oma ema ja väikese õe Meggie vastu. Ei olnud tema jaoks tähtsamaid ja kalleimaid inimesi kui olid seda tema armastatud ema ja väike õeraas Meggie. Teiseks kilpkonnaks võiks nimetada vabadust. Vabadus, mis tema mõistes tähendas südame ja meele kooskõla ning mis väljendus püüdena pääseda eemale halvast elust ning sellega kaasas käinud mälestustest. Pääseda minevikust, mis oli kaotanud poisi jaoks tähenduse ning väärtuse. Kolmas, samuti tähtis ning tihedalt seotud esimese kahega, nö kilpkonn, oli Franki jaoks viha ja kättemaks. Viha ning sellest tulenev iha kätte maksta olid need jõud mis teda edasi viisid. Kui noormehe elu oli alanud armastusega, siis ajaga muutus see armastus vihkamiseks. Tema olemust muudeti vägivaldselt, sellega kaasnesid püüe vabaduse poole ning selle püüde
mõtlema ja avastab, et miski siin elus pole tõeline ja kõik pole alati nii, nagu esmapilgul paistab. Peategelane asub elama korterisse koos Andrease, Merikese ja Helenaga. Merike on Andrease tüdruksõber, keda poiss petab. Neil kahel on plaan kolida Stockholmi, kuid kuuldes suurest valest, teeb Merike enesetapu. Andreasel ja minategelasel juhtub kohe peale seda autoavarii, milles Andreas peategelase süü läbi hukub. Et vanglakaristusest pääseda, võtab minategelane üle surnud poisi identiteedi. Helena viib peategelase ja Elina taaskord kokku (tuleb välja et Helena ja Elina on õed) ja kaks noort põgenevad koos Stockholmi, et õnnelikuks saada. Mõtlemapanev näide tekstist "Elu on mäng. Seesama meelelahutuslik mäng lasteajakirjade tagakaantel, kus sa ühendad täppe, et saada kokku terviklik pilt. Kui sa midagi valesti teed, on su silme ees ainult mingi mittemidagiütlev sigrimigri. Ja see ei ole lahendus, et auhindu võita." Lemmiktegelane Helena
Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töötama ja elama kalur Taavi juurde. Taavi on Kipri talu hea südamega peremees, aga ta oli viinalembeline. Kui Taavi Julli koju viis, pidi ta oma naisele, Liisule, seletama, kust ta poisi sai ning miks teda vaja läheb. Taavi juures oli veel 10-aastane poiss, Aadi, kes oli Liisu ja Taavi poeg. Juuljus on väga töökas ja tark poiss, oskas hästi puutööd. Ta ei joonud ega suitsetanud. Üsna kiiresti kiindus Jull Taavisse väga. Taavi käe all õppis Juuljus kalapidamist ja paatide ehitamist. Juuljus hoolis väga mida temast arvati ja kui keegi ütles tema kohta midagi halvasti, siis üsna tihti kakles ta selle inimesega.
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND. Kelmikas August naerab ümarast august oma sõpradele. 7. Sugulust, ametit, aunime vms näitav sõna on LISAND. Tara tagant piilub August, 8.klassi noorhärra. 8
Must minevik Probleemid kodus • Maret • Raul Raili sõbranna Raili klassivend Salatsev Seltsiv, humoorikas, kahepalgeline Sisu kokkuvõte • Oodvere • Tänapäev • Tähtsamad sündmused: Marcuse kohta tõe teadasaamine Kahe uue poisi saabumine Armumine Roometisse Armumine Marcusesse Roometi surm Õppeedukuse ja sporditulemuste langemine Huvitav ja üllatav • Raili kiire armumine • Tegelased on kahepalgelised • Ootamatu ning kurb lõpp Hinnang • Kiire teemakäsitlus • Tõsieluline ja õpetlik sisu • Lugema kutsuv • Mis ei meeldinud: Korduv sündmustik • Mis meeldis:
Ivan Aivozovski 10.a klass Ivan Konstantinovits Aivazovski (29. juuli 1817 19. aprill 1900) oli armeenia päritolu maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja tae vast. Aivazovski sündis Armeenia kaupmehe pojana Krimmi poolsaare kagurannikul Fe odossijas. Tema kunstianne avaldus juba varakult, kuid kuna pere oli vaene ning ei jõudnud osta paberit, siis ta joonistas söega valgetele majaseintele. Tema annet märkas tolleaegne Feodossia kuberner, kes saatis poisi õppima alguses Simferoopolisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Pärast akadeemia lõpetamist veetis Aivazovski kaks aastat Krimmis kohalikku loodust maalides ja seejärel reisis ta mööda Euroopat. Väga tugevat mõju avaldas talle Lõuna-Itaalia. Viibides Napolis m aalis ta selle ümbrusest üle 20 maali. Aivazovski Autoportree Aastast 1845 elas taas Feodossijas, kus ta avas kunstikooli ja rajas ateljee. 1880. aastal avas oma galerii,
Fourth level Fifth level Pieta Click to edit Master text styles Donatello Second level Third level taavet Fourth level Fifth level Väikese poisi Click to edit Master text styles Second level büst Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
vahele asetatud esemetega Aleatoorika (alea - lad k juhus, tring) kompositsioonisuund, kus mrav on juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest hltest loodud muusika. Gesang der Jnglinge (Noorukite laul) 1956 he poisi hle mitmekordse salvestise ja elektrooniliste helide kombinatsioonid. Pierre Boulez 1925 Prantsuse helilooja ja dirigent Serialismi rajaja Serialism - kompositsioonitehnika, kus seeriateks on organiseeritud helikrgused, rtm, dnaamika ja artikulatsioon. Struktuurid I 1952 Krysztof Penderecki 1933 Poola helilooja ja dirigent Itk Hiroshima ohvritele 52 keelpillile Sonoristika - eksperimenteerib eriliste uudsete tmbritega.
Azameti ja Petsorini kokkuleppe. Azamet sai hobuse ja Petsorin Bela. Maksim ja Petsorin läksid jahile, tagasi tulles kuulsid pauku ja nägid, et Kazbits röövib Belat. Bela surm. Siinkohas lõppes Maksimõtsi jutustus ja nad läksid lahku. Maksim ja minategelane kohtusid taas ning tuli välja, et samas kohas viibis ka Petsorin. Minategelane sai endale Petsorini päeviku. Järgev lugu on Petsorini päeviku põhjal. Petsorin saabus Tamanisse, kohtus pimeda poisi ja tütarlapsega. Näitsik tahtis teda uputada. Tuppa jõudes märkas Petsorin, et ta asjad on varastatud. Minek Pjatigorskisse. Petsorin kohtus seal Veeraga, armastus lõi taas lõkkele. Petsorin tutvus Maryga ning pani ta endasse armuma. Grusnitski ja Petsorini tüli Mary pärast. Duell. Petsorin sai haavata ja Grusnitski hukkus. Veera lahkus Pjatigorskist. Petsorin oli kasakate staniitsas.Vuli©i ja Petsorini kihlvedu. Vuli© hukkus joodiku käe läbi
Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha
,,Alkeemik" on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. [1] 4.1 Raamatu analüüs Raamatu peategelane on poiss Santiago, kes on pärit Hispaaniast, lihtsast Andaluusia taluperekonnast. Tema vanemad tahtsid poega koolitada preestriks ning seetõttu õppis Santiago kuni kuueteistkümnenda eluaastani seminaris ladina ja hispaania keelt ning teoloogiat. Lapsest saadik oli poisi unistuseks olnud tundma õppida mailma ning lõpuks võttis ta julguse kätte ning teatas isale, et ei taha saada preestriks, vaid hoopis rännata. Isa vastas, et nende külast on inimesi läbi voorinud üle kogu maa: nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Inimesed ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis on praegu. Poiss aga vastas, et ei tea, millised on nende lossid
Lained pildusid ja vintsutasid laeva, kuni laev purunes ja lained uhtusid Meelise merre. Silmi uuesti avades leidis ta end võõrast laevast kus räägiti võõras keeles. Need olid Kuramaa mereröövlid, kes olid teel röövretkele Rootsimaa rannikule. Kuuldes, et päästetud poisike on Lehola Lembitu poeg, rõõmustasid röövlid, sest lootsid saada prisket lunaraha. Jõudes Rootsi randa läksid kõik röövlid röövretkele, jättes poisi koos valvuriga laeva. Nüüd oli poisil ainuke võimalus põgeneda. Samal hetkel jõudsid röövlid koos saagiga tagasi. Lisaks riidekangastele, tinapeekritele ja muule väärtuslikule oli neil kaasas ka Tingsrydi maavürsti Olopi poeg Sigurdi pisike tütar. Meelisel oli tüdrukust kahju ja põgenedes võttis ta tüdruku kaasa, kuigi tüdruk ei jõudnud kiiresti joosta ja seetõttu oleks nad äärepealt kätte saadud. Õnnelik juhus viis nad eraku maa-alusesse elamisse
esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kättemaksu eest ise.
1.Mille poolest on kantaat-sümfoonial ,,Laul maast" Mahleri loomingus eriline koht? Ta kirjutas selle muserdatuna tütre surmast ning talle endale diagnoositud parandamatust südamehaigusest. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik ainult depresiivne. Seda teost peetakse Mahleri loomingus kõige isiklikumaks teoseks. 2.Milliste zanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes zanrites. Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid: "Don Juan", "Macbeth", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote" 2)Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Daphne" Looming hõlmab kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism". Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headu...
Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile ktte. Marko lubas Joonasele, et hoolitseb kttemaksu eest ise. Jrgmine pev olidki kaks vanemat poissi, keda kutsuti Klinkeriks ja Kangiks, kooli juures
Paul oli loominguline, kirglik ja tundlik inimene, kellele meeldis kirjutada luuletusi ja armastas oma perekonda. Sõda muutis tema suhtumist ja isikupära, luuletused olid asjad, millega Paul ennast enam ei sidunud mingit moodi. Ta õppis oma tunnetest lahti laskma ja tundis, et ta ei saa oma kogemustest kellelegi rääkida ning tundis ennast nagu väljaheidetu. Mulle meeldis just Paul Bäumeri muutus, sellepärast et huvitav oli lugeda, kuidas sõda suudab muuta ühe tundlikku ja loomingulise poisi üheks tunnedeta poisiks, kes ei usaldanud kedagi. Üldkokkuvõtteks mulle raamat meeldis ja võib-olla loen seda romaani isegi uuesti. Kindlasti soovitan mitmele sõbrale seda raamatut.
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis ...
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 18621869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 18701873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 18761879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees). Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886 1887 Kunstide Edendamise kooli ja 19011904 A
kui parti ja järve kui elu või midagi taolist ,,sügavat"). Hinges oli Holden suurim naistekütt maailmas(nagu kõik temavanused arvavad end olevat), reaalsuses aga süütu, ta ei suutnud isegi noore prostituudiga hotellis asja peale saada, kuna tahtis vaid rääkida, soovis et keegi teda kuulaks ja mõistaks, tema küsimused ja litsi äratõukamine tõid pahandusi liftimehest kupeldajaga, kes Holdenit makku pekstes poisi maale peale tagasi tõi ja pealekauba kaseeris lits veel topelt(no on hoor!!). Tegelikult leiab Holden ka mõttekaaslase, kes teda näiliselt mõistab ja enda poole kutsub kui poisil kuhugi minna ei ole(koju ta minna ei taha, sest ema oleks väljakukkumise uudise peale närvivapustuse saanud ja isa oleks piltlikult öeldes olnud kupeldaja hotellist vol.2 ja peksa saamine oleks vast liiga vähe öeldud). Mr. Antolini
VAHETUSLAPS Raamat räägib 13-aastase Austria poisi Ewald Mittermeieri ühest suvest,kus nende perre tuli vahetuslaps Inglismaalt. Koolis hüütakse Ewaldit Elsiks(eesnimede esitähtede järgi,ta täielik nimi on Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier).Ewaldile ei meeldi see üldse.Ta on hea õpilane ja tunnistusel on tal tavaliselt ühed-kahed(Austrias on ``1`` väga hea ja ``5`` on puudulik).Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks
rahulikult , mehed samal ajal on pintsakutes ja lipsus. Raamatu tegevus toimub Prints Edwardi saarel Kanada Atlandi ookeani rannikul , linnas nimega Avonlea ja kohas nimega Rohelised Viilkatused( see oli peategelaste kodu). Raamatus on tegelasteks :Matthew Cuthbert, Marilla Cuthbert, Anne Shirley Missis, Rachel Lynde, Diana Barry ja külarahvas. Lugu on siis selline, et õde ja vend , kõrges eas inimesed , tahtsid endale võtta orbudekodust poisi , aga kui nad oma ,,saagile" järele läksid oli nende üllatuseks tulnud tüdruk. Selline asi ei meeldinud Marlillale , kes oli kohustatud siis orbu edasi kasvatama , kuid Matthew , Marilla vend , oli orvust nimega Anne nii sisse võetud et ta ei suutnud sellist imelist tüdrukut orbudekodusse tagasi saata . Tüdruk ise on elavaloomulineja iseseisev, kes paiskab nende elu ja maailma peagi pea peale ,olles teistsugune ,kui keegi selles väikeses unises linnakeses kunagi näinud on.
Kusta läheb keset ööd Maali juurde, et too teda heinte peale kaissu võtaks. Maali aga ei lase poissi uksest sisse, kuna arvab, et Kustas on vaid seksi pärast seal. Vaidlus kestab pikalt, küll ähvardab Maali peremehe kutsuda ja Kusta aga vastu, et läheb hoopis lauda peale Mariga hullama. Hakkaski Kusta lauda poole liikuma ja krõps oli Mari kohe heinte pealt väljas ja kohe pärima, et kas poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaikselt ühisest kodust ja perest unistama, tülid ununesid peagi ja koos jalutati Maali kodu poole tagasi
Lühiuurimus Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus Janne Mägi,Anita Stüff,Samantha Laar Keda me küsitlesime ja miks? Me küsitlesime kümme üheksa aastast poisi, tüdrukud ja kümme täiskasvantud meest ja naist. Küsitlesime nii kuna tahtsime teada erinevusi täiskasvanu suhtlemis viisitel ja laste suhtlemis viisitel. Küsitlesime järgmisi küsimusi: Kas olete: 12 10 8 Tüdruk 6 Poiss 4 2 0 Tüdruk Naised Poisid Mehed Mitu minutid päevas räägite? 8 7 6 5 60min
tegelased Rajaja Muhammad Muhammad (araabia keeles ) Eesti keeles ka Muhammed, Muhammad, Muhamed, Mohammed Ta oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" Mohammadi elulugu Muhammed sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Kuraisi hõimu Hasimi sugukonda Muhammedi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib Muhammedist sai onu eeskujul kaupmees 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidzaga. 610. aastal kui Muhammed Meka ümbruse mägedes ringi uitas sai ta oma esimese ilmutuse Talle ilmus nägemus peaingel Gabriel, kes ütles, et temale on määratud saada "Allahi saadikuks" Abu Bakr Ta oli prohvet Mohammadi kasuisa
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle
,,Vanameeste näppaja" Mehis Heinsaar. Tere. Tegelased: Vanahärra Van Linderberg aka Poiss suure ja kurva peaga, helesiniste silmadega, seljas nahast ranits ning tumesinine kooliülikond. Tegevuspaik: N. Linnakese pargis, kus vanamees istus pingil, nagu igal hommikul ning kuulas hoburästaste laulu. Hiljem läksid poisi vanemate korterisse. Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid
Tegevus toimub Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab ühe oma kitse poisslast imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad
Poisi kunstianne avaldus juba varakult, kuid et pere oli vaene ega jõudnud osta paberit, siis joonistas ta söega valgetele majaseintele. Ta oli ka muusikaliselt andekas ja õppis iseseisvalt kitarri mängima. Esimesena märkas tema annet arhitekt Jakov Koch, kes andis talle ka esimesed kunstialased õppetunnid ning andis talle pliiatseid, pabereid ja värve. Koch soovitas ka linna kuberneril Aleksandr Kaznatsejevil noorele andele tähelepanu pöörata. Kaznatsejev saatiski poisi õppima alguses Simferoopoli Gümnaasiumisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kuhu ta saabus 28. august 1833. Aivazovski asus õppima professor Maksim Vorobjovi maalikunstiklassis. Aastal 1835 pälvis Aivazovski oma maastikumaalide "Vaade rannikule Peterburi lähistel" ja "Etüüd õhust mere kohal" hõbemedali ja ta määrati prantsuse maalikunstniku Philippe Tanneri abiliseks. Tanner keelas Aivazovskil iseseisvalt töötada, aga Aivazovski rikkus seda keeldu ja esitas
"Pühaõhtu söömaaeg" (" ") ning "Ristilöömine" ("") IVAN AIVAZOVSKI 1817-1900 Täisnimega Ivan Konstantinovits Aivazovski ( , armeenia keeles : Oganes Gaivazjan) Armeenia päritolu maalikunstnik. Aivazovski sündis Armeenia kaupmehe pojana Krimmi poolsaare kagurannikul Feodossijas. Poisi kunstianne avaldus juba varakult, kuid et pere oli vaene ega jõudnud osta paberit, siis joonistas ta söega valgetele majaseintele. Tema annet märkas tolleaegne Feodossija kuberner, kes saatis poisi õppima alguses Simferopolisse ja seejärel Peterburi Kunstide Akadeemiasse, kuhu ta
voodiseltsiliseks võtta ja tihti ähvardusega ja karistusega sundida, kui tüdruk vabatahtlikult nõus ei ole. Üks mõisahärra ütles oma mõisavalitsejale, kes talle üles tunnistas, et ta talutüdruku raskejalgseks on teinud ja teda mitte ära ei taha võtta: „oh, minule on see niisamma hea, kui oleksin peldikus käinud. See ei tähenda midagi. Ma lasen tüdrukule lehma anda ja ähvardan talle 30 paari vitsu anda, kui ta midagi kõneleb. Küll ma juba poisi leian, kes ta ära peab võtma. Need on tühjad asjad.“ Teo-orjuse ajal võttis see pisut teise kuju. Nägusamad tüdrukud kutsuti mõisa teenijaks ja said herrale sohinaisteks. Kes herra nõudmistele vastu pani, selle vanemad aeti talust välja. Jäi tüdruk „raskejalgseks“, kutsus herra mõne poisi, pani tüdruku sellele mehele, andis kas metsavahi ehk muu ameti ehk pani ta mõne talu rentnikuks. Missugused on Eesti armuilma iseloomulikud jooned
statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi phjal tuletas ta ,,Gaussi meetodi" taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda meetodit kasutatakse siiani satelliitide jlgimisel. Aastatel 1802 ja 1809 kandideeris Gauss ka Tartu likooli professoriks
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
Minevikuta mälestused Raamat räägib tüdrukust nimega Liisa-Ly, kes otsustas kodust põgeneda, kuna tal olid kodus probleemid. Ta hääletas erinevate autode peale. Ühe poisi nimi oli Rando, kes võttis ta kaasa peole. Seal nägi Liisa-Ly tuttavat poissi, kelle auto peale ta hääletanud oli. Ta nimi oli Maur. Ta valetas talle oma nime ning seda, miks ta kodus ei olnud. Mauril ja Liisa-Lyl tekkis suhe ning nad olid väga õnnelikud, kuni ühel päeval lobises üks tüdruk, kes oli kuulnud Liisa-Ly saladust, tüdruku vale välja. Nad läksid Mauriga lahku ning tüdruk hakkas uuesti hääletama. Seekord sai kokku Loviisega, kes läks oma vanaema juurde.
edasi elada. Ta teeb siiski oma otsuse ja jätab Miia maha. Miia otsustab sellegipoolest oma tavalise eluga edasi minna, kuid mida aeg edasi seda raskemaks see muutub. Kui ühe tantsutrenni ajal Miial paha hakkab otsustab treener ta tantsugrupist eemaldada, ning see purustab kõik Miia lootused ja unistused. Poja sündides paneb Miia talle nimeks Tristan. Miia vanemad pole lapselapse üle üldse õnnelikud ning Miia on sunnitud minema maale vanaema juurde. Teel vanaema juurde kohtub Miia ühe poisi Steveniga, kes ta kohale sõidutab. Kuna Steven on Miia vanaema naaber, käib ta neil väga tihti külas. Miia läheb sealsesse maakooli ning ta võetakse seal hästi vastu. Uues koolis liitub ta ka tantsutrenniga ning saab jälle tantsida. Kui Tristan haigeks jääb on Steven igati nõus Miiat aitama ning Tristanit hoidma.
Nüüd tuleb Mortimeril hakkata võitlema karmi tänapäeva realsusega.Ta satub täielikku masendusse ega suuda leppida olukorraga. Phili matustelt lahkub Mort enne matuste lõppu ja teeb enesetapukatse, hüpates jõkke, kuid mingi instint sunnib teda siiski kaldale ronima. Seejärel hakkab Mort jooma. Ta joob nii, et hakkab Kuradit nägema ja temaga rääkima. Morti külastavad Maria ja Iris, kellel mõlemal on poisi vastu tunded ja kes proovivad poissi leinast ja masendusest reaalsesse maailma tirida. Peale seda, kui Mortier Kuradi käest sõimata saab oma elu raiskamise eest, tahab ta oma ellu uut algust. Ta lõpetab suhte Mariaga, kuna ta ei tunne Maria vastu muud kui ainult füüsilist tõmmet. Irisega lõpetab ta suhte sellepärast, et saab teada, et Iris oli Phili tüdruk. Mortimer vajab enda ellu kedagi tõelist. Ühel päeval,
Kullassepp Poiss, keda meister tahtis enda juurde õppima võtta, pidi kõigepealt oma ehtsat ja õiget päritolu sünnikirjaga tõendama. Meister, kes sünnitunnistusele tähtsust polnud omistanud pidi maksma raele trahviks 6 loodi puhast hõbedat. Et õpipoissi võta, pidi aga kullassepp ise olema vähemalt kaks aastat meistrina töötanud. Selleks et Tallinnas kullasseppaks saada, pidi põlvnema vabadest kristlikus abielus saksasoost vanematest. Poisi võimete selgitamiseks oli ette nähtud neljanädalane katseaeg meistri majas: õpiaeg kullasseppaerialal oli üks pikemaid. See vältas 7-10 aastat. 17 sajandil määras õpiaastad meister. Kui õpipoiss oli oma kohustused meistri ees täitnud, sai temast sell. 1635.a allutati ka Tallinna kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes. Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina sii...
Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid. 1819. aasta avastas Ferenc Liszti andekuse Viini klaveripedagoogi Czerni, kui ta suutis mängida lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud, lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator. Aastal 1822 toimus Viinis 11-aastase Liszti esimene avalik kontsert, mis kutsus publikus välja üldise vaimustuse. Veelgi suurem oli poisi menu teisel kontserdil. 1823. a. aprillis. 1824. aastal toimus 13-aastase Liszti esimene avalik kontsert Pariisis. Aastal 1835. asus Liszt elama Sveitsi. Ta võttis endale vastavatud Genfi konservatooriumis klaveriklassi juhatamise . 1842.aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas. 1848-1861 aastatel soovis Ferenc Liszt puhkust ja rahu ning kolis elama Weimarisse. Tööle asus Weimari õukonna ooperiteatri dirigendina. 1861
ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata ja nii ta teataski oma vanematele, et temast saab karjus
tõeliseks naistemeheks. Stradlater läheb kohtingule Jane´iga, Holdeni endise naabritüdrukuga, paludes Holdenilt, et viimane teeks talle ära inglise keele kirjandi. Hiljem see kirjand isegi ei kõlba Stradlaterile, kuna Holden ei olnud kirjeldanud mõnd maja või ruumi, vaid enda venna pesapalli kinnast. · Stradlater naaseb kohtingult, ta oli Jane´ga aega veetnud ühe õpetaja autos, Holden teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe
Praxiteles 385-335 e.m.a. Praxitelest võib pidada Kreeka kultuuri üheks kõige kuulsamaks ning mainekamaks skulptoriks. Tema elutee jäi ajavahemikku 385-335 e.m.a., mispärast kindlad ning täpsed andmed tema kohta puuduvad. Praxiteles oli mõjuvõimsa skulptori Kephisodotose poeg (või lähedane sugulane), kes võttis poisi enda õpilaseks ning aitas ühtlasi Praxitelesel karjääri alustada. Fakt, et Praxitelese isa oli väga kuulus skulptor, aitas possigi saavutada oma töös suurt edu. Praxiteles oli stiilis peajagu üle teistest oma aja skulptoritest. Ta proovis alati uusi tehnikaid, et teha kujud võimalikult eluküllasteks ning loomulikeks. Tema töödele on iseloomulikud sujuvad kumerused, valgus ning varjud. Üks kujuri meelistehnikaid oli marmori poleerimine, et panna
sajandil Korsikale asunud.Napoleoni isa Carlo Buonaparte oli jurist,kes oli 1777 aastal määratud Louis XVI õukonda.Napoleoni ema oli väga range.Muuhulgas vannitas ta lapsi üe päeva (sel ajal oli normaalne kui kõrgklassi lapsed pesid end kord kuus). 1.3 Koolid kus Napoleon õppis Viieaastaselt asus Napoleon õppima nunnade juures tüdrukutekoolis (kus siiski ka poisid võisid käia).Mõni aasta hiljem usaldati poisi õpetamine abee Reccolle kätte.kes õpetas Napoleoni itaalia keeles lugema ja kirjutama.Jaanuaris 1779 pandi Napoleon Autuni usklikku kooli prantsuse keelt õppima.Sama aasta mais asus ta õppima Brienne-le-Chateau sõjakooli. Õpingud Brienne'is lõpetas Naoleon 1784.aastal,misjärel asus edasi õppima Ecole Militaire´i Pariisis.
kuid ei saa areneda tervikorganismiks. Nabaväädivere tüvirakud: need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ning säilitatakse. Hiljem on võimalik sellel inimesel neid kasutada, kelllelt need pärit on. Täiskasvanu tüvirakud: need rakud on luuüdis kogu elu Caden Ledbetter On üks esimene patsient, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Seda tehti Dallase lastehaiglas haruldase närvirakk-kasvaja mitmekuise kemoteraapia järel. Poisi vanemad olid lasknud sünnil nabaväädivere säilituspanka panna. 28.veebruaril 2008a.
Kirjelda kuidas tekib hääl Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest, mida pikem häälepael, seda madalam hääl on Võrdle hääleliike ja muusikainstrumente viiul = Sopran Missugused muutused toimuvad poisi häälepaeltega häälemurde perioodil? Hääl läheb madalamaks ning häälepaelad pikenevad, Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel Miks tütarlastel häälemurret pole? Tütarlaste häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge, metsosopran keskmine, alt - madal Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor - kõrge, bariton keskmine, bass - madal
MUSTAND KIRJANDILE " MISSUGUSEID ELULISI KONFLIKTE JA VALIKU VÕIMALUSI SAAB KIRJANDUSTEOSE ABIL LÄBI MÕELDA?" Oma kirjandis vaatlen elulisi konflikte Kristen Boie teosest "Väikelinn Chicago?". Selles raamatus kirjeldatakse 13 aastase poisi, kelle nimi on Nikklas, elu tema ümber läbi tema enda arusaamade ja silmade. Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad
Unustamatu seiklus kruiisilaeval Kenora-Airos (6a poiss) läheb koos oma vanematega lasteaialõppu tähistama kruiisilaevale Baltic Sea. Nad võtavad poisi tungival soovil kaasa ka viimase lemmiklooma- koera nimega Penelope. Nende 3-päevane reis Stockholmist Tallinnasse ja tagasi saab alguse juuni keskpaigas. Õhtul, mil kogu pere end kajutis sisse on seadnud ja koeralegi on ase tehtud, minnakse viimaks õhtusööki nautima. Koer aga jäetakse kajutisse, et too plehku ei paneks. Pere tassib endale ette nii suuri portsjoneid soolastoitu kui ka mitu kausitäit magustoitu. Kenora aga eelistab piirduda ainult jäätisega, et ruttu väikse
Müüt maailmaloomisest Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks.
Ta ei saa elada oma rutiinide järgi, tööl/kools käimine jääb ka pooleli. Kui inimesel on võetud pagalaen, siis sõjaväes saadavast palgast ei piisa selle maksmiseks. Nii juhtus näiteks mu sõbral, kes sai kutse 25-aastaselt ning see keeras ta elu phupidi. Kõiki poisse siiski ei saadeta sõjaväkke. Kellel tervi või vaimne seisund seda ei luba, saavad tõendi, mis vabastab nad sellest kohustusest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et sõjavägi tule poisi iseloomule kasuks, kuid see võib ka elu peapeale pöörata. Seetõttu võiks minu arvates sõjavägi kesta vähem, äärmisel juhul olla vabatahtlik.
Ta nägi eeldusi õigusteaduskonnas ning asus õppima juristiks, sel ajal elas ta pansionaadis. Kuna pere oli vaene, hakkas poiss end võrdlema rikastega. Joobunud pariisi seltskonnast, üritas Eugene leida sugulussidemeid läbi tädi rikkamas ühiskonnakihis. Kuigi tema auahnuse rahuldamist piiras vaesus, soovis ta siiski karjääri teha, selle tagajärjel jäid isegi õpingud unarusse. Rastignaci elufilosoofia käskis olla mõistev. Õigusteadust õppiva poisi põhimõtted ei lubanud inimesi taunida ning ta suhtus neisse võrdselt. Ta suutis mõista ka Surmanarritajana tuntud Vautrini, kelle teod ja kavatsused olid kurjad, kuid Rastignaci arvates siiski teatud tõetera sisaldavad, aga ta keeldub sellega kaasa minemast. Eugene kohta võime öelda, et ta oli vaatamata oma noorele eale väga hea inimestetundja ning see tagaski talle edu. Tolleaegsed ühiskonnakihid jagunevad laias laastus kaheks: inimesed, kes väärtustavad vaid
Punane tuli hakkas vilkuma, nüüd pidi Mathis ootama, rong saabus, Jana istus vagunisse, peroonil nuuksus ainult vanaema. Rong hakkas jõudma sillani, kus Jana ja Mathis olid suvel jalgratastega sõitmas käinud. " Jana näeb kedagi rinnatise ääras. Seal võib olla ainult üks, ainult üks ja mitte keegi muu. Ta on oma särgi sidunud ridva külge, mis eile oli kindlasti veel õngeritv. Ja ta viibutab ritva selle särgiga nagu pöörane pea kohal. "Jaanaaaa!"kuuleb ta poisi hüüdu. Ta teadis kohe. Mathis on tulnud, on kohal, sillal. Ja Jana ei tea ise, mis ta teeb. Ta hüüab, ta karjub, ta lehvitab mõlema käega. Siis näeb ta kirja, mida ta nii väga on oodanud. Valge värviga on Mathis selle kirjutanud sillale. Ja mööda sõites loeb Jana: MA ARMASTAN JANAT! Lootus sureb viimasena! Jana ootas ja lootis ning lõpuks ta soov täideti. Jana kohe peab tulema ka järgmine vaheaeg maale ja Mathisele ka enda tunnetest rääkima
valitseja – rahvas lepib ja harjub sellega – ja kui valitseja on halb, on riigis asjad segi ja kõik kukub lõpuks kokku. „Inimese vari“ – Emaarmastus on piiritu ja pime – oma meeltesegaduses, osalt südamevalu tõttu oma poja pärast, osalt suurest rõõmust, kuna uskus, et poeg on lõpuks jälle kodus – ei suutnud ema selgelt mõelda ja märke näha, mis viitasid sellele, et tegemist ei olnud tema koju tagasi jõudnud pojaga. „Maailma lõpus“ – poisi ja hiiglase vahel tekkinud võimsa armastuse kõrval kahvatuvad inimeste tunded, kuid kuna see armastus oli poisi jaoks midagi nii suurt, et ta sinna sisse end kartis kaotavat ja ta inimlikkust taga hakkas igatsema, siis põgenedes uuesti inimeste keskele, mõistis ta, et hoopis need hiiglased on tõelised inimesed, inimesed ise on alles lapsed, kuid tagantjärgi kahetseda oli liiga hilja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
