «Kodu keset linna» Henri Teismelist Henrit asub kehastama 24-aastane NO99 teatri näitleja Sergo Vares Paljud teavad Sergo Varest Kodu keset linna Henrina «Kodu keset linna» süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat ning sellepärast pidi realkooli poisi Henri Tamme hakkama mängima Sergo Vares Televaatajad on uue osatäitjaga väga rahul Sergo Vares liitus "Kättemaksukontoriga" Sergo Vares on väga tuntuks saanud kui Kättemaksukontori näitleja Karl Suur noor ja nägus endine välisluure ohvitser, kes suunati ametialase käki tõttu tööle kriminaalpolitseisse Näitlejatega peaks "uuel poisil" küll hea klapp olema, sest Fridat kehastab Sergo kolleeg teatrist NO99, Marika Vaarik
I.Soopani jutustus "Head pahad poisid" räägib 17 aastase poisi Raini elust. Ta võtab sõbraga auto ja teeb avarii, mistõttu satub ta noortevanglasse. Teos räägib lähemalt karmidest vanglatingimustest, usaldusest ja sõprusest, reetmisest ning karmist enesekehtestamisest. Kõrvalloona jutustab raamat Silveri ja Jani elust. Rain satub vanglasse ja tülinorimise käigus lööb ta kongikaaslasel peaga nina veriseks. Siis sai ta endale hüüdnimeks kivipea. Varsti jääb ta teisele kongikaaslasele võlgu ja see käsib tal enda eest
Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi toimub eneseleidmine. Luuletuse read "ma kõnnin hallil lõpmata teel" kirjeldavad pikka rännakut, mille oli ette võtnud ka Ekke. Tema seiklus kestis umbes kümme aastat, mis võib noore poisi jaoks tunduda lõpmatu. Luuletus räägib üksi rändamisest. Samuti rändas ka Ekke üksi. Oma teel kohtas ta küll palju erinevadi inimesi, kuid ta ei suutnud paigale jääda. Teda ümbritsesid küll inimesed ja ta pälvis nende tähelepanu, kuid hinges oli ta siiski üksik. Luuletuses kirjeldatakse igatsust lapsepõlve järele. Vaatamata sellele, et Ekke kodust lahkus, ei saanud temast kunagi elukutselist rännumeest. Sest tal mõlkusid meelest mälestused memmest ja Enekenist
BEYONCE GISELLE KNOWLES SAATE TEADA: Temast üldiselt. Tema lapsepõlvest. Tema laulukarjäärist. Tema näitlejakarjäärist. Tema eraelust. SISUKORD Üldiselt Lapsepõlv Girl`s Tyme Destiny`s Child Soolokarjäär Filmid Eraelu Kasutatud kirjandus Aitäh kuulamast! ÜLDISELT Sündinud 4.september 1981 Texases. Laulja Helilooja Filminäitleja Laulukarjäär: Destiny Child Filmides: "Austin Powers ja Kuldliige“ "Roosa panter“ "Dreamgirls“ tagasi LAPSEPÕLV Isa: edukas plaadiprodutsent Ema: kostümeerija ja juuksur Nime sai ema neiupõlvenime järgi. Kodune keel: Prantsuse keel Õde: samuti laulja, laulukirjutaja, näitleja. Õppis Texases Talendivõistlus Tüdrukutebänd tagasi GIRL`S TYME Tamar Davis, LaTavia Robenson, Nikki ja Nina Taylor. Kuulsus levis kiiresti. Produtsent: Arne Frager Saatis talendisaatesse. 1993 hakkas isa bändi mäne...
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või ...
Ma elasin Eesti vabariigis Film rääkis viiest inimesest ja nende elust 1393. aastast alates. Raske oli valida ühte inimest, sest kõik nad pidid üle elama need rasked ajad. 1939. aastal oli valmis kooliteed alustama maapoiss Helmut Piirimäe. See oli aasta, mis muutis ja määras pisikese poisi elu ja ka noor Eesti Vabariigi saatuse. Kuigi Helmut ei olnud veel ära õppinud lugemist, mäletas ta neid sündmusi, mis Hispaanias toimusid, kuna ta isa luges talle õhtuti ette ajalehte. Poiss huvitus, nagu ta isa, maailma asjadest, seega ei jõudnud ta õhtuid oodata ja hakkas ise kokku veerima, mis ajalehes kirjas on. Helmuti peres oli ajaleht tähtsal kohal, seega oli see neil ka tellitud. Helmuti peres kasvas kolm last,
Jossif Stalin Jossif Stalin sündis 1879. aastal 9. detsembril Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Dzugasvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi. Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolsevikega. Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse
Näiteks sober Freddie Hawk, kes kaitses Alanit kaklustes ja Joe, kes käis Alaniga väljas ja igasugustel seiklustel osales ta alati. Samuti oli alani pere temasse väga kiindunud. Alani kaks õde, Mary ja Jane, armastasid oma venda väga hoolimata halvatusest. Eriti Mary, kes tegeles Alniga rohkem ja aitas tal normaalset elu elada. Ema ja isa ei haletsenud Alanit kunagi ja niimoodi kasvatasid temast tugeva poisi. Isa mõjutas Alanit eriti, sest ta nagu ei pannudki tähele, et Alan oli vigane ja käskis tal seetõttu raskeid harjutusi teha, kuid kunagi ei lasknud ta Alanit hobustega ratsutama, kuna hobused oli tema jaoks pühad nagu tema poegki ja ei tahtnud, et kumbki nendest haiget ei saaks. Inimesed Alani ümber hakaksid aina rohkem harjuma tema puudusega ja seetõttu kohtlesid teda nagu tavalist poissi ja see meeldis tõesliselt Alanile, sest ta vihkas, kui
Mõtteid D.J. Salingerist D. J. Salinger on mees, kes kirjutas ülimalt menuka romaani "Kuristik rukkis". Ilmselt tänu sellele teosele ta kuulsaks saigi. Raamat räägib ühe poisi elust, kes põgenes koolist, sest ta kukus eksamitelt läbi, ning ta ei teadnud, mida ta elult tahab. Kuid, mis muudab selle raamatu ja autori nii eriliseks? "Kuristik rukkis" on kirjutatud mehe poolt, kes tabas täpselt noorte inimeste olemust puberteedi eas. Üllatav, kui palju ma ennast teose peategelase Holdeniga samastasin. Arvan, et Holdeniga on end tegelikult paljud samastanud. Mitte teadmatus, mida elult tahta, kerge ärritumine
tunne kunagi õiget kirge, kui tütarlaps talle tõsiselt ei meeldi? ● Ta soovitas pöörduda psühhoanalüütiku poole. Miks Phoebe ei olnud oma toas, kui Holden öösel salaja koju hiilis, et teda näha? ● Kuna Phoebele meeldis magada D.B. toas kui toda kodus polnud. Miks lahkus Holden öösel Antolinide juurest? ● Kuna Mr.Antolini käitus perversselt. Ta istus keset ööd Holdeni kõrvale ning paitas poisi pead. Miks ilmus Phoebe muuseumi juurde, kuhu Holden ta kutsus, suure kohvriga? ● Ta soovis Holdeniga kaasa minna.
Metsas Hiiesoo talus elavad ema ja ta kaks tütart Säde ja Lee. Vahel käib neid ka vaatamas nende isa, kes on joodik. Sädel ja Leel on erilised võimed. Säde räägib vaimuga ja Lee nagu näeb veidike elu ette. Nende tädi Gertrud töötab linnas ühes Aroomipoes (kus on müüa erinevaid teid, kette, raamatuid, aga kõik on veidi nõiduslik). Säde käib 10.klassis ja algul keegi temaga ei suhtle, sest ta ei ole rikkast perest. Järsku aitab üks 12.kklassi poiss (Naatan) teda oma klassi poisi käest, kes Sädet norib. Säde ja Naatan hakkasid käima. Säde saab Naatanilt teda, et Naatanil on vanem vend, kes on juba 3 aastat kadunud. Naatani pere arvab, et ta lihtsalt põgenes teise riiki, aga kui Säde näeb sellest poisist pilti. Saab ta aru, et see poiss kellega ta suhtleb on Naatani surnud vend Ruben. Tuleb välja, et Säde isa oli Ruubeni autoga alla ajanud, kui ta täis oli olnud. Ning hiljem, et keegi teada ei saaks viskas ta Ruubeni kaevu
. Isa ja ema on head moraalilugejad, kuid ühel hetkel, kui leiavad Vahuri voodist tüdrukuga, kukuvad moraali lugema, saab hiljem isa teada, kuidas tal pole sellel hetkel seda õigust teha, kuna tema enda poeg teab väga hästi, et isa semmis ta klassijuhatajaga, ta vihkas isa sel hetkel... Ja muidugi teadis ka poeg, et ta ema semmis kaubastu juhataja asetäitjaga, sellepärast juhtus ka üks õnnetu vahejuhtum, kui Vahur käis seitsmendas klassis. Vahur peksis läbi ühe poisi, kes oli talle jala taha pannud, kuid mitte sellepärast, vaid sellepärast, et poiss rääkis, et kaubastu juhataja asetäitja oli tema onu ja oli ükskord tema emale ja onule peale sattunud. Vot sulle siin moraali.
ÜHE ÄPARDI PÄEVIK VIIMNE ÕLEKÕRS Autor: Jeff Kinney Inglise keelest tõlkis AnnaMagdaleena Kangro TEGELASED Greg Heffley Peategelane Äpard Ei saanud millegiga hakkama Frank Heffley Gregi isa Tahtis, et Greg hakkaks mehelikke tegusid tegema Ema Annab lubadusi, aga täidab neid hilinemisega TEGELASED Manny Heffley Gregi väikevend Kõik tegid seda mida ta tahtis Rodrick Heffley Gregi vanem vend Kiusas Gregi Sportlikum, kui Greg TEGEVUSKOHAD Kodu Kool Tänaval Kirikus Naabri ja sõbra hoovis Lõpus laagris VÄIKE SISSEJUHATUS Olgem ausad: Greg Heffley ei muuda kunagi oma äpardlikke maneere. Ainult et keegi peab selle Gregi isale selgeks tegema Frank Heffley arvab tõsimeeli, et suudab oma poega karastada ning ta kaasab Gregi sporti ja teistesse „mehistesse“ tegevustesse Loomulikult suudab Greg isa püüdlustest teda muuta ...
Hetkel populaarne raamat ning film „Nullpunkt“ käsitleb koolikiusamist üsna süviti. Koolis hakatakse peategelast kiusama ilma põhjuseta, vaid kuulujuttude pärast. Just noortepärases võtmes filmid panevad koolilapsi mõtlema kiusamise üle. Samuti Katrin Reimuse raamat „Eilset pole olemas“ käsitleb koolikiusamise teemat. Olen seda raamatut lugenud, see meeldis mulle väga ja jääb mulle veel pikaks ajaks meelde. Antud raamatus viis mõnitamine ühe poisi isegi enesetapukatseni. Koolikiusamise põhjuseid on palju ning tagajärjed on tõsised. Sageli ei ole kiusamist isegi märgata. Ka Eesti kirjandusest on näiteid koolikiusamise kohta põgusalt tuua, sest see on teema, mida peab käsitlema.
alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng, õppimine toimub läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad ning kujunevad välja püsivad sõbrad ja õpitakse palju eakaaslastelt/sõpradelt. Moraalne arengu teooria järgi tekib lastel arusaam, et oma vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada teiste õigustega. Lapsel on hirm karistuse ees. Hakatakse oma tahtmist saama kompromisside abil. Mina valisin uuritavaks 8 aastase poisi. Teda vaadeldes tundub, et kõik on sama nagu on nendes teooriates nimetatud. Laps on väga huvitatud õppimisest, suhtleb omavanustega ning õpib palju eakaaslastelt. On aru saada, et tal on tekkinud eduelamus, on avatud ja tahab lüüa erinevates mängudes kaasa, ei karda mida teised võivad mõelda.
Kehaehituselt oli ta küllalt sale, aga jämeda kaelaga. Tal oli tuhavärvi siledaks pöetud harjasjuus ja väikesed punakaspruunid vuntsid. Tal olid hallid rahulolematud midagi nõudvad, midagi etteheitvad silmad. Iseloomult oli ta tundlik ja hõlpsasti solvuv. Hääl oli tal kume bariton ja ta kõnelemisviis oli saksa või vene aktsendist täiesti vaba - ta tarvitas mõõdukalt jooksva aastakümne kõige moodsamat keelt. Härra Wikman tahtis, et iga Wikmani poisi siht oleks surematus, aga mitte surematus huligaansuse läbi, vaid surematus tänu loovatele kultuurilistele tegudele. Ta teadis väga hästi, et igaüks neid teha ei suuda, aga ta lootis, et igaüks seab endale niisugused teod, olgu siis teaduses, spordis, kunstis või riiklikus tegevuseks, endale sihiks. Ja ta nõudis, et nad töötaksid kõigest jõust seatud sihi heaks. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi
läks ta arvatavasti selle peale närvi,» meenutas Muskat. Eeluurimisel taastati vaid loetud minutid kestnud traagiliste sündmuste käik detailselt. Nagu selgus, tormas Valdek õue hetkel, kui tänaval pilti teinud poisid olid juba peole tagasi läinud. Seepeale läks naabrimees otsejoones Priit Muskati koduaia taha. Ta karjus kõige lähemal seisnud Jannole, kes ei teadnud pildistamisest midagi, et too aia juurde tuleks. Valdek haaras Jannol kõri juurest riietest kinni ja tiris poisi poole kehaga üle aia tänavale. Just sel hetkel välkus esimest korda nuga. Hoides Jannol ühe käega kõrist, üritas Valdek teises käes olnud noaga poisi kaela ja õlga tabada. Janno pääses vaid tänu sellele, et sõber Rainer kiskus teda selja tagant noaga vehkinud naabrimehest eemale, aeda tagasi. Hetkel, kui Janno end Valdeku käest lahti rabeles, jõudsid maja ette Oliver ja Karmo. Oliver küsis Valdekult, mis tal viga on, mispeale karjus Valdek: «Mida te siin
Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozarti juurde, sooviga olla tema õpilane.1787. aastal suri ema tiisikusse ning juhtum tõi Beethoveni tagasi Bonni. See periood pani ka poisi enda tervise proovile ränkades katsumustes. Pärast ema surma sai Ludwigist perekonnapea, kelle hooleks jäi kahe venna kasvatamine, kuna joodikust isa ei saanud oma vanemakohustustega hakkama. Mõned aastad hiljem asus Beethoven elama Viini, kus tema kuulmine hakkas järkjärgult halvenema kuni täieliku kurtuseni välja. Ehkki mees tundis end Viinis üksiku ja õnnetuna, oli ta oma unistustes kogu aeg kirglikult armunud, seda puhtalt, tõeliselt ja pühalikult
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud
Samas nooremad inimesed teevad surmaga seoses otsuseid hetke ja tuju pealt, mistõttu ei saa kunagi kindel olla otsuses. Sellist otsust saab teha kord ning selle üle peab kaua mõtlema ja kahetseda seda enam ei saa. Lugesin ka mõnest eutanaasia juhtumist. Prantsusmaal sattus üks noormees autoõnnetusse. Selle tagajärjel oli poiss tumm, peaaegu pime ja kaelast allapoole halvatud. Poiss soovis surra. Prantsusmaal on eutanaasia aga keelatud ja poisi ema mürgitas oma poja, seda muidugi poja tungival soovil. Enne surma avaldas poeg aga autobiograafia pealkirjaga ^^Ma palusin õigust surra^^ . Ta kirjutas selle, et tema ema ja arst milleski süüdi ei jääks. Tema ema võis oodata kuni 5 aastane vanglakaristus ja arsti kuni eluaegne. Poisi surma eel kirjutatud raamat on jõudnud bestsellerite hulka ning ärgitanud avalikkust reforme nõudma. Ma arvan et selle konkreetse juhtumi puhul on eutanaasia õigustatud. Religiooni vaatenurgast:
Pacificas pole palju töökohti,kuid ta leiab tööd Picasso's Pizzas. See on rääbakas koht, mis on kindlasti näinud paremaid päevi. Deanna õnnetuseks töötab seal ka Tommy Webber, poiss, kellega ta kolm aastat tagasi oli vahele jäänud autoparklas tagistmel oma isale. Samal ajal tekivad Deannal tunded ka oma ammuse sõbra Jasoni vastu, kes on koos Deana parima sõbra Leega. Ta peab toime tulema töö juures Tommyga, kodus isaga, oma tunnetega parima sõbra poisi vastu ning venna pere keerulise olukorraga. Mulle meeldis see raamat, see oli häasti kirjutatud. Sündmused olid tõsielulised ning raamatust oli palju õppida andestamise ja vande asjade unustamise kohta. Igal tegelasel olid erinevad iseloomujooned ja oli huvitav lugeda kuidas keegi käitub. Oli halbu kui ka häid näiteid suhtumise ja olukorras käitumise osas. Ma arvan, et see raamat võiks sobida pigem tüdrukutele lugemiseks, sest see räägib tüdrukute vaatevinklist elule.
Armastus esimesest silmapilgust Kas armastus esimesest silmapilgust on võimalik või mitte. See teema on täiesti vaieldav. Keegi ei saa kunagi midagi kindlalt selle kohta öelda. Mõned inimesed usuvad et see on võimalik kuna on seda ise kogenud või siis lihtsalt tahavad uskuda et see on võimalik. Võibolla tõesti on olnud juhuseid kus poisi ja tüdruku pilgud kohtuvad ja nad hakkavad meeldima üksteisele. Kuid see on ju ainult meeldimine mitte armastus. Nii et võib öelda et see on kellegi järjekordne välja mõeldis. Ma arvan et see armastus esimesest silmapilgust on tulnud kuskilt seebikatest ja raamatutest. Kuna seebikates on ju põhiliselt nii, et kahe peategelase pilgud kohtuvad mingil peol ja nende vahel on kohe suur- suur armastus tänu millele see film ka edasi läheb, pannes nende armastuse proovile
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915
Naisi. Kuidas on tema (akti)modellid riietatud? On aktimodelle, riided on ühevärvilised ja detailsed või väga värvilised ja mittedetailsed. Millega tevelevad tema tegelased pildil? Palju on näo profiilipilte ja istuvas asendis inimesi. Garcon à la Pipe (1905) Maal on Picasso lillemalisest ajastust. Õlivärvidega maalitud pildil on kasutatud paksult ja intensiivselt värve. Suurelt on näha sinise-oranzi vastandikulisust, klassitsism. Õiepärg poisi peas on kui aupaiste, halo. Seinale maalitud lilled kui tiivad, justkui noormees oled kuidagi Picasso ingel, päästja. Piip ta käes, kui ka ta hoiak näitavad idüllilisust. Poiss istus Picasso galeriis, kui seda maaliti/joonistati. Figure dans un Fateuil (1909-1910) Pilt on Picasso kurvemast ajast. Õlivärvidega maalitud, on kasutatud paksult musta. Kujutatud on kubismi võttega paljast naist istumas toolil. Värvid on tumedad, beezikad ja hallikad, analüütiline kubism.
Sisu Raamat räägib kahe inimese, Oliveri ja Jenny, armastusloost. Nemad on peategelased. Oliver Barrett IV on 20-aastane üliõpilane Harvardis, kes mängib ka hokit. Jennifer Cavilleri käib Radcliffe'i kolledzis ja tegeleb muusikaga. Nad said tuttavaks Radcliffe'i raamatukogus. Nad armusid ja varsti tahtsid abielluda, kuigi Oliveri isale see ei sobinud. Nad abiellusid ikkagi ja Oliveri isa, Oliver Barrett III ei rääkinud temaga enam sõnagi. Kuna nüüd poisi isa ei maksnud enam tema ülikooli eest, siis pidid Jenny ja Oliver seda ise maksma ja Jennifer hakkas õpetama erakoolis. Pärast Oliveri lõpetamist sai ta tööd ühes New Yorgi õigusbüroos. Seejärel otsustasid nad, et tahavad lapse saada. Kui neil see ei õnnestunud, läks Jennifer arsti juurde ja pärast paljusid teste selgus, et ta on haige ja sureb varsti. Arst ütles Oliverile, et ta ei ütleks Jennyle, et ta haige on. Ta sai ikkagi varsti teada oma haigusest
suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Enamasti on nii, et kui kedagi hakatakse norima või kiusama ja ta midagi enda kaitseks ei ütele siis see nii jääbki või kui teised naeravad ja leiavad, et selline käitumine on õige ja naljakas. See kõik aitab kaasa sellele, et sele poisi või tüdruku peal hakatakse kasutama koolivägivalda. Koolivägivalla ära hoidmisks peaksid õpetajad ja õpilased rohkem koostööd tegema. Minu arust peaksid need õpilased keda kiusatakse rääkima sellest õpetajale või vanematele, sest kui seda ei tee siis ei puugi lahendust kunagi leidagi. Ka õpetajad peaksid rohkem tähelepanu pöörama sellele, mis koolis toimub, sest kui vaadata ringi leiab kindlasti märke sellest, et koolis kasutatakse vägivalda
Sartre ,, sõnad ,, Elas kord Elassi algkooli õpetaja, kes oma paljude laste pärast vürstipoodniku ametisse hakkas. Kuna õpetaja vahetas ametit, pidi üks lastest saama pastoriks. Väljavaliti poeg Charles, kes ametisse ei asunud, selle tõttu ei tohtinud enam kodus tema nime suhu võtta. Charlesist sai saksa keele õpetaja gümnaasiumis. Ta tegi ka poolvägisi naisele lapsed. Tema tütar sai ühe mehe Jean Babtiste'iga lapse, ehk selle poisi kellest raamat räägib. Jean oli aga malaariasse nakatunud ning suri. Poiss oli oma isale mõnesmõttes tänulik kuna ta sõnas, et : ,, Jean Babtiste'i surm oli minu elu otsustav sündmus: see tegi minu emast uuesti koduste orja ja andis mulle vabaduse" Poissi peeti imelapseks, vanaisa hoidis teda väga. Ükskord aga luges ema Anne- Marie talle raamatut, ning poiss tahtis ka lugema õppida. Raamatud said tema jaoks väga tähtsaks ja vanaisa raamatuid täis kabinetist sai tema tempel
tegelikult hoolib temast. Kui Huhuul igav hakkas hakkas ta popit jõhkral viisil teda piinama. · Kelle vaatepunktist näidatakse lugu? Miks? Popi, sest tema sai isandaga paremini läbi. · Keda või mida sümboliseerivad tegelased? Popi alandliku teenrit ja Huhuu üleolevat ja nn kurja isandat. ,,Suveöö armastus" · Armastus selle jõud, aga ka võimatus-miks? Mõlemad noored armastasid üksteist ja ikkagi poisi anumine ja tüdruku blokkimine murdusid ja noored leidsid üksteist. · Mõistetamatu elusaatus kummagi tegelase vaatepunktist- mis oli selle armastuse takistuseks? Armastuse takistuseks oli mõlemapoolne oma nn kiik üks nägi armastuses ainult hellust ja hoolitsemist teine, aga ainult seksi. Takistus ületati, kui asjad sai omavahel selgeks räägitud.
Pacificas pole palju töökohti,kuid ta leiab tööd Picasso's Pizzas. See on rääbakas koht, mis on kindlasti näinud paremaid päevi. Deanna õnnetuseks töötab seal ka Tommy Webber, poiss, kellega ta kolm aastat tagasi oli vahele jäänud autoparklas tagistmel oma isale. Samal ajal tekivad Deannal tunded ka oma ammuse sõbra Jasoni vastu, kes on koos Deana parima sõbra Leega. Ta peab toime tulema töö juures Tommyga, kodus isaga, oma tunnetega parima sõbra poisi vastu ning venna pere keerulise olukorraga. Mulle meeldis see raamat, see oli häasti kirjutatud. Sündmused olid tõsielulised ning raamatust oli palju õppida andestamise ja vande asjade unustamise kohta. Igal tegelasel olid erinevad iseloomujooned ja oli huvitav lugeda kuidas keegi käitub. Oli halbu kui ka häid näiteid suhtumise ja olukorras käitumise osas. Ma arvan, et see raamat võiks sobida pigem tüdrukutele lugemiseks, sest see räägib tüdrukute vaatevinklist elule.
ainult siis, kui ta terve öö laulab ja surub okka vastu südant nii, et Ööbik sureb ja tema veri saab roosipuu vereks. Ööbik oli nõus ennast ohverdama Üliõpilase armastuse nimel, arvates et linnu süda pole nkn võrdne inimsüdamega. Vastutasuks palus ta Üliõpilasel olla tõeline armastaja, sest armastus on targem kui filosoofia. Üliõpilane ei mõistnud Ööbiku keelt, vaid ainult seda mis on raamatutes kirjas. Öösel lauliski ööbik, rind vastu roosipuu okast, armastuse sünnist poisi ja tüdruku südames. Hommikuks oli punane roos valmis ja Ööbik surnud. Üliõpilane leidis akna alt roosi ja tormas kohe professori maja juurde, kus tütarlaps istus lävel. Üliõpilane näitas lille, kuid tütarlaps polnud vaimustuses, sest kammerhärra nõbu saatis talle ehtsaid kalliskive. Üliõpilane oli vihane ja lahkus sealt visates roosi rentslisse ja otsustas pöörduda tagasi filosoofia juurde, kus on tema arvates loogika ja elu mõte.
Filmianalüüs (500) Days of Summer/ (500) Päeva Armastust Film rääkis noorest mehest, kes arvas end oma eluarmastuse leidnud olevat. Tüdruk, kellesse poiss armus, polnud just kõige "lihtsam" ning tekitas poisi ellu suurt segadust. Filmis käsitletigi nende suhte kõnekamaid hetki segipaisatud järjekorras. Lugu rääkis leitud, kaotatud ja taasleitud armastusest väga kaasahaaraval ja erilisel moel. Peategelaste näol vastandati ühte, kes uskus, et on olemas saatus ja teist, kes oli veendunud, et kõik on juhuse küsimus. Tekitamata vaatajas segadust, oli filmis sündmuste järjekord täiesti ettearvamatu. Vahepeal, rohke dialoogi asemel, mis üritaks vaatajatele tegevustikku seletada, oli kasutatud
Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka viise kuidas seletada geniaalsust. Osa inimesi on teistest andekamad ehk niiöelda geeniused. Arvan, et maailm vajab selliseid inimesi selleks, et mõeldaks välja uusi lahendusi ja leiutisi. Eelmistel sajanditel on elanud mitmed geeniused, üks neist on kindlasti Leonardo da Vinci. Leonardo da Vinci sündis Itaalias, kus veetis ka oma lapsepõlve. Leonardo sai juba lapsena palju tähelepanu. Kooli minnes olid õpetajad hämmeldunud väikese poisi küsimustest ja argumentidest. Olles kooli lõpetanud, sõitis ta õppima tolle aja ühe andekaima kunstniku Verrocchio ateljeesse, mis avaldas Leonardole suurt mõju. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kaks kõige kuulsamat maali läbi aegade. Lisaks on ka Leonardo joonistus Vitruviuse mehest, kultuuris laialdaselt
diskrimineerimise ohvriks langevad Ükski inimelu ei tohiks väärtuselt ületada kellegi teise oma, kuid tänapäeva maailmas välja kujunenud pilt on täpselt vastupidine. Inimesed kõrge kuritegevuse tasemega linnades elavad iga päev hirmus, et kahe võhivõõra vaheline arveteklaarimine võib mõne mööda tulistatud kuuli tõttu lõppeda just nende endi surmaga. 2018. aastal PÖFF-il linastunud filmis "Chi-town", mis rääkis ühe noorkorvpalluri elust, kõlas ka lugu poisi keskkooli meeskonnakaaslasest, kes suri tulistamise tagajärjel Chicago kõrvaltänaval, sest teda peeti kellekski teiseks. Antud juhul oli nooruki elu hinnaks kõigest mõni kuul, mõni dollar. Vastupidselt eelmisele juhtumile kulutab Ameerika Ühendriikide president Donald Trump oma enda turvalisuse peale aastas ligi 180 miljonit dollarit. See raha ei tule presidendi oma taskust, vaid riigi eelarvest, mis tõestab, et oma elu väärtuse üle ei otsusta inimesed ise
ning kuidas rehepapp ta sellsest välja aitas. 2. Miks arvasid külainimesed, et sulane Jaan on lollakas (too mitu näidet)? Sest ta sõi seepi, 3. Mille poolest erines kupja-Hansu kratt teistest krattidest? Tema kratt oli tehtu lumest, ning ta kratt teadis palju rohkem kui teised kratid. 4. Kuidas sai Rehepapp jagu katkust? Nimodi, et kui ta palus katkul piibli peal vanduda, et ta jätaks ühe poisi ja tüdruku ellu, et inimkond väja ei sureks lõi ta noaga katku sõrast läbi ja viskas ta ahju ning sulges selle luugi. 5. Räägu-Rein tahtis oma tütrele meheks Õunapuu Endlit. Miks ta hiljem ringi mõtles? Sest Õuna Endel sai mõisa kupjaks peale seda kui Hans ära suri ning Rein ei sallinud mõisaga seotud inimesi. 6. Iseloomusta Imbit ja Ärnit. Imbi ja Ärni olid väga ihned ja nad üritasid koguaeg endale kusagilt kraami kokku koguda. 7
KASVUKESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE LAPSE ARENGUT MÄÄRAB: füüsiline keskkond ; tsivilisatsiooni tüüp; riiklik korraldus; ühiskonna arengu tase. Lapse kasvukeskkond on mitmekihiline.Küll on aga teada ,et keskkonnal on kolmesugune mõju inimesele: ülekoormuslik, alakoormuslik või optimaalne. Laps vajab arenguks stimuleerivat ja arendavat keskkonda nii kodus kui lasteaias. Uurijad liigitavad arendava kasvukeskonna vastavalt lapsega tegeleja tüübile järgnevalt: *Ülestimuleeriv keskkond *Hoolitsev keskkond *Nõudlik keskkond *Alastimuleeriv keskkond Eelpool kirjeldatud keskkonnad erinevad üksteisest sõltuvalt sellest, milline suund on lapsega tegelemisel võetud. Kasvukeskkond määrab käitumismudelid sotsiaalses, emotsionaalses ja vaimses sfääris. On leitud kolme tüüpi perekonnastruktuuri muutusi,mis võivad lastele halvasti mõjuda. *Selliste perekondade arvu kasv, kus mõlemad vanemad töötavad . *Abielulahutuste ...
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla,
Paranda vead. 1. Kitarr kaenlas ja palitu üle õla, lahkus ta uhkes üksinduses. 2. Menüüs oli kartulipuder, hanepraad ja kohv koorega. 3. Kõige õnnelikum inimene terves grupis oli Maria 4. Ära räägi sellest kellelegi. 5. Õppimisega ollakse hädas 6. Töötada ei meeldi kellelegi, palk meeldib kõigile kontrolli õigekirja sõbralikus seltskonnas, seltskonna sõbralikkus, petlikesse imedesse , sõbra heasoovlikkus, inimlikust soovist, poisi heatahtlikkus. Ühenda kokkukirjutavad sõnad Hiiumaa on Eestimaa saar. Olen aru saanud, et sul oli tol korral õigus. Käisime suvel Abruka saarel ja Roomassaarel. Sugulaste puhkekodu paikneb Võrtsjärve ääres. Päevast päeva läheb ilm aina külmemaks. Põhja -Ameerika suurim riik on Ameerika Ühendriigid. Paranda väike täht suureks Suur Tõll, ajakiri Pere ja Kodu, Kuku raadio Eesti kirjandus Kolme koopia kohvik kirjuta lünka õige täht
järgi, siis õnnega on hoopis teised lood. Õnne saab mitmeti lahti mõtestada, mõni arvab, et ta oleks õnnelik kui ta lotoga võidaks 10 miljonit krooni, teine aga arvab, et ta oleks õnnelik, kui tal oleks perekond ja palju sõpru. Õnn on see, kui sind ümbritsevad meeldivad inimesed ja meeldiv keskkond ja sa saad tegeleda meelepärase tegevusega. Õnn on võitlus õnne eest, kui võitlus on võidetud, jääb õnnest alles vaid edu. Näiteks muinasjuttudes lolli aga heasüdamliku poisi võitlus printsessi südame eest. Peale võitluse lõppu algab igav argipäev elu kuningana. Vale oleks öelda, et õnne mõõtmine on võimatu. Näitena toon välja juhtumi, kus raskesti haige patsient, kellele arst ei andnud elu lootust, paranes sellegi poolest. Patsiendi paranemisele aitasid kaasa kindlasti õnn ja usk iseendasse. Ma arvan, et õnne ja edu päris mõõta pole võimalik, aga selle eest, inimesed, kes endasse ja oma ideedesse usuvad, on kõik edukad ja
Ralph läks järgmine päev Põssaga Jacki territooriumile prille tagasi küsima. Jack ei tahtnud talle neid anda, vaid läks kiskuma Ralphiga. Järsku üks Jacki hõimu poistest lükkas ühe suure kivi alla. See kukkus täpselt Põssale peale ja Põssa kukkus vette. Seejärel jooksis Ralph minema sealt. Jacki hõim tahtis Ralphi järgmisel päeval ära tappa. Järgmisel päeval Ralph jookseb poiste eest lihtsalt minema ja koperdab rannavalve otsa. Jacki hõim jõuab talle järgi. Poisi imetlevad rannavalve valget kostüümi ning seletavad ära mis juhtus. Lõpuks saavad poisid õnnelikult koju.
Truudus, kas juhuse puudus või ainuvõimalik valik? Kaasaegses ühiskonnas pole uus ei inimeste vaheline armastus, kooselu ega ka perekondade loomine. Kuid kahjuks suudab tihtipeale üks osapool midagi ära rikkuda, millele järgneb lahkuminek, mis on mõlemale raskeks emotsionaalseks koormaks. Miks riskitakse kaaslase kaotamisega ja kas on võimalik säilitada ka truudust? Igapäevaselt võib kuulda, et paarid, kes on aastaid juba koos elu jaganud lähevad lahku, kas siis poisi või tüdruku poolse petmise tõttu. Põhjuseks enamasti kas tüdimus üksluisest eluviisist ja suhtest, mis kahjuks viib usalduse kuritarvitamiseni või siis tihtipeale ka alkohol, mille mõju all saadetakse väljas käies korda midagi sobimatut, mis varem või hiljem tuleb alati välja. Kahjuks juba on nii, et tänapäeva noored ei ole suhetes enam nii püsivad ja omavaheline austus suhtes on parasjagu harv nähtus, kuid kindlasti on ka erandeid. Enamasti põhjustab „...
nukkude pidu (hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid. Tango-no-sekku Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks. Tanabata Tähefestival (tanabata) toimub iga aasta 7. juulil. Legendi järgi saavad sel ööl kokku kaks armunud tähte, keda lahutab Linnutee. Hilisõhtul võib nautida tulevärki (hanabi). Shichi-go-san 15. novembril on 3- ja 7- aastaseks saanud tüdrukute ja 5-aastaseks saanud poiste püha shichi-go-san. Igal lapsel on käes paberkott, millele on joonistatud
AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis sageli tallas jalge alla mineviku maalikunsti väärtusi. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide hõõgvel. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi ega soostunud enam jäljendama tumedameelseid hetki argielust
aastal kuivnõeltehnikas valminud gravüüri "Viljandi Maastik" järgi. Akt Daamid Daami portree Eesti neiu Kompositsioon Naiseportree Araabia poisi pea Puugravüür Claude Akt Absini jooja Astrid Kabaree Berberi poiss Dekameroon Kolm figuuri Kompositsioon Moonika
Üks päev Kunda kultuuris Täna olin üks viimastest ärkajatest. Kogu pere oli naaberhüti poisi äratuse peale üles tõusnud ja nii hakkas mul üksi lavatsil külm. Isa oli peale ärkamist välja vahetanud öösel tuld valvanud venna ja kamandas nüüd esimesed tõusjad, kellel olid juba kõhud täis, metsa hagu tooma. Tõmbasin minagi siis nahad ümber ja sõin pisut eilsest alles jäänud palu. Kehad kinnitatud hakkasime päevaks uut toitu otsima. Mõned mehed ja julgemad noored sõudsid palgist tahutud paadiga kalale. Nad panid vette mõned võrgud ja
August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale
Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
