pansionaadis. Ja mis sai ta neilt vastutasuks? isegi isa hauale nad ei ilmunud. Seetõttu peavad vanemad tegema väga raskeid otsuseid otsustama, mis meetoditega oma väänikuid kasvatavad. Isadel on perekonnas kandev roll. Lapsele on olulised nii ema kui ka isa, kuid ema on tavaliselt see, kes lohutab ning kuulab. Isad loovad aga korra, et perekond koos püsiks. Tammsaare romaani ,,Tõde ja Õigus" esimeses osas olid keerulised suhted poegade, tütarde ning isade vahel. Nagu tänapäevalgi, austati isasid rohkem kui emasid. Emad on hoolitsevad ning pole nii karmid kui isad. Muutunud on vaid see, et naised on tänapäeval palju eneseteadlikumad kui varem ning ei lase endale nii kergelt pähe istuda. Mari, teosest ,,Tõde ja Õigus", oli ka hoolitsev oma lastega, kuid samas ei lubanud ta lastel ilma isa loata palju teha. Isalt kartsid lapsed isegi midagi küsida. See näitab, et isade roll on perekonnas tähtsam ja
Seal hõlmab familia elava esivanema kõiki järeltulijad ning ka adopteeritud isikiud, teenijaid ja orjasid, kes on tema ehk pater familias'e seadusliku võimu (potestas) all. Tavapärases keelekasutuses nimetataks neid eraldi perekondadeks.1 3.2. Perekonnaliikmed Rooma perekonnas oli tavaliselt palju liikmeid. Perekonna eesotsas oli perekonnapea (pater familias), kes omas piiramatut võimu (patria potestas) ülejäänud pereliikmete oma naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende naiste, poegade laste ja kõikide teiste kodakondsete kuni orjadeni välja üle. 2 Perekonnapea oli alati vanim meessoost pereliige. Nii võis see olla ka vanaisa, vanavanaisa või isegi onu. Vanavanaisal võib olla palju lapsi, kes kõik on abielus ja elavad eraldi majades ning kellel omakorda on lapsed ja lapselapsed, kes samuti elavad eraldi, kuid siiski moodustavad kõik tema järeltulijad, nende naised, lapsed ja lapselapsed ühe familia, kus valitses kõigi üle pater familias
Tundrahunt Tundrahunt on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda koerlased ning perekond ja liik on Canis lupus tundrorum. Tundrahunt tegutseb karmi kliimaga polaarkliimas, mis on 5 kuud aastas pimeduses. Et tundrahunt saaks seal elada, peab ta jahti kõikidele seal elutsevatele loomadele. See loom võib elada nädalaid söömata. Ta elutseb sellises maakera piirkonnas, kus inimene teda ei ohusta. Ja selliseid piirkondi on vähe. Polaarkliimas, kus tundrahunt elab, tõuseb aprillis kliima harva üle 30 miinuskraadi. Maa on seal pidevalt külmunud ning suvi on väga lühike. Selle aja jooksul jõuab pinnas väga vähe sulada. Sellises piirkonnas on suutelised elama vaid vähesed imetajad. Seal elavad paljud lemmingid ja polaarjänesed. Metsveised ja põhjapõdrad on tolles kliimas huntide jaoks parim saak. Talvel langeb temperatuur veelgi. Et toitu hankida, liiguvad põhjapõdrad lõuna poole, hundid neile järele. N...
Liik- Homosapens e.mõistusega inimene Perekond- Homo e.inimene Sugukond- Hominiidid e.inimesed Selts- Primates, kus kokku 180 liiki kellest 1 on inimene Klass- imetajad, kus seltse on 17 , kellest 1 on primaadid Hõimkond- keelikloomad Riik- loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Tal on hea mälu ja arenenud meeled. · Sisenemine viljastumine, loote areng, sünnitamine, imetamine, poegade hoole (inimese arengut iseloomustab neoteemia= aeglane areng, mille positiivne külg on see , et võimaldab kujundada tingitud reflekse see on õppida ja kogemusi omandada.) · Kõrge ainevahetuse tase . Püsi soojasus. Kinnine vereringe. Gaasi vahetus kopsudes. · Keerukas sotsiaalne käitumine ja eluviis. 3. Liigi tunnused Anatoomilises mõttes on vähe ainult inimesele iseloomulikke tunnuseid. Sama võib öelda ka elundkondade ja talitluse ning lootelise arengu kohta
sügisel aga sööb ja varub seeni. Paljunemine Orav sigib vaid siis, kui tal on piisavalt toitu. Viletsa käbisaagiga aastal orav ei paljune. Emasloomal võib heal aastal olla ka kaks-kolm pesakonda. Igas pesakonnas on üks kuni kaheksa poega, enamasti aga vähem. Pojad sünnivad märtsist septembrikuuni. Mitu isast ajab emast mööda puude latvu taga, lõpuks annab emane järele ja nõustub ühega neist paarituma. Mitu kuud enne poegade ilmaletulekut, ehitab emasloom endale ja oma poegadele sooja ning mugava pesa. Esimesel nädalal pärast sünnitust viibib emasloom pidevalt pesa ligiduses ning toidab poegi. 3 nädala möödudes avanevad poegadel silmad ning neile hakkab karv selga kasvama. Emasloom viib pojad ükshaaval pesast minema ka kõige väiksema krabina peale. Umbes 7 nädala vanustena hakkavad pojad tasapisi pesast lahkuma ning tahket toitu sööma. Ema toidab neid siiski piimaga veel ka järgmised kolm nädalat.
suurest olü mplasest, reaalset. Vai mude eksistents kui üldse koer, kes laseb sisse kõik järgi allilma osad; Hades o ma naise nii võib ni m etada sarnaneb hägusa hinged, kuid välja mitte Tartaros on sügavam kuninganna unenäoga. Hilise mad poeedid kujutavad kedagi. Pärast sisene mist tuleb osa, Maa poegade Persephone ga. Allil ma üha veendunumalt surnute riiki kui igaühel minna kol m e vangla; Erebos on ni metatakse sageli paika, kus halbu karistatakse ja häid kohtuniku ette, kelleks on paik , kuhu Hadese ni me järgi. Se e hüvitatakse. Roo ma poe et Vergilius Rhadamanthys, Minos ja saabuvad surnud
Jääkaru Põhiandmed · Kõrgus püstiasendis: 2,4 3,3 m. · Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. · Kaal: Isastel 350650 kg, emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis
vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpildina.. 21. Inimesed on saanud evolutsiooni käigus ,,päranduseks,, kahekülgse sümmeetriliselt pikliku keha- selgrootutelt loomadelt, luustiku ja kuulmisaparaadi- kaladelt, viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamise- kahepaiksetelt, lootekestad- roomajatelt, püsisoojasuse ja piimanäärmed- ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt. 22. Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24
Et midagi saada, pidi ka midagi andma ning väärtegude eest pidi karistust kandma, mis sellel ajal olid aga eriti karmid. Sumeri perekond allus kindlatele seadustele. Oli olemas Hannurapi seadustekogu, kus oli olemas perekonna omavaheliste suhete, õiguste ja kohustuste kohta mitmeid konkreetseid korraldusi. Nii oli ka lastel kindlad õigused. Näiteks ei tohtinud isa poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama oma poegade eest ja õpetama neile selgeks oma käsitöö. Lapsi õpetati isa austama. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üleastumine karmilt karistatav. Kuna aga kogu ühiskond oli allutatud arvukate võimsate jumalate kontrollile, siis rituaale, ohverdamist, kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Sumerite moraalireegleid õpetati samuti lastele väga vara. Vanemad pidid varakult lastele sisendama, et vale käitumise eest ootab inimest alati jumalate karistus
Harva võib tutt-tihane kasutada ka rähnide või põhjatihaste või isegi oravate vanasid õõnsusi. Pesaõõnsuse tegemine võtab aega umbes 3 nädalat ja seda uuristab ainult emane. Umbes nädal läheb pärast veel vooderdamisele, selleks kasutab lind sammalt, rohtu, ämblikuvõrku, karvu ja sulgi. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest umbes 3 nädalat peale seda. Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt. Tutt-tihastel on 1 kurn aastas.Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud. Kasutatud materjalid:http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=236 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PARCRI2.htm Piltid:http://bio.edu
rohkem kui 25 km kauguselt. Päevas vajab üks kalakotkas u 300 g toitu. Kui kotkad jõuavad rändelt koju enne jääminekut või pesitsusperioodil on erakordselt viletsad ilmad, tuleb neil kas paasutda või toituda muust nt. hiirtest või konnadest; Pesitsemine: saabuvad pesitsusalale kevadel enne esimeste veekogude jääst vabanemist. Kohendatakse vana pesa või ehitatakse uus; Muneb 2-3 muna; Eesti kalakotkaste produktiivsus (s.o pesitsevate paaride keskmine poegade arv)on maailma üks kõrgemaid. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kotkas.ee/ TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Perekond Mesopotaamias Paarabielu (Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte) Kindel seadustele allumine nt: poeg lööb isa, pojal lõigatakse käsi otsast laps ütleb kasuisale/kasuemale "sa pole minu ema/isa" -> keel suust välja *Abieluleping (varaleping) *Ema surma järel pärivad varanduse lapsed *Võimalik ka abielulahutus *Lastel kindlad õigused (Isa ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta) *Isa vastutas poegade eest, õpetas neile "käsitööd" Abielu rikkumine polnud karistatav (va kui mees rikkus abielu teise mehe naisega) EGIPTUS, MESO - Naine oli kindlustatud, kui naine oli sünnitanud mehele poja Mees võib naise ära tõugata, et uus talle poja sünnitaks Perekond Egiptuses
poegadest mänginud oli, oli vasemaak. Ta hellitas ka lootust, et kui varsti armu paluda, siis lastakse Inger vanglast varem välja. Inger sünnitas vanglas tütre. Iisaku juurde tulid mehed, kes rääkisid, et hakatakse ehitama telegraafiliini ja talust võiks saada keskus. Iisakule pakuti ka tööd liinide ülevaatajana, kuid ta lükkas selle pakkumise tagasi. Oliine ajas Iisaku segadusse, sest tema jutu järgi oli neil 16 kitse asemel 15 kitse. Kui Iisak seda oma poegade käest küsis tuli hoopis välja, et neil on 3 lammast puudu. Iisak hakkas kahetsema, et ta oli lasknud Oliinel endale pähe istuda. Geissler tahtis Iisakult maatükki ära osta. Ta rääkis Iisakule ka sellest, et Ingerit proovitakse vanglast välja saada. Ingeril tehti ka operatsioon, millega ta jänesemokast lahti sai. Iisak sai telegrammi, et Inger on vanglast vabaks saanud. Iisak läks Ingerile järgi. Ta ajas ka selle sündmuse puhul oma habeme ära
tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Karvastik on tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib varieeruda punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Eelistavad elada tihedates okasmetsades aga ka tiheda risuga segametsades. Elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Jooksuaeg on veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Kobras - Castor Eesti suurim näriline. Karvastiku värvus helepruunist mustani. Iseloomulik on lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Tagajala teise varba küünis on
· Vallutas piirkonnad, kus barbarid oleksid võinud sisse tungida · Kujunes välja ühtsena 4. Frangi riik V. Saj 843. a (riik jagati kolmeks) Karl Martelli valitsusaeg: 1. Poiters' lahing 2. Võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused 3. Pani aluse ratsaväele Suurriigi iga jäi lühikeseks, kuna ei jõutud otsusele troonipärija suhtes. Ludwig I Vaga jaotas riigi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga 843. aastal. Karolingide renessanss: · Eeskujuks oli antiikaeg · Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid · Järeltulijaid kasvatati ,,roomlaste kombel" · Rajati õppeasutusi ning kloostreid 5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid
Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse. Kus võib kohata: Teda võib olla keeruline märgata tema hiiliva käitumise tõttu, peidab ennast kõrges rohus. Kõige kindlam viis teda leida on vaadelda tähelepanelikult kõrge kattega põlde, heinamaid. Eluiga: 70-90% juhtudel suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline. Vähesed linnud elavad 3 aastaseks. Eluviis: Pesitseb ja talvitub avamaal, elab maapinnal, peamiselt põllumajandusmaastikus - karjamaal, heinamaal ning põldudel. Enamasti liiguvad joostes, lendu tõusevad peamiselt siis, kui oht ähvardab või vaja liikuda kaugemale. Lendab madalalt ja kiirelt, tiibadega veheldes või liueldes. Häirimisel lendab
Ta liigub pigem videviku ajal ja öösel, on varjatud eluviisiga, näha ei ole teda lihtne. Talvel on aga hea tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Ilvese jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegi sünnib 1 5. Piima imevad pojad 2-3 kuu vanuseni. Pojad jäävad esimese eluaasta lõpuni ema juurde. Ilvesed elavad enamasti üksikult, kuid ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas- ja isasloomad koos. Emasloom ei poegi igal aastal. Ilves sööb kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Ta murrab toiduks peamiselt jäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised, linnud ja teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Talvel eelistavad ilvesed jahtida sõralisi. Ilves sööb oma ohvrit esialgu silmadega, seda hüpnotiseerides, vahel ohvriga mängides. Ilves lamab ja püherdab ohvri peal ka pärast söömist,
"REBANE JA LAPS" Mina nägin umbes kuuaega tagasi ETV2- st ilusat kogupere loodusfilmi "Rebane ja laps", mis rääkis tüdruku ja rebase uskumatust sõprusest. 10-aastane tüdruk Lila kohtab kooliteel rebast ning otsustab, et loomakesest peab saama tema sõber. Selleks, et rebane uuesti üles leida ja tema sõbraks saada näeb tüdruk kõvasti vaeva. Ta jalutab kaugel metsas ja otsib teda ohtlikes kohtadest, kus tal on keelatud käia. Ükskord eksib ta rebasega koobastes ringi uitades ära ja ei oska pärast pimedas koju minna. Öösel on metsas aga kõhe ja palju loomi, algul kardab Lila kohtavalt, kuid jääb lõpuks magama, hommikul ärgates näeb ta, et rebane magab tema kõrval ning kuuleb kuidas vanemad teda hüüavad. Mõne aja pärast kui Lila ja rebane on juba suured sõbrad, käivad nad koos metsas jalutamas, söövad ühist võileiba ja mängivad niisama. Lila paneb rebasele nimeks Tituu. Rebasel on oma pesas kutsikad, kelle ees...
seeläbi kättesaamatuks. 8 Eluviis Emane ja isane lind valivad pesa koha vee äärde. Tavaliselt ehitatakse pesad varjatud kohta maa peal, aga vahel ka kõrgemal nagu näiteks endisesse varesepessa.9 Tavaliselt ehitab pesa varjatud kohta maapinnale, kuid mõnikord ka kõrgemale, näiteks endisesse varesepessa. Aprillis muneb emaslind 8-11 muna, mida haub 22-30 päeva. Isane lahkub siis, kui emane asub hauduma ja läheb teiste isastega koos sulgima. Pärast poegade koorumist juhatab ema nad veekokku ja enam pere pessa tagasi ei tule. Pojad on algusest peale suhteliselt iseseisvad, kuid jäävad ema hoole alla kuni lennuvõimestumiseni 50-60 päeva möödudes.10 6 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ANAPLA.htm 7Sinikaelpart kylastatud 28.04.2015 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm 8 Külastatud 26.05.2015 http://www.eestiloodus.ee/artikkel1721_1710.html 9Sinikaelpart kylastatud 19.05.15 http://miksike.net/documents/main/referaadid/sinikael.htm
Antiikaja jäljendamist kunstis, olmes ja mööbli valmistamises. 24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajajaks? Jacques Louis David 25.Missugused tarbekunsti esemed andsid informatsiooni antiikmaali kohta? Mõned seinamaalid Pompeis, aga peamiselt antiikkirjandus ja –mütoloogia. 26. Millest jutustab Davidi teos „Horatiuste vanne“? Maal kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile Horatiusele, vande võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikat. 27.Mida klassitsistliku maali süžee ülistas? Vaprust, truudust, isamaa-armastust ja teisi voorusi. 28.Missugune pidi olema kunst klassitsistlikul ajajärgul? Kunst pidi olema õpetlik ning võitlema pahedega. 29.Kes oli kunstiajaloos klassitsismi jõudnud esimene maailmanimega naiskunstnik? Madame Vigee-Lebrun. 30.Missuguste maalidega said hinnatuks A.Gros ja J.A.D.Ingres? A
Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid.
Peremees juhtis kogu tegevust (andis käsud, kooskõlastas). · Taluperedes valitses kindel tööjaotus: MEHED: metsa- ja veotööd, põllutööd, hobuste eest hoolitsemine, ost-müük-vahetus. NAISED: toit, riided, kariloomad, laste kasvatamine (nüpeldamine) käsitöö. LAPSED: alates 6. eluaastast peretöödes osalemine, hoiti nooremaid vendi/õdesid, karjatati loomi, tehti lihtsamaid tõid. Alates 9-10 aastast järk-järgult meeste ja naiste tööd. · Poegade eelistus tütarde ees (meesliini jätkamine suguvõsas), talu pärandati meesliini pidi. · Perekesksed sündmused olid väga tähtsad (leeritamine 15-16 aastaselt, täiskasvanuks saamine, abiellumine, mõne pereliikme surm). · Austati toitu ja söömistavasid (palju kombeid külaliste tuleku, söögitegemise, sööginõude ja söömise kohta, eeldas virka ja usinat perenaist. · Kogukondlikust ühistegevusest osavõtt (kirikupühad, laadad, tähtpäevad, tavaliselt käis
ninasarvikud. Enamasti peavad jahti emased, kuna nad on väiksemad ja kiiremad. Isased valavad sel ajal praidi maa-ala. Paljunemine ja areng Lõvid paarituvad looduslikult aastaringselt. Emaste tiinusaeg on umbes 110 päeva, mille lõppedes sünnitavad nad praidist eemal 1-4 kutsikat. [vt Lisa 4] Tavaliselt naaseb emane kutsikatega praidi juurde alles siis, kui nad on kuue kuni kaheksa nädala vanused. Karja emalõvid kannavad poegade eest ühiselt hoolt. Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale tungida, kuid praidi emalõvid astuvad kutsikate eest välja. Juhtisased võivad tappa ka emasest sõltuvad kutsikad, et neil hakkaks uuesti innaaeg. Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt, ning elavad looduslikes oludes 10-14 aastaseks, vangistuses kuni 20 aastaseks. Looduses elavad isalõvid harva üle kümne aasta, sest isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad
rajalt kõrvale. Tänu sellele on väga raske aru saada, mitu hunti on jälgi pidi liikunud. Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves. Suvel elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult. Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos. Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada. Sigimine - Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg
Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. Kuros Attikast Kore peploses Kettaheitja Laokooni ja (Klassikaline tema poegade skulptuur) võitlus meremadudega (Hellenistlik skulptuur) Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on
Louvre JH Ülevaade ● Ehitati 12. sajandil Philippe II kuningapaleena. ● 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. ● 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. ● Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. ● Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. a. ● Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Muuseumi kollektsioon 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda : 1. Vana-Egiptus 2. Lähis-Ida 3. Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma 4. islami kunst 5. skulptuurid 6. dekoratiivne kunst 7. maalid 8. trükised ja joonistused ...
V: Elupaigast, ehk ümbritseva looduse värvitoonidest. 4. Kuidas kaitsevad roomajad end vaenlaste vastu? V: Kiiresti põgenedes, kaitsevärvus, maod kasutavad mürki kaitseks kui ka saagi tabamiseks. 5. Miks maod saavad neelata endast suuremat saaklooma? V: Kuna nende lõuad on elastsete sidemete tõttu väga liikuvad. 6. Miks ei tohi roomajaid hävitada? V: Kuna maomürk on väga oluline komponent ravimite valmistamisel. Kuna nad on üks osa loodusest 7. Võrdle arusisaliku poegade saatust, kui lisaks tavalistele poegadele kooruksid ka mõned erksavärvilised? V: PTK. 13 1.Võrdle roomajate ning kalade ja kahepaiksete viljastamist. V:kaladlahksugulised,kehaväline viljastamine kahepaiksedlahksugulised,kehaväline viljastamine roomajadlahksugulised,sisemine viljastamine 2.Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse vette koetud munarakust ? V:Roomaja muna on tugev aga kahepaikse munarakk on õrn. 3.Missuguseid tingimusi on vaja loote arenemiseks munas ?
kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema peale, kuna ta hoiatas troojalasi kreeklaste puuhobuse eest. Laokoon leiti 16. saj lõpust ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Nüüd aga on vaimustus kadunud, seda peetakse liiga teatraalseks. Väga populaarsed olid Aphroditede ja Apollonite kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Näoilme ja kehakeel on elavam ja erootilisem. Dionysose ja tema saatjate kujud väljendasid ohjeldamatut lõbutunnet
x= 4 Vastus: y = 7 z = 15 Ülesanne 2 Lahenda tekstülesanne determinantide abil. Emastel valgejänestel on aastas keskmiselt 3-4 pesakonda. Ühte jänest jälgiti aasta aega ja tal oli kokku 3 pesakonda ning kokku sai ta 14 poega. Leia, mitu poega oli igas pesakonnas, kui esimeses ja teises kokku oli 2 poega rohkem, kui kolmandas ja 3 poega vähem, kui teises ja kolmandas. Lahendus: Olgu esimeses pesakonnas olnud poegade arv x, teises y ja kolmandas z. Kuna kokku oli sellel jänesel aasta jooksul 14 poega, siis x + y + z = 14 . Kuna esimeses ja teises pesakonnas oli kokku 2 poega rohkem, kui kolmandas, siis x + y = z + 2 x + y - z = 2 . Kuna esimeses ja teises oli kokku 3 poega vähem, kui teises ja kolmandas, siis x + y + 3 = y + z x - z = -3 . Koostan võrrandisüsteemi: x + y + z = 14 x+ y- z = 2 x- z = -3 Lahendan süsteemi determinantide abil:
võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Niisugune ori sai elada vaba inimese kombel ja soetada koguni varandust, kuid nii tema ise kui ka tema vara kuulus ikkagi peremehele. Orjade vabakslaskmine polnud Roomas haruldane. Nii mõnestki vabakslastust sai väga rikas ja mõjukas inimene. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Kui roomlaste seas hakkasid kreeka kombed levima, siis hakati laste õpetamises ja kasvatamises suuremat tähelepanu pöörama mitte praktiliste oskuste edasiandmisele vaid vaimsetele. Kõige rikkamates peredes kasutati selleks koduõpetajaid, teised aga saatsid oma lapsed 7-aastaselt kooli
tahavad kõiki asju oma isatalus muutma hakata. Kuid isad vannuvad neid mehepoegi ja pärandavad oma talu tavaliselt teisele pojale, kes on oma tegemistes sõnakuulelik ja arvestab ka vanematega. Kui praegusi Eesti mehi vaadata, siis ka nemad kardavad Kõrboja Anna taolisi naisi.Romaanis on Villu tavaline looduslaps, keda haritud Anna huvitab ja siis heidutab. Lihtsam on Villul Eeviga, kes on hell, andestav ja armastav.Selliseid armastuskolmnurki leidub ka meie külades. Tihti ei meeldi nende poegade väljavalitud naised vanematele ja sellega muudavad nad oma laste elu keeruliseks. Raamatus pidi Villu end maha laskma ning see oli tema isa arvates ainuke täismehe tegu, sest Villu ei osanud elada. Kui mõelda Villu enda elule, siis eks isal oli ka mingil määral õigus. Oli ju poeg istunud vangis kakluse tõtte ja inimese tapmise pärast. Villu oli salakütt, oli pidevalt purjus ja tal oli vallaslaps Kõrboja talu endise teenija Eeviga. Nagu enad
kriimustamine, koore nühkimine, mõnikord ka noortele puudele vindi peale keeraimine. Segamini võib ajada: Eestis teda veavalt kellegagi segi võib ajada. Kui siis ehk ainult kaugemalt mõne suure ja tumedat värvi metsseaga. Arvukus Eestis: 2001. Aastal hinnati karude arvukus Eestis 550 isendile. Kogu maailmas on neid kusagil 200 000 ringis. Eluiga: Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi. Pereelu: Karud paarituvad tavaliselt maist kuni juulini. Pojad sünnivad tavaliselt jaanuaris- veebruaris ning suguküpseks saavad alates 5 eluaastast. Tiinus kestab 210-255 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 1-3 poega aga võib olla ka kuni 5 ja sagedasti on palju kaksikuid. Poegimisintervall on 3 aastat ja enam. Sündides on pojad kusagil orava suurused, pimedead, karvadeta ning kaaluvad umbes 400-600 g. Pojad jäävad pesasse umbes 4 kuuks ning seejärel
Ajal kui närilisi on vähe sööb konni, kalu jms. Toidurohkel ajal teeb aga toidu ülejääkidest varusid. Kärp püüab saakloomi mitte üksnes maapinnalt, vaid ka suuremate näriliste urgudes. Sageli asub pärast elama nende urgudes. (Loomade elu, 1987). Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240...390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3...9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti (Eesti selgroogsed). Karva vahetab kärp kaks korda aastas, karvavahetus langeb suuresti kokku lumikatte tuleku ja minekuga (Loomade elu, 1987). Nirk (Mustela nivalis) Nirk on väikseim kiskjaline
(Cramp & Simmons 1980; Gensbol 1984; Poole 1989). Mitmed uurijad on püüdnud arvutada kalakotkaste kogu pesitsemisperioodi jooksul toiduks tarbitavate kalade kogust, kuid saadud tulemused on kullalt erinevad, ulatudes 92-166 kg aastas ühe pesakonna kohta (Moll 1962). Põhilisteks erinevuste põhjustajateks voivad olla saagi suuruse ja pesitsemisperioodi pikkuse ning pesakonna suuruse määramine (Tuvi 2002). Pesitsemise alguses (enne poegade koorumist) toob isalind ühe paevaga pessa emasele 1,7-1,8 14 kala; kui pesas on lisaks emalinnule 2 poega, siis 3,6 kala ning kolme poja korral on vajalikuks koguseks 4,6 kala (Gensbol 1984). Kalakotkaste jahiedukus. Ebaõnnestunud jahisööstude osatähtsus kõigist jahisööstudest varieerub populatsiooni siseselt suurtes piirides, ulatudes 30-90%-ni. Korrelatsioon on olemas ka kalaliigi ning jahiedukuse vahel mõned kalaliigid on raskemini tabatavamad. Samuti on
Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51)
seal leidub vaid opossumlasi. Suur pesakond Kängurutel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel, nagu kukkuropossumitel, kääbuskuskustel ja kukkurhiirlastel, on suured pesakonnad. Kassisuurune virgiinia opossum (Didelphis virginiana) on Põhja- Ameerika ainuke kukkurloom. Selle liigi emastel on tihtipeale korraga 20 poega (see on ka imetajate rekord). Sageli hukkub suur osa pesakonnast, sest emal pole piisavalt nisasid poegade toitmiseks. Toitumine Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Kukkursipelgakaru (Myrmecobius fasciatus) toitub sipelgatest ja termiitidest. Ta lõhub pikkade teravate küünistega
.................5 Välimus..................................................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................................................................6 Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.......................................................................................6 Paaritumine...................................................
ühele ja samale tüdrukule. Kui Oskar viga saab ja koju põdema jääb, otsustab ta pärast tervenemist laia ilma minna. Kustas, kellel olid Juuliga vahepeal paremad võimalused head suhet luua, otsustab Juuliga suhet mitte arendada ja tahab samuti laia ilma minna ja koos Oskariga, sest mis see üks tüdruk ühe õige sõpruse jaoks ikka loeb. ,,Mereanni" Pikasääre Sander, kelle motoks on: ,,Ausalt elatud, ausalt tuleb ka surra," otsustab poegade abil madalikule jooksnud ja hüljatud aurikult metalli tooma hakata. Kogemata saavad sellest teada ka ülejäänud külaelanikud ja peagi kuulevad sellest ka võimud. Sander võtab kogu süü enda peale, maksab trahvi ja kuna järelikult oli see metalli toomine kuritegu viib ta selle tagasi. Oma mõtteviisiga loodab ta sügistele tormidele, mis laeva lõhuksid ja metall merre vajuks, siis võiks ta seda merepõhjast koguda, sest merepõhi on kõigi oma.
,,Kalevipoeg" 10. lugu. Jutustaja palub valgust, et rääkida Kalevipoja seiklustest ja kutsub üles, et minna Kalevipoja seikluste kohta informatsiooni otsima ja alustab siis kuuldu jutustamist: Kalevipoeg kõndis pikka maad, et hobust osta, aga tark lind hoiatas teda, nii et Kalevipoeg läks teisele teele. Samal ajal toimus tüli pahareti poegade vahel, nad ei tahtnud enam koos järves elada, see jäi neile kitsaks. Pahareti pojad otsisid uut kodu ja lõpuks leidsid Kikerpära soo, mis neile sobiks, kuigi isegi peni ei teeks sinna omale pesa. Seejärel mõtlesid nad, kumb saab soo pärisperemeheks. Mõlemad tahtsid saada. Nad hakkasid omavahel sellepärast kaklema. Samal ajal läks sealt mööda Kalevipoeg oma sõpradega ja pahareti pojad kutsusid teda riidu lahendama
Legend jutustab, et viimane oli silmnähtavalt vaevatud mingist ravimatust haigusest. Ta oli väga kurnatud. Ja ainult Erasistratos teadis tõve põhjust: Antiochus oli armupiinades oma noore kasuema Stratonice vastu. Erasistratos keelitas vana kuningat andma oma noor naine pojale, kes seejärel paraneski. · "Horaatiuse vanne" 1784 "Horatiuste vanne" kujutab heroilist stseeni, kus kolm venda annavad oma isale, Rooma patriitsile. Horatiusele, vannet võidelda vapralt kodumaa eest. Poegade ema ja õed oma kurbusega rõhutavad sündmuse traagikale ja annavad eeskuju oma tunnete vaoshoidmiseks. Teose puhul on suurepäraselt tabatud õige ajalooline riietus ja olustik. Teos kutsub üles kangelaslikkusele kodumaa kaitsmisele ja võtab hästi kokku revolutsiooni nõudeid maalikunstile, kuigi ilmus peaaegu viis aastat enne revolutsiooni. Teos pälvis tohutu publikumenu ja muutis Davidi hetkega kuulsaks. Isegi paavst soovis maali näha. õli lõuendil · "Marat' surm" 1793
karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Leviala ja elupaigad Jaaguari levikuareaal. Punasega endine, rohelisega praegune. Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, elutsedes selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud, kuid liigi säilimise seisukohalt on see veel piisavalt suur. Jaaguari arvukus kahaneb jätkuvalt. Toitumine Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Paaritumine Jaaguarid elavad tavaliselt üksikult, paarid moodustuvad vaid pulmaajal. Jaaguaril võib olla 4- 5 poega aastas
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega. Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Vete kinnikülmumin...
Ameerika soostunud metsades. Kui Lõuna-Ameerika taapiriliigid on üleni mustad, siis Aasia taapiritel on must- jaspruun eesosa ning valge tagakeha. Selline ebahariliku värvuse põhjus on arvatavasti varjeülesandeks. Aasia taapiri kõrgus on umbes 2,1...2,4 m ning kehakaal ulatub 250...400 kg. Massiivse kerega JAAGUAR elab laialdasel aladel Ameerikas, kuid tema iseloomulik elupaik on Lõuna- Ameerika vihmamets (selva). Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, mets- sead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapi- baarad. Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väikse- maid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisi- loomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi. Jaa- guaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Nagu leopardilgi, esineb sagedasti melanismi. Vihmamet-
rohkem on neid Arktika ja Antarktika lähistel,sest seal on palju planktonit.Kui planktonit on vähe,elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Vaalad poraalaladel Noor polaarrebane Polaarrebane Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes,mille tõttu on neil paks karvkate ja eriline organismi soojusvahetussüsteem.Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed ja tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja toob toitu.Polaarrebane toitub lemmingutest,aga sööb ka polaarjäneseid loomade mune ja raipeid. Polaartalve lõpul,umbes märtsis- aprillis,moodustuvad paarid kes valmistavad tulevastele poegadele,turvalise uru.Urgusid kasutatakse põlvest põlve ja need võivad olla kasutuses üle 300 aasta.Keskmiselt sünnib 11-22 rebasekutsikat.Paar püsib koos kutsikate pesast lahkumiseni. Polaaröö Kasutatud kirjandus http:// miksike
Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi. Vene riik peagi lagunes, kui vürst jagas riigi surres oma poegade vahel ära. Riigi juht oli Kiievi suurvürstil, aga reaalselt tal eriti võimu polnud. Vürsti roll oli sõjaväge juhtida. Druzinnik oli vürsti sõjaväelane, kaaskondlane ja nõuandja.
Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on sündides 100g raskused, karvkate on tumepruun ja sametine ning nad on pimedad ja kurdid. Esimese 2-3 nädala jooksul vajavad nad ka ema kehasoojust. Silmad avanevad 11.-14. elupäeval. Emapiimast võõrduvad kutsikad kusagil 6-kuuselt. Kutsikad lahkuvad urust 4- nadalaselt, 7-8 nädalaselt näevad nad välja nagu minirebased. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad ning kuni sügiseni jäävad kutsikad ema juurde. 3 Rebaste toitumine Rebane toitub närilistest, jäneselistest, lindudest, munadest, putukatest ja vihmaussidest. Karihiirt ja mutti ta enamjaolt põlgab, kuid siile ta sööb. Otsib ka jäänuseid. Suvel ja sügisel sööb ka puuvilju ja marju (eriti murakaid). Ülejääke võib ta ka koguda, et siis hiljem süüa. Rebaste vaenlased
METSKITS.................................................................................................................................2 1.Välimus................................................................................................................................ 2 2.Toitumine.............................................................................................................................2 3.Järglaste saamine..................................................................................................................3 3.1 Sigimine.......................................................................................................................... 3 3.2 Areng............................................................................................................................3 4.Sarvekandja ehk isasloom.............................................................................................
Preestri näost peegeldub täielik agoonia: tema laup on kortsus, silmad vidukil ning suu paokil, kogu tema olemus kriiskab piinast. Sama väljendab ka preestri keha: lihased on pingul ja väga tõetruult on kujutatud isegi veenid, mis suurest pingutusest nähtavale on tulnud. Laokooni pea on kuklas, olles suunatud taeva ja jumalate poole. Tema agoonilises olemuses peitub justkui küsimus, miks temale saadeti selline karistus? ,,Laokooni" eriline osa ja mõjuvus tuleb just preestri ja tema poegade näoilmest. Skulptuuri tagant vaadeldes pole teos pooltki nii mõjuv ja siiras. ,,Laokoon`i" mõju on läbi aegade tuntav. Seda on õigustatul peetud kreeka hellenistliku skulptuuri üheks tippsaavutuseks ja see on mõjutanud paljusid skulptoreid ja maalikunstnikke. Oma populaarsuse on ta aga saavutanud suuresti ka kontrasti mõjul, milline oli kreeka skulptuur arhailisel ajastul ja kuidas see muutus ekspressiivseks ja liikuvaks inimeste kujutamises, nagu näha ,,Laokooni" grupis.
kes olid enamasti venelased. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Hariduskäik Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina
ANJOU KRAHV HENRY 1133-1189 Anjou krahv Henry sai Henry II nime all 1154. aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja Normandia troonipärijana tunnustama, kuid aadlikud olid pahased, et Matilda oli abiellunud Prantsuse kuningakotta. Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses lahkarvamused kiriku ja aadlike vahel ning enamik soovis Matilda nõo Stepheni troonileasumist. 1139
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
