Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon
kõnetegevus on lahutamatult seotud sellega, kuidas vaadeldav kultuur käsitleb isikut. Just arusaamine isiku ja ühiskonna omavahelistest vahekordadest erineb aga kultuuriti väga palju, sellest lähtuvalt erinevad ka kõnestrateegiad. Kolmas allikas esituse mõistele on poeetikast ja laiemalt kunstiteooriast lähtuv primaarselt kunstilise või poeetilise suhtlusakti esitamine, milles olulised on õnnestumine, oskused ja loomingulisus. Juba Roman Jakobson rõhutas, et keele poeetiline funktsioon ei ole oluline mitte ainult verbaalse kunsti puhul (kuigi on just seal domineeriv), vaid kuulub toetava lisandina igasugusesse verbaalsesse tegevusse. Selline poeetiline sooritus on eriti omane teatud suhtluse vormidele, näiteks mis tahes lugu võib olla jutustatud huvitavalt või mitte. Lähemal vaatlusel on oskused ja õnnestumine oluline igasuguse kõnelemise puhul: mida ka inimene ei räägiks, võib ta püüda oma kuulajate tähelepanu huvitavate detailidega, näiteks
nende teadmispagasit 2) emotiivne saatja informeerib vastuvõtjat iseendast, nt. ma hüppan rõõmust 3) ekspressiivne tekst on suunatud vastuvõtjale, eesmärgiks mõjutada vastuvõtja tundeid 4) faatiline tekst on suun füüsilised võimalused kui psühholoogiline valmisolek), nt. halloo! 5) metakeelne tekst on suunatud koodile, kirjeldab koodi, milles ta on loodud 6) poeetiline tekst on suunatud iseendale, eesmärk ongi tema ise; poee Reaalses kommunikatsioonis on alati kasutusel rohkem kui 1 funktsioon. 10. Pragmaatika a) kooperatiivsuse põhimõte H.P. Grice'i kooperatiivsuse põhimõtte ülesandeks on opereerida neid põhimõtteid, mille abil suhtlemine osutub võimalikuks. 1) Kvantiteedi maksiim: räägi nii palju kui vaja; ei tohi liialdada ega vähendada, nt. 5 mutrit. räägi asjast ja ära kaldu teemast kõrvale. 3) Järjekorra- e
Gulliveri elamused peegeldavad ja kommenteerivad 18. sajandi alguse Inglismaa poliitilist ja sotsiaalset olukorda. See oli murranguline ajastu. Pärast 1688.-1689. aasta revolutsiooniga kaasnenud segadusi kujunes välja poliitiline avalikkus parlamendi ja parteidega, kes võitlesid omavahel mõjuvõimu pärast. Ajalehtedes ja ajakirjades vaieldi ja intrigeeriti. Iroonia ja satiir olid kõrges hinnas. Ja keegi ei osanud kirjutada vaimukamalt ja pilkavamalt kui Jonathan Swift. Poeetiline külg teda seejuures ei huvitanud, ta tahtis vaid sekkuda ja rünnata, osutada ebakohtadele ja neid parandada. Temast sai esimene poliitilise partei pressiesindaja. Kaasaegsete kirjelduste järgi tema mõjuvõim üha kasvas. Aga poliitiline ladvik maksis Swiftile kätte. Riigiametit, mille poole Swift visalt püüdles, ta ei saanud. Talle anti mõista, et ta on kõigest vilets iirlane, kel ei ole kõrget seisust ega varandust. Pärast kodumaale naasmist asus küllalti
Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja
kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Pärast 1500. aastat võtab Sandro harva pintsli kätte. Kuigi ta oli siis juba eakas inimene ja maalimisest loobunud, peeti tema arvamust endiselt autoriteetseks. Keskaegsete mälestuste järgi oli Botticelli alati rõõmsameelne ja hea inimene, kelle maja uksed olid külalistele avatud. Ta ei keeldunud kellelegi oma meisterlikkuse saladusi avaldamast ning seetõttu oli ta ümber alati palju õpilasi. Botticelli oli nii suure vaimujõuga poeetiline looja, et ta kunst avas täielikult neid püüdlusi, mis olid iseloomulikud renessansskultturi pöördeajale. Sandro Botticelli suri 17. mail 1510. aastal ja maeti perekonna hauakambrisse Ognissanti kirikus. BOTTICELLI TUNTUMAD TEOSED: 1474 ,,Püha Sebastian" 1475-1476 ,,Guilano di Medici 1476-1477 ,,Imeline madonna" 1477-1478 ,,Primavera" (,,Kevad") 1480 ,, Püha Augustinius" 1480-ndad ,,Maarja kroonimine", ,,Trooniv madonna" 1483-1484 ,,Venuse sünd" 1485 ,,Magnificat"
Tema idee oli ehitada Tallinnasse praegune laululava, mis valmis 1960. Ernesaksa tähtsaim koorilaul on ,,Mu isamaa on minu arm". Ernesaks kirjutas selle laulu 1944.aastal Moskvas. 1947 oli esimest korda laulupeol. 50-tel keelustati. 1960 a.peol alustas rahvas seda laulu ise. Nõukogude ajal kujunes sellest mitteametlik hümn. Traditsiooniliselt lauldakse püsti seistes. Ernesaks on kirjutanud kokku umes 200 koorilaulu. Üle poole neist meeskoorile. Meeskoorilaulud :temaatika oli poeetiline, olustikuline, patriootiline ja ka naljalaul. Meeskoori juhina tundis ta just seda zanrit täiuslikult."Hakkame mehed minema","Näärisokk"Segakoorilaulud:temaatikakas kodumaa, loodus ja armastus."Tartu valgel ööl" Naiskoorilaulud:temaatikaks loodus, kodu, maainimeste töö ja tegemised, tegelemine kunsti ja poeesiaga."Sireli, kas mul õnne" Peale koorilaulude on kirjutanud ka soolo-ja ooperilaule. On kirjutanud 5 ooperit. Ajalooline ooper"Pühajärv". Tema kõige tuntum ooper on J
Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu.
lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel oratoorium – ulatuslik kontsertteos süit – eri karakterites tantsude aga solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt esitatud teema kordamisel ja 6. Võrdle omavahel kantaati, oratooriumit ja ooperit (lavaline tegevus, teksti sisu, esituskoosseis)
DOCG Greco di Tufo - valge vein ,,Greco" tuleb ladinakeelsest sõnast ja tähendab kreeklast. Nii pika ajalooga viinamarjasordi algset päritolu pole keegi väga selgeks saanud. Aga uurimused on kindlaks teinud, et Grecole sarnast sorti kasvatatakse terves Kreekas ja vanad, ajaloolised juured viivad Pelasgose elanikeni, kes elasid Egeuse mere ääres enne Helleneid. Kirjalik märge Grecost Campanias pärineb 1. sajandist: Pompei varemetest leitud freskole oli tehtud lühike ja poeetiline kirjalisa, ilmselt pettunud armastaja poolt: "Sa oled tõesti külm, Bytis, tehtud jääst, kui eilsel ööl ei suutnud isegi Greco vein sind üles soojendada." Greco di Tufot peetakse pehmeks ja neutraalse happega veiniks, selle parimates variantides peaks olema virsikute, tsitruste ja värske taimsuse toonid. Noor vein on värske ja sädelev, pudelis laagerdumisel muutub mahlaselt lopsakaks DOCG Taurasi - punane vein
1.Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatus...
rahvaluule avamises lugejatele. 21. Kreutzwaldi regivärsi jäljendamine eeposes on vaba ja vigaderohke ning seetõttu on teost kritiseeritud kuni J.Aaviku üleskutseni kirjutada eesti rahvale uus eepos. 22. Luuletajana toetus Kreutzwald valdavalt saksa eeskujudele (nt Schiller, Goethe). 23. Kreutzwaldi luuleparemik ilmus 1865.aastal luulekogus ,,Viru lauliku laulud". 24. Kreutzwaldi luulekeel oli keerukate värsisüsteemide ja stroofistruktuuridega, rikas ja poeetiline. 25. Kreutzwaldi loomingul on oluline osa eestlasest lugejate maailmapildi avardamisel ja ratsionalistliku elukäsituse juurutamisel. 26. Kreutzwald oli kirjanduselus eeskujuks, sest tema loomingule ja loodud traditsioonidele toetusid teised ärkamisaja kirjanikud.
liidulepingust). 20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. Ülo Nugis - ENSV Ülemnõukogu juhataja, kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Augustiputš - 1991. aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse. 25. detsember 1991 - Gorbatšov loobus presidendiametist. 26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine. Lambisem: Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV- s. Trivimi Velliste - EMS esimees. Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu.
seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu igapäeva suhtluskeelele ja seda eriti tänapäeval, kus keelekasutusse imbuvad võõrkeelsed sõnad ja – ühendid. Mõnikord on raske aru saada mida noored mõtlevad. Loomulikult rikastavad ka võõrsõnad igat keelt aga ma pean ka tähtsaks osata hinnata ja väärtustada oma emakeelt Okri kirjutab asjadest, mis näivad tõelised, kuigi nad seda pole. Talle meeldib asju kirjeldada, kuigi
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab Dorian...
Sonetid said kuulsaks tänu itaalia luuletajale F. Petrarca'le. Sonett koosneb 14 värsireast, värsi pikkuseks on 11 silpi ja sonetis tervikuna on 154 silpi. Soneti esimeses reas peaks olema aimatav soneti teema, see areneb tõusvas joones kuni murdekohani - teise salmi lõpuni. Sealt edasi muutub areng veelgi kiiremaks ja lüürilisemaks. Soneti kompositsioonis on nõutav: teema esitus ja arendus (katräänides), paralleelteema või lüüriline mõtisklus (tertsettides). Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. Soneti teemaks on kõige sagedamini armastus, aga ka sõprus ja loodus. Sonett jaguneb kaheks osaks: oktett koosneb 8 värsireast oktetid jagunevad veel kaheks nelikvärsiks (katrään) sekstett koosneb 6 värsireast sekstetid jagunevad veel kaheks kolmikvärsiks (tertsetiks) Soneti erinevad vormid:
Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare on 19. sajandi eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke. Ta on kirjutanud nii novelle, jutustusi, miniatuure, kuid kõige tuntumad on siiski Tammsaare romaanid. ,,Kõrboja peremees" on kirjutatud 1922. aastal, kui oli Tammsaare loomingu kõrgperiood. ,,Kõrboja peremees" on hoolikalt läbimõeldud ülesehitusega, väga lihtne ja poeetiline romaan. ,,Kõrboja peremees" on talupojaromaan, kus kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumusi tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, loob romaani
Ma olin värsse kirjutav külapoiss või põllumees või asjaarmastaja. [...] Kui olin saanud paari värsiraamatu autoriks, tundsin, et tegelikult peaks vist kõik olema üks: sinu luule ongi su elu, su elu ongi su luule."Runneli luules on tähtsal kohal armastus ja huumor. Armastuses leiab ta tugeandvat headust, sellel põhineb luuletaja inimese sisemine tasakaal. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ''Punaste õhtute purpur'' (1982), mis on Eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Hando on kirjutanud ka Võrukeelseid luuletusi. Võrukeelseid luuletusi on Runnel avaldanud kõigepealt lasteraamatus ,,Mere ääres, metsa taga", hiljem aeg-ajalt ka täiskasvanute luulekogudes. Vellokõnõ, tillokõnõ ullikõnõ, ubinakõnõ, küll sa makat magusalõ, küll sa ikõt halusalõ, ku sa üles heränet är sa joht ikku ilmahki, naara iks egä asa pääle ummi paksõ põskiga, tsõõrikide silmiga, sõss sinno imä üsähtäs, maamakõnõ mudsahtas.
Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3
miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". "Faust" seostub mingil määral eksistentsialismiga otsib inimese elule mõtet. Bulgakov vaatas nooruses emaga koos 50 korda "Fausti" hiljem sündis selle motiividest "Meister ja Margarita". "Faust" oli Goethe elutöö see oli algaja kirjaniku esimesi katsetusi, kuid lõplikult
,,Ohvrilaev" G. Helbemäe Küsitlemata elu ei vääri elamist. 1.Oma südames vihkas ta seda keskmist taset, seda keskmist inimest, milleks ka tema enda tütar tõenäoliselt kujunemas oli, sest et tal tõesti mingit erilist annet ega huvi ei olnud- nagu tema emalgi, hoolimata sellest, et ta mõistuslikult püüdis endale selgeks teha, et keskmised inimesed on maailmas kõige õnnelikumad, ja ta teadis sedagi, et klassi esimesed õpilased ei löö iga kord veel elus läbi. 2....elumõtte otsimine...õpetaja, kuna mingit teist lahendust ei olnud ja ta tahtis abielluda tolle väikekodanlasest pürjeri tütrega, keda armastas ja lootis ümber kasvatada... näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalel...
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. 13. apr. 1988.a. telesaates ,,Mõtleme veel" tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. Laulev revolutsioon poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. 1988.a. juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod. K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suurte kontsertsaalide muusika, Salongimuusika, Ooper, Ballisaalide muusika. Uuendused: Vormiline mõtlemine( Vormide piirid laienevad, avarnevad ja hägustuvad. Toimub klassikalise vormi vabatõlgendamine. Harmoonia Rikastatakse kõrgenduste ja madaldustega, mida ei lahendata ja tekitab pingeid. Rütm Muutub vaheldusrikkamaks, kasutatakse punkteeritud rütme
taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist. • 13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“ tegi E. Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne perestroika toetuseks. • 14. aprillil 1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt avalikkuse ette sinimustvalge lipp. • Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a. juunis – toimusid Tallinnas öölaulupeod. • K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. • 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui
Täiustati pille ja võeti kasutusele uusi instrumente. olulisemad zanrid vokaalmuusikas: klaverisaatega soololaulud klaverimuusikas: Väikevormid klaverile - instrumentaalminiatuurid: sõnadeta laulud, nokturn, etüüd, prelüüd, tantsuzanris muusika- valss (armastatuim seltskonnatants), masurka, polonees jne. orkestrimuusikas: Sümfooniline poeem üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. lavamuusikas: operett, kujunesid välja klassikalise balleti traditsioonid. 2. Heliloojate uuendused muusikas. Schubert laulud on loomingu tähtsaim osa Tänu tema laululoomingule hakati Lied`i (kammerlaul) suhtuma kui arvestatavasse kontsertzanrisse hakkas esimesena koondama laule tsükklitesse
teisi sõnu või nimesid. 2. Palindroom seda võib lugeda eest taha ja tagant ette, ilma et tähendus muutuks 3. Piltluule on mõeldud rohkem silmadele ja mõistusele kui kõrvadele ( kõrval võib olla pilt ) 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet kirjeldav või kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend ( peamiselt nimisõna ilmestamiseks ) 2. Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel ( iseloomustavad sidesõnad: kui, nagu, otsekui, justkui jne ) 3. Metafoor ühendab erinevad nähtusi sarnasuse alusel. Nt sinise taeva silm ( Kujundlikku pilti võib sõna-sõnaliselt edasi arendada ). Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine ( millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine ), ümberütlus ( e perifaas rõhutab
Autobiograafia puhul tekstuaalne autor ja tegelik autor kattuvad 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis 6. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika i. Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus, poeetiliste kannotatsioonide rohkus ii. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhtest iii. Uuskriitika välistab kirjaniku taotluste kasutamist abimaterjalina iv. Uuskriitikute kõige suurem erinevus eelkäijatest seisneb selles, et nad loobuvad parafraasi kasutamisest, kirjaniku sõnade ümberütlemisest v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute
ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski märgib: ,, ,,Rängast rõõmust" lõpetab midagi. Ei tahaks öelda, et luule. Juri Lotmani mõtet edasi arendades võiks öelda, et proosa on kõige keerulisem luule vorm. [---] Luuletaja käed on siin nii kõvasti rusikas ja hambad ristis, et rohkem enam ei saa. Peab haaret lõdvendama.... [---] Nii on Viivi muutumine proosakirjanikuks omamoodi seaduspärane. Kui "Rängast rõõmust" on stagnaaja ja ka sellele eelnenu poeetiline kokkuvõte, on "Seitsmes rahukevad" selle proosaline kokkuvõte." Kasutatud allikad http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=BADD72C3-0792-4718-B402- 279707E58D0A http://et.wikipedia.org/wiki/Viivi_Luik http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu LUIK, Viivi. Pilvede püha. Tallinn, Eesti Raamat, 1965 LUIK, Viivi. Rängast rõõmust. Tallinn, Eesti Raamat, 1982 KRUUS, Oskar, PUHVEL, Heino. Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, Eesti Raamat, 2000
GUSTAV ERNESAKS 1908 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akade...
Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti "Hispaania cappriccio`s" (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud. Anni Larin 11B Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi , süite ning 15 ooperit, milles kasutas sageli süzeena vene folkloori ja ajalugu. 1978
Teie mõju oleks halb. Ärge võtke minult seda ainukest inimest, kes annab minu kunstile kogu võlu, mis tal iganes on : minu kui kunstniku elu oleneb temast. Pidage seda meeles, Harry, usaldan teid!" Kui nad kohtuvad on Henry Dorianist suures vaimustuses Henry surub Dorianile oma imelikke ja veidraid mõtteid peale. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Selle peale Dorian eemaldub Basilist ja hakkab aina rohkem Henryga suhtlema. Aastate möödudes, on Dorianiga juhtunud mitmeid seiku aga lord Henry on jäänud kiivalt Doriani kõrvale. Kuid Dorian ei ole rääkinud talle saladust imepärasest maalist. Kord, kui Basil läheb Doriani juurde, et uurida, kas laimujutud, mis linnas räägitakse vastavad tõele või ei. Kuna Dorian on väga
Stabiilsus ja kindlustunne Wagneri isikliku ellu saabus 3. abieluga, kui tema abieluks sai kuulsa F. Liszt. Pr Cosima. Naise õlule jääb suur osa organiseerimistööst ja kõik rahaasjad. Peale Wagneri surma korraldab lesk aataid mehe nimelisi ooperifestivale. LOOMING Wagner viis läbi ooperireformi. Tema ideaaliks saab muusikaline draama. Ooperi teooria põhiideeks sai kunstide ühtsus, universaalses teoses, kus ühendati muusika sõna ja ruuumilised kunstid. Muusika pidi olema väga poeetiline,ideaaliks saab lõputu meloodia. See tähendas, et kadus ooperi üksikuid numbreid. Wagner võtab kasutusele juhtmotiivi, see on lühike ja meeldejääv viisilõik, mis peab iseloomuistama mõnd konkreetset tegelast või isegi eset laval. Kõik ooperid sarnanesid sümfooniliste teostega, sest laulja haal on kui hjuhtiv instrument orkestris, Orkestratsioon teostel on väga meisterlik. Tähtsal kohal vaskpuhkpillid. Heliloojal on 14 ooperit
abtissidena või valitseja abikaasana. Varakeskaja esimene suur kultuuriline ärkamine Euroopas oli Karl Suure riigis 8.-9. sajandil. Keskne teadlane Karl Suure õukonnas oli York'i linnast Inglismaalt pärit Alcuinus, kes tegeles kalligraafia ja grammatikaga ning kelle säilinud tekstid on kohati selgelt homoseksuaalseid kirgi väljendavad (avalikult mõistis Alcuinus homoseksualismi küll hukka). Kirjandus, nii usuteaduslik, ajalooalane kui poeetiline, oligi tähtsaim kultuurivorm. Maalikunst väljendus eelkõige miniatuurides ehk väikestes illustratiivsetes piltides raamatuteksti kõrval. Oluline oli ka arhitektuur. Euroopa hakkas taas väheheaaval jõukamaks muutuma ja ehkki aadlike jaoks jäid veel ilust olulisemaks lossi kindlustatus, siis kirikud keskendusid juba oma uhkuse väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse
Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas Mis on kirjandus? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) Mõned kirjanduse tunnused: Kunstipärane keelekasutus Fiktsionaalsus Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Semiootikud on küsimusele lähenenenud järgnevalt: "Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised määratlused. Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstiväliste...
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
meel. Riiakus ja taltsutamatus taltuvad, kui keegi oskab vendade südamekeeli puudutada ja heatahtlikku nõu anda. Rahumeelse vahetalitaja osas näeme sageli Aapot. Võta oma süda pihku ja sosista ta kõrvu mõistuse keeli, soovitab Juhanile, kelle südame verine tiik on ägedasti lainetamas. Õiglustunne hoiab ära kõige hullemad sõgedused isekeskis ning aitab lõpuks ka ühiskonnaga suhteid sobitada. Otse hämmastav on kivi oskus oma tegelasi loodusega ühendada. Loodusekujutus on poeetiline ja pildirikas, kuid mitte kunagi sihitult ilutsev. Ürglooduslik ümbrus on osavõtja vendade elust. Vendade looduslähedus, eriti Lauri võitmatu ihaldus metsade rüppe, annab tunnustust nende looduslapselikust loomusest. Loodusjõudude karm käsi kohtleb neid tihti rängalt, mõnikor dtuleb allagi vanduda-asjaolu, mis teadmiste nappuse kõrval aitab seletada ebausupuhanguid ja hirmusegaseid elamusi. Loodusinimestele tunnuslik elumõistmine ja fantaasia väljendub ka
Oktoober - Sügise laul November - Troika Detsember – Jõulud “Luikede järv” Tšaikovski "Luikede järv", klassikalise balleti kullafondi tippteos, on paljude maade balletilavade kõige populaaresem ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. “Romeo ja Julia” Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa
Rolli mängib ka rahvus. Kui näen tänavapildis kõrvuti venelasi ja eestlasi, on just venelased need, kes bussi oodates lakkamata üksteisega räägivad, samal ajal kui vanadest sõpradest eestlased kõrvuti vaikuses istuvad. See võib olla kõigest rahvuslik iseärasus, kuid see võib tekitada ka probleeme. Portugali kirjamees João Lopes Marques (2010) näiteks ei nõustu meie „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ vanasõnaga. Ta on öelnud: „Võin ju nõustuda, et see on ilus poeetiline pildike. Kahju ainult, et see ka Eesti ühiskonna suurimaid probleeme varjab: ma räägin üleüldisest suhtlusvaegusest. Inimestevahelisest ja sotsiaalsest suhtlusest.“ Niiberg (2011) arvab: „Eestlaste vaikuse talumine on pigem individualismi väljendus. Eestlane ei taha, et tema üksiolemist häiritaks.“ Kui järele mõelda, kasvõi minu enda näitel, siis ma tõesti hindan seda vähest aega, mis mul on ainult iseendale, ning mulle ei meeldi, kui
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
mälestusmärgi juures, mis asub mere ääres, midagi sundis teda pöörduma tagasi teema juurde, mis arvatavasti tekitas temale muret. Inimeste keskel oli Igor Severjanin täiesti teistsugune. Tartu ja Tallinna kohvikutes, uhketes restoranides, eriti ,, patronite" keskel, kes püüdsid kuulsat poeeti kostitada, Severjanin selgelt mängis ,, geeniuse" rolli, hoidis ennast ülirõõmsana, pidas enda vastu austust enesemõistetavaks. Õigem oleks öelda, et kogu Igor Severjanini poeetiline maailm oli algselt kahekordne. Poeet nagu kaaluks kaalu peal head ja halba: ,, Ja kurjuses- hea, ja headuses- kurjus". Poeet ri kiitnud kriitikutele, ta kirjutas neile tapvaid epigramme. Igor Vassiljevits, elanud paljud aastad Eestis, ei teadnud eesti keelt ja tõlkis Vabariigi luuletajaid oma naise Felissa Kruuti sõnadega. Tema, esimene Eesti poeesia tõlkija vene keelde, avaldas omal kulul mitmeid selliste luuletajate luulekogumikke kui Henrik Visnapuu, Marie Under, Aleksis Rannit
20. Kes oli kuulsaim barokk-kunstnik, mida tead tema elust? Rembrandt Harmensz van Rijn. Peale tema naise Saskia surma tekkisid tal majanduslikud raskused ja publik hakkas temast vähehaaval ära pöörduma. Tema looming aga arenes tõusujoones. Tema viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks. Maalis iga 10 aasta tagant endast autoportree. 21. Iseloomusta ja nimeta Rembrandti töid. Tema töödel oli sügav sisu, peegeldas inimeste hingeelu peensusteni, poeetiline hingestatus aga lihtsus, dünaamilisus, kummaline valgus, humanism, psühholoogilised maalid. ,,Püha perekond", ,,Öine vahtkond", ,,Jaakob õnnistab Joosepi poegi", ,,Peetrus salgab Kristust", ,,Autoportree", ,,Kadunud poja tagasitulek". 22. Mida püüdis Rembrandt oma portreedes esile tuua? Iseloomu, võimalikult realistlik, inimeste hingeelu ja sisemaailm. 23. Mida uut andis 17. sajandi Holland köögile? Plaatidega köögipliit 24. Milline oli 17. ja 18. sajandi hügieen
Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooriaks 3
Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv-kunsti võime maailma luua Prohvetlik-ennustav Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele Kirjanduse kriitiline funktsioon- kirjandus asub pühendumuse(lojaalsus olemasolevale
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal
kirjandusena tänapäeval. Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb. (Mille alusel mingi grupp midagi kirjandusena määratleb?) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded
Kirjanduse määratlemine on eri kultuurides erinev, eeskätt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. Võib väita, et kirjandus on tekstide kogum, mida mingi ühiskondlik grupp sellena määratleb. (Mille alusel mingi grupp midagi kirjandusena määratleb?) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v
VASKNE AJAJÄRK (2-5 SAJ PKR)- levis ristiusk, pani aluse kristliku kirjandus tekkele. Antiikkirjanduse lõppaasta! Apuleius (123- 180)- ,,Metamorfoosid", ,,Kuldne eesel" POEETIKA- luulekunst, ilukirjanduse õpetus. Epiteet- lisandsõna. Enamasti omadussõna. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. Metanüümia- tähenduseülekanne suhte alusel Isikustamine- elusolendile eluta olendi tunnuste andmine KESKAEG (5 saj 16 saj) DANTE Uus mahe stiil- uus poeetiline väljendus Beatrice- Dante armastatu, esikteoses ,,Uus elu" Traktaat- Dante kirjutatud kirjutised, mis kinnitasid tema sügavat huvi nii kaasaja filosoofilis- religioossete, ühiskondlik- poliitiliste kui ka kultuuriliste teemade vastu. ,,Pidusöök", ,,Monarhia", ,,Jumalik komöödia" Allegooria- hinge rännakut teispooles elus. Tertsiin- uus stroofivorm Grotesk- üleloomulikkuseni küündiv madal liialdus PETRARCA, Francesco Laura- Petrarca armastatu. Temast laulud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
