Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse.
Kolmanda vooluna kujunes Venemaal 1920. aastatel välja akmeism, mis vastandas end sümbolismi müstilisusele ja abstraktsusele ning võttis suuna reaalse elu kujutamise poole. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele kui põhjaks, millest nad ideid ammutasid. Akmeistide looming oli vormimeisterlik, kust võis leida nii individualismi, estetismi kui ka elitaarsuse ilminguid. Vene tuntuim akmeist on kindlasti Anna Ahmatova, kelle esikkogu ,,Õhtu" poeetiline stiil on väljendusvahendite poolest lihtne ja konkreetne. Ahmatova kasutas ,,keskmisest" akmeistist rohkem intiimset keelt, mistõttu tundus tema luule ka kurb. 20. sajandi algusse kandus ka veidi sümbolismiajastut, lausa nii palju, et sajandi algust peetakse tunnustatud sümbolisti, Aleksandr Bloki ajastuks. Sümbolistid püüdsid tabada absoluutseid tõdesid neile kaudselt, sümbolite abil, läheneda. Bloki teostest võib välja lugeda suurte muutuste möödapääsmatust riigis, mida ta
Küllap seepärast, et märkame üsna alguses peale nende loomuse head tuuma. Karmi koore alla peitub soe süda ja õiglane meel. Riiakus ja taltsutamatus taltuvad, kui keegi oskab vendade südamekeeli puudutada ja heatahtlikku nõu anda. Rahumeelse vahetalitaja osas näeme sageli Aapot. Õiglustunne hoiab ära kõige hullemad sõgedused isekeskis ning aitab lõpuks ka ühiskonnaga suhteid sobitada. Otse hämmastav on kivi oskus oma tegelasi loodusega ühendada. Loodusekujutus on poeetiline ja pildirikas, kuid mitte kunagi sihitult ilutsev. Ürglooduslik ümbrus on osavõtja vendade elust. 4. Peaidee Teose põhiprobleemiks on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega läbi aegade, mis kajastuvad mitmete tegevustega. Palju probleeme oli töös, suhtlemises ning selles, et neil puudus isegi vähim haridus. Kivi kunstnikuanne ja tema teose peamine võlu seisneb seitsme vennakese kujudes. Nagu pealkirigi osutab, moodustavad vennad peategelaskonna
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate?
mitmeplaaniline zanr vs üheplaaniline; dünaamiline ja teravsüzee vs äärmuslikku kirjalduslikkusesse suubunud romaan; romaan on armastuslugu vs lembeelement puudub; romaan on proosazanr vs värss-romaan) XVIII sajandil jõutakse lähemale romaani kui kirjanduses teiste zanritega mittevõrreldava zanri mõistmisele. Tekkinud mõtteavaldused ja manifestatsioonid romaanist, seavad romaanile nõuded: 1)Romaan ei pea olema poeetiline, nagu on seda ilukirjanduse teised zanrid 2)Romaani kangelane ei pea olema ,,heroiline" (kangelaslik) ei selle sõna eepilises ega traagilises tähenduses ta peab ühendama endas karakterina nii positiivset kui ka negatiivset, nii madalat kui ka ülevat, nii naljakat kui ka tõsist 3)Kangelast ei tule kujutada mitte valmi ja muutumatuna, vaid kujuneva ja muutuvana, keda õpetab elu 4)Romaan peab uusajal saama selleks, mis antiikaja jaoks oli eepos
LUULE Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mõneti sarnaneb zanrite süsteem Carl Linné süsteemiga looduse klassifitseerimisel. Samas on zanrid kirjandusliku kommunikatsiooni organisatsioonivormid, millesse on ladestunud spetsiifilised kogemused maailmast. Igal zanril on oma traditsioon, mida tuleb sellesse zanrisse kuuluvate tekstide tõlgendamisel arvestada. Nad viitavad teatud taustsüsteemile (nt ajalooline kontekst, kasutusviis jms) ja võimaldavad teadmisi struktureerida. Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Lüürika ehk luule on kirjanduszanr, mida define...
Paul Claudeli elumõistmine on sügavalt religioosene. Tema näidendite peateemaks on inimese võitlus kiusatuse ja patuga, moraalne ületamine läbi raskete hingeliste võitluste ja katsumuste. Nii nagu Giraudoux, vaatleb ka Claudel inimest maise-jumaliku mõõtkavas, ent kuulutab kirglikult absoluutsete, jumalike väärtuste ülemust. Claudeli draamade vormis on jooni keskaja müsteeriumidest, hispaania auto'dest, aga samuti jaapani no-teatrist. Dialoog on värsskõne ning stiil poeetiline ja paatoslik. Tema olulisemad näidendid on ,,Vahetus", ,,Kespäevalahe" ja ,,Maarja kuulutamine" Müütidele toetuv rituaalne teater oli Antonin Artaud sihiks ja paleuseks. Artaud peateos ,,Teater ja tema teisik" ilmus 1938. a, kuid laiemat vastukõla äratasid tema ideed alles pärast Teist maailmasõda. Tema kirjutistes kõlab jõuliselt teatri iseseisvuse nõue. Teater ei ole kutsutud jäljendama elu, vaid ilmsiks tooma varjatud tõde, tungides sügavama, müstilise tõeluseni
3. kroonikad kirjutatud kindlaid reegleid ja traditsioone järgides, põhiteemaks paganate ristiusku pööramine miks? kuidas?, lisaks ajaloolisele kirjeldusele ühtlasi poliitiline/diplomaatiline dokument, loeti baltisakslaste pidudel ette pigem mõeldud kuulamiseks kui lugemiseks Rootsi-aegse luule (akadeemiline luule Tartus/uusladina luule; saksa barokk ja Tallinna luulering) üldiseloomustus; 1. Tartu akadeemiline luule oluline kiire poeetiline reageerimine igapäevasündmustele, tüüpemotsioonide kujutamine, mitte niivõrd kunstiline tase; seotud uusladina luuletraditsiooniga; kirjutati ladina, kreeka, rootsi ja saksa keeles; Tartus levis 1630-40. aastatel; vormid: epigramm, eleegia, anagrammluuletused, Horatiuse oodide ja episoodide eeskujul kirjutatud paroodiad; motiivid: luterluse propaganda, Gustav Adolfi ülistamine, mikro- ja makrokosmose idee, maailm kui
loomingut tugev rahvuslik joon. Üheksast sümfooniast on tuntum viimane, "Uuest maailmast". 5. Jean Sibelius 1865-1957 Soome kuulsaim helilooja, XX sajandi alguse üks suurimaid sümfoonikuid, kelle teoste populaarsus on aastatega järjest kasvanud. Sibelius lõi oma sümfooniad veeradsajandi jooksul, mida piiritlevad aastad 1899 ja 1924. Looming. Kokku seitse sümfooniat. Kahes esimeses on veel romantilis- poeetiline maailmatunnetus, II sümfoonia op.43 D-duur, (1902) on neljaosaline. Mõneski suhtes Sibeliuse tähelepanuväärsemaid teoseid, noore rahvusromantiku võimas eneseteostus. Alates kolmandast sümfooniast uued kaasaegsed suunad, suund kammerlikkusele, psühholoogilisus. Võtmeks Sibeliuse muusika juurde on programmilised teosed: ,,Kalevala"- ainelised : ,,Kullervo-sümfoonia", Neli legendi:" Lemminkäinen ja saarepiiga", ,,Tuonela luik", ,,Lemminkäinen Tuonelas", ,,Lemminkäise
See väide õigustas kõiki järgmisi ümberkorraldusi Pätsi poolt, et vaimselt haige rahvas peab andma oma suveräniteedi valitsusele. 8 5. Kokkuvõte See vägivaldne võimu haaramine lõi aluse autoritaarsele Eestile, mis kestis kuni Nõukoguse okupatsioonini. Kuid selline olukord sai tekkida ainult tänu uue põhiseaduse vastuvõtmisele, mis andis riigipeale sellise võimu. Muidugi on ka poeetiline vapside saatus, kes võitlesid nii tuliselt oma uue konstitutsiooni eest, et lõpuks seda kasutataks just nende represseerimiseks ja hävitamiseks. Kahjuks läks Eesti demokraati sellist teed tol ajal, kuid demokraatia kustumine toimus samuti mujal Euroopas. Vabaühiskond taastus Eestis alles peale Nõukogude Liidu varisemist. 9 Kasutatud kirjandus Velliste, A. (2007)
aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse.
Rene Descartes (1596 1650) Elulugu. Sündis 31.03 pere kolmanda lapsena. Isa oli jurist, ema suri aasta pärast Rene sündi. 10.aastaselt jesuiitide kolleegiumisse (range kasvatus, kuid mõningased mööndused tehti ikkagi D.-le), huvitus füüsikast, matemaatikast ja loomulikult filosoofiast. Õppis seal 8 aastat. 1614 astub Poitiersi ülikooli, mille lõpetas juristina. Peale lõpetamist tegi ohtralt reise üle terve Euroopa. Hollandis viibides astus sealsesse armeesse, hiljem Baieri armees elukutseline sõdur. Kohtumine arsti ja loodusteadlase Beckmanniga ajendas hakkama tegelema teadusega. 1619 näeb Ulmi lähistel kolm unenägu, mis olevat andnud mõista, et hakka ometi teadlaseks- nii on maailmal sinust rohkem kasu!!! D. Loobubki sõdurielust, kuid mitte reisimisest. 1625-28 tegeleb Prantsusmaal optika, algebra ja tajuteooriatega 1628 emigreerub Hollandisse (tollane vabamõtlemise kants), kus järgneva 20. aasta jooksul elab tagasitõmbunult kord su...
põle mees.) · Jutujätkud (Ära ole vihane. Vastus: Vihast saab hea õlle, pahast hea piibu.) · Tõrjuvad vastused (õiget vastust ei taheta öelda, Kui vana sa oled? Kapsalõikuse ajal sain kaheaastaseks.) · Osatavad ütlused (Poiss, aja pull koju, perenaisel on kohvipiima vaja!) Mõistatused Mõistatuses esitatakse vabalt valitud tunnuste alusel mõne eseme lühike poeetiline kirjeldus. Mõistatus omapärase ülesandena või teravmeelse küsimusena on koostatud selleks, et oleks võimalik väga kaudse iseloomustuse abil mõistatada kirjeldatud eset. Iga mõistatus koosneb kahest osast: · Mõistatusest, mis sisaldab ülesande või küsimuse. · Mõistatuse lahendusest ehk vastusest. Mõistatuse lahendus on tavaliselt ühesõnaline. Mõistatuse sisu muutub ajas. Tänapäeval on suurem osa vanu mõistatusi varjusurmas, sest nende aluseks olevad
kaasa vrsket mtlemist. Paljud neist on end tiendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal. Suur osa selle plvkonna heliloojaist hoiavad oma loomingus thelepanu keskmes kla - klaksitlus on sageli vga peen ja keskendub peentele nanssidele. Peaaegu tiesti puudub kahe varasema plvkonna muusikat iseloomustanud aktiivne ja motoorne rtmipulss. Noore plvkonna heliloojate muusika on neile iseloomulikult meditatiivne ja poeetiline. Sageli kasutavad nad oma loomingus ka elektroonilisi vahendeid. Toivo Tulev (1958) Galina Grigorjeva (1962) Mari Vihmand (1967) Tnu Krvits (1969) Tnis Kaumann (1971) Helena Tulve (1972)
ROMANTISM ROMANTISM Tunnete kunst ROMANTISM ON VASTUREKTSIOON VALGUSTUSAJASTU FILOSOOFIALE, mis valitses 18. saj. lõpupoole Võrdlev tabel VALGUSTAJATE filosoofia ROMANTIKUD Inimmõistus on ülim ja valitseb kõike Looduse ettearvamatud jõud Ülistasid tsivilisatsiooni Elustasid RAHVATRDITSIOONE (ballaadid, keskaegsed saagad jms.) Tegid lihtsast maamehest ,,kangelase" Ei liialdustele! Emotsionaalsed äärmused (nagu oopiumisõltlased!) Olid üldiselt positiivse ellusuhtumisega ja Surm kui ,,teine kunigriik" vältisid üleloomulikku Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioo...
"Pähklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Helilooja ühendab ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja võitude allegooriat. Luikede järv Tsaikovski "Luikede järv" on klassikalise balleti kullafondi tippteos. Ballett on paljude maade lavade kõige populaaresem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See esietendus 1877. aastal Moskva suures teatris. Ka Eestis on seda balleti mängitud korduvalt. Näiteks 28. novembril esietendus Rahvusooper Estonias "Luikede järv", kus lavastajaks ja koreograafiks Tiit Härm. Etenduse kestus on keskmiselt kaks ja pool tundi. Ning selles sisu on jagatud kolmeks vaatluseks. I vaatlus Park lossi lähedal. Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Pärast külaliste
Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad
Benjamin Lee Whorf keel tingib meie maailmavaate ja avaldab mõju käitumisele. (kõik teavad, et bensiiniaurud on ohtlikumad vedelikust, kuid õnnetused sünnivad just tühjade tünnide juures, sest sõna "tühi" mõjutab) Shannon-Weaveri kommunikatsioonimudel: kontekst Saussure'i kommunikatsioonimudel: referentsiaalne saatja sõnum vastuvõtja emotiivne poeetiline konatiivne kontakt faatiline Jakobsoni kommunikatsioonimudel: kood metakeeleline Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Strukturalismi aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuriga (ja maailma organiseerumise printsiipidega).
Detsember Jõulud 7 "Luikede järv" Tsaikovski "Luikede järv"(joonis 4), klassikalise balleti kullafondi tippteos, on paljude maade balletilavade kõige populaaresem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. Joonis 4. "Romeo ja Julia" Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia(joonis 5), hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob
" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele
4. tugineb traditsioonile traditsioon tagab järjepidevuse eelnevate põlvkondade pärandi ja selle kaasaegsete vormide vahel 5. varieerub ulatuslikult rahvaluulepalu ei reprodutseerita kunagi üksüheselt, vaid luuakse aina uuesti. Ühtki teost ei saa kuulutada orginaaliks. Iga laulu ja jutu esitus erineb eelnevast. 6. mitteametlik isegi vastandumine riiklikele ja teistele ametlikele struktuuridele 7. võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme poeetiline, kujunduslik keelekasutus 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook'i pildinalju ja grafitit folklooriks? 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 5. Kes on (Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus, nagu rahvus, religioon, elukutse, riiklus või perekond jne
meelepärane. Pärast kahtteist Põhja-Kreekas veedetud aastat naasis Aristoteles 355. a. Ateenasse ning rajas oma filosoofiakooli Lykeioni ( ladinapäraselt Lyceum), mis jäi uurimis- ja õpetuskeskuseks seni, kuni Rooma keiser Justinianus selle 860 aasta pärast sulges. Aristoteles eristas filosoofias 3 erinevat osa. Esiteks, teoreetiline osa, mis koosnes olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimustest. Teiseks, praktiline osa, mis koosnes inimtegevuse küsimustest ning kolmandaks, poeetiline osa, mis tegeles loomingu küsimustega. Aristoteles ja tema järelkäijad uskusid, et inimlikul uudishimul pole piire ning et iga asi väärib süstemaatilist uurimist. Aristoteles ise pani kirja traktaadid, mis käistlesid botaanika, eetika, ajaloo, kirjandusloome, loogika, metafüüsika, meteroloogia, retoorika, füüsika, poliitika, religiooni ja zooloogia valdkondi. Erinevalt varasematest kreeka filosoofidest, kaasa arvatud
Peter Paul Rubens Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstist...
Kirjandus Mõisted o Retoorika kõnekunst o Heksameeter o Koinee ühine Kreeka kirjakeel, mis tekib umbes 4.saj eKr o Kanooniline tekst rangelt vormidele vastavad o Poeetiline tekst neid saab/võib tõlgendada o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse
EESTI KEELE ARVESTUS KESKAJA KIRJANDUS Sain teada, et keskaeg algas umbes 5.sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal. Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks: 1. Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg, kes kandis ja kasutas relva/mõõka. FAEHLMANN ,,Koit ja Hämarik". visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule k...
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umb...
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ain...
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
Olulisemaid juugendi tunnusjooni oli erootika. Seda võib näha nii erootiliste vormide ja kujutiste varjamatus kasutuses kui ka müütide ja religiooni sümboolikas. Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad. Maalide 3 temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist eelkõige elusloodus – kasvavad taimed, väikesed putukad, inimene kui looduse osa, linnud ja loomad. Nende kujutamisel rõhutati kasvutungi, elujõudu, noorust, arengut, seepärast iseloomustab juugendi kunstiteoseid eelkõige dünaamilisus. Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks,
” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!” Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele
lasteraamatut. Kõige tõsisemaks probleemiks oli kirjastamine. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma, eriti hea oli kui mõlemad olid surnud. Oma kirjanduse puudmisel oli palju tõlkeid, mis olid kiire toimetamise tõttu kehvakesed. 90ndatel raamatu pidi ettevalmistama keerukama teksti vastuvõtmiseks. 14. Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - kõnekujund, poeetiline liialdus, kirjeldatavaa asja või nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju või intensiivsuse suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid
nii maailmakirjandus kui iga rahvuskirjandus eraldi. Ka on näiteks piiblikaanon, mis on kindlaks määratud. Kirjanduskaanon on aga ähmane ja muutub. Kriitika: kirjanduskaanoni ülesehitus on kooskõlas eliidi, valitseva klassi huvidega. Maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu - rassistlik, patriarhaalne, imperialistlik. AGA kaanon on mitmete normide ja tegurite tulem, ka nn. avatud kaanon ei saaks sealt niisama välja visata sajandeid tuntud teoseid. Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust.
Näiteks 1964.a. “Küngasmaas” saavutavad ülekaalu autori urbanistlikud motiivid, ühtlasi hülgab Traat esikkogule omase eepilise hoiaku, asudes aktiivse sekkuja, võitleja ja maailmaparandaja positsioonile. Selle aja ja ka luulekogu läbivaks teljeks sai liikumine, muutumine, pürgimine uue ja areneva poeetilise mõtestamise poole. Mats Traat näib järgivat põhimõtteid, mida ta ühes oma hilisemas esinemises on iseloomustanud märksõnadega avastustung, poeetiline meeletus, sõit tundmatusse. Traadi ajendiks kirjutamisel sai usk kirjanduse õilistavasse jõusse, tiivustatud soovunelmast, et sõna abil võib argielus deformeerunud indiviidi moraalselt tervendada. Võttes lipukirjaks “kompromissitu ausus”, ründab poeet üha enam olesklejaid, nn. elurentnikke ja mitmesuguseid muid ajastu taunitavaid nähtusi. Eriti iseloomulik on selles mõttes “Tuimuse ja tuulte poeem”. Truuksjäämine oma elu- ja kunstikreedo põhiveenetele, toetumine
Macbeth tagasi ka kõige võikamatest roimadest. KOLMAS PERIOOD (1608 1613) tähtsamad teosed "Talvemuinasjutt" (1610) ja "Torm" (1612). Helgem täiendus tragöödiate maailmapildile. Kirjaniku vaated tulevikule. Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus, mitmekülgsus ja sügavus, lavaline dramatism ja poeetiline realism, keele lopsakus ja rikkus. Saavutanud juba eluajal menu, ei ole Shakespeare Inglismaal kunagi unustusse vajunud, kuigi teda 17. ja 18. saj. klassitsistlikust seisukohast arvustati ja ümber tehti. Tõeline Shakespeare'i kultus algas romantismiajal, kui teda imetleti peamiselt luuletajana; teatris loobuti ümbertegemisest, kuid raskepäraste historitsistlike lavastuste pärast tuli teha suuri kärpeid. Alles 20. saj., kui hakati
kellelgi enda meisterlikkuse saladusi avaldamast ja ta ümber oli alati terve hulk õpilasi. Botticelli looming on viimaseks astmeks Firenze 15. sajandi maalikunsti arenguteel. Itaalia 16. sajandi maalikunsti ajaloos ei olnud tal enam otsustavat sõna, pealegi kaldus Botticelli kõrvale Firenze 15. sajandi realistide saavutustest ja tema mõju Itaalia kunsti edasisele arenemisele jäi väheseks. Ent 15. sajand oli kunstile nii õnnelik ajastu ja Botticelli nii suure vaimujõuga poeetiline looja, et ta kunst avas täielikult ja kirglikult neid püüdlusi, mis olid iseloomulikud renessansskultuuri pöördeajale. Sandro Botticelli suri 17. mail 1510. aastal ja maeti perekonna hauakambrisse Ognissanti kirikus. 5. Sandro Botticelli teosed * Juuditi tagasitule, 1470 * Püha Sebastian, 1484 * Noormees dedaliga, 1475 * Guiliano di Medici, 1475-1476 * Imeline madonna, 1476-1477 * Kuningate kummardamine, 1477 *Primavera (Kevad), 1477-1478 * Püha Augustus, 1480
20. sajandi folkloristikas toimunud muutused rahvaluule määratlemisel: o minevik vs tänapäev; o ’’vanad’’ vs ’’noored’’; o Rahvas vs pärimusrühm; o Territoorium vs tegevus; o Objekt vs subjekt; o ’’asi’’ vs protsess; o Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus; 2. Nimeta vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. rahvaluule – rahva pärimuslik poeetiline sõnalooming, laiemalt ka kogu rahvapärimuslik vaimne kultuur; pärimuslik, enamasti suuline, hiljuti ka kirjalik, žanririkas, rahvustundlik, oluline, kultuslik, loominguline, reeligioossete sugemetega, usundiline, ühtekuuluvus, pedagoogiline, õpetuslik, ajaloosäilituslik,mitmekülgne, traditsiooniline, arenev, teisenduv nt pop-kultuuri..... 1 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja
noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. Kauneid lauseid raamatust: "Ainsad inimesena meeldivad kunstnikud, keda ma kunagi olen tundnud, on halvad kunstnikud. Head kunstnikud eksisteerivad lihtsalt selles, mida nad teevad, ning järelikult pole nad üldse huvitavad sellena, kes nad on. Suur poeet, tõeliselt suur poeet on kõigist olevustest kõige vähem poeetiline. Viletsemad poeedid on aga täiesti lummavad. Mida halvemad on nende salmikesed, seda maalilisemad nad välja näevad. Pelk tõsiasi, et inimene on avaldanud teisejärguline sonetiraamatu, teeb ta täiesti vastupandamatuks. Ta elab seda luulet, mida ta ei suuda kirjutada. Teised kirjutavad luulet, mida nad ei julge teostada." "Teda näha tähendab teda jumaldada, teda tunda tähendab teda usaldada." "Iga kord kui inimene teeb midagi läbinisti rumalat, teeb ta seda kõige üllamatel ajenditel."
mõrvari tabamise järel. Tsiresias teab, et mõrvar on Oidipus ise. Pime oraakel Teiresias ennustas juba vara, et Oidipus tapab oma isa. Samamoodi ennustas ta kuidas katkust lahti saadakse. Saadik Korintosesaadik lktuli Teebasse ja ütles Oidipusele, et ta isa Polybos on surnud. Karjane Viis lapse Oidipuse Korintose kuningale Koor põhiliselt koor selgitab ja komenteerib juhtunut Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse.
samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 39.1. Vanasõnad: - Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. - Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi - Distsipliini, mis tegeleb vanasõnadega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändudega), nimetatakse parömioloogiaks 39.2. Kõnekäänud: - Kõnekäänud on oma vormilt mõnevõrra ligidased vanasõnadele,
samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) - Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 39.1. Vanasõnad: - Vanasõna on terviklik otsustus, lühike, tihendatult ning tabavalt sõnastatud poeetiline, õpetliku sisuga mõtteavaldus, öeldud üheainsa lausena. - Vanasõnad kätkevad endas üldistavat elutõde, mitmete põlvede elukogemusi - Distsipliini, mis tegeleb vanasõnadega (ja ka vanasõnalaadsete kõnekäändudega), nimetatakse parömioloogiaks 39.2. Kõnekäänud: - Kõnekäänud on oma vormilt mõnevõrra ligidased vanasõnadele,
veiniklaasi servale lendab. Neiu Västrik ehk Tiksi on Meriheina sugulase pruut. Üliõpilastel toimus Meriheina juures järjekordne pidu, kui keegi üliõpilastest rebis kärbsel jalad ära ja Merihein ajab õpilased minema ning talle hakkab ka Tiksi meeldima. Tiksi ning ta peigmees kolivad Meriheina juurest ära ning hiljem jätab Tiksi joodikust üliõpilase ja leiab oma tee. 1915 ,,Poiss ja liblikas" miniatuur Lüürilise mõtisklusena kirjutatud poeetiline eneseväljendus. Räägib poisist kes ajab taga üht väga ilusat liblikat ning selle käigus tallab ta maha muru ning kõike ilusat, et saada vaid see liblikas kätte. Teos räägib sellest, et ei märgata ilu enda ümber ning minnakse kasvõi üle laipade, et saada mida hing ihaldab. ,,Kuningas ja ööbik" maailmas pole mitte midagi kindlat, kõik muutub Igal aastal tuleb sanglepa otsa ööbik, kes laulab vabadusest ning armastusest. Ja iga kord tapetakse
o Sümbol võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, nt valge tuvi = rahu o Vastandväljendus (oksüümoron) õudselt kena, pimestav valgus, elav surnu o Iroonia eituse jaatus, mingis kõneaktis viidatakse tegelikult jamaks peetavale arusaamale positiivse tooniga, pilkav teesklus, nt ,,Jah, ka minu arvates on Tallinn-Tartu maanteel rulluisutamine suurepärane idee." o Poeetiline liialdus (hüperbool) mingit nähtust kirjeldatakse liialdatud omaduste kaudu, nt kuningas Elvis o Mõistukõne (allegooria) tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid Lausekujundid on sõnastusega mängimine. o Kordus rõhutab midagi, tugevdab meeleolu o Mõttekordus (parallelism) mingi eriti olulise mõtte kordamine selle rõhutamiseks
Armastus- ja looduslüürikat Mälestuslaulud Usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks avaramaks ja kaunimaks luua ,,Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. · 1913 ,,Tuulemaa" Romantiliselt üleskutsuv Paatos asendub mõtliku murega oma maa saatuse pärast Olulised murrangud nii ühiskondlikus elus kui ka poeedi isiklukus saatuses. Avas armastuslüürika uusi aspekte · 1922 ,,Kõik on kokku unenägu" Ajakroonika, poeetiline päevik Pikk sündmusterohke ajavahemik Väljenduslaadilt vaheldusrikas Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks ERNST ENNO (1875 1834) · Sündinud 8. Juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas · Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas · Lapsea kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest
vananemise ja surma ees. Nagu Narkissos süüvib ta oma portreesse, ta ei suuda leppida sellega, et pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. "Kui see ometi vastupidi oleks!" hüüatab ta. "Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!" Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Noormees armub aga näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. Nüüd, kui ta on õppinud tundma tõelist armastust, näib teatrilaval mängitav talle tühja ja tähtsusetuna. Ta kaotab oma ande. Seepeale jätab Dorian neiu maha. Sibyl võtab endalt elu. Dorian saab sellest teada Henrylt, ta on vapustatud ja soovib oma julmusele karistust, aga noormehe mentor
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
) (Absol. muusika: antiigi sfäärideharmoonia elustub uut moodi, läbi inimese vahetu kõlataju looduses universumis. Muusika on loomise puhas algheli, puhtaimal kujul esineb instrumentaalmuusikas.) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi
Hundertwasseri elu ja looming U u r i mi s t ö ö ku n s t i a j a l o o s t S isukord Sissejuhatus.................................................................................3 Hundertwasseri biograafia............................................................4 Hundertwasseri arhitektuur..........................................................7 Kuulsamad Hundertwasseri ehitised ...........................................8 St.Barbara kirik , Bärnbach (1984-1988) .....................................9 Motorway restoran, Bad Fischau (1989-1990) .............................9 Spittelau küttejaam, Viin (1988-1992).......................................10 In the Meadows, Bad Soden, Taunus (1990-1993) ......................10 Living Beneath the Rain Tower, Plochingen (1990-1994)..............10 Rogner-Bad Blumau, Hotell ja Spa ( 1993-1997)...........................11 Hundertwasserh...
vormidele. Enam olen käsitlenud lastelaule, mille kohta informatsiooni sain Kärdla folklooriõpetajalt Maimo Hõbessaarelt. Kõik minu töös toodud laulude näited on pärit Hiiumaalt, enamjaolt Reigi kihelkonnast, kuid ka mujalt. 1.PEATÜKK Eesti rahvalaulud Eesti rahvalaule liigitatakse vanemateks - peamiselt regivärsilisteks ja uuemateks - lõppriimilisteks lauludeks. Erinevus seisneb laulustiili tekke- ja kasutusajas ning ühtlasi vormitunnustes. Eesti arhailine poeetiline ja muusikaline pärimus on regilaul. Selle algupärase ja vana laulu muusikaline keel erineb oma rütmi, meloodia ja valdava ühehäälsuse poolest tunduvalt uuemast muusikast, näiteks koorilaulust. Regilaul on omapärane ja tal on märkimisväärne tähtsus eesti kultuuripärandis. 19.sajandist alates on rõhutatud regilaulu ja luulekunsti omavahelist seotust ka kirjanduskäsitlustes, milles rahvaluule, eriti regilaul hakkas esindama eesti ilukirjanduse varasemat etappi
Lausekujund- figuur- ebatavaline lausekuju, väljendusviis Kõlakujund Lause- keelemärkide jada Lausetähendus- sõnaraamatulik sisu ehk üteldu Lausungitähendus- lause tarvitusel tegelikult silmas peetud sisu ehk mõteldu Üteldu ja mõteldu lahknemine ehk ülekantud tähendus on kaudse ja kujundliku kõne allikas. (Päike paistab- päike paistab. Päike paistab- lähme päevitama (vihje)) KÕNEKUJUNDID (troopid) Lihtsaim kõnekujund on EPITEET- kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend (peamiselt nimisõna ilmestamiseks). ! maa on maksakarvaline, meie kubjas kullakene, mustav on a põhi, salalik ta süle. VÕRDLUS- kõrvutamine ühistunnuse alusel ! iseloomustavad sõnad: kui, justkui, nagu, otsekui, essiiv, mõttekriips, koma. ! ! Justkui taeva pikne; Nii kui vahutav jõgi; kukleina kumerad rinnad; Mõte, nälgind vares. METAFOOR- ! ! Metafoor- ülekanne, teisendus ! ! Metonüümia- ümbernimetus, nimevahetus ! ! Iroonia- Teesklus, varjatud pilge.
õnnetust ja tema süüd sellest. · ,,Kurbus" (1886) on novell, mille Tolstoi arvas esmajärguliste klassi. Selles näitab ta, kuidas suurlinna inimesed on üksikud, mida rohkem võõraid on ümber, seda rängemalt üksildus rusub. · Traagilised on ka novellid lastest: ,,Vanka" (1886), ,,Magada tahaks" (1888). · Samas kujutab novell ,,Gisa" (1886) maailma humoorikalt läbi väikelapse silmade. · Tsehhovi jaoks on laps poeetiline, püüdleb ilu poole, on seega vastandunud täiskasvanutele, kes hindavad maailmas vaid kasu. Ta mõistis laste hingeelu sügavamalt. · 1880. Aastate lõpus läks ta novellidelt üle jutustustele ja draamadele ning tema loomingu arv kahanes järsult. Ta hakkas kirjutama romaani, mis jäi lõpetamata, näidendit ,,Ivanov". · 1888. Aasta alguses kirjutas ta jutustuse ,,Stepp". Kus ta tegelikkuses kirjeldab oma sõitu läbi stepi vanaisa juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
