Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat.
Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist toetust. Sõimerühmas ei saanud meie, rühmaõpetajad aru, kas laps on kuulja või mitte. Teise aasta jõuludeks poiss juba kõneles lihtsamaid lauseid, mida lasteaias pidevalt korratakse. Tihti mängis laps üksi ja rääkis omaette väga valju häälega. Ta rääkis selgelt, kuid jutt oli seosetu (emme tuleb, Kaspar ei tohi, palun juua jne...). Raskem oli suhelda poisi vanematega, kes ei tahtnud meid kuulda võtta ja uskusid, et me lasteaias kohtleme nende last kuidagi teisiti, kui ülejäänud rühma. Esimese aasta lõpuks saime nad siiski nõusse koos logopeediga, et laps vajab lisa abi. Nüüd käib laps logopeedi juures ja kõne areneb märgatavalt. Selle kohta ei saagi öelda, et laps on puudega vaid tegemist on vanemate haigusega ja laps on sellest sõltuv ja mõjutav, mis kodus toimub.
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Õnnemunake Sisukokkuvõte: Elas kord mees oma naisega, kellel oli alguses kaheksa ja lõpuks üheksa last. Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Vanamees on merel olnud juba 84 päeva, kuid ühelgi korral pole tal näkanud. Vahel käis temaga kaasas üks väike poiss, kuid peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi isa tal enam Santiagoga (vanamehega) kalale minna, sest vanamehel ei olevat üldse õnne. Poiss küll soovis vanamehega kaasa sõita, kuid ta ei tohtinud. Tal hakkas Santiagost kahju Vanamees oli kõhn ja kuivetu, kukla all kaelal olid tal sügavad kurrud ja käed olid arme täis. Aga üksiki arm ei olnud värske. Poiss küll palus, et vanamees ta kaasa võtaks, kuid vanamees ei saanud teda kaasa võtta poisi keelu pärast. Poiss küsis
LEKTÜÜRILEHT ,,Vari" Juhan Liiv 66 lk. Tegelased: Villu, Helene, Räpsi Rein, Veni- Villem, Hugo, Adelheid jt. 1. ENNUSTAMINE Millest raamat võiks Millest raamat rääkida? tegelikult rääkis? Raamat võiks rääkida Ühe vaese poisi (Ville- mingist tumedast ja mi) elust, kus poissi, kui kurvast sündmusest või vaest koheldi teistest kellegi koledast halvemana ja, kus ta pi- saatusest. di tegema kõik endast oleneva, et ennast maksma panna. Lisaks pidi ta veel töötama mõisa heaks, kus mõisa töölised pidid pidevalt
sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et ta ei taha enam enda märaga ei sõida, vaid proovib hoopiski Jaanuse täkku. Suure uhkeldamise ja teiste eest ära sõitmise tulemusel, kukkus aga noorsand erksa täku seljast ning kaotas teadvuse. Emmi ja Jaanus viisid poisi Prohveti-Pärdi juurde, kus Oodo toibus. Oodo vaatas uimaselt ringi ja kui pilt juba selgem oli kukkus ta Jaanust sõimama. Lõik katkendist: ,,Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koeranahk! Sinu see häbemata täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda." ( Jaanus tõmbas otsaesise krässu ja vahtis, silmad laiali, põnevil teise silmi.) ,,Vahi, vahi, koer! Armust ma sulle kord nahatäie kinkisin, aga nüüd pead sa ta kätte saama
Vladimir Majakovski Elulugu Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvaim esindaja Sündis Gruusias metsniku peres ja õppis Kutaisi gümnaasiumis, kus avaldus ka poisi kunstihuvi Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Pärast isa surma kolis pere Moskvasse. Seal astus ta 15aastaselt Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteisse Raha teenimiseks müüs noor Majakovski oma joonistusi. 1911. a astus ta Moskva Maali,- Raid- ja Ehituskunstiooli, kus ta 1914 aastal välja heideti 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku.
ja teadis raamatu sisu väga selgelt. Poiss imestas. Ta peagi mõistis, et see mees justkui loeks ta mõtteid. Mees teadis, et talle meeldib rändamine. Kui poiss mehe kohta lähemalt tahtis teada, tuli välja, et mees elab Saalemis ja on seal kuningas. Ta nimi on Melkisedek. Ta pakkus poisile, et too annaks talle kümnendiku oma lammastest ja siis mees õpetab, kuidas leida varandust. Poiss hakkas aga arvama, et see kuningas on ennustaja mees, ehk mustlane. Poisi silmi aga pimestas mehe kaelas rippuv asi, ja kui poisi silmad seletama hakkasid, siis nägi ta mehe joonistust, mis too oli maha teinud. Seal oli poisi terve elulugu. Isegi selle tüdruku nimi, mida ta ei teadnud. Ja ka mõned saladused, mida ta mitte kellelegi polnud rääkinud. Poiss imestas, miks kuningas temaga kui kerjusega räägib. Kuningas põhjendas, et räägib temaga, sest poiss elab Oma Loo järgi. Poiss ei saanud aru, mida see tähendab ja
novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et perekonnas oli kunstiharrastus traditsiooniks (Henri vanaisa, isa ja onu olid head joonistajad).Ema kiitis Henri püüdlused kunsti vallas heaks ning püüdis igati nooruki võimeid arendada. Kõik laabunuks hästi, olnuks poisi tervis veidi tugevam. Henri murdis parketil libastudes jalaluu, mis ei kasvanud arstide pingutustest hoolimata õigesti kokku. Lautrec jäi lombakaks ega kasvanud kunagi pikemaks kui 152cm.
EIT (TRIINU) : MADIS, POEG TOO PAGARI JUUREST MEILE PÄTSI LEIBA. TAAT (ELERI): OOTA POJAKE ÄKKI SAAKSID KA PUUSEPA JUURES KÄIA JA TUUA KIRVE MIS MUL ÜKSPÄEV TEMA POOLE JÄI. MADIS (KASPAR/ELERI): HEA KÜLL JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI VAHEPEAL TÄITSA KURI, ET EMA JA ISA TEDA NÕNDA KÄSUTAVAD, AGA TA MÕISTIS, ET EMA JA ISAL ON NIIGI RASKE. PEALEGI OLI SELLEL PÄEVAL JÕULULAUPÄEV JA TA LOOTIS, ET VÄHEMALT SELLEL ERILISEL PÄEVAL LASEVAD EMA JA ISA TA NATUKE KAUEM MAGADA JA PUHATA. POISI UNISTUS OLI NÄHA OMA ELUS ÜKSKORD JÕULUVANA. PAGAR (TRIINU) : TERE MADIS! TULID SOOJA LEIBA OSTMA TÄNASEKS PIDUPÄEVAS VÕI? MADIS (KASPAR/ELERI): TULIN JAH, AGA MIS PIDUPÄEV SEE IKKA ON. PAGAR (TRIINU): TÄNA TULEB JÕULUVANA JA TOOB KINGITUSI JU ! JUTUSTAJA (ELERI) : SEL HETKEL, AGA POISS VAIKIS. MADIS ANDIS PAGARILE ÜHE KULDMÜNDI JA VASTU SAI SOOJA LEIVAPÄTSI. SIIS HAKKAS MADIS SAMMUMA PUUSEPA POOLE, ET ISA KIRVES TAGASI KOJU VIIA.
Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil. Poiss oli siis juba 15-aastane. Enne surma tuli nende vestlusest välja, et tegelikult ei lahkunud pärisisa teise naise pärast. Poisi ema ei soovinud lihtsalt enam kooselu. Samuti tahtis ta, et laps oma teise vanema üles otsiks. Selles vanuses oli poiss ka ,,ärikas". Ta tegeles oma sõbra väikse Steniga asjade ostmise ja müümisega. Muidugi käis kõik ebaseaduslikult. Jürgenil käis siis juba ka ühe tüdrukuga, keda kutsuti Reeniks. Neiu oli 19-aastane ning pärit lastekodust. Lisaks tegeles tema samuti selle äriga. Noormees kaotas temale ka oma süütuse
tõttu kaotab mees oma kannatuse ja Kätlin jookseb kodust Anni juurde. Ann on Gregorilt kuulnud, et too käib kuskil koolis ning ta kasuvanemad ei salli teda (Gregor on lapsendatud) ning võtavad teda, kui näitamiseks ja uhkustamiseks võetud koera, kuid raamatu lõpus selgub, et see kõik oli suur vale. Ann ja Gregor lähevad tülli, kuna poiss surub end korduvalt Annile peale kuigi tüdruk nõus ei ole. Annil on küll kahju, et poiss pettub, aga ta jääb endale kindlaks ja ei lase poisi jutul end mõjutada. Gregor läheb kaduma ning teda hakkab otsima ka samal ajal politsei ning enne seda on poiss Annile öelnud, et ta midagi Gregorist politseile ei räägiks. See tundub kõik kahtlane ja lõpuks saab Ann teada, et tegu oli mingisuguse narkoäriga (sealt see Gregor siis oma rahad saigi). See viib ta Gregori ema (kasuema) juurde, kus ta saab teada, et Gregor ei käigi kuskil koolis, ta kasuvanemad on tema heaks proovinud teha kõik ning et
jooneks võib tõmmata kuninga, kes on kõiki kohanud ja vihjeid andud, kust otsida ,,Oma Lugu". Santiago ise oli rahulik karjusepoiss, kes karjatas lammbaid aasadel. Ta oli heatahtlik ega soovinud kellelegi kurja. Aitas hädasolijaid ning teenis ausal teel leiba. Algatuses karjatas ta lambaid. Hiljem oli ta ümbritsetud kindlate tegelastega, kes aitasid tal jõuda ,,Oma Looni". Santiago vanemad soovisid pojale preestri ametit. Santiagol oli aga hoopis unistus õppida maailma ja see oli poisi jaoks olulisem. Isa tegi pojale selgeks, et rändajad lahkuvad otsimas midagi uut aga tagasi tulles on nad samasugused. Santiagot see ei heidutanud ja ta jäi ikka oma unistuse juurde. Isa ei öelnud midagi. Järgmisel päeval andis ta pojale kolm kuldmünti ja käskis lambaid osta. Enne minukut ütles ta pojale:" Rända nii kaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maad on kõige paremad ja naised kõige ilusamad." Iseloomult oli Santiago väga rahulik
Ta oli kõrvaline ,kuna teda noriti tema välimuse ja hääle pärast. Kui ta üritas kellegagi kontakteeruda keerati talle selg või tehti midagi hullemat. Nagu ühel päeval kui too poiss läks kooli ja teepeal nägi rühm poisse ,midagi põnevat korda saatmas. Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku. Pauk oli vägev kuid sädemed süütasid poisi juuksed. Ta jooksis kiiresti lähima veekoguni ja kastis juuksed märjaks. Kõik naersid nii nagu said ,sest vaatepilt oli võimas. Siis jooksid kõik nii kiiresti kui said kooli poole kuna tunnid hakkavad mõne minuti pärast. Poiss hilines kuid jõudis siiski kooli
Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse, sakslannast Ericasse. Ent nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga inimese olemusega. Romaani minategelane - Oskar Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab, kuid teisest küljest leiab Oskar peale kahte ja poolt aastat ülikoolis, et õppimisega pole elus midagi peale hakata. Samuti leiab Oskar, et korporatsioonid, mida tol ajal nii kõrgelt hinnati ja millest tegelikult mitte mingit kasu ei ole, on tugevalt ületähtsustatud. Oma armastust näitas ta Ericale väga alandlikul viisil. Armastatud sakslanna - Erica Preili Erika kirjeldus raamatust lk 6
Scully läks teda vaatama, poiss ei vastanud mitte ühelegi küsimusele ja ei rääkinud mitte kellegagi. Scullyl oli tunne, nagu räägiks ta seinaga. Kuid siis märkas ta midagi teki alt väljas oleva jala peal. Nimelt varbaküüne all oli must muld. Scully võttis selle ja läks tagasi motelli. Sealt võttis ta kaasa oma tuha ja kiirustas laboratooriumi. Scully õnneks oli tuhaga koos ka veidi mulda. Ta tegi proovid ja võis olla 100% kindel, et see ühtib poisi varbaküüne all oleva mullaga. Seega ta teadis, et kuigi poiss oli eluvõimetu ja sanitar oli kinnitanud, et see poiss ei ole liikunud veel kordagi 3 aasta jooksul, on siiski ta käinud öösiti metsas. Sealt ju kõik laibad leitigi. Avastati ka, et poisil oli ka ninas metallist masinake. Kuid Mulder ja Scully olid kindlad et mängus peab olema ka tema isa Billy, kes oli linna detektiiv. Mulder ja Scully otsustasid sel samal ööl kiirustada tagasi metsa
peab tegema.” 4. Kirjeldage Santiago ja Manolini suhteid. Nende vahel oli väga tugev emotsionaalne side. Nad olid koos 40 päeva kala püüdnud ja hoolimata halvast õnnest soovis Manolini temaga ikkagi kaasa minna, kuid ta isa ei lubanud. Poiss hoolitses vanamehe eest ja üritas talle pakkuda seda, mida ta teadis, et vanamehel ei ole. Santiago mõtles temast korduvalt merel ning hoidis teda oma südames. “Poiss hoiab mul hinge sees.” lk 67. Merelt tagasi saabudes oli poisi jaoks vaatepilt nii hull, et tema põskedelt voolasid pisarad, mida ta ei suutnud tagasi hoida. Nad olid tugevalt seotud nagu vanaisa ja lapselaps. 5. Selgitage, milline roll on teoses kõrvaltegelastel. Teoste kõrvaltegelasteks olid näiteks Joe DiMaggio, terrassi peremees Martin ja Perico. Läbi nende tegelaste saab mõista, kui oluline on mehele meri, kui ta näiteks peab oluliseks Joe DiMaggiot suurel määral, sest tema isa oli kalamees. Samuti oli Joe DiMaggio tema jaoks
Teos algab suure veresaunaga. Stockholmi kooli võimla duširuumist leiti noahaavadega mehe surnukeha. Kui politseinik läheb mehe perele tema surmast teatama, leitakse eest veel kahe inimese laibad (ema ja väike tütar) ning teismelise poisi (Josef Ek) tugevate lõikehaavadega keha. Sündmusi asub uurima soomlasest inspektor Joona Linna. Inspektor saab teada, et pereisal on veel üks tütar, kodust eemal elav Evelyn. Inspektor hakkab kartma, et mõrvar võib tütart otsida, kuid kahjuks ei saa teda hoiatada, kuna ka nemad ei leia tütart üles. Selle peale kutsutakse välja kunagine hüpnoosiekspert Erik Maria Bark, kes lubas kunagiste õnnetute sünmuste tõttu, et ei praktiseeri hüpnoosi enam kunagi. Alguses ta ei taha seda
Ta oli pealtnäha vapper ja tugev kuningas, kuid sügaval sisimas piinas teda tõde. Kes ma olen? Kuningas Oidipuse elu sai alguse Teebas, kus ta sündis kuningaperre, ent ta ei olnud oodatud laps. Oidipuse isale, Laiosele oli oraakel Teresias ennustanud, et sünnib poeg, kellele on määratud tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Lapse sündides sidus Laios tal jalad kokku ja viis mägedesse, lootes, et laps nii peatselt sureb. Ta eksis, poisi leidsid karjased, kes viisid Oidipuse Korintosesse. Sealne kuningas Polybos ja tema naine Periboia kasvatasid poisi üles kui oma poja ja panid talle nimeks Oidipus. Täiskasvanuks saades ennustati talle, et ta tapab oma isa ja abiellub emaga. Oidipus uskus, et tema tõelised vanemad on Polybos ja Periboia, seepeale lahkus ta Korintosest ja suundus Teebasse. Teel kohtus ta kaarikus sõitva Laiosega, kes nõudis, et Oidipus annaks talle teed. Nad läksid tülli ja Oidipus tappis Laiose,
purunes koguni ligi pool pealinna majadest. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Port-au-Prince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Parlamendi ja presidendihoone laastatud Kokku hukkunuid vähemalt 275 000 Positiivsed hetked Meeleheite, kurbuse, vaesuse ja õuduse vahele mahub Haiti pealinnas ka üksikuid rõõmsaid hetki. Näiteks leidsid Hispaania ja Belgia päästjad Port-au-Prince'is kodumaja rusude alt elusana kaheaastase poisi, kes oli seal olnud üle kahe ööpäeva. Redjeson Hausteen Claude'i isa Reginald ei suutnud õnne uskuda, kui päästjad pisipoja peaaegu tervena tema kätte tõid. Ema Daphnee'd nähes lõid poisi silmad särama. Maailma ajakirjandus nimetab päästetud põnni omamoodi lootuse sümboliks. Väga suurt tähelepanu pälvis maailma ajakirjanduses ka eestlase Tarmo Jõeveere päästmine ÜRO Haiti esinduse peakorteri rusude alt. Fotod Kasutatud kirjandus http://erikpuura.wordpress
Ja tema jaoks oli kaunis kogu elu kõige olemasolevaga. Ta puhas ja siiras hing ei talletanud kurbust, ka pettumust ja laimu ei saanud ta tunda selleks poldud kunagi võimalustki antud. Perekonnapeast isa, kes omas arvestataval määras mõjuvõimu ka poliitilises sfääris, otsustas ja kontrollis kõigi oma kuueteistkümne lapse saatusi. Muusikahuviline poeg, noorim, ei pakkunud talle suuremat huvi kui isiksus, kuid kasu saamise nimel hoolitses ta poisi kõigi materiaalsete kulude eest. Suguvõsas oli kirjutamata reegliks tuua ohvriks õndsaim hing iga aastakümne esimesel täiskuul. Mõned aastad peale poisi sündi oli ta ilmatooja läinud seda rada, jättes ainsa lapse kuldketisesse intriigide puuri. Võõrasemad nägid poisis ohtu oma laste heaolule ja andsid eestvedajale soovituse teha pojast see ilmalik õndsus, kes järgneval aastakümnel ohvriks tuua. Poiss teadis oma saatusest, kuid armastas siiski kõiki oma suure pere liikmeid
perekonnast ja selle olemasolust teada, siis ma sdamest tahaksin, et noored teaksid, et perekonda ja telist spra ei asenda keegi. Pidu tuleb nagunii kunagi, keegi ei maga neid maha, aga kui unustada inimene, kes sind armastab, siis oled kaotanud palju. Palju nii endast, kui ka oma elust. Mulle on meelde jnud, et kunagi keegi tark mees kirjutas, et armastus on surm. Armastus iseenesest on tde, on puhas ja ilus, on nn, siis kuidas saab see samaaegu olla ka surm? Suhe poisi ja tdruku vahel on surm, enda surm, enese kaotamine. Me anname endist nii palju ra, kuniks jb tunne, et oleme ksi, nnetuses, kuid siiski selle 'igega', vi vhemalt nii me arvame. Aga samas eldakse mulle, et armastus poisi ja tdruku vahel on nnis, pha, kus leitakse ennast ja ollakse nnelik nii, nagu on ette nhtud. Selle le otsustame me ise, kus me olla tahame ja kellega, kuniks on koosolemine hea ning tekitab tunde, mis sarnaneb nnelikkusele.
võtab. Siis sikutab Toots Teelet patsist ja Arno astub vahele, ning seepeale lubab Toots ise Teelega flirtima hakata. Siinkohal soovis Toots lihtsalt Arnot pahandada, et tema talle ennist Kentuki Lõvi oli öelnud. Arno oli mõlemal puhul väga kohkunud. Filmis anti seda mõista taustaheliga ning lähiplaaniga Arnost. Arno jäi haigeks vette kukkumise tagajärjel. Raamatus kulges tema haigus väga raskelt, poisi ema ja vanaema valvasid teda vahetustega. Vahetasid tihti poisi laubal olevat kompressi ja andsid talle külma vett juua, et palavikku alandada. Lõpuks kutsuti tohter, kes talle ravimid kirjutas ja kui need ei aidanud, veel uued rohud andis, sest kahtlustas kopsupõletikku. Filmis näidati olukorra tõsidust pimeda toa, hoolitseva ema ning sellega, et poiss sonis. Raamatus oli Arno mitu nädalat haige ja jõudis alles veidi aega enne jõule kooli, filmis tundus aga haigus kiiremini mööduvat. Teoses käisid nii Teele kui Tõnisson haiget
teisel poole õhukest eesriiet. Vokaalmuusika: Vokaalmuusikat pole Stockhausen kirjutanud kuigi palju. Tema tähelepanuväärseim teos selles zanris on "Stimmung" ("Häälestamine" 1968) ja see on mõeldud kuuele a cappella lauljale. "Gesang der Jünglinge" "Gesang der Jünglinge" ("Noorukite laul" 1956) on Stockhauseni üks tuntumaid elektroonilisi oopusi, kus helilooja miksis stuudios kokku ühe poisi hääle mitmekordse salvestise (poiss laulab retsiteerivalt oma partiid, mille sõnad on võetud piiblist Taanieli raamatust) ja elektrooniliste helide keerulised kombinatsioonid ( elektrooniliselt loodud siinushelid ja klikid). See oli üks esimesi elektroonilisi teoseid, mis väljus stuudioseinte vahelt publiku ette. "Gesang der Jünglinge" avaliku ettekande järgset tormi on võrreldud mölluga, mis oli puhkenud umbes pool sajandit varem pärast Stravinski "Kevadpühitsuse" esmaesitlust.
pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi
Hilisromantism Termin Kõrgromantismi järellainetus Wagneri mõju Saksamaa & Austria 19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
Pisike Peeter avab oma jõulukingituse ja hüüatab rõõmsalt: "Emme, ma saingi selle lego, mida alati tahtnud olen!" Isa kiirustab seepeale poisi juurde ja käsib tal kõigepealt tutvuda vajaliku õpetusjuhendiga. Otsekohe kaob poisi näolt lustlik naeratus ning uued mängujubinad jäetakse sinnapaika. Miks nii juhtus? Ikka seepärast, et Peeter oli loov laps, kellele ei meeldinud täita kindlaid nõudmisi. Juhuslikkus näis poisile ahvatlevam kui mõte kõikehõlmavast saatusekäest. Peeter tahtis olla iseenda kuningas. Juba Platon uskus, et ühed on oma loomult orjad ja teised valitsejad. Kahtlemata oli tal õigus. Tuleb tõdeda, et suurem hulk inimesi - mass - on alati olnud nii-öelda puuriloomad, kes on
Esimesel koolipäeval avastas Maria, et ta pole teel üksi, temaga koos kõndis poiss, kes elas naabruses. Nad ei vahetanud eales ainsatki sõna, ent ajapikku hakkas Maria tähele panema, et tema jaoks oli päeva kõige meeldivam osa need hetked seal tolmusel teel, janu, väsimus, keskpäevane päike, poiss, kes kõndis kiiresti, nii et Maria pidi kõvasti pingutama, et sammu pidada. Kord, kui poiss temalt pastakat küsima läks, Maria ehmus ja jooksis poisi eest. Hiljem ta kahetses seda ja lubas, et hakkab ise poisiga rääkima. Kuid siis oli juba hilja, ta oli ära kolinud. Möödus kolm aastat. Kui Maria oli viieteistkümneaastaseks saanud, armus ta noormehesse, keda kohtas kannatusnädala protsessiooni ajal. Ta märkas, et samamoodi nagu esimese poisiga, seostus armastus pigem inimese eemal- kui kohalolekuga. Maria esimene suudlus oli just viieteistkümneaastaselt. Suudlus, millest oli ta unistanud. Kuid
Ahase perekonda kuulusid vend, isa ja ema. Henn oleks soovinud minna sõtta rahvuslasena koos oma sõpradega, aga perekond eelistas punastearmeed omadele, põhjusel, et nad ei uskunud Eesti võitu. Vanemad ei tahtnud ka,et vennad peaksid omavahel sõtta astuma, sest mõlemad oleksid olnud erinevatel rinnetel. Peategelane polnud sõja pool, sest ta ei tahtnud sõdida oma venna vastu. Ta oli pandud olukorda, kus ta pidi valima oma riigi ja oma perekonna vahel. Poisi vend Ants oli kommunist. Ta oli kindel, et Eesti seda lahingut ei võida ja olles kaotajate poolel kaotaks ta kõik. Vend tegi seda armastusest Hennu ja vanemate vastu, sest ta uskus, et vaestele jääb maad, kui punased võidavad. Ma ei oska küll ennast kindlalt sellesse olukorda panna, sest ma ju ei tea mida tähendab olema sõjas oma venna ja pere vastu. Ma usun, et ma oleks sama poole valinud nagu seda tegi Henn, sest ma kindlasti hiljem kahetseksin seda, kui võitleksin võõra riigi eest
kooli ,,Forksi keskkooli".Bella on koolis kõikide õpilaste tähelepanu objekt, peale viie inimese Rosalie, Jasper, Emmet, Alice ja Edwardi. Nad on erakud noore doktori kasulapsed, kes hoiavad omaette. Bioloogias peab aga Bella Edwardi kõrvale istuma ja talle tundub, et poiss tõrjub teda. Bella otsustab, et räägib Edwardiga, kuid poiss ei tule veel mitu päeva kooli. Kuid siis, kui Edward lõpuks kooli tuli hakkas ta hoopis ise Bellaga rääkima. Samuti tundus Bellale, et poisi silmad on värvi muutnud, aga ta ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Järgmisel päeval oli lumine ja kui Bella kooli parklas oma auto juures seisis, libises tema poole tumesinine furgoon, kuid hetk enne Bellaga kokkupõrkamist hüppas Edward tüdruku ette ja peatas ühe käega auto, ning sellele kohale, kus oli poisi käsi jäi mõlk. Varsti jooksid nende juurde teised õplased ning nad toimetati haiglasse, kus Bella kohtas esimest korda doktor Cullenit. Õnneks oli Bellaga kõik korras
tulevikus viljakust mõjutada, ning need välja ravida. Üldiselt võib öelda, et selles vanuses noormeeste tervis on üsna hea 90 protsenti esmavisiidile tulijaist ravi ei vaja. Ülejäänute kohta kehtib reegel, et mida varem ravida, seda parem. Viljatust põhjustavad tegurid: · Ema vastutus: Uuringutega on kindlaks tehtud, et kui poisslast kandev ema raseduse ajal suitsetab, vähendab see sündiva poisi tulevast viljaksut 20% jagu. On uuringuid, mis soovitavad rasedatelmitte kasutada kosmeetikatooteid, mitte värvida juukseid ning mitte juua plastpudelitesse villitud jooke. Keemilisi mõjufaktoreid ei tuleks vaadata mitte ükshaaval, kus ühe toote toime on väga väike, vaid kompleksselt, kus mitme toote koosmõju võib anda üsna suure summa. · Sünnihetk: Munandite temperatuur peaks olema 2-3 kraadi kehatemperatuurist
madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus heerold turniiri juht, vapinduse asjatundja Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi
Anton Hansen Tammsaare miniatuur ,,Poiss ja Liblik" Miniatuuri rääkis poisist, kes armastas lilli ja liblikaid. Poiss ajab aasal taga kaunist liblikat, kuid tagaajamise käigus tallab surnuks aasal kasvanud lilled. Peategelasteks olidki poiss ja liblikas. Miniatuur oli väga õpetlik. Tõi hästi välja selle, et liblikas oli lilledest poisi jaoks uhkem ja väärtuslikum. Lendava liblika kirjeldus oli-tükk siidi, teine sametit, kalliskivi sädemed, lumehelbe petlik hetk. Õpetus, et alati ei tasu ihaldada uhkemat, lõpuks võid kõigest ilma jääda.
Ettelugeja Bernhard Schlink Carl Mattias Räägel 10a Viimsi Keskkool Autor 6. juuli 1944 Saksa päritolu Jurist, kohtunik ja kirjanik Humboldti Ülikoolis professor Kuulsaim teos "Ettelugeja" Stiil Salapärane Arusaamatu Keerutav Mitmeosaline Sisu 15aastase poisi armulugu 36aastase trammijuhi Hannaga Michael loeb Hannale ette klassikalist kirjandust, nagu "Odüsseia" Hanna on kirjaoskamatu ning seda varjates satub elu lõpuni vangi Naine õpib seal natuke kirjutama, kuid vähe Ameerikast naastes külastab Michael Hanna hauda esimest ja viimast korda Kasutatud kirjandus Ettelugeja raamat Ettelugeja film http://en.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schlink
"Koerte kasvandik" Olaf Rebane Koostas: Olaf Rebane (surnud 1988) Elas Karksi-Nuias. Ta mängis rahvapilli, komponeeris valsse, maalis. Kirjutas raamatu 1970. aastal. Raamat on kirjutatud Juhan Kulli päeviku põhjal. Sisu tutvustus Raamat on ajaloolise taustaga ja räägib kahe poisi, Jaagu ja Juhani, uskumatust lapsepõlvest 18. sajandil Lõuna-Viljandimaal. Poiste elu keerdkäikude taustaks on tolleaegse Õisu mõisa elu-olu ja sakste suhted maarahvaga. Tegelased Jaak ja Juhan Kull Sivers Mihkel Kubjas Heins ehk Ints. Jaan Jakob Kärner Karjamees Jüri Koeraposs Hart Julie Mai Mihkel
ERIVAJADUSEGA LAPSE ANALÜÜS 1. Kasvukeskkond Steven on 7aastene poiss. Ta on üksiklaps. Poisi ema ja isa on noored ja elavad juba kolm aastat lahus. Enne lahku minekut sai poiss pidevat tähelepanu. Steven sai alati kõik need mänguasjad, mida ta tahtis. Teda võeti palju reisidele kaasa ja puudust ei pidanud ta tundma mitte millestki. Isa ja ema tegelesid tema arendamisega iga päev. Kuna noor pere elas koos oma vanemate ühes majas siis tegelesid ka vanavanemad aktiivselt lapsega. Perel oli suur maja ja aed ja Stevenil oli palju ruumi mängimiseks ja jooksmiseks
Vanalinna Hariduskolleegiumi 25.sünnipäev! Sünnipäev algas üpris toredalt.Pärast kui kohad olid välja valitud,siis alustati teenistusega kirikus. Kui teenistus oli mõnda aega kestnud, anti gümnasistidele sõrmused.See oli vaimustav hetk kui mõne poisi või tüdruku õde või vend sai sõrmuse. Pärast toimus pidulik söömine ja kõik olid kaasa võtnud midagi maitsvat.Kõik said uusi sõpru ja vanemad said ka teiste vanematega tuttavaks. Pärast toimusid vahvad mängud. Kõigile meeldisid mängud ja loodan, et ka toidud maitsesid kõigile. Mina arvan, et sellest tuli väga tore sünnipäev ja uskuge mind, et selliseid toredaid sünnipäevi tuleb veel. Adelia Tamkõrv
Ta röövitakse paljaks, Aga see oli iseenesest hea, sest tänu sellele tal tekkis vajadus minna tööle kristalli kaupmehe juurde. Ta muudab kristalli kaupmehe elu. Teenib raha ja omandab paljutarkust seal oldud ajal. Kuid peagi tuleb aeg, et reisida edasi Egiptuse poole. Reisikaaslaseks saab inglane. Inglasel ja Santigaol oli teineteiselt palju õppida. Inglane otsis alkeemikut, poiss otsis Oma Lugu. Inglane leidis alkeemiku, aga alkeemik leidis poisi. Poiss leidis armastuse Fatima. Alkeemik oli poisi õpetajaks ja teejuhiks Oma Loo leidmisel. Santiago seisab silmitsi olukordadega mida ta poleks osanud ettegi kujutada. Ta saab nendes olukordades alati hakkama. Sest ta jälgib märke ja südame häält. Ta suutis isegi küla uskuma panna, et ta muutis end tuuleks. Selleks, et küla uskuma panna, tuleb ise uskuda. Põnev seiklus, mis on põimitud paljude tarkustega ja vanasõnadega. Teksti pole palju
Astus pimedasse ruumi, kuid ta ei saanud edasi ning ta otsustas tuldud teed tagasi minna. Keset oja libastus ta kivilt vette. Veski ette jõudes istus ta akna alla pakule ja jäi Maali iseloomule mõtlema ning mõtles hetkeks ka, et äkki on tüdruk ära läinud, mil ta vesiratta- ruumis käis. Ta laskis pea kätele ja mõtles, et Maali, arvab, et ta on hoolimatu ja tüdruk ei mõista, kuidas ta teda armastab. Siis aga pani Maali käe läbi trellide ta sassis juustele ja ütles poisi nime. Kusta jahmus ning esimesel hetkel ei osanud kumbki midagi öelda. Siis aga nad vestlesid teineteisega ja Kusta proovis veel end sisse küsida, kui Maali vastas ei. Maali hakkas nutma ja kurtis poisile oma elu, vanust ja kõiki teisi poisse. Siis Maali tunnistas, et ta tahab, et Kusta ta ära võtaks, et neil oleks lapsed, poja nimeks saaks Kusti ning tütar. Lõpuks võttis Maali ukselt riivi ja ta tahtis koos poisiga koju minna
Holden, kes pole mitte millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki - ta on välja visatud mitmest koolist halva õppeedukuse pärast. Viiestst eksamist sooritas ta ainult ingilse keele ning kuna ta ei julge vanematele sellest rääkida, hulgub ta mööda New Yorki. Holden visatakse välja kallist Pencey erakoolist. Rusutuna läheb ta abi otsima oma vana ajalooõpetaja Mr. Spenceri juurde. Nad vestlesid poisi hinnetest ning lõpuks luges õpetaja Holdeni ebaõnnestunud kirjatöö talle valjusti ette. Holden tundis end ebamugavalt ning läks esimesel võimalusel minema. Koolist saadeti Holdeni vanematele kiri. See pidi kohale jõudma umbes nädala pärast, seega ei tahtnud noormees enne seda koju minna, sest ta tahtis lasta vanematel seda seedida ning lootis, et hiljem on nad mõistlikumad ega õienda temaga.
üksteisele, et kuigi nad on suhtes, ei unusta nad õppimist ära, sest eksamid olid peagi tulekul. Roomet ja Marcus ei saanud juba õppeaasta algusest peale hästi läbi ning neil oli tihipeale omavahel väikseid tögamisi. Ühel õhtul, kui kultuurimajas oli pidu, ootas Raili Roometit, kuid poissi ei tulnud. Tüdruk sattus juba paanikasse ning oli pettunud, et poiss teda alt veab, jättes peole tulemata. Tegelikult olid Marcuse Tallinna sõbrad poisi läbi peksnud ning hiljem visanud ta järve, kus poiss kukkus peaga vastu kivi. Siiski viisid nad Roometi haiglasse, et süüst pääseda, öeldes, et nad leidsid ta järvest. Haiglas läks poisi olukord aina paremaks ning ta sai minna eksamitele. Viimasel eksamil, milleks oli ajalugu, kukkus äkitselt Roomet kokku ning ta viidi kiirabiga minema, kuid kahjuks poiss suri teel haiglasse. Pärast Roometi surma sai Raili teada, et on rase ning kõigest hoolimatlapse isaks on Roomet
läks ta koos Timmiga hipodroomile hobustele kihla vedama. Kui nad võidsid (mida juhtus harva) sõitsid nad trammiga koju ja sõid jäätist Timmi pühapäevad Timmi pühapäevad oli väga lahedad tema jaoks,kuna ta sai kodust eemal olla ja aega veeta koos isaga. Timm armastas pühapäevi! Pildid raamatust Poisi isa matused Ühel päeval kui Timmi isa ehitusel oli kukkus talle kivi pähe ja ta suri. Pühapäeval oli poisi isa matused. Poiss jooksis matustelt ära hipodroomile,et hobuseid vaadata. Ta leidis maast raha ja ta vedas selle peale kihla. Ta võitis aga talt varastati raha ära. Kuid üks mees ruudulises (Taruk) nägi seda pealt ja andis talle uuesti raha,et poiss saaks taaskord hihla vedada. Samuti varastati ka see raha. Poisile anti ka kolmas kord raha aga seekord seda ära ei varastatud. Timmi elu muutev leping Ühel pühapäeval kui Timm hipodroomile läks
Kevade Oskar luts Kui Arno isaga koolimajja jõudis ,olid tunnid juba alanud. Kooli õpetaja pani Arno istuma ühe pikkade, heledate juustega poisi kõrvale Kelle nimi oli Toots. Toots rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval Kõndis Arno koos Teelega koju ja ajasid tee peal juttu, Teele päris Arno käest ,et miks too varm kooli ei tulnud, aga Arno vastas ,et ta oli enne haige olnud ega saanud kooli tulla. Nad otsustasid hakkata koos kooli minema ja tagasi tulema. Nädal läks mööda, Arno ja Teele tulid igal hommikul ühes kooli. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste asjadega hakkama.
POTENTSIAALNE ENERGIA JA MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUS 61. Pesapall visatakse üles kiirusega 20.0 m/s. Kui kõrgele ta tõuseb? Õhutakistusega mitte arvestada. Kasutada mehaanilise energia jäävuse seadust. 62. Poiss sõidab rulaga rambil, mis kujutab endast poolikut ringjoont raadiusega 3.0 m. Poissi ja rulat võib koos vaadelda punktmassina 25 kg ja hõõrdumisega ei arvestata. A) Leida poisi kiirus rambi põhjas. B) Leida jõud, mis mõjub talle rambi põhjas. 63. Te soovite liigutada oma 40.0 kilogrammise massiga diivanit 2.5 m kaugusele, aga laud on ees. Te peate lohistama seda esmalt 2.0 m paremale ja siis 1.5 m otse. Kui palju tööd tuleb teha rohkem, kui hõõrdetegur on 0.200? VASTUS lehel: 78J (ilmselt oli siin midagi veel küsitud)
Leonardo da Vinci Tema sünninimi Leonardo di ser Piero da Vinci.Leonardo da Vinci elas 67. aastaseks.Lapsepõlves elas ta viis aastat Anchianos, 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks ta kooli.Leonardo elas Vincis 1466.aastani.Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid.Koolis õppis Leonardo da Vinci lugemist,kirjutamist ja arvutamist ning geomeetriat ja ladina keelt.Leonardo huvid olid pilte joonistada ja õlivärvidega maalida. Leonardo esimeseks säilinud maaliks peetakse `'Maarja kuulutust''(1472-1475).Leonardo isa notar Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu Vincis Firenze piirkonnas. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine
Tegelased : · Ann Ann on 14-aastane türuk, kes elab oma vanematega koos.Talle meeldib oma sõpradega väljas käia. · Kärt Kees ( Kärtsu )- Kärt on Anni ema, kellel on oma tütre ees palju saladusi. Ta hoolib ja tahab oma last kaitsta. · Kristjan Kees Kristjan on Anni isa, kellega tüdruk väga palju aega ei veeda. · Reena Reena on Anni parim sõbranna, kellega ta ühe poisi pärast tülli läks. · Gregor Gregor on üks Marteni sõber, ta on poiss kellele Ann meeldib, kuid Ann ei taha muud kui lihtsalt olla sõber. · Marten Anni klassivend , kellel on nii palju taha, et ta tervet baari tühjaks osta saab. · Silvia üks hea sõbranna Annil, kellega Ann pidudel käib · Kätlin sõbranna, kes Annile oma probleeme usaldab, ta elab Pärnus
vastus2:kinksepa juures. Küsimus5:millist aprillinalja tegid lapsed õpetajale? Vastus5:keerasid kella taha Küsimus6:olle väikese õe nimeks sai... vastus6:kersti küsimus7:kelle võttis liisa ükskord kooli kaasa? Vastus7:lambatalle küsimus8:mis peitus tarkade laekas? Vastus8: poiste hambad küsimus9:keda pidi nägema unes siis kui jaaniõhtul ronid üle üheksa aia, nopid üheksat sorti lilli ja paned need padaja alla vastus9: pidi leidma poisi kellega abielluda küsimus10:millised marju müüsid bullerby lapsed autotee ääres? Vastus10:kirsse Küsimus11:kes bullerby lastest meeldis sulle kõige enam??
kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Joonis 5: Juurviljade tarbimise sagedus 7 5)Mida jood kõige tihedamini toidu kõrvale? Jõid nad ka päris tervislikult ja normaalselt kui mõni poiss sealt välja jätta. Enamasti jõid kõik poisid vett, piima ja mahla. Meie klassis pole kõik poisid väga normaalsed, ehk mõni poiss meie klassist jõi ka viina ja viskit, mis pole loomulikult tervisele kasulik ja eriti nii noore poisi omale. Tegelikkuses pole söögi kõrvale joomine tervislik kuna vähendab see maomahlade kontsentratsiooni ja aeglustab seedeprotsesse. Teisisõnu, vedelik lahjendab maomahlu ning seedeprotsessid pole enam nii efektiivsed. Joonis 6: Erinevad joogid 8 Mõtlesin testida ka oma klassikaaslaste teadmisi, tulemused olid oodatust paremad. 6) Järjesta, milliseid toite peaks sööma iga päev ja mida harvem (a - d):
· Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8. Kui suur on poisi laskumist takistava pinna hõõrdetegur mäest alla suusatamisel kui poiss laskub raskusjõu mõjul mis on 5% suurem kui hõõrdejõud ja ning raskusjõud on 700 N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
