Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. SOPHOKLES
silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under)· Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud tähenduses.( Sinise taeva silm)· Isiksustamine e. personifikatsioon-elutul asjal võime midagi teha( Nüüd nutab mu igatsus.E.Enno) · Tabu e. sõnakeeld (Põrguvürst e. vanapagan) · Allegooria- mõistukõne · Hüperbool-poeetiline liialdus(Millioneid aastaid ja enamgi veel valmib 1 ainus mote) · Litootes e. poeetiline väljendus(Tegi toa tuule pale, majavarre pale)· Iroonia e. sarkasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad)· Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut). 3. Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja
Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Nendest räägivadki tema esimesed luulekogud ,,Maa lapsed"(1965) ja ,,Noored autorid"(1967). Dissonantsid realiteedi ja luuletaja eluvaadete vahel suurenevad kümnendi lõpul ning toovad uut tonaalsust ta loomingusse. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus.Luuletaja ja ühiskonna vahelises pingeväljas sünnib tõsiste mõtiskluste kõrval painajalikke nägemusi, ebakindlust ja hirmu. Runneli luules on tähtsal kohal ka armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal Sellest räägib ka valikkogu ,,Kodu-käija"(1978). See võtab kokku lüürilisema poole H. Runneli senisest loomingust. Runnel on oma loomingus ühitanud regilaulu, uuema
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese üle...
See on kirjutatud nõudlikkus klassikalises luulevormis- tertsiinis. · Tuulemaa kujund on eesti kirjandus tugevalt mõjutanud. ,,Värisevate haabade all" See on kirjutatud vabavärsis, mis mõjub õhulise ja haprana ning sobib hästi kokku põhikujundiga- haabade värinaga- sellest hargnevate peente mõtte- ja meeleoluseostusega. Nukra häälestusega luuletus · ,,Ühele lapsele" ,,Kerkokell" · ,,Kõik on kokku unenägu" on omamoodi ajakroonika või poeetiline päevik, mis hõlmab pikka ja sündmuste rohket ajavahemikku ning on häälestuselt ja väljenduslaadilt vaheldusrikas. · Esimese maailmasõja aegset loomingut esindab tsükkel ,,Maailma vari" · Luuletus ,,Sapine kuu" annab edasi ängistavat ja halvaendelist meeleolu. · Uudsema vormiga katkendlikud mõtteseosed, vabamad rütmis, harjumatu keelekasitus, kus argikõne on ühendatud võõr- ja uudissõnadega. · ,,Rängast ringist" 1917
Sõnad märkmelehtedelt jõudsid luuletuste tekstidesse. Pühaste arhailine olustik, loodus ja omapärased inimtüübid ergastasid kujutlust ja inspireerisid uusi värsse. 1942. aastal lõi Alver 14 uut luuletust, lühipoeemi ,,Leib" ja kangastuse ,,Lutseviir". Pühaste tsüklis saavutab äärmise piiri nõudlik kunstiline lihtsus, literatuurne sõnavara ja pildistik on muutunud üdini rahvapäraseks, kuid on tundlikult poeetiline. 1943. aastast pärineb käsikirjaline luulekogu ,,Elupuu" käsikiri, mis okupatsiooniolude tõttu trükki ei pääsenud. 1944. aasta sügisel läksid Talvikud Pühastest rindest rängalt purustatud Tartusse, kus 1945. aasta algul õnnestus saada eluasemeks tuba August Annisti maja teisele korrusele. 1945. aasta 15. mail arreteeriti võimu silmis poliitiliselt kahtlane Heiti Talvik. Pärast esialgset vangistust Tartus viidi luuletaja ülekuulamisteks üle Tallinna
Kirjanduse tõlgendamise alused Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Eesmärk Sissejuhatav aine. Eesmärgiks on anda ülevaade Fikseeritus (littera ´’täht’ – Literatur; kirjandus kui kirjandusteaduse terminoloogiast, kirjandusžanritest ja kirjanduse midagi kirjutatut) analüüsi põhilistest kategooriatest ja analüüsimimeetoditest. Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Lühikirjeldus: Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas. Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt...
Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia) Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud. Iga reegli jaoks leidub tingimus, kus tead pole mõttekas järgida. Teaduses kõik lubatud. Millist seisukohta tahtevabaduse küsimuses pooldavad kristlased ja eksistentsialistid? 4 Vastus: Indeterminism väidab, et maailma ei valitse ranget põhjuslikkust. Järelikult
Folkloor * eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri osa, mille moodustab poeetiline sõnalooming * peegeldab rahva elu, oma aja maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid
Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsus...
muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist
Kui Taanis sajandivahetusel tekkis jõuline romantiline liikumine Oehlenschläger'iga eesotsas, leidis luuletaja selle olevat liiga värske ja igasuguseid vabadusi lubava traditsioonitusena, mis on luulele hädaohtlik, ning asus romantismiga sõjajalale. Eriti tuntud on tema sulesõda Oehlenschlägeri vastu nn. ,,7-aastane sõda", 1813-19. Kuid ta ei suutnud ühe möödunud või mööduva ajajärgu vaimsuse kaitsjana pidurdada arenevat aja suunda. Romantism. Poeetiline realism. Rahvusliberalism. 19. sajand algas võimsa, puhastava liikumisega Taani vaimuelus. Nagu tihti varem olid Saksamaalt tulevad äratused siin otsustava tähtsusega. Nii sünnitas Saksamaal tekkinud romantism Taanis 19. sajandi esimesel poolel taani romantismi. Seda ajajärku on hakatud nimetama Taani ,,kuldjärguks", põhjamaade kirjanduse ärkamisajaks üldse. Taani romantismi apostliks sain sünnilt norralane loodusfilosoof ja müstik Henrik Steffens (1773-1845)
laulu Goethe tekstile, pöördusid tema seltsimehed suure kirjaniku poole, lootes äratada tema huvi Schubert loomingu vastu, kuid viimane ei vastanud. Ka teine Goethe laulude vihik, mille Schubert talle saatis 1825. a., jäi tähelepanuta. Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles mõned kuud enne tema surma. Kolm korda õnnestus Schubert kuulata oma muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud. Armas, poeetiline "Rosamunde" muusika kõlas ainult kaks korda laval enne kui näidend võeti maha saamatu libreto pärast. Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid- välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma
Sissejuhatus: Vana Egiptuse kultuur jagunes järgnevalt: Vanem kiviaeg - kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg - algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa - mis sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine - 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemi-ne. Vaaraod maeti "lihtsurelikest" erinevalt püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja, nende järglased ja (ehk pojad) pärisid isadel sama ameti. 1 Egiptuse vaaraodeks läbi ae...
Ludwig elas Schwansteini lossis (luigekivi), kus teda ümbritsesid kõikvõimalikud kunstipärased luiged. 15. aastane kroonprints kuulis "Lohengrinit"ja nuttis meeleliilgutusest. Algas Wagneri vaimustus. Ludwigit ei haaranud ainult Wagneri muusika, vaid tervikteos. Tegehikult oli Ludwig ebamusikaalne. Tema õpetaja nimetas oma viimase tunni andmise päeva oma õnnepaevaks. Ka Wagner leidis sama, aga ütles, et Ludwigile on antud poeetiline hing. Ludwig ümbritses end luigesümboolikaga ja lõpuks hakkas end samastama luigerüütliga -- uksildus, soov põgeneda oma unelmatemaale. Ludwig õppis pähe "Lohengrini" tekstiraamatu ning luges ka teisi Wagneri teoseid. Wagneri muusika avaldas talle deemonlikku mõju. See mõjus ta närvidele valulikult ja kohati kasvasid ta tundmused haiglaslikuks. (ta keha hakkas tõmblema sel kohal, kus Tannhauser Veenusemäele läheb) Kabinetiametnik: "See oli nii hirmus,et kartsin epilepsiahoogu."
Sissejuhatus Betti Alver on vaieldamatult üks Eesti tuntumaid ning andekaimaid naisluuletajaid. Ta on kirjutanud umbes kaks ja poolsada mitmesugust luuleteksti, nende seal kaksteist poeemi. On avaldanud oma eluajal kuus luuleraamatut: poeemi ,,Lugu valgest varesest" (1931), lüürikakogud ,,Tolm ja tuli" (1936), ,,Tähetund" (1966), ,,Eluhelbed" (1971), ,,Lendab linn" (1979) ja ,,Korallid Emajões" (1986). Ilmutamata jäi 1943. aastal koostatud ,,Elupuu", mille luuletused pääsesid trükki teistes hilisemates kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga ...
* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt · 1582 abiellus 18-aastaselt endast 8 aastat vanema Anna Hathawayga · 1583 sündis esimene laps Susanna · 1585 sü...
9 Toscana / Firenze Just Toscanas sündis Dante, Petrarca ning Boccaccio loomingu toel tänapäevane itaalia keel ja Firenzes XIV-XVI sajandil humanism. Siit said alguse renessanss ja radikaalsed mõtteviisi muutused Euroopa tsivilisatsioonis. Siin tegutsesid Michelangelo, Leonardo ja Brunelleschi. Piirkonnas on ka Siena, Pisa torn, Montepulciano, San Giminiano ja marmorilinn Carrara; Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia Õrnahingeline ja poeetiline Püha Franciscus sai sündida ainult siin. Umbria linnade kohta on isegi kohatu öelda ajalooline linnasüda, sest kõik linnad on siin monumentaalselt ja kunstiliselt kaunilt kujunenud, olgu need siis Perugia, Gubbio, Spello, Spoleto, Orvieto, Citta di Castello, Assisi. Viimane ongi üks olulisematest palverännakute sihtkohtadest. 11 Marche / Ancona Aadria mere rannik vaheldub laugete liivarandade ja kaljudega; põllumaad väikeste küngastega, tipitud külakeste ja linnadega
Vastaspoolelt leiame konatiivse funktsiooni, mis domineerib siis, kui kommunikatsiooniakt keskendub vastuvõtjale. Faatiline funktsioon tähendab keele kasutamist selleks, et hoida inimeste vahel sidet, et saatja ning vastuvõtja kontakt säiliks. See on eeldus, et suhtlus saaks üldse toimida. Faatiline funktsioon on tähtis sotsiaalsete suhete säilitamiseks ja arendamiseks. Igasugune suhtlemine on faatilise funktsiooni täitmine, mistõttu kontakt on kommunikatsiooni oluline osa. Poeetiline funktsioon viitab sõnumile endale, tema vormile, ülesehitusele, esteetilisele kvaliteedile. Selle funktsiooni paremaks täitmiseks kasutatakse näiteks alliteratsiooni ja assonantsi, sõnade või sõnaosade häälikulist kooskõla ehk riimi, tähtis on sõnavalik. Riimi pandud sõnum jääb paremini meelde ning tekitab emotsioone. Metakeelne funktsioon tähendab koodile osutamist, koodi selgitamist. Metakeel on teist keelt kirjeldav keel
ROMANTISM Referaat Romantism on kunsti suund, sotsiaalpoliitika ideoloogia ning stiiliperiood. Täpsemalt arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino. Romantism asendus klassitsismiga 1820. - 1830. aastail. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelaskujud, sündmustik, looduseihalus, mineviku idealiseerimine, eksootilisus, inimese individuaalsuse rõhutamine, imed, maagia, seiklused ja fantastika. Romantismi tekkimise allikaks olid Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine revolutsioonide tulemustes. Samuti Naopleoni vallutussõjad, tööstuslik revulutsioon Inglismaal, rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ning Ungaris, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revulutsioon. R...
● suri 2. mail 2011. aastal tulevahetuses Pakistanis, kuhu USA väed olid korraldanud operatsiooni ● maeti merre, kuna USAl oli raske leida riiki, kes oleks nõus teda oma territoorimile matma ● arvutist leiti, et Al-Qaedal oli plaanis saboteerida USAs ronge 11.sept 2011 ○ võis olla sihilikult ette söödetud võltsinfo 5. „Laulev revolutsioon“. a) „laulva revolutsiooni“ mõiste ja mõte; ● Laulev revolutsioon- poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988. aasta kevad-suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. ● Eesti iseseisvuse taastamise idee b) viis isamaalist laulu ja öölaulupeod; ● 1988. aastal loodud Alo Mattiiseni laulutsükkel ● inspireeritud 19. sajandi nn esimese ärkamisaja lauludest ● Sind surmani, Eestlane olen ja eestlaseks jään, Kaunimad laulud, Mingem üles mägedele ja Isamaa ilu hoieldes
Paneb tundma Paneb otsustama Vahendab elamusi Vahendab teadmisi Vaataja elab kaasa Vaatajale näidatakse Huvi lõpplahenduse vastu Huvi tegevuse vastu 1. Sündmustik kaob draamale iseloomulik lahendusele-suunatus. Näidendi stseenid on iseseisvad, ei moodusta terviklikku sündmusrida. Pinget loob asjade käik. 2. Poeetiline aegruum hüljatakse keskendusprintsiip. Ainest püütakse esitada täielikult ja detailiseeritult. Panoraamne, laiuti haarav aegruum. Palju tegelasiga. 3. Kunstiline kommunikatsioon lõhutakse draama absoluutsus, endassesuletus. a) kirjeldavad ja kommenteerivad remargid suunatud lugejale. b) autori "kohalolu" näitavad selgitavad plakatid, projektsioonid, pealkirjad jms.
%20ajaloos.doc 2 [veebimaterjal] URL http://www.annaabi.com/oppematerjal/774/Eesti_Iseseisvumine_ja_taasiseseisvumine hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika 1 aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991.a.). Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osalise...
Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne - eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne - ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist
Ilmusid ÕES toimetistes. Vanematest veneaegsetes muistendite kogumisest on puudu ,,Keelte keetmine". Muistendites esitanud fiktiivse mängu - tal on õnnestunud muistedeid kuulda seetõttu, et ta eesti keelt hästi tundis. See on romantiline võte. Tegelikult on need muistendid tema enda loodud. Kõige kaunimaks ja kuulsamaks müüdiks on ,,Koit ja Hämarik", alus rahvapärimuses romantilis-klassitsistlikus kõrgstiilis. Kui ilus, tekitas üleüldise hämmastuse, et sellise kõrgusega poeetiline lugu maarahhva hulgast. Kirjutas ka luulet, et tõestada eesti keele sobivust antiiksete värsivormide jaoks. Selle tõestuseks 1840 ilmunud piibu jutt - dialoogi vormis luuletus. Teada, et F ise oli kirglik suitsetaja, ülistab piipu kui head sõpra. Räägib sellest, et suits sümboliseerib õnne kiiret kadumist, inimhinge kõrgele püüdmist, sõprade kadumist jt. 8. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" ,,Kalevipoeg" Fahelmann pärandas eepose idee Kreutzwaldile. Algselt oli Kreutzwaldil
laulu Goethe tekstile, pöördusid tema seltsimehed suure kirjaniku poole, lootes äratada tema huvi Schubert loomingu vastu, kuid viimane ei vastanud. Ka teine Goethe laulude vihik, mille Schubert talle saatis 1825. a., jäi tähelepanuta. Schuberti loomingust korraldati tema eluajal üksainus avalik kontsert, kuid see toimus alles mõned kuud enne tema surma. Kolm korda õnnestus Schubert kuulata oma muusikat teatris, kuid ükski lõpetatud ooper lavale ei pääsenud. Armas, poeetiline "Rosamunde" muusika kõlas ainult kaks korda laval enne kui näidend võeti maha saamatu libreto pärast. Suuremat osa Schubert laule ja väiksemaid instrumentaalpalu, nagu ka eranditult kõiki tema suurteoseid (sümfooniaid, oopereid, kammeransambleid välja arvatud üksainus kvartett ja 2.klaveritrio, uvertüüre, kantaate jne.) tema eluajal ei avaldatud. Suur C-duur sümfoonia (1828) avastati Schumanni poolt kümme aastat pärast Schubert surma
· Ood (ülistuslaul) · Pastoraal (idülliline karjaselaul) · Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel: · Sonett: itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu · Proosa kirjanduslik esteetika tekib pikkamisi. Euroopa kirjanduse proosat on mõjutanud ladina keeles kirjutet rooma klassika stiil ja lauseehitus
Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust. Retoorika on ladina keelest pärinev- ars bene dicendi et scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada, ja teooria , kuidas olla kõneosav. Siiski retoorika ei peaks olema ainult ilmekaid sõnu kasutav kõne, vaid sõna 'bene' on palju laiem mõiste kui ainult poeetiline esteetika või ilustatud keel. Lisaks on retoorika seotud selguse ja arusaadavuse printsiipidega, grammatilise korrektsusega, samuti rääkija või kirjutaja, või kuulaja-lugeja tasemega. Üldiselt taandub kõik retoorilisele headusele. Nii võib retoorikat iseloomustada kui praktlist teadust ja efektiivse avaliku rääkimise ja kirjutamise kunsti. See on veenva keelekasutuse teadus ja kunst. Veenmise kolm objekti on logos, ethos ja pathos (lad.k.). Veenmine seotud
Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus * illokutiivne eesmärk on sõnumi väljaütlemine * perlokutiivne ütluse tagajärg, annab ütlusele lõpphinnangu. Illokutiivne kõneakt koosneb sihist ja eesmärgist
lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte surmamineja vaatepunkti, vaid kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas, vaadeldes elu otsekui teispoolsusest. Selles ballaadis on tihedalt seotud eneseiroonia ja valulik ahastus. Villon on võitnud ka kuningliku luulevõistluse. Tema poeetiline pärand on jäädvustatud kahte luuletsüklisse. Säilinud on ka mõningaid lühiluuletusi ja ballaade. Esimene neist luuletsüklitest on «Väike testament» ehk «Värsid», mille ta kirjutas 1456. aastal. See koosneb 40 stantsist ehk 40 oktaavist ehk 40 8 värsilisest salmist. Stantse ühendab pärandamise motiiv. Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma «päranduse» nii sõpradele kui vaenlastele. Ta jagab laiali oma mõõga, raudrüü, südame, püksid, kingad jne
puudutab ainult värsiridu. sõnatasandi kordus (anafoor, epifoor, epanastroof jms)> ei küsi! mõttekordus parallelism> värsside omavaheline seotus, konkreetsete asjade kaudu antakse üldmõiste. Nt: öö ja päev = ööpäev, isa ja ema = vanemad. Viib regilaulus mõtte lõpuni. vormelid: 1) algriimivormelik (must muld; valge vahel; Riia rist) 2) paralleelvormelid (sinine/punane/valge) poeetiline sünonüümika: 1) leksikaalse ühtsuse seadus kui peavärsis on ühtne mõiste, siis peab sarnane mõiste olema ka teises värsis (~linnud; värvid) 2) pisendamisesteetika ilmnes, et põhimõiste on alati suurem asendusmõistest. Rahvaluule kui iseseisev loominguvorm rahvaluule on iseseisev loominguliik, võrreldav keelega (teemad, stereotüübid on nagu grammatikavormid jne; realiseerub ainult individuaalse kõne kaudu; võimaldab väljendada väga paljut.)
ristisõjast. Valib ainese euroopa keskajast (11.saj), mis üsna haruldane eestlasele. Eeskujuks vb Karl Ristikivi (populaarseim Eesti pärit välisajaloo kirjutaja). Ei järgi realistlikku esteetikat, pigem keskaegset (st kunstiteaos peab olema mõistetav mitmeti: metafüüsiliselt, analoogiliselt, allegooriliselt. Nende erinevate tasandite kaudu üritas maailma selgitada, st oli palju võrdlusi, paralleele aegadega, tähtsad on ka unenäod jne). Teksti iseloomustab poeetiline või lüüriline laad. Ajaloolist maailma ja atmosfääri kujutatakse siiski üsna täpselt. Ka detaile edastab täpselt (nt relvad jm). Vaatelt on mina mina-jutustus ühe sõduri, st ristisõja hierarhias madala astme indiviidi vaatepunktist. Ajaloolise romaani kese on traditsiooniliselt kangelasel/rüütlil, kuid selles keskendatukse pigem inimlikele(!) emotsioonidele ja argisusele. Peategelasele ei omistata rahvuslikku identiteeti (ta ei mäleta oma päritolu). *Meelis Friedenthal
Teine moodustatakse esimesest ja täidab ühte spetsiifilist funktsiooni. Semiootiliste süsteemide vahelised suhted HOMOLOOGILINE SEOS, mis rajab korrelatsiooni kahe semiootilise süsteemi osade vahele. Erinevalt eelnevast pole see seos mitte täheldatav, vaid kehtestatav tänu seostele, mida avastatakse või mida kahe selgesti eristatava süsteemi vahel rajatakse. Homoloogia olemus võib olla varieeruv, intuitiivne või läbimõeldud, substantiivne või strukturaalne, kontseptuaalne või poeetiline (Baudelaire). Olemuselt intellektuaalsemat homoloogiat näeb Panofsky gooti arhitektuuri ja skolastilise mõtte vahel INTERPRETEERITAVUSE SEOS. Keele vaatepunktist lähtudes on see seos fundamentaalne, kuna just keel on kõikide semiootiliste süsteemide interpreteerija. Ühelgi teisel süsteemil pole "keelt", milles ta võiks kategoriseeruda ja interpreteeruda vastavalt oma
õppejõududele meelepäraselt. Sümfoonia on neoklassitsistlik, omades klassikalist vormi ja rakendades barokseid muusikalisi võtteid. K: III osa Gavott (pr õukonnatants). Suure populaarsuse võitis lastele kirjutatud teos Petja ja hunt, mis oli mõeldud orkestripillide tutvustamiseks. Prokofjevi peateoseks on ballet Romeo ja Julia. Prokofjev mõtestas omal viisil lahti Shakespeare'i kangelased. Õnnestunud on muusikalised portreed poeetiline unistaja Romeo ja õrn, graatsiline, lapsemeelne Julia. Algul vallatu tütarlaps, pärast kirglik armastav naine, traagiliselt ülev. K: Tütarlaps Julia. Balletis ei seisa esikohal puhttantsuline muusika, vähe on lihtsa rütmikaga tantsupalasid (tekitas lavastamisel algul probleeme). Olulisim on tegelaste ja situatsioonide karakteristika. K: Rüütlite tants (nim ka Montecchid ja Capulettid) ei ole sugugi tantsulise karakteriga vaid raske ja kurjakuulutav. Selles numbris väljenduvad
Siire e. anzambmaan lause jäetakse tahtlikult pooleli, nt luuletuses katkeb lause mingisugusel kohal ja jätkub alles/juba järgmises värsis. 11. Riim ja kõlakujundid Riim on luule silmapaistev tunnus rytmi k6rval. riim on oluline luuletuse rytmi ja k6lavuse kujundaja, sellisena t2htis k6lakujundi v6te. riimid seovad t2henduselt erinevaid v2ljendeid yhtsesse k6latervikusse ja loovad selle abil uusi t2hendusseoseid.riim on ehe n2ide, kuidas keelekasutuse poeetiline roll m6jutab osutavat rolli: esmalt sobiv riim, siis m6tteseos, ja vastupidi - esmalt n2gemus, siis v2ljendus.riimiga seotakse v2rsid omavahel ja t6stetakse nad teiste v2rsside suhtes esile. Algriim võte, mis toimib samakõlaliste silpide kaudu.on s6nade esih22likute kunstikasvatuslik kordus. Alliteratsioon sama kaashääliku kordus värsis või lauses kahe või enama sõna alguses Assonants täishääliku kordus värsis või lause kahe või enama sõna alguses
avastamisrõõmu paljude eestlastega. 16 KASUTATUD ALLIKAD Arder, O. 1998. Paekaldal luulehaugi püüdmas. Postimees, 20 september, 18. Ellen Niit. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Ellen_Niit#Isiklikku 4. jaanuar 2012. Ellen Niit. URL= http://ellen-niiit.weebly.com/elulugu.html. 4 jaanuar 2010. Jürisson, H. 1970. Maa, inimene ja jänesekapsa õis. Looming, juuni, 9-10. Kabur, V. 1975. Poeetiline maailmaloomine. Keel ja Kirjandus, 7, 498-499. Kalda, M. 1991. Eesti kirjanduse ajalugu 1. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruus, O. 1995. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Kruuspere, P. 1999. Maailma pidevuse valgus. Eesti Päevaleht, 20. november, 9. Krusten, R. 1995. Eesti lastekirjandus. Tartu: Elmatar. 17 Krusten, R. 1999. Lasteluule kodu-ja käsiraamat. Sirp, 26. november, 3. Krusten, R. 2004
Kõige populaarsemaks keldi tsüklitest, mille kuulsus juba hiliskeskajal jõudis kaugele oma maa piiride taha, olid kuningas Arthuri ja tema rüütlite lood. Nende 13 kangelaslugude vanimate versioonide juured olid sügaval keldi folklooris ja maagias. Hiljem kaunisse vormi valatud lood muutusid hiljem õukonnaetiketi käsiraamatuteks. Samuti väljendub seal poeetiline kujundlikkus, mis on inspireerinud luuletajaid ja kunstnikke tänapäevani. (Allen, 2009) Iiri mütoloogia oluliseks osaks on eepilised jutustused merereisidest vaimuvalda. Tavaliselt on nende lugude peategelased tavalised inimesed, mitte suured sõdalased. Paljudes juttudes räägitakse vaimuvalla külalistest.(,,Tadgi teekond vaimuvalda"). Tähtsal kohal müütides on ka keltidele nii oluline number 3. Ainus müüt, mis baseerub tõestisündinud lool, jutustab 4. saj. Britannias tegutsenud
Tegeles peamiselt kirjanduslike tekstide uurimisega; võrdles kultuuri tekstiga. Eristas esimest korda primaarseid ja sekundaarseid modelleeritavaid süsteeme, tegeles ka biosemiootikaga. Võttis kasutusele semiosfääri mõiste. Lyotard, Jean-François - prantsuse filosoof. Termini postmodernism uues tähenduses kasutusele võtja - maailma tunnetatakse kui kaost ja on kadunud usk kindlatesse väärtustesse, kirjanduses domineerib poeetiline mõtlemisviis. Malinowski, Bronislaw - poola sotsiaalantropoloog, peetakse üheks Briti funktsionalismi rajajaks, tegi palju välitöid ja näitas, et pärismaalaste mõistmiseks pole vaja ise olla pärismaalane. Tema eesmärk oli veenda lugejaid, et esitab objektiivselt kogutud informatsiooni, mitte subjektiivselt kujunenud arusaamu. Viis ,,postmodernistliku pöördeni" mis päädis aruteludega antropoloogi kui autori üle. Malinowski kultuuriteooria
säilimiseks ainult Euroopa ääremaadel. Need eeposed kajastasid sõjaretki, kangelastegusid, ulmelisi tegelasi ja tegevusi ning isegi mingil määral kohalikku ajalugu. (Talvet, 1995 : 29-36) 4.1.1. Iiri saagad Iiri saagad kujunesid 2. ja 7. sajandi vahel ning kirja pandi 11.-12. sajandil. Algseteks jäädvustajateks olid bardid, kes olid põhimõtteliselt laulikutest ajaloolased. Need teosed loodi segavormis ehk neil oli üldiselt proosavorm, aga neil oli ka poeetiline rütm. Nendele lugudele olid omased tunded, imed, maagia ning kuningad ja ka jumalad. (Talvet, 1995 : 29-36) 10 4.1.2. Islandi saagad Kirja pandi 13. sajandi teisel poolel ja üldiselt see koondab laule, mis on pärit 11.-12. sajandist. Islandi saagade peamine teema oli ka sõjakäigud ja lahingud, kuid leidub ka muude teemadega lugusid. Analoogselt Iirimaaga võttis ka Island ristiusu vastu rahulikult ja seega toimus üleminek
6. Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast).
printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikastioonisituatsiooni tähtsaimad komponendid on AUTOR TEKST LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest);
6. Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast)
üheainsa kommunikatiivse stseeni (nn. skeemi) piires ja fokuseerib parima "sisendpunkti" räägitavasse. Tavatsetakse öelda, et metonüümia asendab mõisteid nende külgnevuse alusel (mõnes stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (= inimene, kes mängib orkestris tsellot); mustad (= neegrid); punane taga (= veri taga); sininina (= sinise ninaga inimene); kevadekuulutaja (= lõoke); imetaja (= ema, poeetiline sünonüüm rahvalaulus); on kalmistul ~ haiglas ~ vannitoas (= surnud ~ haige ~ ...). Vanasõnas võib metafoor katta kagu teksti ja moodustada nn. lausemetafoori (Haukuja koer ei hammusta) või ainult osa tekstist, harilikult predikatiivse osa; kui taoline osametafoor on sõnaliigilt 6 substantiiv, kõneldakse nominaalmetafoorist (Silm on kuningas), kui aga verb või adjektiiv, siis
surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Dorian saab sellest teada Henrylt, ta on vapustatud ja soovib oma julmusele
Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvalisele kohale luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Looming Luulekogud: · "Sonetid" (1917) · "Eelõitseng" (1918) · "Sinine puri" (1918) · "Verivalla" (1920)
Aristoteles Sissejuhatus "Tema surmast möödus kaks tuhat aastat, ilma et maailma oleks sünnitanud ainsatki filosoof, keda oleks saanud kasvõi ligilähedaseltki tema vääriliseks pidada" Bertrand Russel. Loomulikult on Aristotelesega. Filosoof, kes oli kursis Sokratesega, kes veetis 19 aastat Platoni akadeemias ja kes kirjutas teoseid loogikast, keemiast, botaanikast, täheteadusest, mehhaanikast, kultuuri ajaloost, kohtupraktikast ja see oli ainult lühike loetelu, mida ta elu jooksul põhjalikult uurida ja mille kallal töötada.Hakates kirjutama seda tööd oli kange tahtmine kirjutada meie läänefilosoofia isast Sokratesest või tema parimast õpilasest Platonist, kuid olles tutvunud nend kõigiga taas põhjalikumalt langes valik Aristotelese kasuks. Aristoteles on mulle kõige südamelähedasem, kuna tema ratsionaalne ja fakte otsid loomus on minu loomusega kõige sarnasem. Lisaks äratas erilist huvi tema suur kriitika Platoni maailma "kahestumise" ...
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? 141 a. Autor - tekst - lugeja - see trio...
1991. aastal ilmus vaid kümmekond eesti lasteraamatut. Kõige tõsisemaks probleemiks oli kirjastamine. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14.kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Esineb sageli folklooris (seitsme maa ja mere tagas, mitmepäine lohe), satiiris ja groteskis. K. A. Hindrey loomingus rohkelt kasutatud (Lõhkiläinud Kolumats) Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
