"Faust" kui raamat kujutab lugu uudishimust ja kajastab probleeme, millele tuuakse ohvriks kõik inimlikud keelud ja süütud inimesed. Tegemist on võitlusega hea ja kurja vahel, milles tihitipeale väljub võitjana headus ja armastus. Autor näitab, et peategelasega juhtub palju, kuid läheb alati hästi. Romantismile tüüpilised jooned olid need, et huvituti paljudest teadustest ja mustast maagiast. Mulle ei meeldinud see raamat sellepärast, et stiililt on poeetiline ja koosnes dialoogist. Süzee polnud põnev selle poolest, et see on nii ettenägelik, kuna juba maast madalast oleme kokku puutunud lugudega, kus reeglina hea võidab kurja. Ei saa välistada, et igal halval küljel on ka oma hea külg, nimelt on selles loos kindlasti ka midagi õpetlikku.
Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm.
1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese järgi on olemas kolm teadmise tüüpi: 1. Loov ehk poeetiline 2. Praktiline ehk eetiline 3. Teoreetiline ehk filosoofiline teamine 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest Taevased: Kehalised: füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia Kehatud: teoloogia, psühholoogia, matemaatika Maised: eetika ja riigitarkus Tehnilised: loogika, dialektika, retoorika 3
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid. Murranguks kirjaniku luuleteel sai kogu ,,Punaste õhtute purpur" (1982), mis on eesti rahva raskete saatusaastate poeetiline üldistus. Runneli luule...
Kunst ● Romantism avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas ● Ainestik pärines ajaloost, legendidest ja saagadest (nt. Eugene Delacroix´“Vabadus viib rahva barrikaadidele) ● Jäädvustati ka looduse poeetilist ilu (nt. Caspar David Friedrichi „Kahekesi kuuvalgel“) Eugene Delacroix´“Vabadus viib rahva barrikaadidele“ Muusika ● Muutunud on helilooja mõtlemisviis, muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand ● Viini klassikutelt võeti üle iseloomulikud žanrid ja muusikavormid, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid ● Huvi tunti vanamuusika ja rahvamuusika vastu ● Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus ● Täiustati sümfooniaorkestri pille ● Virtuoosikultus – instrumendi täiuslik tehniline valdamine Uued žanrid ● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri
tõetruu pildi paljude naiste süngest saatusest. Ilmselt ei jäta see mitte kedagi külmaks. Kahtlemata on kogu teos äärmiselt paeluv ja kaasahaarav, avades inimeste silmad või pannes nad mõtlema sellele, missugust õudu on pidanud taluma need, kes olid Nõukogude okupatsiooni ikkes. See sõnastab meie rahva traagika ning paneb meid mõistma, mida meie eelnevad generatsioonid on pidanud läbi elama. Teos on mõnusalt poeetiline, ent samas on tekst väga selgelt ja arusaadavalt kirja pandud.
Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat nais-solisti priimabaleriiniks. Kui ma peaksin minema vaatama balletti, siis läheksin ikka vaatama seda kõige kuulsamat- "Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning Odette-Ottilie (valge luik-must luik) partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris. "Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel
Pío Baroja teksti analüüs Baski kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989. aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi, esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse. Kuigi Baroja kirjutas kõik oma teosed hispaania keeles, on baski keel ja selles kätketud mõtlemislaad otsekohesus, lühidus ja selgus, vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaas...
Algselt oli ballet vaid kuninglikule õukonnale. Louis XIV ,kes valitses 72 aastat Prantsusmaad on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nimetuse valis kuningas ise,kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks,teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Erinevalt klassikalisest balletist on barokiajastu tantsuetendustes rohkem vokaalnumbreid,milles esitatakse balletistseenide poeetiline sisu. Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit. Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal
unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis eksisteeris ilma taustamuusikata. Dialoog oli humanistide armastatuim kõnepidamise ja suhtlemise viis. Novell ja sonett olid zanrite uue süsteemi esimesed lülid. Dante Aligheri(1265-1321) - "Jum9alik komöödia", "Uus elu", "Pidusöök" Francesco Petrarca (1304-1374) - "Aadressita kirjad", "Laulude raamat", "Africa" Giovanni Boccacio (1313-1375) - "Dekameron", "Fimmetta ehk Eleegia madonna Fimmettale"
mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". Mulle isiklikult teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida. Võibolla just sellepärast peetaksegi "Fausti" Goethe esikteoseks, üheks parimaks teoseks romantismiajastul.
Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Velliste 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales
Eesti keelde tõlkis selle raamatu Jan Kaus. "Puhastus" See raamat kinnitab pilgu Eesti lähiajaloole, ühe rahvakillu ja üksikisikute valikutele või valikute puudumisele repressiivses ühiskonnas. Samuti on see lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast, ühtaegu nii nõrkadest kui vapratest naistest meeste agressiivses maailmas; kummitavast minevikust, lugu kadedusest, kättemaksust ja lunastusest. Psühholoogiliselt kihiline, sotsiaalselt tundlik, süzeeliselt hoogne, põhjamaiselt poeetiline. Kõrvalpilk meie rahvuslikule traagikale ajaloo alasi ja haamri vahel. Autogramm Sofi Oksanen´ilt Sofi stiil Sofi armastab Gooti stiili ja seega ka riietub ja käitub sellele stiilile vastavalt. Praegu Praegu on Sofi Oksanen´il palju teha ja seega pole ka aega uuteks teostek, kuigi tal juba keerlevad mõtted uue romaani ümber, mis räägib Eesti ajaloost. Mõni aeg tagasi andis Oksanen koos Imbi Pajuga välja artiklikogumiku «Kõige taga oli hirm» , mille toimetamine
vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – poeetiline täiendsõna. “Talv on ligi ja agaramad peremehed rautavad juba küülikuid“ – metafoor – varjatud võrdlus. 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. Mina mõistan autori tõekäsitust selliselt, et tõeni jõudmiseks on vaja oma elu elada koos sinna juurde kuuluvate vigade tegemiste ja tagasilöökidega. Elu saadab inimese teele pisikesi tõekillukesi, millest inimene ise peab pildi kokku panema
võtta. Kui Julia aga unest ärkab ja märkab Romeot mõtleb temagi, et ei suuda ilma Romeota elada. Julia võtab pussnoa ja torkab sellega endale südamesse. Ja nii need kaks armunut siit ilmast lahkusidki. 6. Peategelased olid Romeo ja Julia. Romeo- Alguses kui raamatut lugema hakkasin arvasin ma, et ta on väga depresiivse olekuga aga, mida rohkem ma raamatut edasi lugesin, seda rohkem ma sain aru, et ta on väga romantiline ja poeetiline. Julia- Ta on oma noore vanuse kohta äärmiselt otsustus võimeline ja teeb ka väga õigeid valikuid. 7. Teose põhjal tekkis küsimus, et kuidas sai tollel ajal Shakespeare nii kastist välja mõelda? See, millise teose ta kokku kirjutas on täiesti uskumatu ja käib tolle aja oludega nii vastastiku. 8. Eelnevale küsimusele saab vastata võibolla nii, et teda häirisid tolle aja kombed või reeglid mehe suhtest naisega. Ta otsis võibolla sellele lahendust läbi raamatu. 9
Sajandi lõpus. Enne 19. Sajandit on kirjanduseks olnud igasugused kirjutised, kirja pandud teadmised, maailmapilt, uskumused (müüdid) 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? Üheks suunaks on poeetiline keel, see tähendab et kirjandus omab kindlat väljendusvormi, kirjanduslik eneseväljendus on erinev tavapärasest keelekasutusest, sõnad on rohkem läbimõeldud, täpsemad ja intensiivsemad. Teiseks suunaks on väljamõeldis, see keskendub fiktsionaalsele maailmale ja teosetele, mis on autori poolt loodud ja ei oma otsest ajaloolist või faktilist sisu.
Heliloojate kuues põlvkond Kuues põlvkond eesti heliloojaid erineb täielikult eelmistest. Seoses iseseisvumisega said noored heliloojad rohkem vabadust ning ka võimaluse täiendada end välismaal. Muusika on meditatiivne ja poeetiline, kus kasutatakse ka lisaks elektroonolisi vahendeid. Algusaastatel hakati korraldama ka palju erinevaid festivale nagu näiteks Eesti muusika päevad, ,,Jazzkaar'', ,,NYYD'' jne kus noored eesti kui ka välismaised heliloojad saavad oma muusikat esitleda publikule. Lisaks on eesti muusikat laialdaselt tunnustatud üle maailma, välismaised plaadifirmad on võtnud kodumaa heliloojaid enda tiiva alla. Mainema zürii poolt
häid ja vastupidiseid. Õnnelik armastus annab inimesele tiivad, teeb teda võimalikuks lendama, kuhu ta tahab. Igaüks on meist näinud armunud inimest, võimalik, et olite ise tema kohal : mis õnnelikud silmad tal ikka on! Nad säravad nagu tähed öises taevas... Kõnnak muutub kergeks ja õhuliseks: selja taha on kasvanud kahjuks teiste jaoks nähtamatud tiivad..Olles sellises seisundis inimene avastab endas varem tundmatuid võimed ja andeid. Ühel ärkab poeetiline anne, üks võtab pintslitest ja värvidest kinni. Armunud inimesed tahavad karjuda terve Maailma peale oma tunnetest. Nende süda, hing ja meel on täis emotsioone, et vaikida sellest. Aga absoluutselt teisiti end tunnevad need, kes pidid üle elama armastuse pettumist või kellegi kaotust. Nende südamed on murtud valust ja ahastusest. Elumõte kaob täielikult. Sellise inimeste jaoks tekib ainult üks küsimus: ,,Milleks mulle
• Ooperid „Tasuleegid“ • Sümfoonilised teosed „Tallinna pildid” • Balletid „Kalevipoeg” • Süidid „Mõõkade tagumine" „Kalevipoja tants Saarepiigaga” https://www.youtube.com/watch?v=UTWIcyUVaoY (03:13) Lydia Auster (1912-1993) • Helilooja • Omski Muusikatehnikum klaverit/ kompositsiooni eriala. • Leningradi/Moskva Konservatooriumis kompositsiooni ning heliloomingut. • Žanriliselt mitmekülgne • Poeetiline ning rahvuslik Looming • Ballett „Tiina“ ( https://www.youtube.com/watch?v=OxK8ncGP6vk) „Romeo, Julia ja pimedus“ „Põhjamaade unenägu“ • Orkestriteosed „Eestimaa“ • Puhkpillimuusika „4 pala puhkpillikvintetile“ Villem Kapp (1913-1964) • Helilooja, pedagoog, koorijuht, organist • Tallinna konservatoorium oreli eriala (1938) • Heino Elleri õpilane • Seos Suure-Jaaniga • Detaile jälgiv, nõudlik
17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga. Saksamaal kuj keerukam kirikukantaat. Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist. Tähtis on koor. OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele
Muusika väljendas inimese tundeelu.Oli omane vabadus,vormivabadus,loogiliselt arenev sündmustik.Lõputu meloodia:Nähtus,kus harjumuspärast kadentsi polnud kaua aega ilmunud. Vormivabadus:Muusikale püüti anda väljendus,mis oli omane romaanile (vaba jutustus). Programmilise muusika(e mõte e sisu) seda väljendat i sõnadega.Kui tegemist oli instrumentaalse teosega, siis pandi pealkiri heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Moto e idee Poeem-üheosaline unistav või ülevalt poeetiline instrumentaalteos. Sümf.poeem-sümf.orkestrile kirjutatud poeem Suur ooper- kujunes Pr.maal,nimekaim meister Giacomo Meyerbeer ajaloolise ainestikuga heroiline oope r,suur tähtsus on massistseenidel ja kooridel. Lüüriline ooper- kujunes saj. II pool. tähelepanu keskpunkti tõusid inimeste intiimvahekorrad. .Ainestikuna kasutati kuulsaid kirjandusteoseid.Ooperi autorid ei püüdnud edasi anda teose filosoofiat,vaid keskendasid tähelepanu peategelaste isiklekele vahekordadele.
teatrit ja draamat. Areng luules aga aeglustus märksa, kuni uue võimsa tõusuni varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau. Satiiriline proosa- terav väljanaerdud naer. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Arvestavaks tõukejõuks oli Suur Prantsuserevolutsioon. Romantismile on iseloomuks rahulolematus oma kassaajaga, protest igasuguste normide ja harmoonia vastu. Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse asemel hinnati sisetunnet. Kasusaamisel eelistati headust ja ilu. Romantism kirjanduses tähendas eelkõige luulet. Romantiline kangelane oli mässumeelne, erandlik isiksus, kes ohverdas kõrgete ideaalide nimel. Teama tunded olid iirad ent armastatu jäi tihti kättesaamatuks. Tähtis koht oli loodusel, mis aitas kaasa inimese hingeelu mõistmisele. Wiktor Hugo" Hüljatud", Watler Scott ,, Ivanhoe", J.F.Cooper ,, Nahksuka lood", Alexandre Dumas ,, Kolm musketari"
huvi poeesia vastu tekkis, kui ta lõpetas gümnaasiumi ja astus Peterburi ülikooli õigusteaduskonda. Hiljem ta läks üle ajaloo-filoloogia teaduskonda ja lõpetas selle edukalt. 20.nda sajandi alguses toimusid poeedi elus kaks tähtsat sündmust.Esimene neist armastus Ljubov Mendelejevi tütre vastu, kes oli kuulsa Vene keemiku Dmitri Mendelejevi tütar. Teiseks innustumine Vladimir Solovjova filosoofilistest ideedest. Nende sündmuste tulemusena ilmus Aleksandr Blogi esimene poeetiline kogumik "Värsid kaunist daamist" (1904-1905). Bloki nimi sai kohe tuntuks. Hiljem, pärast Esimest Vene revolutsiooni (1905-1907aastal), tekkinud poliitilise situatsiooni tõttu, laskus poeet taevast maa peale: ta vaatleb hoolikalt ümbritsevat tegelikkust, kogu meid ümbritsevaid mitteharmoonilist maailma. 1915-1916 aastatel isiklikel põhjustel ja 1914 alanud maailmasõja tõttu Blok kirjutab. 1916 aasta suvel kutsutakse ta sõjaväkke ja saadetakse
20-aastane Liszt oli täiesti hämmastunud, kui nägi, et virtuoossus ja tehnika võivad olla vahendiks uute muusikaliste ideede väljendamisel. Pianistina oli ta ,,briljantse stiili" kütkes, heliloojana soovis aga luua hoopis teistsugust muusikat. Paganinist ajendatuna süüvis Liszt klaveri tehnilistesse võimalustesse ning püüdis Paganini viiulimängu tehnikat kanda üle oma instrumendile. Kui Paganini mäng oli rohkem peenekõlaline ja poeetiline, siis Liszti mängustiili ja tema teoseid klaverile iseloomustab orkestraalne kõla jõuline ning sädelev.
writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne.), enamat kui tavatähendus. (2) väljamõeldis - kujutlusvõime abil loodud. fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde. Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust. Konstrueeritud kunstireeglite põhjal
(Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800 oli kirjandus kõik kirjapandud teadmised. Kirjandus kui fiktsioon al 18 saj lõpust. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja vormi seosed o Kunst kunsti pärast, e eesmärgitu eesmärk
seotud kujutlusega samast nähtusest, esemest, mõistest või isikust. Nt keskaeg uskus nõidust (ajastu-inimesed ühendatud), võistluse võitis Rootsi (maa esindaja-riik ühendatud), põld on küps lõikuseks (pinnase ja katte ühendus), loeme Tuglast (autori ja loomingu ühendus), kogu klass võttis võistlusest osa (ruumi ja kasutajate seos), raud (mõõk sõjariistana), vene keel on suus, hea käsi, terav keel ( kehaosalt loodule). Hüperbool ehk poeetiline liialdus on kirjeldava asja iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnuse ülepakkumine. Nt Miljoneid aastaid ja enamgi valmib üksainus mõte. / Triljon kirge vajab tekkimiseks vaid murdosa sekundist (A. Alliksaar); nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; nii kange nälg, et malk kargab maast üles; asi nii hull, et nuta kas või vene keeles; nii tunnevad tuhanded, mõtlevad miljonid Litootes ehk poeetiline vähendus on hüperbooli vastand
Isa mängis orelit ja viiulit ning omandas köstri kutse. Sellega käis kaasas ka koorijuhtimine. Kodus laulsid nad toonaste laulupidude laule. Tormise Ema kui ka vanaema laulsid ka tollaseid populaarseid laule. Veljo Tormis tuli muusikasse 1950. aastate keskel, ajal, mil Eestimaa oli tuntavalt võõrvõimu all, eesti rahvuse (ja mitte ainult eestlaste!) säilimine hädaohus, kuid seda probleemi ei olnud lubatud sõnadega väljendada. Aga Tormise tundlik poeetiline muusikaline sõnum võimendub tema muusikas jõuliseks manifestiks, mis ei tunne keelepiire. See on mälestusmärk rahva kollektiivsele mälule, aegadest aega kestva rahva psüühilise seisundi kajastus. Oma natuurilt on Veljo Tormis vokaalmuusika looja, kuid tema partituurid, kirjutatud koorile, on arenenud kaugele üle koorimuusika piiride, muutunud omamoodi sugestiivseteks koorisümfooniateks. Veljo Tormise loomingul on tugev osa ka Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljuste
kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Saksa kirikliku orat alusepanijaks oli Heinrich Schütz. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai passioon-Jeesuse kannatuslugu. Uutest zanridest, mis on seotud 1600.a paiku sündinud soololaulu stiiliga, on ooper kõige suurejoonelisem, aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum. Vanakreeka tragöödia eeskujul on selle tähtsaimaks osaks ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks oli Claudio Monteverdi, kelle viievaatuseline ooper oli esimene tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga teos selles zanris. 17.saj keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnas Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637.a avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud
Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena: · Tegin tema seisukohad maatasa. · Kriitika tabas otse märki. · Ta lasi kõik mu argumendid põhja. Autorid jõuavad järeldusele, et metafoori olemuseks on mõista ja kogeda üht liiki asja, sõnastades
ja millal sõnasõna jne). Kirjanduskriitika on teose hindamine ja selle väärtuse seletamine. Kirjandusteooria seletab eeldusi/väärtusi, millele kirjanduskriitika eri vormid toetuvad. Päripäeva lugemine tõlgendab teost lähtuvalt tekstist. Vastukarva lugemine tõlgendab teksti kooskõlata teksti ideede ja väärtustega (Gatsby väärtuste kriitika vs. väärtuste ülistamine). Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ja mis on selle iseloomulikud jooned? Millele pööratakse kirjandusteaduses tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? 2 Kirjandus on teatud keelekasutus, mis muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem, eemaldub sellest (nn võõrandumisefekt) ja tõmbab tähelepanu enda toimimisele (rütm jms). | Stiil on
Seda peab õpetama lapsi kuulama, tähele panema. (Lasteaia õpetaja...2003) Laps, kellega mängides on lauldud, rakendab ka üksi olles oma mängudesse lauluelemente, korrates tuttavaid laule kas osaliselt, variatsioonidega, omapoolsete täiendustega või luues tuttavatel meloodiamudelitel põhinevaid täiesti oma laule, kus sõnad tihti moodustavad sõnamänge, millel tegelikku tähendust ei ole (M.Veisson 1998). Lastekirjandus (eriti just poeetiline kõne- rahvalaul, luuletused jms) mõjutab last just nii varakult, kui seda lapsele pakkuma hakatakse. Lapsed on tundlikud kõne ja laulvuse suhtes. Poeetiline kõne ja lasteraamat aitab täiskasvanu ja lapse suhet tundetoonilisemaks muuta, pakkudes samas ka uusi muljeid. 3.4. Käelised tegevused K a sõimelaps peab saama saama värvidega mängida- valides ise värve ja seda, mida ta joonistada, maalida tahab. Laps peab tunda saama rõõmu värvidest ja
(Prant- meister klaveri- kontserti, suse) klaverimuusikas. pedagoog * 3 sonaati, * Igal helil oli suur * 24 tähendurikkus. klaveri- * Poeetiline muusika. prelüüdi, Tundeküllane. * 4 skertsot * Lähtub loomingus klaveri spetsiifikast. Peenekoeline tämber. Uuendused: * Lõi erinevatest tantsupaladest ja etüüdist
Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Oidipuse isa oli saanud ettekuulutuse, et Oidipus tapab täiskasvanuks saades oma isa ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna
heliloojad: Monteverdi, Donizetti, Rossini, Vivaldi ja Verdi Kuula: Vivaldi „Suvi“ http://www.youtube.com/watch?v=VC3qO2V1AXY Rahvalaulud: 1) hälli-, laste-, kalendritähtpäevalised, tavandi-, tantsu- töö- jm laulud 2) eepilised ballaadid - Põhja-Itaalias 3) lüürilised laulud – Lõuna-Itaalias 4) napoli laul („Santa Lucia“) – meeste soololaul napoli dialektis, iseloomult melanhoolne ja poeetiline. Sisu: armastus, kirg, igatsus. http://www.youtube.com/watch?v=xX4SzE_GDRE Rahvatantsudest: Tarantella – 6/8 t/m kiire tants http://www.youtube.com/watch?v=BMSHwIZX2cg Kuula: tarantella Respighi balletist „Võlulaegas“ http://www.youtube.com/watch?v=3YvHkJtkWiY Rahvapillidest: akordion, torupill, mitmed flöödid, tamburiin, triangel, kastanjetid. Tänan kuulamast!
Olnud helilooja ameti kõrval ka särav pianist, tundis ta peensuseni klaveri kõla ja virtuoosse mängu saladusi. Tema suurvormidest klaverile on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes mõtiskleb kuupaistesel ööl tähistaevast vaadates kauni, justkui uinunud järve kaldal. See on ka tsükli ainus helges muusikalises meeleolus osa. Järgnevas „Võllas“ maalib helilooja pildi poodud mehest, kes loojuva päikese kiirtes vaikselt võllas ripub. Siin on kõlaliseks keskmeks 2
mõni kirjandusteos rahvusliku koloriidi taotlus (algas rahvakunsti kogumine) soololaul (mis sageli koondati tsüklitesse) instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1.Schuberti loomingu üldiseloomustus 2.Schubert loomingus romantilise muusika iseloomulikud jooned- äärmuslikud meeleolud, homofooniline faktuur,pika kaarega laulev meloodia,tempo ja dünaamika kontrastid. 3.Schuberti looming (arvud, näited). 600 soololaulu 2 laulutsüklit- ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond"
Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Oidipuse isa oli saanud ettekuulutuse, et Oidipus tapab täiskasvanuks saades oma isa ja abiellub oma emaga. Selle vältimiseks andis ta Oidipuse karjasele, et too Oidipuse tapaks. Karjane aga halastas lapsele ja jättis Oidipuse ellu. Täiskasvanuks saades sai Oidipusest Teeba kuningas, tema riigis levis aga katk. Kuna
naine kellega ta oli abiellunud oli tema tegelik ema. Ta mõistis, et ettekuulutus oli täide läinud. Kui Oidipuse ema sellest kuulis, siis poos ta end ülesse. Seda näinud Oidipus torkas ennast pimedaks ja lasi end maapakku saata. Oma iseloomult on kuningas Oidipus tegelikult heasoovlik ja abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise tappiski Laiose. Teose stiil on poeetiline. Raamat on kirjutatud luule vormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Teose traagilise lõpu kujundavadki just koori hädakaebed ja meeleheide.
isegi tõrvikurongkäigud. Uus klaverimängustiil Liszt lõi uue klaverimängustiili. Temale polnud klaver enam intiimne salongiinstrument esnemiseks valiud publiku ees. Liszt sütitas oma jõulise mänguga suuri rahvhulki. Ta suutis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolenatult jõuliseks ja värvikaks. Kaasaegsete mälestuste kohaselt oli Liszti mäng kirglik, ajuti otse vulkaanilinem samas aga värviküllane ja poeetiline. Liszt õhutas klaverimänguoskust täiuslikkuseni arendama geniaalse viiuldaja Paganini kunst, mida ta sügavalt imetles. Liszt soovis saada "klaveri Paganiniks". Armastas suurt publikut ja suurt lava. Programm- muusika viljeleja Listi loomingus asetus pearõhk sümfoonilisele ja klaverimuusikale. Ka heliloojana võitles ta kirglikult uue eest. Lisztist sai programmilise muusika veendunud pooldaja ja arendaja.
Nad olid aga oodatud esinejad külades ja lossides, kus nende elurõõmsat kunsti väga hinnati. Sageli ühinesid rändmuusikud vennaskondadesse (nendest kujunesid hiljem muusikute gildid, mis hakkasid andma väga head muusikalist haridust). Rändmuusikud ei olnud tavamõistes poeedid ega heliloojad. Nad esitasid enamasti teiste loodud laule, kuid kahtlemata täiendasid neid omalt poolt. Õukondades ja rüütlilossides sündis omaette kunst – rüütlilaul. See on ilus poeetiline luule, mida kanti ette lauldes, seetõttu nimetatakse seda ka rüütliluuleks. Luule ja muusika on siin lahutamatud, kõik luuletajad olid ka lauljad. Sageli mängiti laulu esitamisel saateks ka mõnd pilli. Rüütlilaul on ainus ilmaliku muusika valdkond keskajal, millest on tänaseks üsna hea ülevaade. Rüütlilaul levis 12.-13. sajandil peamiselt Prantsusmaal ja Saksamaal. (Alguse sai see 11. sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaalt, Provence`ist.) Rüütlilaulikutele tekkisid ka nimetused ,
Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Mulle isiklikult "Kuningas Oidipus" meeldis, see on keskpäraselt hea raamat. Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse.
1872 ja valmis 1876. Jäi rikaste teatriks, sest ehitati nenda rahaga. Suri etteaimamata Veneetsias puhkusel. Ta armastas roosidega täidetud kuuma vanni ja siidist hommikumantlit. Kartis kriitikat. Antisemitist- Mendelssohni dirigeerides kandis kindaid, mis hiljem rahva sekka heitis. Looming Viis läbi ooperireformi. Ideaaliks muusik,alimne draama. Põhitaamaks kunstide ühtsus universaalstes teostes, kus teadlikult uhendati muusika . sõna ja ruumilised vormid. Muusika pidi olema väga poeetiline. Ideaaliks meloodia ja selle kestvus. Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu.
Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. 5. Kasutatud allikad EE Eesti Entsüklopeedia 10 lk.52 http://et
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
Suudavad vaid sellised tekstid genereerida(tekitama) uute erisuunaliste tekstide rohkust. Rein Veidemanni artiklis kiidab autor samuti ,,Kalevipoja" eepose teksti. Ta ütleb artiklis, et "oli eepos ühtlasi rahvust loov tekst, eestlaste kui rahvuse tüvetekst." Sellised tekstid toovad esile ja võimendavad antud rahvusele iseloomulikkust, väljendavad sõnas rahvuse kollektiivseid ihasid ja hirme. Veidemani arvates suurelt osalt tänu ,,Kalevipojale" tekkis eesti keele poeetiline struktuur. Kalevipoeg pani aluse eesti kirjanduse arengule. Kust otsast me Kreutzwaldi ,,Kalevipojale" ka ei läheneks, mis külgedest me seda ka ei mõtestaks, ikka toob see Jaan Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg" on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste ,,Kalevala", mille Lönnrot oma
luuletajast enesest loengut pidamas „Tartu rahu (1)“ Läbi okste haraliste lehte puhkevate viirgab, ümber tuttavsaraliste katuste see kevad kiirgab. Linn, maasüda! Majad, aiad kahelpool jõejooma veerul, omaks vaateveerud laiad, avanevad oru keerul. Kokkuvõte Oma mitmekülgse tegevusega on G.Suits mõjutanud kultuurielu arengut Kirjandusajalukku on läinud eelkõige luuletajana Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks Kasutatud materjal http://www.ut.ee/verse/index.php? &m=authors&aid=13&obj=poems&apid=753 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits- 1986257 http://vana.vonnu.ee/kultuur/suits.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html http://luuleleid.wordpress.com/tag/gustav-suits/ Raamat „Eesti Kirjandus“ (IX klassile) lk. 166- 174
Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa. Marie Underi luulelooming kuulub 20.sajandi eesti lüürilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nii on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele. Tema peamine huviala on olnud inimese siseelu poeetiline läbivalgustus. Sellel tema loomusele omasel teel on ta suutnud soojendada ja valgustada ning andnud püsiväärtusi eesti kirjandusse. Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia keeles. Under oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. 5. Kasutatud allikad EE Eesti Entsüklopeedia 10 lk.52 http://et
teistes toiduainetes, millest porgand sugugi ei erine. 4.1 Veel huvitavaid müüte Müüt: Silmi saab siirdada Tegelikkus: Meditsiin ei ole nii kaugele veel arenenud, et saaks terveid silmi siirdada. Silm seotud ajuga silmanärvi kaudu, mis koosneb miljonist närvikiust ja kui see närv kord katkeb, siis enam seda ühendada ei saa. Siirata saab aga sarvkesta. Müüt: Pimedal või tugevate nägemishäiretega inimesel areneb välja kuues meel. Tegelikkus: Väljend "kuues meel" on poeetiline ja sellel ei ole mingisugust seost nägemishäiretega. Inimesel võib kuulmise- või tundmisetaju suureneda, kuid seda ei saa nimetada ebatavaliseks talendiks. KOKKUVÕTE Silmad on inimestele antud vaatamiseks (Trofimova). Seega milleks ülemäära muretseda ja oma elutoiminguid vastavalt seada, et hoida silmi millegi eest, mis nendele sugugi ohtu ei kujuta. "Silm näeb unenäos selgemini kui ärkvel olles" (Leonardo da Vinci) kas samuti müüt? See jääb iga ühe enda otsustada.
· 1958. abiellus ta Jamaika arhitektiga Harold Morrisoniga, kellega on tal kaks last, kuid pärast kuute abieluaastat ehk 1964.aastal nad lahutasid. · Keskseks teemaks Morrisoni teostes on mustanahalise naise elu ebaõiglases ühiskonnas või tegelase võitlused, et leida ennast ja leida kultuurne identiteet. Tema teostele annavad tugevuse ja tekstuuri fantaasia kasutus, looklev poeetiline stiil ja müütide kasutus. · Tema esimene romaan ,,Kõige sinisemad silmad" (1970) jutustab loo mustanahalisest tüdrukust, kellel on kinnisideeks valgete ilustandardid ja ta soovib endale kõige sinisemaid silmi, sest siis oleks kõik kõige paremas korras. · Järgmise romaani ,,Sula" (1973) sisuks on kahe naise, Sula ja Neli sõprus lapsepõlvest ja naiseeast surmani. · 1977
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
