• kivide loomise kõrgaeg oli 980-110 mütoloogia • praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest. • Noorem edda järrgi elavad 12 aasi (aasid-noorem jumalate sugu) jumalate asupaigas asgardis • 9 tähtsamat jumalat: Odin, Thor, Baldur, Tyr, Freja; Frej; Njord, Loki ja Ydun • odin olii sõja surma tarkuse ennustamise nõidumise ja poeesia jumal • osmussaare rootsikeelne nimi odensholn täh. Odini hauda • thor äikesejumal põlumajanduse kaitsja • valhalla langenud sõdurite saal ruunikiri • kividel kombineerub fantaasiarikkas loomornamentikas((vendelstil) tekstiga • samuti võib kividel leid laemotiive • pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks • esimesed teadaolevad rootsi kunstnikud olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes arvatavasti teg 11. saj lõpus
See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt kuulamiseks. Luule on loomisetegu. tüüpiline (või keskmine)luuletus on lühike tekst, kus on jäädvustatud kognitiivse minategelase tajusid, tundeid, mõtteid ja meenutusi. Äratundmist toetab rütmiline korrapära (nt värsimõõt, riim, skandeeriv esitus). Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Luuletus on keeruliselt väljendatud mõte. Luule ehk poeesia. 9 10 Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm 11 Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi?
süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana ning (Hamilton 1975:24) tema nägu võis muutuda pimedaks nagu öö. Pärast flöödivõistlust saatür Marsyasega nülgis Apollon tolle elusalt ning kuningas Midasele laskis ta Paani muusika eelistamise eest kasvatada eeslikõrvad. (Chaline 2005:37) Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt algeline toorus ning teiselt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitivismi siiski väga vähe. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk.(Hamilton 1975:25) 8.Artemis Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast: "Kuldne Aphrodite, kes kõiki armastama sunnib, ei suuda võitu saada kolmest südamest: puhtast neitsist Hestiast, hallisilmsest Athenast, kes hoolib ainult sõjasy ja kaunist käsitööst,
kunstiliikide põimumist (näiteks: regilaul on nii luule, muusika kui ka esitus koos ja mitte ainult luule või ainult interpreteerimine või muusika; kalendrikombestikus on nii luulet, muusikat, tantsu kui ka teatrit) pärimustekstide funktsioonide põimumist (neis tekstides on koos nii usundilisus, poeetilisus kui ka tavaelu teate edasiandmine jms. Ei saa väita, et rituaal on ainult usundiline toimimine, ja ei saa ka öelda, et regilaulus või vanasõnas on peidus vaid poeesia. (Vt ka: Ülo Tedre. Sünkretism rahvaluules. -- Keel ja Kirjandus nr 7, 1983, lk. 337-341.) teksti loomise ja esitusega seotud rollide põimumist: teksti looja (autor) ja esitaja ei ole lõpuni eristatavad, sest tekst ei esine esitusest eraldi, iseseisvana. Erinevate rahvaluuleliikide puhul ja erinevate aegade pärimuskultuuri puhul ilmneb sünkretism erinevalt. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.8. Suulisus Rahvaluule olemuslike tunnustena (vt rahvaluule definitsioone ajavahemikust
Üle kõige on luuleline esikromaan "Galatea". Uusaegne Euroopa pastoraalromaan oli oma tekkest peale lüüriline romaaniliik; Sannazaro "Arkaadia" eklooge imiteeris järgnevalt kogu Euroopa renessansi luuletajaskond. Üksikuid Cervantese luuletusi on tema romaanidest ja näidendeist võetud hispaania luule üldantoloogiatesse; siiski ei ole neil sellist kaalu, et Cervantes luuletajana tõuseks Góngora, Quevedo või Lope de Vega kõrgusteni. Muidugi, oma hingelt oli Cervantes poeet, ja poeesia, mis muu, on tema "Don Quijote" - ülemlaul inimese hingesuurusele. Poeet oli sel ajal kirjaniku sünonüüm. Kui Cervantes räägib kirjandusest, otsib ta sellest kõikjal poeesiat. "Galatea" 6. raamatusse paigutas Cervantes nümf Kalliope laulu, mille rohkem kui 100 oktaavi on Cervantese esimene katse hinnata oma aja hispaania kirjandust, väljendades ühtlasi oma esteetilist maitset ja kriteeriume. "Galateas" alustatud Hispaania
Gooti romaan. Kitsas tähenduses keskaja kunsti ja kultuuri taassünniga seotud eelromantismi vool Inglismaa. Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley. Saksa Schauerroman, Prantsuse roman noir. Luule ja proosa vastandus Luuleteksti algus on musikaalne ja alus keeleväline. Proosa on keelenähtus. Luule on vahepealne, suguluses muusikaga. Luule on muusikalis-kirjanduslik zanr. Vene formalistid ja strukturalistid: luule on deformeeritud keel. Poeesia on korrapärane vägivald tavalise keele suhtes. Värsi tiheduse mõiste. Luuleteksti suurus on piiratud, seega piisab vähestest sõnadest, et edastada sõnumit kontsentreeritult. Luule keel on tihe. Luule seotud ja proosa sidumata keel. Luule seotus on ka graafiliselt väljendatud (luulerida, riim ja rütm). Proosakeel ei anna oma tihedusest lugejale teada. Proosakeele seotus on vähemärgatav. Luules on rütmilisus ja ühikute korrapärane
Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.( Kinggi 1996:68-81) ZEUSI KUJU OLÜMPIAS
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kreeka Referaat geograafiast Koostaja: Liisi Sepp Klass: 9b Juhendaja: Maigi Kärgenberg Tallinn 2009 2 Sisukord SISUKORD................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................4 GEOGRAAFILINE ASEND....................................................................................... 5 AJALUGU..................................................................................................................6 LOODUS .................................................................................................................10 RIIGIKORD................................................................
Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutlus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus, tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsus ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed ning kujundi ja kõlaseoste loomisel on oluline sõnavalik. Mitmed Lääne lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest ning Itaalia kultuuriruumist. Luule ehk poeesia on värss- ehk seotud kõne. Rütmi ja kõne poolest kuuluvad ka vabavärss ja proosaluuletus siis, vaatamata sellele, et tegemist on sidumata kõnega. Viimaseid kasutatakse väga tihti tänapäeva luules, kus traditsioonilised sisu- ja vormitunnetused on taandumas, kuid alles on jäänud sõnum, mis teeb temast luule. Luule jaguneb: LÜÜRILISEKS hingestatud ja emotsionaalne EEPILISEKS jutustavaks nagu eepos
Melissofoobia- hirm mesilaste ees. (ka api(o)foobia) Melanofoobia- hirm musta vrvi ees. Melofoobia- hirm vi viha muusika suhtes. Meningitofoobia- hirm ajuhaiguste ees. Menofoobia- hirm menstruatsiooni ees. Merintofoobia- hirm olla kinni seotud. Metallofoobia- hirm metallide ees. Metatesiofoobia- hirm muutuste ees. (vt neo-, tropofoobia) Meteorofoobia- hirm meteooride ees. (vt astrofoobia, etc) Metfoobia- hirm alkoholi ees. (ka potofoobia, vt dipsofoobia) Metrofoobia- hirm vi viha poeesia suhtes. Mikrobiofoobia- hirm mikroobide ees. (vt bakterio-, batsillo-, miso-, verminofoobia) Mikrofoobia- hirm vikeste asjade ees. Misofoobia- hirm saada nakatatud "haigusidudest". (ka msofoobia, vt mikrobiofoobia) Mnemofoobia- hirm mlestuste ees. Molsmofoobia, molsomofoobia- hirm saasta vi reostuse ees. Monofoobia- hirm ksildase koha vi ksioleku ees. (ka eremofoobia, etc) Monopatofoobia- hirm he kindla tve ees. Motorfoobia- hirm autode ees. (vt amaksofoobia) Mottefoobia- hirm koide ees.
Mina valisin filosoof Platoni sellepärast,et mind huvitas tema õpetus idealismist.Tema nägemus,et vaim on primaarne ja kõik materiaalne sekundaarne ning et teadmisi ei saada elus kogemustest ja nende üldistamises,vaid mõtlemisest endast,tundus huvitav,sest tänapäeval on olukord vastupidine.Samuti oli huvitav see,et inimestel on ideed alati olemas ja neid tuleb lihtsalt meenutada,et uusi teadmisi saada. Platon (427-347 e.m.a.) on maailma kultuuriajaloo suurkuju.Ta elas vana-kreeka ühiskonnas,aga filosoofina,õpetlasena ja kirjanikuna kuulub ta kogu ühiskonnale.Ta on üks inimkonna õpetajatest.Platon on põline ateenlane,ta tegevus,välja arvatud eemalviibimine Aafrikas,Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia linnades,kulges Ateenas.Üksteist aastat peale Sokratese surma,rajas Platon ,Sokratese õpilane,sealsamas Ateenas oma kooli.Varsti muutus see kool filosoofiliste uuringute-õpingute keskuseks.Andmed Platoni elust on napid,puudulikud ja vasturääkivad.Ta ...
Esitasid nad oma plaane manifestidena. Levitasid ka ajakirjanduses. Tegid endale reklaami esimesed. Manifestide autoriks, eluheakorraldajaks oli Filippo Tommaso Marinetti. Teda peetakse futurismi isaks ajakirjanik. Tegelikult tema ideeks oli see, et ta ei tahtnud luua traditsioonilist luulet, püüdis leida sellist poeesiat, mis oleks õige uues maailmas (muutuvas). Ülistas oma luules tsivilisatsiooni, väitis, et vana kunst on surnud ja kõlbmatu. Andis välja rahvusvahelist ajakirja Poeesia, kus propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust. Esimese manifesti avaldas Prantsuse leht Le Figaro. Tema avaldused olid teatraalsed ja tundeküllased. Ülistab kiirust ja sõda. Sõda oli nende jaoks ainukene hügieen maailmas. Ta astub esimeste hulgas fasistlikusse parteisse. Tema eeskujul hakkavad ka teised futuristid ülistama kiirust, tehnika arengut. Just viimase kajasgtamist peavad nad kõige väärtuslikumaks, isegi rohkem väärutslikumaks kui inimhinge probleeme
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
m.a. 33st heksameetrilisest poeemist koosnev, eepilises stiilis, jumalaid ja jumalusi ülistav kogumik, mida antiikajal peeti Homerose tööks. Hiljem, Aleksandria õpetlased Homerose autorlust eitasid. Täpselt ei ole teada ka seda, millal tööd kogumikku liideti. Tänapäeval peetakse autoriteks rapsoode (poeemide ,,kokkunõelujaid"); näiteks kolmanda hümni autor kirjeldab ennast kui ,,pimedat, kes elab kaljulises Chioses", mis on ilmselge vihje Homerosele. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Kreeklased jaotasid poeesia zanriti: · Eleegia ja jamb - Tänapäevases tähenduses on eleegia kurvatooniline luuletus mis tahes värsimõõdus. Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). Jamb kasvas välja pilkelaulust, jambi rütm on pealetükkiv, terav. Jamb vastandus
jõudude poole, sest lõppkokkuvõttes on inimese elu, tervis ja surm ikkagi Issanda kätes. Bütsantlased armastasid lugeda ajaloolisi teoseid. Riigi palgal olevad ametlikud ajaloolased pidid teadagi ülistama keisrit ja patriarhi. Nende poolt kirjutatut kontrolliti hoolega. V. ja VI saj. paistis Bütsants silma oma kõrgkoolidega. Nende töö tugines antiikpärandile. Kõige kauem püsis Aleksandria kool, kus teoloogia, filosoofia ja poeesia kõrval õpetati ka astroloogiat, astronoomiat ja matemaatikat. 21 Arhitektuur ja kujutav kunst. Õigeusu kirikute ehitamisel pandi peamine rõhk mitte hoone välisilmele vaid sisekujundusele . Paganlike templite juures oli olnud vastupidi . Eriti kõrge meisterlikkuse saavutasid romealastest kunstnikud mosaiikpiltide kokkupanemisel ja ikoonide maalimisel. Traditsiooni kohaselt kujutati nendel piltidel inimesi tardunud poosides ja
Viivi Luik-meie aja lüürik Referaat Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................... .....3Elu ja looming....................................................................................................4 Mälestused..........................................................................................................5 Aeg inimese ja looduse vahel.............................................................................8 "Elujoon"...........................................................................................................11 Kokkuvõte.........................................................................................................13 Kasutatud materjal.....................................................................................
tagasihoidlik. Ta õppis väga hästi ja aitas meelsasti oma klassikaaslasi, kes koolitükkidega nii edukalt toime ei tulnud. Juba algkoolis oli Agnes teistele eeskujuks, keskkoolis aga alati klassi parim (Krabi, 2002). Agnest oli õnnistatud muuskikalise andega, ta mängis erinevaid pille. Agnes ja tema õde laulsid kirikukooris, neid kutsuti ,,kiriku ööbikuteks". Koorikaaslased mäletavad Agnes Bojaxhiud kui kohusetundlikku ja rõõmsameelset tütarlast. Ka poeesia köitis Agnest. Ta kirjutas luuletusi ja luges neid tihti teistele ette. Veel meeldis talle näidendeid lavastada. Agnesel oli palju sõbrannasid. Tüdrukutega suhtles ta vabalt, aga poiste seltskonas oli pelglik ning vajas aega, et arglikkusest võitu saada. Oma mängukaaslaste usu ja rahvuse suhtes ei olnud Agnesel mingeid eelarvamusi. Kodus armastati Gonxhat väga. Vend Lazar mäletab, et kuigi Agnes oli peres noorim, tõi ema teda tihti teistele eeskujuks
lisi võtteid, mida hilisemad ooperiloojad läbi aegade kasutavad: näiteks orkestri kõlavärvide kasutamine dramaturgia osana, samuti teatud tegelaskujude või situatsioonidega seotud muus.liste kujundite ehk juhtmotiivide kasutamine. Väikese saateansambli asemel kasutab ta enam kui 40 mängijaga orkestrit. Leidub ka esimene tõeline virtuoosiaaria ooperimuus. ajaloos. 1.3. Ooper ja ballett Prantsusmaal 1570 tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, Poeesia ja Muus. Akadeemia, mis tegeles kreeka-rooma luule uurimisega ja pani vanakreeka kirjanduse eeskujul aluse uuele lavazanrile, kuhu kuulusid luule, muus., tants, maali- ja kostüümikunst. Erinevalt firenzelastest polnud aga tulemuseks ooper vaid mütoloogiaaineline õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist on rohkesti ka vokaalnumbreid. Algul ei kasutatud kutselisi tantsijaid vaid esinesid õukondlased ise (Louis XIV). 1650ndatel lisandus
Ametnikud ja ministrid olid esmajoones riikluse kandjad ning alles teises järjekorras kuninga teenrid. Kui neil tuli nende kahe vahel valida, pidid nad otsustama esimese kasuks, ja seda sai ka Ludwig II omal nahal tunda. Seadusandlik initsiatiiv jäi kuningale. Kuninga isikus samastas Baieri rahvas ennast Baieri riigiga. Monarhi ehitistes arvati monarhiat edasi kestvat. See oli sõna otseses mõttes pealisehitis, sest kuningliku hiilguse ja monarhistliku poeesia all seisis kaine ja proosaline alusehitis, ministrite- ja ametnikeriik. VALGE- SININE ROMANTIKA Revolutsiooniaastal 1848 lisandusid bürokraatia ettekirjutustele demokraatia nõudmised. Kuningas oli nüüd mõlemalt poolt nurka surutud, allutatud ametnike kontrollile ja rahva järelvalvele, muudetud konstitutsioonilise riigi vangiks. Maximilian II sai 1848. aastal kolmekümne seitsme aastaselt kuningaks ning Ludwig kolmeaastaselt kroonprintsiks
Siiski hakkas olukord tasapisi paranema. Uuele elule äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid, näiteks Loodusuurijate Selts. Põhiline tähelepanu pöörati neil aastail rahvusteadustele. Suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia". 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistuimaks kirjandusvormiks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Romaanidest võib sel perioodil nimetada A.H.Tammsaare "Kõrboja peremeest" ja M.Metsanurga "Taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel toimus murrang, uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. 1930. aastate keskpaigas toimus teine murrang
aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. • Värsisüsteemid – kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. • Värsijalg – rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid.
Erinevatel aegadel loodud. Autorid tundmatud. Ka seda ei teata, millal need üheks kogumikuks koondati. Nii vormilt kui sisult üsna erinevad. Arvati, et nad võisid omal ajal sisse juhatada eepose. Enamik lühikesed, aga mõnedes on pikk eepiline jutustus. Põhinevad kreeka hümni põhielementidel, algavad kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve, siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra
projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju. Kujud looduslähedased, lemmikteemaks paljudel Taaveti kujutamine. Donatello(1386-1466). Alustas tööd Ghiberti abilisena. Brunelleschilt õppis ta perspektiivi põhitõdesid. Romaani ja gooti kunstis peeti rõivasteta inimkeha tabuks, nüüd aga on vastupidi. Püütakse edasi anda õhkuva poeesia tunnetust. Donatello Taavet peegeldab renessanssi iluideaali ja eluhoiakut. julguse ja tubliduse hindamist, sest noor karjus Taavet võitis just hiiglasliku Koljati. Tema töid: Gattamelata ratsamonument suurejooneline, loomutruu. "Püha Jüri." Andrea del Verocchio(1436 - 1488). Tema Taavet on kasvueas poisike. Tema Taavetit on võimalik vaadata igalt küljelt. Tema töid: Colleoni ratsamonument
Sissejuhatus semiootikasse kordamisküsimused 1)Peirce'i märgitüübid Semiootikas on kolm elementi: esitis (märk), objekt ja tõlgend. Semioosi on 3 mõõdet ehk kolm märgisüsteemi: semantika ((märgi seos referendiga (märk suhtes objektiga), nt ikoon, indeks, sümbol)), süntaktik (märk ise oma olemusest n. Qualisign (tähistab kvaliteeti), sinsign (siin ja praegu), legisign (sõna)), pragmaatika märgi suhe kasutajaga, tõlgendiga nt rhema (üksik sõna, mõiste), dicent (ütlus, lause), argument (väide)). (4.loeng slaidid 8-10) Ikoon- Me peame teadma, millega võrrelda ikooni- millega sarnane (näib, lõhnab, kõlab, tundub, maitseb samamoodi). Diagramm on ikoon, sest näitab visuaalselt suhet ehk vahekorda. Foto, joonis- tõlgenduste tegemine, kultuur mõjutab meid. Metafoor-. Algebraline võrdlus-ikoon et nr erinevad, struktuur sama. Indeks- tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe. Looduslikud märgid: suits, jalajälg, ...
(nende hulgas 2 sümfooniat). Selles mitmekülgses loomingus on kõige tähtsamal kohal ooperid, eriti aga "Nõidkütt", mis kujunes saksa muinasjutulis-romantilise ooperi põhjapanevaks teoseks. "Nõidküti" ainestik ja tekkelugu. Ooper põhineb vanale saksa legendile "mustast kütist", milles Weberit võlus rahva elu ja fantastika põimumine, küttide olustik ja looduse poeesia. See ainestik köitis Weberit pikemat aega, kuid ooperi loomisele asus ta alles 1817.a. ja ka segas töö Dresdeni ooperiteatris "Nõidküti" kiiret valmimist. Weber lõpetas ooperi 1820.a. ja 18.juunil 1821.a. tuli see Berliinis lavale. "Nõidküti" erakordne menu esilavastusest peale on seletatav patriootiliste tunnete tõusuga sel ajal. Berliinis võidutses tollal preisi
Need teosed vastanduvad ladina ja kreeka keeles kirjtuatud teostele. Hiljem hakatakse kasutama seda keskaja ja renessansi kirjanduse kohta. Romantism on teatud tõlgendus antiigist. Tema keskmeks on keskaeg ja renessanss. Romantism hakkab oma aega arvama kristuse sünnist. Antiik hakkab tänapäeval kooliõpetusest taanduma, samas kui varem õpetati vanasid keeli koolides. Inglise eelromantismis on hakatiud romantiliseks nimetama igasuguseid imelisi asju ning ta muutub poeesia oluliseks elemendiks. Samal ajal lisanduvad sõnad maaliline ja gootiline. Need kolm on romantismi võtmesõnad. Kõigil vooludel on juured minevikus ja nad ilmnevad tulevikus. Eelromantism üleminekuaeg kus on juba mingid romantilised elemendid olemas. Valgustuse teist etappi tähistatakse sõnaga sentimentalism, mis on eriti oluline inglise kirjanduses. Kiriromaan romaan kirjandes. ,,Pamela" ja ,,Clarissa". Tundekultus on 18. sajandi teisel poolel leviv. Tunded on
8. sajandi lõpul sai Jaapani pealinnaks Heian, praegune Kyoto. · Keisrikoda eemaldus budismist, hiinameelsus nõrgenes · Suurt mõju omasid provintsieliidist pärit sõjaväelased, eesotsas vägede juhataja sogun. · Shinoto positsioonid tugevnesid · Uut jõudu kogus jaapani traditsiooniline kultuur lihtne ja tagasihoidlik arhitektuur; shinoto jumalusi kujutav raidkunst; maastike ja fauna aineline kunst · Õistes jaapani klasikaline poeesia, mille domineerivaks vormiks oli 5-realine ja 31- silbiline tanka · Ilmus suur ametlik antoloogia ,,Vanema ja praeguse jaapani luule kogu" · Kirjutati esseesid; ilmus esimene jaapani romaan 7 · Keisrite puhkepaik ehitati traditsioonilises jaapani stiilis värvimata puust seinte ja põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur
Monstratsioon Narratsioon Kirjandusloo mudeldamine 19.-20.saj Naturalism: Hippolyte Adolph Taine (1828-1893) Triaad: pärilikkus, "moment" (ajaloolised tingimused), keskkond Teosed: "Inglise kirjanduse ajalugu", "Kunstifilosoofia", "Tänapäeva Prantsusmaa päritolust" Evolutsionism: Ferdinand Brunetière (1849-1906) Darvinismi mõju Teosed: "Naturalistlik romaan", "Zanrite evolutsioon", "Lüürilise poeesia evolutsioon" Kultuuritüpoloogiad Mütoloogilised pseudotüpoloogiad (Wilhelm Scherer, William Yeats) Oswald Spengler "Õhtumaa allakäik" (1918-1922) O. Spengler Kultuuritsükkel: sünd, õitseng, surm Põhikultuurid: antiikkultuur, büsantsi-araabia (maagiline), egiptuse, india, semiidi- babüloonia, hiina ja maiade kultuur Kultuuri saatus ja vaim. Kultuur ja tsivilisatsioon. Apollolik ja faustlik alge Suurte stiilide teooria (Wölfflin, Curtius)
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
värssromaan ,,Jevgeni Onegin". Teise tuntud poeedi Mihhail Lermontovi(18141841) loomingus valitseb rahutu romantiline hing ja möllavad tunneteleegid. XIX sajandi üks säravamaid vene poeete on Fjodor Tjuttsev (18031873) olgugi et kirjandus ei olnud temale elukutse. Tjuttsev uskus selle maa erilisusse ning ettemääratusse ja on seda väljendanud ka oma luules. Nikolai Nekrassovi (18211878) arvates on poeesia peamiseks allikaks poeedi võlg oma rahva ees. Tema poeemi ,,Harjuskid" hakati armastama sedavõrd, et seda lauldi kõikjal Venemaal kui rahvalaulu. Nekrassovi loomingu väärikaks finaaliks sai poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada", mis näitas nii kujukalt venelaste rahvusliku enesetunnetuse kasvu. Üle maailma on kuulsad Fjodor Dostojevski (18211881) romaanid,,Kuritöö ja karistus" ning ,,Vennad Karamazovid". Fjodor Dostojevskile on püstitatud mälestusmärk ka Tallinnas
Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust - suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele. Luule - omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud. Keele loov paindlikkus - keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus
Ta valis välja kaks koledat varssa ja saatis need valitsejale. Valitseja lasi tallimehel silmad peast välja 16 torgata. Tegelikult oli aga tegu võluhobustega, need saavad Köroglu hobusteks. Vastuseks isa ja tallimehe kurvale saatusele hakkab ta pidama valitseja vastu sissisõda. Usbekkide kirjakeel algas Aliser Navoiiga (14411501). Tema lemmikteos oli ,,Lindude keel". Turgi poeesia alguseks peetakse Yusuf Has Hacib'i teost ,,Kutadgn bilig" (,,Teadus sellest, kuidas olla õnnelik"). See valmis u aastal 1070, kirjeldab ideaalse valitseja elu. Turgi keele sõnaraamatu kirjutas Mahmud Kasgari ,,Diwan Lugat (a)t-Turk" (,,Turkide keele sõnaraamat"). Kasgari rändas palju, oli väga sõjakas. Rännakute jooksul kogus ta kokku sõnu, luulekatkeid, lauseid. Käsikiri leiti Türgist 19. saj ning anti Istanbulis välja 19151917. 14.20. saj osmanid
on vale. Ihadele täielikult järgi andmine toob hukatust. ..Merimadu ajas mind taga ja kolm päeva kandis mind merihobu.... Nägin vesihiiglase võitlust ning nägin näkineitsite laulu.. müütilised, muinasjutu, eepose tegelased. - kalevipoeg, kui kalevipoeg läks maailma lõppu otsima .. Oled ainut inimene. Inimene võib armastada ainult inmest. Hiiglase armastus on inimese surm... 6. B. Kangro panus eesti kirjandusse. ,,Jäälättete" unenäoline maailm, tartu hinge poeesia. Üks tegelane. Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Aastatel 1940 - 1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946)
Poeetiline keel - kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule on kuulamiskunst. Luule ehk poeesia on mõiste tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid; laiemalt vahel ka loomingut üldse. Luules ehk värsskõnes mängib määravat, kuigi mitte lõplikku rolli lüüriline alge. Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Värssi iseloomustab värsimõõt. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel
Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; - Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile Herderi ideed: • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
Ta astub välja kõige ebaehtsa, ebaõige ja dekatentselt ebaterve vastu Taani ühiskonnas. Tema esimeses suures romaanitriloogias (Muld, Tõotatud maa, Kohtumõistmispäev 1891-95) leiavad käsitlemist sajandi keskpaiga tähtsamad päevaküsimused. Tema 8-jaoline teine suurromaan ,,Õnne Peeter (1897-1904) on radikalismi ja positivismi aegu käsitlev pealinnaromaan. Lõpuks suurromaan ,,Surma riika" (8 rmt. 1912- 16). 1890ndate aastate otsinguid iseloomustab uue poeesia taotlemine, naturalismist lõplik äralangemine ja põgenemine elu tõelikkusest ja askeldusist puhta kunsti valdkonda. Ka selle aja uued kirjanikud olid alguses naturalismi toetajad, hiljem aga tekkis neil sellega lõhe. Müstik Johannes Jörgensen (1866- 1956)- läks katoliku usku, lüürika omad ühisjooni prantsuse dekadentidega; Vigo Stuckenberg (1863-1905)- andekas luuletaja ja romaanikirjanik, sümbolism; Sophus Claussen (1865-1931)- luuletaja, sümbolism. Nende
Range kompositsioon, sisemine dramatism ja lakooniline sõnastus annavad laulule erakordse väljendusrikkuse. See lõppeb maailmalõpuga. 5. Germaani tuntumad jumalad, räägi 3 tähtsast ja nendega seotud lood. Tuntumad germaani jumalad: Odin (peajumal, Woden/ Wodan/ Godan/ Valfödr/ Herfödr/ Herjan/ Haar/ Sigfödr jne.), Loki, Thor, kaksikud Freyr ja Freya, Heimdallr, Tyr. Odin - sõja, surma, tarkuse, ennustamise, nõidumise ja poeesia jumal. Teda austasid eeskätt kuningad, pealikud ja sõjamehed. Odini relv oli oda Gungnir, tema hobune oli kaheksa jalaga Sleipnir. Ta valitses sõjaõnne üle ja otsustas, kes pidi lahingus langema. Odin oli jumalatest vanim, ta lõi koos oma vendade Vili ja Véga maailma ja ta oli teiste jumalate isa. Odini naine oli Frigg. Odin oli salapärane ja ettervamatu, ta võis muuta oma kuju. Tal oli kombeks käia ringi vana, halli habeme ja ühe silmaga
*Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism Regilaul, olgugi, et nad võivad tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline kui pigem usundiline. Regilaul ei ole loodud kui poeesia. Eesti rahvalaulu kujund Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini. Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi algriim- tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks minu olemine/ teiseks minu tegemine) Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele. Parallelistm- mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise va...
kõlbluse seadustega. Meie aga oleme püüdnud kiiret ja tühist tulu, et maitsta põgusat magusust. Me napsame kõige aeglasemalt valmivat vilja kogu Jumala aias, mille küpsemiseks kulub palju suvesid ja talvesid. Me ei püüdle oma sõbra poole pühalikult, vaid võltsi kirega, mis ihkaks teda omastada. Asjatult. Me oleme üleni pantserdatud vaevumärgatava vastalisusega, mis asub tegevusse niipea, kui me oma sõpra kohtame, ning tõlgib kogu poeesia kolkunud proosasse. Peaaegu kõik inimesed laskuvad madalamale, selleks et kohtuda. Igasugune ühendus on kompromiss, ja mis veel halvem kui need kaunid loomused üksteisele lähenevad, siis läheb kaduma nende ilusaim õis, selle hõrk aroom. Milline lakkamatu pettumus on küll tegelik seltskond, isegi vooruslike ja andekate seltskond! Kui kohtumine pika etteplaanitsemise järel teoks saab, leiame end peagi, otse sõpruse ja mõtte kõrgeimal harjal, paratamatult piinatuna
Rõhutas lavastaja autonoomsust. Terviklikkuse idee. 1913 asutas Vana Tuvila teatri. Sellest sai prantsuse uue teatrikunsti sümbol. 1913-1924 töötas katkestustega (I ms ajal kinni). 400 istekohaga saal. Lavastused: ,,Naine, kelle tappis headus" (avalavastus), ,,Armastuse arstina" Moliere'ilt, ,,Kuningate öö" (Shakespeare i ,,12. öö"), Paul Caudeli näidendid. Olulisel kohal SÕNA. Copeau eesmärgid: · tuua prantsuse lavale tagasi ilus ja poeesia · eemaldas realistlikud detailid, et rõhutada näitlejatööd (st alasti lava) · pidas oluliseks teatri suursugusust ja sära, aga oluline oli ka vaba mäng ja mängurõõm · poolehoid miimidele, commedia dell'arte, improvistatsioon · eetilisus, kõlbelisus Uuendaja nagu teised: teatrit ei tohi allutada kommertshuvidele, ainult kunstiliste sihtide seadmine, kõrge nõudlikkus näitlejate suhtes. Teda on nimetatud prantsuse Stanislavskiks..
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
parimad näited. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati 10 moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850 Hector Berlioz 1803-69 Felix Mendelssohn 1809-47 Fryderyk Chopin 1810-49 Robert Schumann 1810-56 Ferenc Liszt 1811-86
Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule - Luule on kuulamiskunst. Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga. Siire - süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires Värsisüsteemid süsteemid, mis kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. 7 Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid.
1120. aastal organiseeriti esimene puy ja selle eesmärk oli kindlustada kõigile liikmetele väärikad matused. Selles rühmituses oli väga erinevaid liikmeid, põhivundamendi moodustasid zonglöörid ehk keskaegsed muusikud, võisid olla ka osavus ja tasakaalukunstnikud. Truväärid olid need kes lõid ise laule ja esitasid neid, Lõuna- Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Nad seisid ülikonnale lähemal kui nende rühmitusekaaslased. Puy'des oli kombeks korraldada poeesia konkursse, need luulevõistlused toimusid 3 korda aastas. Nendel üritustel astusidkui zonglöörid oma teostega üles, esitasid ka draamateoseid, seal hulgas ka miraakleid (vaid oletus, kindlad tõendid puuduvad). Miraaklite autorid olid justnimelt zonglöörid. Kirik kutsus maiste asjade juurest tagasi suurema usu juurde (neid, kes olid äralangenud). Neitsi- Maarja asemele astub Jumalaema kuju. ,,Miraakel Teofilis" 1261. aastal ilmunud teos. Esimene
Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil
puhkerandu. Olemas on randades igal sammul rannakohvikuid, sajad poed rannapromenaadidel, lesimistoolide rentimise kohad, dusid jms. Neile lugejaile, kes hispaania keelt juba natukene õppinud on soovitan vaadata ka minu poolt koostatud kodulehe hispaaniakeelset osa. Seda lugedes saate hinnata oma hispaania keelest arusaamise taset. Hoiatan, et hispaania keele grammatika peatükk minu kodulehel nõuab enamat algtasemel keele valdamisest. Koostasin ka poeesia osa (näiteks luuletusi Jõuludest) ja ka anekdootide- ning lühijuttude osa hispaania keeles. Hispaania keeleoskusest osatakse sel maal lugu pidada ja samas muudab keeleoskus ka suhtluse palju meeldivamaks ning lihtsamaks. Teisalt ei saa mitte rõhutamata jätta, et eks see on nii igal pool maailmas. Hispaania on maa, kus aga igaüks leiab endale midagi huvitavat ja meeldejäävat pikaks ajaks ning hinge jääb soov külastada seda kaunist maad veelkord ja siis juba pikemaks ajaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
