Arvatakse, et umbes pooled noorlinnud pöörduvad pesitsema oma kodukanti tagasi, ülejäänud hajuvad mujale. Eestis sündinud kurgi on pesitsusealisena suvel vaadeldud näiteks Soomes, kuni 525 km kaugusel sünnikohast. Sookure pesakonnas on üks või kaks poega. Väidetavalt on leitud ka kolme pojaga pesakondi, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole. Sookured võivad adopteerida ka orvuks jäänud võõra poja. Sookurepaari pesitsusala ehk kodupiirkonna kese on kuni poegade koorumiseni pesa. Haudumisperioodil on üks vanalind pesal ja teine toitumas või pesa lähedal valvet pidamas. Toitumisretked ei ulatu mõnest kilomeetrist kaugemale. Koorunud pojad püsivad pesas vaid mõne päeva, seejärel hakkab perekond ette võtma ühiseid toitumisretki. Ööseks naastakse esialgu siiski pessa. Kui pesakoht ei tundu piisavalt turvaline, kolib perekond ööbima mõnda uude, turvalisemasse paika. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal kurepere toitumas käib.
oksatüükal või veest välja ulatuval kivil. Toitumine ● Toiduks on väikesed veeselgrootud, peamiselt putukad. ● Samuti võib toituda väikestest kaladest. ● Hangib toidu veest või vee ligidalt. Võib toitu otsides joosta ● mööda veepõhja. Pesitsemine ● Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. ● Aprilli lõpul muneb emaslind 4-6 muna. ● Pojad haub välja peamiselt emalind. Poegade areng ● Pesast väljudes oskavad pojad hästi ujuda ja sukelduda. ● Peagi õpivad selgeks ka lendamise. Koht ökosüsteemis ● Väga huvitavate elukommetega lind. ● Märkimisväärset kasu ega kahju ei too kellelegi. Ohustatus ja kaitse ● Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Aitäh tähelepanu eest!
Kuidas poegade eelistamine mõjutab tüdrukute ja naiste saatust. Poegade eelistamine tütarlastele on osades riikides tõsiseks probleemiks. Eriti probleemsed on Hiina, India ning Lõuna Korea. Taoline eelistamine aga avaldab suurt mõju ühiskonnale ning naiste ja tüdrukute saatusele. Eelkõige mõjub poiste eelistamine negatiivselt tütarlaste ja naiste saatusele. Vastsündinud tütreid isegi tapetakse. Olenevalt regioonist võib tapjaks olla perekonnapea. Tütarde sündi üritakse juba varakult vältida. Selleks tehakse loote sugu kindlaks. Kui vanematele öeldakse, et neil sünnib tüdruk, siis püütakse võimalikult kiiresti lapsest vabaneda abordi teel. Kuna loote sugu on võimalik alles hilises staadiumis kindlaks teha, ei ole taoline abort eetiliselt ning meditsiiniliselt õige. Tütarlaste taoline kohtlemine ning diskrimineermine on lubamatu. Sündinud tütreid jäetakse tihti hooletusse. Tüdrukutega ei tegeleta ning võib ka juhtuda, et...
Kaslased Alfabeetiline Aasia lõvi Ladina k. nimi: Panthera leo persica Keha pikkus: 1,31,8 m Turja kõrgus: 1,31,5m Kaal: 120200 kg Suguküpsus: 35 a. Innaaeg: Oktoobrist novembrini Tiinuse aeg: 105112 päeva Poegade arv: 24 Eluviis: Seltsiv, elab perekondadena. Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva. Koorumine: peale koorumist hakkavad koheselt süüa nõudma.
Läänemeres elunevad viigerhüljes ja randalhüljes on kasvult ja kehamassilt väiksemad, jahipidamine nendele on keelatud. Viigerhüljes on värvuselt tumedam, ta kasuka seljapoolel on enam-vähem selged silmalaigud. Koon on lühem ja ümaram kui hallhülgel veest välja vaatav viigerhüljes meenutab kõrvadeta kassi ja hallhüljes koera. Hallhülge eluiga jääb tavaliselt 1525 aasta vahele. Vanim loodusest leitud isend oli 46- aastane emane. Suure tihedusega poegimisaladel on tavaline poegade suremus 20%, erandjuhtudel võib see küündida 80%-ni. Läänemere jääl on poegade suremus väiksem, tavaliselt alla 5%. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Toiduahela tipplülina ei ole täiskasvanud hallhülgel looduslikke vaenlasi.
. 5 1.1. Vähid ja nende kehaehitus....................................................... 5 1.2. Vähi elutsükkel.....................................................................7 Kasv ja kestumine ..................................................7 Suguküpsus..........................................................8 Paaritumine ja kudemine.......................................... 8 Marjaterade ja poegade arv....................................... 9 1.3. Vee kvaliteet.........................................................................9 Temperatuur.........................................................9 Hõljuvained..........................................................10 Hapnikusisaldus.....................................................10 Happelisus ja aluselisus.................................
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D PÕDER HIRV METSKITS METSSIGA KARU HUNT ILVES Tüvepikkus (sm) 200-290 160-250 100-125 110-200 160-250 100-160 80-130 Kaal (kg) 100-300 100-150 20-30 70-250(350) 150-250 40-60 12-25 (32) Inna aeg IX, X IX-X VII-VIII XI-XII V-VI I-II II-III Tiinuse kestvus 8k 8k 9k 130-140 p 7-9 k (ü.a) 62 - 75 p 60-75 p (ü.a) Poegade sündimise aeg V, VI V-VI V-VI III-IV I III-IV IV-V Poegade arv 1-2 (3) 1-2 1-3 (4) ...
Saba on lühike ja ümar. Üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel.Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. Valgejänesed on enamasti 45-70cm pikad ja kaaluvad 2000-5800g. Sabapikkus on neil 40-80mm. Tagakäpa pikkus on 120-165mm. Valgejänes elab Eestis peamiselt metsades ja soodes. Lääne-Eestis ka kadastikes. Magab tavaliselt metsas või põõsas kivide varjus. Vahetevahel kraabib uru poegade varjamiseks. Külmade ilmadega on väga olulised lumme kaevatud urud. Valgejänes on hämariku –ja ööloom. Päeva veedavad nad tavaliselt kuskil varjatud kohas (nt põõsa all). Nad toituvad peamiselt rohust, erinevatest taimedest ja madalakasvulistest põõsastest. Talvel kui maas on lumi toituvad puude ja põõsaste osktest ja koorest. Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Piirkond kus nad liiguvad on erinev, isastel on 100 ha ringis, emastel 85 ha ringis. Eraldi on
Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Emas ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10...13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1...3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning pesast väljuvad nad esimest korda 1,5...2 kuu vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuud. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu emaslooma ja poegadega otseselt kokku,
aeglaselt maa alla,et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis oleks väikestel süüa kohe.Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega.Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja.Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas ''rituaalitsema'' mis võtab aega kuni 8 tundi.Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled.See on selleks et aeglustada mädanemisprotseduuri.Raisamatja ema hoolitseb oma poegade eest kuni nad on valmis ise elama hakkama.See võib kesta kuni poolteist nädalat maksimum.See on mardikate puhul suheliselt haruldane,et mardikas hoolitseb poegade eest.Raisamatja on mardikaline ja tal on ees-ja tagakeha,tiivad,läikiv kitiinist keha ja väike pea.Raisamatjal on väga hea kollase-ja mustavärviline hoiatusvärvus.Raisamatja areng on muna-tõuk-nukk- valmik.Raisamatja avastati aastal 1758.Raisamatjad on 15- 25mm pikkused.Raisamatjad võivad lennata väga pikki
Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Poegade pikkus on ligikaudu 3 cm, kehamass 2,2...2,7 grammi. Mutt Harilik siil Ladina keelne nimi on Erinaceus europaeus Kehamass on 600-1200 grammi Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. Poegade arv 2...10, tavaliselt 5...7. Maksimaalne eluiga kuni 10 aastat. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana Siil Väike-Karihiir
Sünnitab väljaarenemata pojad. Second level Poegade areng jätkub kukrus, Third level 211 kuud. Fourth level Hiliskriidiajastul olid Fifth level kukkurloomad härjasuurused loomad. Kukkurloomade sigimine. Enamiku imetajaliikide Sageli hukkub suur osa järglased arenevad emaslooma pesakonnast, sest emal pole emakas, kus nad saavad toitu piisavalt nisasid poegade platsenta kaudu. toitmiseks. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurudel sünnib tavaliselt üks poeg korraga. Teistel kukrulistel, eriti aga väikestel liikidel on suured pesakonnad. Koaala karu Väga aeglane Click to edit Master text styles Toitub ainult euka lüpti Second level lehtedest Third level
.........................................................6 KAPIBAARADE TOITUMINE.............................................................................................. 8 SUURIMA NÄRILISE ENESEKAITSE................................................................................9 KAPIBAARA SEKSUAALNE KÄITUMINE..................................................................... 10 KAPIBAARA VANEMLIK KÄITUMINE..........................................................................11 Poegade kaitse.......................................................................................................................11 KAPIBAARADE TERRITORIAALNE KÄITMINE.........................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................................................14 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 15 ILLUSTRATSIOONID.......
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata.
kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all. Paljunemine Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset
Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim, haug, luts, koger, forell, ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5). Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind. (2) Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad must-toonekured oma talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna-Aasiasse.(3) Musta-toonekure ränded (4) Isaslinnud saabuvad meile aprilli alguses juba enne jää ja lume sulamist, emaslinnud tulevad nädal-paar hiljem
Umbes 34 nädala möödudes lahkub emane karjast, et sünnitada üks poeg (kaksikuid sünnib jõehobudel haruharva). Poeg tuleb reeglina ilmale madalas vees ning tema esimeseks mureks on veepinnale tõusmine, et õhku hingata. Juba 5 minutit pärast sündimist oskab poeg nii ujuda kui käia. Ema imetab teda umbes 8-12 kuud, ent poeg jääb tema juurde veel ka pärast võõrutamist, vahel koguni veel päris mitmeks aastaks. Emasloomi võib tihti näha erinevas vanuses poegade seltsis. Toitumine Jõehobu veedab kuni 18 tundi päevas peaaegu üleni vette sukeldunult, et end jahutada. Ülejäänud aja - vaevalt 6 tundi - pühendab ta söömisele. Toidu järele suundub jõehobu alati pärast päikeseloojangut. Kõik karjaliikmed käivad kordamööda vees, pojad teevad seda koos emadega. Mööda tuttavaid ja sissetallatud radu suundub kogu kari pikkamööda kohtadesse, kus pole puudus maitsvast rohust, mida jõehobud oma liikuvate huultega otse maapinnalt haukavad.
6. Pesad Kevadel tassib toonekurepaar noka vahel pesamaterjali kohale. Vanas pesas tehakse remonti. Pesamaterjaliks kõlbab valge-toonekurele peaaegu iga asi, mis tema tähelepanu köidab ja millest jõud üle käib. Pesadest on leitud paberit, pappi, vanu kingi, riideräbalaid, villaseid sokke, laste mänguasju, isegi plekitükke. Pesa ehitamine ei katke valge-toonekurgedel kunagi pikemaks ajaks - pesamaterjali tuuakse juurde ka munemise, haudumise, poegade koorumise ja nende toitmise ajal, vahel ka pärast poegade pesast lahkumist 7. Kasvamine Pesas on harilikult 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Hauvad mõlemad vanalinnud. Poegade koorumine algab pärast 30-34 päevast haudeaega. Valgetoonekured kasvatavad kõige sagedamini üles 2 või 3 poega, harvemini 1 või 4 poega ning headel aastatel vahest ka 5 poega. Hauduma hakkab juba pärast esimese või teise muna munemist. Kurna suurus on keskmiselt 4 muna (tavaliselt 2...6)
TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM ERIK KARILA GEPARD TARTU 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Looma nimi ja rahavapärased nimetused 3. Välimus 4. Eluviis ja elupaik 5. Sigimine 6. Poegade areng 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Ma valisin selle looma selle pärast, et gepard on hämmastav loom. Ta on kassi, aga ka koera moodi. Kassi pea, keha tähniline nagu leopardil ja pikad saledad jalad nagu koertel. Tal on ilus täpiline välimus. 2. Nimi ja rahvapärased nimetused Gepardi ladinakeeles nimetus : Acinonyx jubatus 3. Välimus Ta on elegantne, sale, pikkade jalgadega kaslane. Karvkate on kuldne, mustade laikudega. Gepardi pea on kehaga võrreldes väike
talla- ja varbapäkki raske eristada (võrreldav villastes sokkides kõndimisel tekkinud jälgedega). Lihatoidulised, kuid söövad ka taimset toitu (marju, puuvilju). Peamiselt söövad putukaid, limuseid, pisiimetajaid, linnupoegi ja -mune, oravaid (eriti metsnugis), raibet. Nugised on üksikeluviisiga , peamiselt öise aktiivsusega kiskjad. Pesadega, milleks on puuõõnsus või endine röövlinnu või oravapesa, on nad seotud vaid poegade kasvatamise perioodil. Kivinugis (Martes foina) www.jahindusinfo.ee Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele omane soikeperiood (latentne periood) munaraku arengus, sünnivad pojad alles järgmise aasta aprillis. Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt.
Merelinnud Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti kesk- ja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja lamedal kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel
Sel ajal sagenevad isaslindude vahel tülid ja võitlused. Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast. Pesalohu vooderdab sulgedega. Pesas olevad munad on valged, roosakate täppidega ja väga väiksed. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastega. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Peale pesast väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas ümbruses. Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad enamasti paigale. Musttihane on looduskaitse all. Sinitihane Sinitihane on väiksem ja heledam kui rasvatihane. Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pesitsuspaiga olemasolule. Üldiselt on liik levinud Euroopas,
· Õpetuse põhiseisukohad?inimene on olemuselt hea, head saavad taevasse, halvad põrgusse. Usuntunnistus(monoteism, ainult 1 jumal!), palvus(5Xpäevas), almus(rahaline annetus vaestele), paast(keeld juua ja süüa 9 kuud päikesetõusust loojanguni), palverännak Mekasse(kõrghetk, aasta viimasel kuul) · Eluviisi puudutavad ettekirjutised?mees võib võtta endale kuni 4 naist, peab suutma kõiki naisi ülal pidada, kohtlema neid võrdselt, tütarde pärandiosa poegade omast väiksem, abielurikkujat karistatkse kividega surnuks loopimisega või piitsahoopidega · Levik?saudi-araabia, iraak, iraan, jordaania, süüria, liibanon, gruusia, armeenia VANA-VENE RIIK RIIGI TEKE 882. aasatl vallutas oleg kiievi ning pani aluse vana-vene riigile VALITSEJA TIITEL Suurvürst VÕIM Suurvürst pidi arvestma ka riikide liidu ja druziinaga KOOSSEISU KUULUVAD ALAD Nepri ja volga jõgede äärsed alad VAENLASED Mongolid
Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51)
õõnsuse (pesakasti) põhja. Ligi 20-päevase haudumise järel kooruvad pojad, kes jäävad pessa üpris kauaks: 2530 päevaks. Kuivõrd hauduma asutakse juba pärast esimese muna munemist, kooruvad pojad eri ajal, erinedes seetõttu sageli nii kasvukiiruselt kui ka suuruselt. Kehvematel aastatel või suuremate pesakondade puhul pole haruldane, et nõrgemad pojad surevad. Pärast poegade pesast lahkumist hoiab pesakond veel nädal kuni paar pesitsuspiirkonda. Kui pojad saavad saagijahil juba iseseisvalt hakkama, nõrgenevad peresidemed ning märkamatult algab lindude hajumine lõuna poole ja äraränne. Viimaseid siniraagu nähakse meil tavaliselt augusti lõpus või septembri esimesel poolel. Toitumine Siniraag sööb peamiselt keskmise suurusega ja suuremaid putukaid, eriti mardikalisi (põrniklased ja siklased)
eest, mida suudad peast oma sõnadega esitada). · Enesehinnangut oma tööle.(Vastused esitatud küsimustele) Näide imetajate esindajast: Pruunkaru. Liiginimi eesti keeles on pruunkaru. Pruunkaru on kiskja. RAHVAPÄRASED NIMED ON mesikäpp laikäpp, vana päts, metsaott, karuott. KARU VÄLIMUS. Karu on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Karu käpad on suured, laiad ja jõulised. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Karu oskab ujuda. Ta võib ujuda kuni 6 km. Karupojad oskavad ilusti ronida ja neile meeldib ronimine. Isegi vanad karud proovivad ronida, aga nende keha on raske ja nad ei jõua kõrgele ronida. Karud ei näe väga hästi ja nad leiavad toidu enamasti lõhna järgi. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Karule on iseloomulik see, et ta kõnnib talla peal. Selle poolest sarnaneb ta inimesega. Hambad on tal nürid nagu kõigil, kes söövad nii taimset kui ka loomset toitu
Jalatalla suurus: 18aastat 30cm pikk ja 25 Kaal: cm lai isane-350-650kg Eluviis: elavad ja emane 175- eraldi 300kg Toitumine ja jahipidamine Hüljestest: põhitoit, Taimestikust: tapavad ainsa marjad, seened, käpahoobiga rohi, samblikud, oblikad jms loomakarjustest Paljunemine Paaritusperiood: Poegade arv: märts- mai tavaliselt 2, Tiinus kestab:195- hoolitseb 2a, 265 päeva sündides 450- 900g Okt/nov uuristavad koopad Kas tead, et... Karudel on tundlik haistmine(30km kaug.) Nad võivad joosta 40km/h Nende temperatuur urgudes võib olla 40kraadi välistemperatuurist kõrgem
Munevad enamasti aprilli teisel poolel. Sookurel sünni korraga 1- 2 poega. Nad võivad adopteerida ka orvuks jäänud poja. Tavaliselt on kõige rohkem poegi siis, kui pesakondade kaugus üksteisest on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 9. Toitumine ning ööbimine Toituvad sookured peamiselt taimsest toidust - oras, rohulibled jne, kuid ka loomsest- pisiloomad, putukad, limused. Toiduotsingud piirnevad pesa suhtes paari kilomeetriga. Mõni päev peale pojade sündi hakkab pere käima ühistel toiduretkedel. Ööseks naastakse enamasti tagasi pessa
Kuuluvus Värvus Pikkus foto: Remek Meel Kaal Fotod internetist Levik Maailmas Eestis Läänemaal Ameerika mäger Jäljed lumel Jäljed mullal Fotod internetist Toit Taimed loomad putukad Fotod inter netist Paljunemine Pulmade aeg Poegade sünd Talvitumine Eluiga Fotod internetist Küttimine Eestis Läänemaal Kasutamine Jahimehejutt Fotod internetist Probleemid vaenlased liigikaitse Euroopa linnades Iirimaal liikluses Fotod internetist Kirjandus Euroopa imetajate määraja, 2003 J. Aul, Eesti NSV imetajad, 1957 F. Reindolf, Jahinduse käsiraamat, 1938
tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. ELUPAIK Ilvesed eelistavad elada tihedates okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küüntest tekkinud auke. PEREELU Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Pisikesi ilveseid võib sündida kuni kuus, kuid keskmiselt siiski kaks-kolm. Poegivad ilvesed
Suures tiigis, kus on ka süvikuid, on hapnikureziim tavaliselt parem kui väikeses tiigis. Poolintensiivne tiigikasvatus Poolintensiivne tiigikasvatus erineb vähikasvatusest loodustoidutiikides näiteks tiikide konstruktsiooni poolest. Tiigid on sorteerimise ja/või harvendamise hõlbustamiseks tühjendatavad. Vähke söödetakse avaveealal. Paaritumine, kudemine, marja hautamine, poegade koorutamine võidakse korraldada siseruumides, kontrollitavates tingimustes. Sisebasseinides koorunud pojad siirdatakse II astme vastsetena väljas asuvatesse poegade tiikidesse kasvama. Pojad võidakse koorutada ka otse poegade tiikidesse, asetades marjaga emased just enne poegade koorumist sumpades tiikidesse. Poolintensiivne tiigikasvatus põhineb tavaliselt oma poegade toodangul eraldi poegade tiikides. Aga poegade ostmine vastkoorunutena või edasikasvatatutena võib olla tulusam
Hunt Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsate lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Talvel elavad hundid kindlal maaalal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu. Poegade kasvatamisega tegelevad isa ja emahunt koos. 2...9 mustjaspruuni kutsikat sünnib aprilli alguses.
· Teaduslik nimetus: Apteryx australis · Suurus: kuni 50 cm pikkune · Toit: Putukavastsed, ämblikud ja mitmesugused viljad. · Levik: Uus-Meremaa · Sigimine: Emane muneb ühe muna, kuni 13 cm pikkuse, mida haub11-12 nädalat. Dodo · Väljasurnud · 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · Jalal on 2 varvast. · Kehatemperatuur on 39-40°C
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele... · Avardavad hääle ulatust nii üles kui ka alla poole. · Arendavad hääle tugevust ja kanduvust. · Kujundava...
alates jaanuarist. Rasvatihase laul kõlab kui sitsikleit-sitsikleit või tindipott-tindipott, aga rasvatihasel on mitmeid reputaare, mis kõlavad meeldivalt ja malbelt (H.Relve, 2001). Pessa munetakse 9-15 muna. Munad on valged, veidi läikivad ja punakaspruuni täpilised. Neid haub ainult emaslind ja isaslind toob emaslinnule harva süüa. Seejärel, kui pojad kooruvad, toidab linde ainult isaslind, emaslind soojendab neid ja see kestab 3-5 päeva. Poegade toitmiseks tehakse umbes 400 toitelendu ja pojad on peres 19-21 päeva (H.Relve, 2001). Rasvatihase vanematele on pesitsusaeg üks raskemaid aegu. (L.Jonsson, 1992). Alguses söövad pojad ainult ämblikke ja liblikaröövikuid, alles siis hakatakse sööma muid selgrootuid ja putukaid. Kui poegade peres viibimis aeg hakkab lõppema, muneb emaslind uue kurna mune. Isaslind tegeleb sel ajal esimeste poegade järeltoitmisega, mis kestab 7-10 päeva. (H.Relve, 2001). Võib juhtuda, et pojad ei
nälja korral. Aga meil söövad harakad teri üsna sageli ja kogu aasta vältel. Kas see lükkab leedulaste väite ümber? Ehk on Leedus saada paremaid palasid või on meie harakad näljasemad? Ilmselt pole ükski arvamus päris õige. Harakapoegi toidetakse loomse toiduga. Selgrootutest eelistatakse mardikaid, liblikaröövikuid ja -kookoneid. Et sel ajal kasvatavad ka teised linnud oma järelpõlve, toovad harakad oma poegadele võõrastest pesadest napsatud linnupoegi ja -mune. Suuremate poegade noka vahele satuvad isegi sisalikud. Pesapoegade toitumist uurides võib kasutada viisi, mis vanalindude jaoks ei kõlba: kaelasidumismeetodit. See annab nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt väga häid tulemusi, ent seda on raske rakendada. Enamasti ei pääse pesale ligi. Ka ei kõlba seda võtet kasutada päris väikeste poegade puhul ja mõni päev enne pesast väljalendu. Tegevus pesa juures peab olema väga täpne ja kiire. Pesapoja kael seotakse kinni pehme
kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab. Emane ehitab oma pesa hoolikamalt, sest tal sünnivad pojad ja tal on vaja poegade eest hoolitseda. 2 1.4. Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Ära ei ütle nad ka putukatest(sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva, eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, naati, kaera jne
Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Ilvesed eelistavad elada tihedates okaspuumetsades aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesed elavad enamasti üksikult aga poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt hämaras ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus
Raisjamatja ( Nicrophorus) Raisamatja nimi utlebki sellest, et ta matab oma leitud korjused maa alla, et tulevaseid vastseid toita. Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt. Raisamatjal on tugevad lõuad, millega ta purustab toidu. Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevjajalad, millega ka kaevab oma saaki aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb. See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja. Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas "rituaalitsema", mis võtab aega kuni 8 tundi. Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled. See on selleks, et aeglustada mädanemisprotsetuuri. Raisamatja ema hoolitseb eest kuni nad ...
KLASS: 6.C KÕRVAHARK • KÕRVAHARK ON 1,5 CM PIKKUSE ROOSTE VÕI PIGIPRUUNI KEHAGA PUTUKAS. • PIKK TAGAKEHA • KOLLASED JALAD • KATTETIIVAD • NIITJAD LÜLILISED TUNDLAD • TAGAKEHA LÕPUS ASUB HARK KÕRVAHARGI PALJUNEMNE JA SIGINEMINE • PAARITUMINE TOIMUB SUVE LÕPUL VÕI SÜGISE ALGUL • EMANE JÄÄB KOOS MUNADEGA TALVITUMA • TA KAITSEB MUNE NIIKAUA, KUNI NEIST KOORUVAD VASTSED • EMANE MUNEB UMBES 30 MUNA MULLA SISSE. • EMANE HOOLITSEB MUNADE JA POEGADE EEST KUNI NAD ON VÕIMELISED ISESEISVUMA. • ÜKS PESAKOND AASTAS. TOITUMINE KÕRVAHARK TOITUB : SURNUD VÕI ELAVATE ROHELISTE TAIMEDE OSADEST PUUDE KORBA ALL ARENEVATEST SEENTEST JA VETIKATEST VÄIKESTEST PUTUKATEST ELUVIIS JA LIIKUMINE • PÄEVAL PEIDUS KIVIDE,MAHALANGENUD PUUTÜVEDE JA KÄNDUDE KORBA ALL . ÖÖSITI MUUTVAD NAD AGA AKTIIVSEKS ,JOOKSEVAD KIIRESTI TOIDUOTSINGUL RINGI . • EELISTAB TIIBADELE JALGADE KASUTAMIST
.................................................. 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata? SEST NAD ON LIIGA RASKED 13. Mis on künofoobia? HIRM KOERTE EEST 14. Kes on ainus lendav imetaja? NAHKHIIR 15. Millist looma on peetud koduloomana 14 000 aastat? KOER 16
Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine Pojad sünnivad märtsis või aprillis. Sündides on nad pimedate ja suletud kõrvaavadega. Poegade eest hoolitsevad ema- ja isahunt koos. Pojad toituvad piimast, kui ka poolseeditud lihast. Kaheksa kuune hundikutsikas on saavutanud täiskasvanud hundi suuruse. Toiduahel Vetikas konnakulles kala kajakas rebane hunt Kasutatud allikad http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt http://metsloomad.pbworks.com/Virgo
Elupaik ja sigimine Midagi huvitavat Ilvesed elavad okaspuupadrikutes ja Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tihedates segametsades. Nad ronivad tagumised loomad täpselt eelkäija osavalt puudel, aga saaki ründavad maa- jälgedesse. Eestis on ilveseid tuhande pinnal. Nad elavad enamasti üksikult, ringis ja neid on lubatud küttida. ainult sigimise ja poegade kasvatamise ajal Ilvesed elavad paarikümmne aasta on emas - ja isasloom koos. Jooksuaeg on vanusteks neil veebruaris märtsis. Pojad sünnivad aprillis mais, neid on tavaliselt 2-4 tk. Toiduahel Poegivad puujuurte all või urus. Hunt Ilves Jänes Rohttaimeid Sündides on pojad pimedad. Mineraalid
kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama toidu (liha, vere, luu) vajadus, arvatavasti hoopis hiljem hakati koeri kasutama jahi, kande ja veoloomana, ^ Essenson, 1985, lk. 5. Kehatemperatuur 37,539,0°C Vererõhk 110 Peaaju mass 100 Nägemine Pilgu vaateulatus 250290° (210°) Keskmine eluiga 1012 (6070) aastat Kuulmise ülempiir 100 000 (20 000) Hz Tiinuse kestvus 2,5 kuud, korraga sündinud poegade arv 210 ^ Koer // Eesti Entsüklopeedia. 4. kd. Tallinn: Kirjastus "Valgus", 1989, lk. 617618 Koeratõud tekivad teadliku tegevuse tulemusena ning tõu loomine nõuab sageli pikaajalist aretustööd ja valikut niihästi funksiooni kui ka välimuse osas. Algselt aretati koeri mingiks konkreetseks otstarbeks (kodu kaitsmine, karja valvamine, jahtimine). Inimesed tegid valikuid, lähtudes põhimõttest, et tulemuseks oleks parim töökoer
saavutavad täiskasvanu suuruse umbes ühekuuselt ning oskavad selleks ajaks ka korralikult lennata. Poegimiskolooniad lagunevad hiljemalt augustis. Suguküpsuse saavutavad nahkhiired 1-2-aastaselt. Kõik Eestis elavad nahkhiired on looduskaitse all. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad. *** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,25,1 cm Kaal: 614 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 12 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri lendlane Myotis nattereri Suurkõrv Plecotus auritus Pargi- nahkhiir Pipistrellus nathusii Kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Suur-
495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud piirkonnad ning võim hakkas üha rohkem koonduma kuninga kojaülematele majordoomustele. 8.saj algul aastatel 714-741 oli majordoomuseks Karl Martell, kelle ajal oli Frangi kuningate võim muutunud vaid nimeliseks ning majordoomuste amet pärandatavaks. Karl Martelli suurimaks saavutuseks oli araablaste edasitungi peatamine Euroopas. Hispaaniast Galliasse tunginud araablased purustati
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele.
Siilipojad magavad rühmiti ühes pesas, kuigi emasiil võib vahel mujal puhata. Mitte kunagi ei tohiks puuduta siilipoegi paljaste kätega, sest see jätab maha võõra lõhna. Emasiil võib pojad seetõttu maha jätta või ära süüa. Ei tasu püüda siilipoegi "päästa" enne, kui on ohutust kaugusest mitu tundi neid jälgitud ja veendutud, et nad on tõepoolest maha jäetud. Siilid on ööloomad ja ema võib poegade juurde ilmuda alles õhtuhämaruses. Kui inimene vahele segab, siis pojad tõenäoliselt surevad. Pole mõtet proovida mahajäetud siilipoegi kodus üles kasvatada, sest selle ülesandega saab hakkama ainult vastava väljaõppe saanud inimene. Parem on nad rahule jätta ja lasta siiliemal endal nende eest hoolt kanda! Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik
kuulmine ja haistmine. Ursonite kurameerimine on äärmiselt huvitav. Partnerid tiirlevad kõigepealt teineteise ümber ning vinguvad ja pruuskavad valjult. Aeg, mil emasloom on viljastumisvõimeline, on väga lühike vaid 12 tundi. Kui ta sel ajal ei viljastu, saabub järgmine jooksuaeg umbes kuu aja pärast. Isaslooma hoolitsus järglaste saamise eest lõpeb kopulatsiooniaktiga. Kohe selle järel ajab emane isase minema ning too ei võta poegade edasisest saatusest karvavõrdki osa. Kevadel toob emasloom ilmale harilikult ühe poja. Pikk tiinusaeg, mis nii väikese loomapuhul on imestustäratav, tagab selle, et poeg on sündides väga hästi arenenud. Ta sünnib avatud silmadega ning oskab kohe kõndida. Ta keha on kaetud pika, tiheda, musta värvi karvastikuga, ent okkad on alguses hästi lühikesed ja pehmed. Nädala möödudes oskab poeg juba ronida. Ta on võimeline emale puu otsa järgnema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
