Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised – mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia?
EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA. (teemad, mille kohta tunnis me ei ole otseselt konspekti teinud) lisamaterjaliks on tunnis tehtud töövihiku ülesanded, ristsõna, rühmatööna tehtud teemakaardid MAARAHVAS 14-16. SAJ. (Eesti ajalugu I lk. 67-70) Senisest enam hakati kasvatama teravilja. Sellest tulenevalt mõisate arvu kasv Eestis. Talurahva koormiste kasv. Talupoegade koormistest mõisale tähtsamad: teoorjus, kümnis ja raharent. Esines talupoegade vastuhakku mõisnikele ja kolimist mujale. Pagenud talupoegade tagasitoomiseks seati ametisse adrakohtunikud. Talupoegi liigitati majandusliku ja õigusliku seisundi järgi: adratalupojad-- 0,5-5 adramaad nende maade suurus. 15. saj. adramaa suurus 8-12 ha. üksjalad-- adratalupoegade nooremad pojad, kes ääremaadel oma talu asutasid vabatalupojad-- tasusid koormisi rahas. Olid vabad teotööst. maavabad-- talurahva eliit, muistsete ülikute järglased. Omasid maad läänikirja alusel. Koormiseks vaid sõja kor...
VANEM EESTI KIRJANDUS Vanim eesti kirjandus: tunnusediseloomustus, mõjutajad, tolleaegne ajalooline taust jne Rahvaluule ehk folkloor jutustab meie esivanemate elu väga ilmekalt(rahvalaulud, luule ehk poeesia, müüdid, mõistatused, kõnekäänud, vanasõnad). Rahvaluule tõesus väljendub meie kommetes ja tavades. Tegemist on suure, hõlmamatu varandusega, mida tuleb koguda ja säilitada. 1. 19.saj keskel hakkasid eestalsed ise kirja panema 2. innukad eestvedajad Faehlmann ja Kreutzwald( hiljem Hurt) Rahvuskirjandus kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat, s
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe IV kursus TARKUSEKIRJANDUS JA POEESIA ESSEE ÕPETUSSÕNADE JA VANASÕNADE TEEMAL Õppejõud: Margit Sepp Tallinn 2010 Õpetussõnu lugedes hakkas mind huvitama laiskuse teema: millistes värvides seda eesti vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab,
· Walt Disneyga tegi Dali koostööd filmiprojektis ''Destino'' Sürrealistid vallutavad New Yorgi: USA-s peeti teda euroopa sürrealismi juhtivaks esindajaks Dali ja teater : Juba 1934. aastal oli Dali plaaninud koos Lorcaga ühist teatriprojekti, see idee realiseerus alles 1939. a. Balletis, kui markii de Cuevas olii valmis projekti rahastama · 1944.a. Okt. Valmistas Dali rekvisiidid ühele balletile Ameerika poeesia: Teise maailmasõja puhkemise tõttu leidus Dali töödele oluliselt vähem ostjaid · Morse'ide korrapärased ostud võimaldasid Dalil rahamuredest vabana kunstiloomingule pühenduda Katoliku usku : 1949. a. Kuulutas Dali end avalikult katoliiklaseks · 1951.a. Avaldas ta ''Müstilise manifesti'' · Dali maalis ka arvukalt pilte inglitest Ettekanded ja kirjutised: Ta avaldas 2 päevikut ja mitmeid pseudoautobiograafilisi tõid, aga
pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud. Endast ja oma tunnetest rääkides oli ta halastamatu ja salvav, samas õrn ja haavatav. Luuletuses ,,Inimene! (1917 a.) on märgata Gorkile iseloomuliku kauni inimloomuse ideaali mõju ning sõjavastast paatost poeemis ,,Sõda ja maailm". Majakovski läks kaasa Oktoobrirevolutsiooniga. Aastast 1917 kuulutades, et ,,Se on minu revolutsioon!". Ta jättis kahjutundeta kõrvale romantilise poeesia ja asus kogu jõuga kujutama päevakajalisi poliitilisi sündmusi temast sai agitaator. 1918-1921 viljeles peamiselt agitatsiooniluulet, lõi skemaatilisi üldistavaid revolutsiooni teoseid, kus vana maailma satiirilisele käsitlusele vastandub revolutsiooni ja tuleviku hüperboliseeritud kujutus, poeemides ,,150 000 000" (1920 a.) ja ,,Koomiline müsteerium" (1021 a.). 1920-datel aastail oli Majakovski postfuturistide rühmituse ,,Lef" eesotsas.
repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia – meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia – hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised (musike – kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis tõeliselt jumalike kõrgusteni. Vana-Kreeka muusikat mõjutasid Mesopotaamia ja Egiptuse kultuur. Pillid. Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4-keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega)
repertuaari. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: auloodia meelelise karakteriga soololaul aulose saatel ja kitaroodia hingestatud soololaul kitara saatel. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika klassikalisel ajajärgul V-IV sajandil eKr. Kreekas. Seal oli muusika igakülgselt arenenud, harmoonilise inimese kasvatamise vahendeid. Seepärast pidid kõik vabad kodanikud muusikat õppima, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Muusika, poeesia ja tants olid seal väga olulised (musike kreeka keeles: muusade kunst) ja omavahel lahutamatult seotud. Muusika all mõisteti lauldes ettekantud luulet, ainus valdkond, milles kunst kreeklaste jaoks tõusis tõeliselt jumalike kõrgusteni. Vana-Kreeka muusikat mõjutasid Mesopotaamia ja Egiptuse kultuur. Pillid. Eelistatud pillideks olid Vana-Kreekas näpitavad keelpillid. Vanim neist on 4-keeleline forminks, millest hiljem arenes kreeklaste lemmikinstrument kitara (5-7 keelega)
fragmendi. Teosed koosnevad mõttekildudest. Fragment on romantikute loodud vorm, mis on romantismile ka väga omane. Ta seab kunsti tegelikkusest kõrgemale. Seda võib teha iroonia läbi. Schlegeli järgi peaks kunstnik tegema pidevat pidevat nalja (aga mitte labast!) ja see peab olema transtendentaalne (teadvusele kogemusest sõltumatult omane). Sinna hulka kuulub ka autori suhtumine iseendasse. Üks romantilise iroonia kuulsamaid näiteid on Puškini „Jevgeni Onegin“. Romantiline poeesia on Schlegeli järgi vaba ja kuulab ainult poeedi tahet. Schlegel leiab, et poeesia uueneb pidevalt. Hiljem sai Schelegelist üks Euroopa tähtsamaid sanskritolooge. Romantikute jaoks on elu ja kunst eraldi. Loominguline isik ei ole mõõdetav eluseaduste järgi. Romantikud kujutasid eelkõige mingisuguseid „fantaasiaid“. Elu oli seal kõigest üks detail. Romantikud hindavad esteetikat ja sellest hetkest tänaseni on esteetika tähtsus oluline. A.-W
ühiskonna hädadele, kus loodusvarasid ammendav tarbimine muutub järjest ohtlikumaks inimeksistentsile. Matemaatik ja filosoof Pythagoras olevat öelnud, et "numbrid on kauneimad asjad maailmas", sest need on absoluutselt täpsed ega jäta ruumi tõlgendamisele. Tema, nagu näiteks Platongi, ei pidanud kunsti oluliseks. Ta arvas, et utoopiaühiskonnas poleks kunsti seal pole vajadust "mõttetu tunnete virgutamise" järele, valitseks puhas intellekt. Tema arvates olid poeesia ja teater selle vastandid. Mida Lenin ka väitnud poleks, tegelikult ta Marxi mõtteid ja arutluskäike ei järginud. Ühine (ja mitte ainult teineteisega, vaid ka kristliku kiriku traditsiooniga) oli neil aga veendumus, et kunst kõlbab vaid propagandavahendiks, millega õpetada inimestele revolutsiooni käsusõnu, õpetada neile, mida mõelda, mitte kuidas mõelda. Formalistid nagu Clement Greenberg uskusid, et kunst peab olema puhas, et maali mõte peaks
kunstniku esteetiline tegevus ja looming. Kunstnikus on võime omada tähendust ja ka ettekujutust loomingust, mis teostatakse subjektiivse loomingulise vabaduse ja esteetilise idee kaudu. Kunsti võrdleb Kant esteetilise maitsega, mis on loomingulise tegevuse vili ning mille aluseks on mõistus ja milles realiseeritakse esteetiline ideaal. Ideaal ei esine kunagi looduses, ta on ainult inimeses ja kunstis. Kanti kohaselt avalduvad erinevad võimed erinevates kunstides: mõistus sünnitab poeesia, sisekaemus (meeleline tunnetus) plastilise kunsti, tunded muusika. Üks silmapaistvamaid nüüdisaja esteetikuid on Sourian Etienne, kes mõistab esteetika kategooriat kui kaunist ja teadust kui teadust kaunist. Sourianni arvates: ,,Elu on kaunis. Kaunis on see olevus, milline on kaunis meie arvates". Siin on sügav dialektiline mõte, kuna sisaldab samaaegselt nii objektiivsust kui subjektiivsust ning hinnangut.
luulesse · õitsele puhkeb romaanizanr; tekivad uued romaaniliigid: perekonnaromaan, sõjaromaan, panoraamromaanid, teaduslik-fantastilised romaanid jne Realistlik romaan Kirjanduses algas proosa ajastu. Juba eelmisel sajandil oli romaan muutunud populaarseks ja võitnud endale palju lugejaid. Nüüd tunnistas kriitika ametlikult romaani kõige tähtsamaks ja olulisemaks zanriks. Sõna ,,kirjandus" tõi poeesia kõrgustest alla eluproosa tasemele. 19. sajandil sai kirjanduses domineerivaks realistlik romaan. Realistliku romaani lugeja tunneb sageli, et romaanis toimunu on talle lähedane. Realism kujutab argielu, pöörab tähelepanu eluseikadele, mida romantism pidas igavaks ja ebaoluliseks. Toimus tööstusrevolutsioon. Rahvusliku rikkuse säilitajaks said feodaalse maaomaniku asemel vabrikant, ärimees ja pankur, st kodanlased. Nüüdsest oli sotsiaalse
nõnda mina hoopis rohkem teadlikuna noormehest endast ja lugenuna vähemalt kolm korda enam ta värsse. Ma arvan, et selline ettekiitmine on lubatud, sest tegelikult näitab juba "Õlekõrre" sarja kuuluminegi teatavat kvaliteeti. Sarja kujundus on minimalistlik ja kena ning sisugi toekas. Peale Huma ringi kuulub Jürgen Rooste ka Tallinna Noorte Tegijate ridadesse, mis küll pole tema loomingut (minu teada) muudmoodi kui lihtsalt innustava impulsina mõjutanud. Tegelikke poeesia tagamaid tuleks tõesti otsida eesti luule kõrgaegadest. Kui palju nüüd just Sinijärve mainitud Rummo, Kaplinski, küll aga Henrik Visnapuu, Jaan Isotamm ja Toomas Liiv. Neid kolme nimetab oma teadvustatud ja teadvustamata eeskujudena autor ise kõhklematult. Õige visnapuulikult ju "Sonetid" algavadki, heiastades õrnerootilist maailma läbi rahvaliku tekstilaadi ja huumori esimeses luuletuses. "Hell hellakene..." on arvatavasti enim eteldud vabavärss laulukujul
RAKVERE AMETIKOOL KAIRIT PÄRN K13 KREEKA REFERAAT JUHENDAJA:KRISTINA ALUNURM RAKVERE 2014 1. MAA LÜHITUTVUSTUS Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2 000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas. Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. ...
● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10. sajandist mindi täpsemaks - Noodijoonte arv oli algul erinev (1-10) - Guido Arezzost võttis kasutusele kompaktse/praeguse joonte süsteemi - Alguses oli jooni 4 Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) - Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna, parodeerisid kirikulaule, kandsid ilmalikku muusikat edasi) - Kangelaslaulud ehk poeemid kangelaste vägitegudest (esitajad zonglöörid) - Kuulsaim “Rolandi laul” - Žonglöörid ehk menestrelid - rändasid üksi või rühmades, lõbustasid inimesi tantsisid jm
Tema kauneim maal on tema autoportree lastega. Eestis on ehitistest Tartu ülikooli peakoohe.Kaheksa hoonet Toompeal,mõisahoones Riisiperes jne. Karmide reeglite tõttu hakkas 19.saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama. 13. Romantism, realism, impressionism ja 19.saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid laiu maastiku-merevaateid. Prantsuse esiteoseks oli maalija Theodore Gericault hiigellõuend ,,Meduse'i parv" . Romantismi tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix
Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma jumalaid, kuid suurte loodusjõudude jumalused pälvisid üldise tunnustuse. Egiptlastel oli tugev usk ka hauatagusesse ellu. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Nad on tuntud oma suurejooneliste templite, püramiidide ja obeliskide poolest. Mõõtmetelt suur on kogu egiptlaste maailmavaade, mis püüab lahendada inimese olemasolu suurt mõistatust. Muusika, poeesia ja tants olid ühendatud ning omasid suurt rolli igapäevaelus, jumalateenistustel ja leinatseremooniatel. Muusikajuhid olid preestrid, kes õpetasid ka järgnevaid põlvkondi. Egiptuse preestrite kaudu on kogu Lääne muusika mõjutusi saanud just siit, sest Vana-Kreeka õpetlased käisid Egiptuse preestrite juures õppimas. Muusikat esitasid tavaliselt naised mängijannad-tantsijannad. Laul oli ühehäälne või oktaavis 7-astmelises helireas. 12. Mis on hironoomia?
Kunstnikuna lähtus Peeter Sink koolis omandatud juugendlikust stiilist aga ka dekoratiivsest art deco'st. Peeter Singi maalid kannavad endas omaaegsete kunstistiilide ja vaimsuse märke, olles samas äratuntavalt isikupärased. Arvukad maastikumaalid on enamasti loodud vahetust looduselamusest, neis avaldub kunstniku tõsine vaimne seisukoht, avar maailmatunnetus ja temale nii omane poeesia. Ta on meelsasti maalinud maastikuvaateid perekonna suvituspaikades ja kohtades, kuhu teda viisid teenistuskohused. Tema kodumaiseid loodusvaateid ja portreid iseloomustab kunstniku tajutav maalimisrõõm, aga ka suurepärane kompositsioonitaju ja tundlik värvimeel. Ta eelistas motiive, mis on ajendanud paljusid tema luuletusigi: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel ja keerukaid pilvemaastikke.
jõhkraid külgi 13. Lessing- saksa valgustuskirjanik · Näidend ,,Minna von Barnhelm" · Näidend ,,Hamburgi dramaturgia" - Lessing kuulutas tarbetuks tragöödia õpetlikkuse nõude · Tragöödia ,,Emilia Gallotti" käsitleb saksa pisivürstide türanniat · Draama ,,Naatan Tark" käsitleb usuprobleeme · ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" siin käsitleb Lessing maalikunsti ja luule vahekordi ning vaatles positiivse ja negatiivse alge seost kui kunstiteose alust. 14. Herder saksa valgustuskirjanik · ,,Rahvalaulud" kogumiks sisaldab saksa rahvaluule kõrval tõlgitult ka paljude teiste rahvaste laule, sealhulgas läti, leedu ja eesti omi 15. Goethe saksa valgustuskirjanik
teised" FANTAASIAKIRJANDUSE ARENGUST EESTIS 1. 1. Tulek A. Kitzberg, Hindrey, Luts, Jaik,Truupõld, Ristikivi; lood müstilistest olenditest 2. Nn vaikiv ajastu 3. 2. Tulek- Raud, Niit, Mänd; palju loomajutte, valdav muinasjutt, mänguline, tegelased liiguvad enam-vähem reaalses ümbruses 4. Otsustav läbimurre- Vaidlo, Raud, Maran, Pervik, Käo, Miller; hea ja kurja temaatika, tegutsevad reaalses ümbruses 5. Uusi ilminguid Poeesia ja filosoofia (Põldmäe, Valton), Nonsenssmuinasjutt(Maran, Reinla) TAASISESEISVUNUD EESTI JUHTIVAID AUTOREID VÄIKELASTEKIRJANDUSES Aino Pervik- ,,Tirilinna lood" Lehte Hainsalu- ,,Suur vend Mati ja väike õde Kati" Henno Käo- ,,Napakad jutud", ,,Kui mind üldse olemas ei oleks" Edgar Valter- ,,Pokuraamat", ,,Kuidas õppida vaatama" Leelo Tungal- ,,Jõuluvana, kes kartis lapsi", ,,Tragi tüdruk Kata"
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda....
Elulugu. Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Dalí koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris. Veebruaris 1921 suri Dalí ema rinnavähki. Salvador oli siis 16-aastane ning on hiljem sündmust kirjeldanud kui oma elu suurimat vapustust. Dalí isa abiellus hiljem oma naise õega. Kuna Dalí hindas oma tädi väga, ei olnud sündmuste selline käik talle vastumeelne. ...
Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis 3)jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel - tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit. 4)Soojätkamise vajadus- kes kõvemini laulab, sel on paremad võimalused tugevamat järglasekandjat valida. 5)Sündis häälitsustest, millega inimene püüdis lindude ja loomade hääli järgi arvata. Avastati, et tühjad ja õõnsad taimeosad tekitavad heli kui neisse...
Luules väljendus autori siseelu, tema subjektiivsus. Mina eneseväljendus. Luule põhisituatsioon on isoleeritud luuletava subjekti konfrontatsioon kõigevägeva loodusega, meeleolus objekti ja subjekti vahelise piiri hägustamine. · Modernismi ajal traditsioonilisi ettekujutusi sellest, mis on luule, enam ei järgita. See puudutab eriti lauldavust, seotust muusikaga. Sellest tulenevalt muutuvad ka värsistruktuurid. Uued vormid, nagu nt visuaalne poeesia, avardavad lüürika piire. On loetletud järgmisi lüürika tunnuseid: · Lisaks värsivormile esineb muidki kõrvalekalded igapäevasest keelest. Kasutatakse riimi ja meetrikat, ent esinevad ka kõlalised iseärasused (onomatopöa), muutused sõnakujus, sõnade järjekord võib erineda tavakeelest (inversioon). · Tekst on suhteliselt lühike ja kokkusurutud. · Tekst reflekteerib iseennast ja temas kasutatud keelelisi märke. Luule tematiseerib iseennast.
nüansside ja värvivarjundite taha. Muusikas hakkas domineerima intrumentide ja orkestri kõlavärvide otsimine ja tajumine. Iseloomustavad- detailirohkus, nüansside rohkus. 3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike" Esimene muusikateos- Debussy „Fauni pärastlõuna“ Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja
simsikestega nii nagu ehitisedki. Väga palju kasutati mööbli kaunistamiseks intarsiat mööblipinna sisse asetatud eri värvi puutükikestest kokku seatud mustreid ja pilte. 4 Interjöör Renessanssliku interjööri on kõige parem vaadelda villade ja paleede siseruumides. Aadlikke ja ülirikaste kaupmeeste villasid võiks kirjeldada kui poeesia, filosoofia ja diskussioonide harrastamise paika, mille kujundamisel ei mänginud tähtsat rolli mitte ainult arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas
Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus Koondumine määrava mõtte ümber Kontrast Uudsus Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Värss on luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Siire ehk anžambmaan (prantsuse sõnast enjambment 'üleaste') on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel.
Sissejuhatus Sürrealism on 20 saj. kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Efektse, kohati lausa sokeeriva loominguga kaasnesid elegantselt sõnastatud spekulatiivsed teooriad, skandaalsed väljaastumised ja lärmakad manifestatsioonid. Kõik see on andnud põhjust väga erinevateks suhtumisteks sürrealismi, kuid vaieldamatu on tema mõju kogu meie sajandi edasisele kunstikultuurile. Sõjast põhjustatud psühholiigiline sokk jätkas oma toimet ka 1920.a. , leides väljundi mitmesugustes irratsionalistlikes õpetustes. Prantsusmaal kujunes moefilosoofiks Henri Bergson, kelle põhimõisteks oli ,,intuitsioon". Tema filosoofias oli eriline koht kunstiloomel kunstis nägi ta kõikehõlmavat tunnetusvahendit, mis tema käsutuses olevate võimalustega on suuteline väljendama subjektiivseid seisundeid. Kunstipraktikale vahetumat teoreetilist alust pakkus see-eest teine tol ajal populaarne õpetu...
Saadi Siraz kirjutas gaseele ja proosavormis sufismi õpetuspoeemi ,,Puuviljaaed" Aliser Nav'i (Navoii) Usbeki rahvusliku kirjanduse rajaja, kirjutas poeeme, loomingu tipuks peetakse poeemitsüklit ,,Hamsa" ,,Dede Korkuti raamat" - Turgi eepos, kirja pandi Osmanite impeeriumis 15. sajandil ,,Divanu Lughat't-Turk" - Esimene oluline filoloogiline teos, mille pani kirja Mahmud Kaskari 11. saj-l ,,Kutadgu Bilig" - Turgikeelse poeesia algus, teadus sellest, kuidas olla õnnelik, autor Yusuf Has Hacib, 11. saj. Yunus Emre Türgis sündinud sufiluuletaja
Jaotus seadete järgi oli samuti mitmekesine ja lähtust praktikast: soololaulud, duetid, tertsetid, kvartetid jm ansamblilaulud ning koorilaulud. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade seltsis, harva kontserdisaalides. Lied oli intiimse karakteriga, sageli kasutati moesolevat pseudofolkloorset stiili, mille eeskujuks oli rahvalaul nelik- värsilise ülesehitusega, sisuks idülliline maaelu looduse taustal. Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Soololaule kirjutati sageli vokaaltsüklitena, kus laulud olid seotud helistikuliselt ja muusikaliste kujunditega.
polüfoonilisi laule, eriti neid, kus meloodiana domineeris ülemine hääl, seati umber soolohäälele lauto saatel. 16. sajandi teisel poolel hakkas arenema instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati mõnd akordpilli, enamasti klavessiini või lautot. Barokiajastul kaotas rangete reeglitega polüfooniaõpetus oma endise tähenduse. Barokkstiil tekkiski algul ühemõttelise vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile. Viimane kuulutati koguni barbaarseks, kuna selles ei jälgita poeesia loomulikku rütmi ning tekst läheb kuulaja jaoks häälte keerukas põimumises kaduma. Monoodilise stiili loojad arvasid, et muusika ilma tekstita ei suuda midagi väljendada ja väärtuslikem muusika on ühehäälne saatega meloodia, mis jälgib täpselt deklamatsiooni rütmi ja kõnemeloodiat. Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Barokiajastu kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade. See kuulus
kordaminekutest, ebaõnnestumistest ja pääsemisest tänu Jumala abile, leiame rõõmu, lohutust ja julgustust. Piibel on Jumala tegutsemise lugu selles maailmas. Piibel ei ole ainult üks raamat, vaid terve raamatukogu, mis koosneb: 66 erineva pikkusega raamatust. Juba sõna "Piibel", mis on kreeka päritoluga ja tuleneb sõnast biblia (raamatud, kirjarullid), eeldab raamatute rohkust. Sellesse raamatukokku on talletatud ajalugu, elulood, poeesia, ettekuulutused, tõotused ja nende täitumised jpm. [1]. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast Testamendist, mis sisaldab 39 raamatut, ja Uuest Testamendist, mis koosneb 27 raamatust. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus Testament kreeka keeles. Terviklik piiblitekst on välja kujunenud rohkem kui tuhande aasta jooksul vanas Iisraelis ja algkristliku koguduse ajal. [1]. 2. Vana Testament
Tartu Ülikool MAN RAY Referaat Triinu Eesmaa 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elu ja kunst.......................................................................................................................................4 2. Maal..................................................................................................................................................4 3. Fotograafia........................................................................................................................................4 4. Lühifilmid.........................................................................................................................................6 5. Skulptuur......................................................................................................
tunduv rahvas on inspireerinud kirjanikke, ajaloolaseid ja kunstnikke. Keldi kultuuri uurimise käigus olen hakanud tajuma ka paljude teiste põliskultuuride rikkust. Olen avastanud, et Aafrika ja Ameerika põlisrahvaste kogemus räägib keldi kultuuriga paljuski ühist keelt, et nende maailmatajus ja maailma kajastamises on üllatavalt suur ühisosa. Seoses sellega, et paganlikud keldid ei olnud kirjarahvas, kirjutati nende lood üles alles sajandeid hiljem. Neil olid rikkalikud teadmised, oma poeesia, ajalugu ja mütoloogia, kuid ettevaatuse tõttu ei pannud nad oma pühasid tekste kirja. Kuna suulises kultuuris kinnistuvad teadmised kõige paremini poeesia kaudu, arendasid keldid välja kauni luulekeele. Iirimaal ja vähemal määral Walesis püsisid lood paganlikest jumalatest ja kangelastest niikaua, et mungad võisid neid üles kirjutada. Me ei saa iialgi tundma originaalversioone, kuid piisavalt on edasi kandunud selleks,
kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Artemis (Diana) 9 Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja
Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Artemis (Diana) Artemis oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana.
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssi...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Merilin Aavik 12. ü klass VLADIMIR MAJAKOVSKI Referaat Juhendaja õpetaja Tiina Brock Haapsalu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 ELULUGU............................................................................................................................................4 LOOMING ...........................................................................................................................................6 KOKKUVÕTE......................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................9 LISAD................
Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistleda. Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu, samuti oli ta ka puhastaja, kes või süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana. Temas võitlesid nagu kõigis jumalais kaks alget: ühelt poolt ilu ja poeesia. Ent temas oli säilinud primitiivimi siiski väga vähe. Apollonit kujutatakse jooksvana, vibu käes, pilk suunatud väljalennutatud noolele. Aphrodite Aphrodite oli kreeka armastus- ja ilujumalanna, Homerose järgi Zeusi ja Dione tütar, merevahust sündinu. Jumalate kui inimeste kaval võrgutaja. Naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes tema võludele alistusid,
Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel. - Aaria muusikalised vormid varieerusid lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust lihvitud
Gurbannazar Ezizovi luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda. Iseseisev lugemine Lugeda ise üks Tsõngõz Ajtmatovi jutustus (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Aserbaidzaani kirjandus Luule. Aserbaidzaani kirjanduselus oli 1920. aastatel prevaleeriv poeesia. Poeesias kritiseeriti mainitud aastakümnel tsaarivalitsust, ülistati revolutsiooni, avaldati kurbust Lenini surma puhul. Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail Musfik (1908-1937), Rasul Rza (1910-1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse Aserbaidzaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidzaani poeesia 1920. aastatel kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi
sajandi algusest. Erineb Itaalia omast, kuid kujunemise eeldused on Itaaliaga sarnased. Pikka aega kujundasid Prantsuse õukonda itaallased. Katriina Medici, Maria di Medici- tema kutsus Prantsusmaale Itaalia lauljaid ja muusikuid. Nende hulgas ka Giulio Caccini ( Sõnastas barokialguse mõtte, Firenza laululooja) Lois XIV-päikesekuningas, enne tema trooniletulekut juhtis riiki Giulio Mazarini ( Prantsusmaal nimetati teda Jules Mazaren´iks) 1570.aastal tegutses haritlaste ring - Poeesia ja Muusika akadeemia, mis oli samade suunitlustega nagu Firenze Camerata´gi. Prantslased jõudsid mütoloogia ainelise balletini, erinevalt klassikalisest balletist on selles rohkem vokaalnumbreid (kõnelähedased soololaulud, koorid) Kõik õukondlased, kes vähegi oskasid tantsida pandi tantsima. 1650. aastal lisandub ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödia. Ballettkomöödia tegi kuulsaks Moliere (komöödiakirjanik)
tema teoseid. Töötas kapellmeistrina (ka kaks aastat Riias). Oli ka dirigent. Võttis osa Dresdeni ülestõusust, mille tagajärjel pidi Sakasamaalt põgenema. Elas 10 aastat Sveitsis. 1861 tuli Saksamaale tagasi. 1876 avati ooperi maja spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Avamisel etentati ooperitetraloogia ,,Nibelungi sõrmus". LOOMING: ta oli 19. Sajandi suurim ooperi reformaator. Tema ideeks oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees ehk segu. Ooperid jagunesid tseenideks. ,,Nibelungide sõrmus" milla alla kuulub veel neli ooperit: ,,Reini kuld," ,,Valküürid", ,,Siegrfied" ning ,,Jumalate hulk". ,,Lendav Hollandlane", ,,Tristan ja Isolde", jne. *Fryderyk Chopin 1810- 1849 Pooal helilooja. Ema poolt poolakas ja isa poolt parntslane. Isa oli õpetaja. Pantsus keele ja kirjanduse õppejõud. Seitsme aastaselt kirjutas oma esimesed teosed klaverile. Teda on võrreldud imelaps Motzardiga
· Kultuur *Kultuuri- ja teaduskeskus Museion Aleksandrias *Raamatukogu (käsikirjade ümberkirjutamine) *Teine kultuurikeskus Pergamon Väike-Aasias *Ateena Kreekas tähtis filosoofiakeskus · Kirjandus *teater kaotas oma senise tähenduse *komöödiad (armastus, perekonnaelu, olustik) *tragöödiad (klassikaline ettekandmine) *silmapaistvaimaks zanriks luule (luulekeskus Aleksandria) *hellenistlik poeesia Aleksandria luule tähelepanu elegantsel stiilil ja eruditsioonil *luule pidi pakkuma naudingut · Filosoofia *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele *Epikuros surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria
BAROKIAJASTU MUUSIKA Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel (pärast Lutheri kirikureformi). Loodi Jesuiitide ordu, mis tegutses vastureformatsiooni ja inkvisitsiooni huvides. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(Louis XIV 1661 1715), õukonna elulaad nõudis palju raha. Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt ku...
1 Muusikaajaloo kirjaliku töö näidisküsimused 1. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: Muusika tekib, kui on olemas üks järgmistest nähtustest: Rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon,… 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekke põhjus peituda töös ja selle rütmis. 3) Jumalate kummardamiseks maagia, rituaalide täitmisel – tantsiti, lauldi, et võimendada edastatavat sõnumit 4) Soojätkamise vajadus – kes kõvemini laulab (esin...
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
õnnelik ja idülliline tõlgendus, nimelt see paik, millesarnases igaüks on lapsepõlves vähemalt kordki astunud kujutlustemaailma vapra rüütli või kauni printsessina. Dramaatiliselt järsu kaljumäe otsas kükitav Neuchwansteini loss on Baieri unelmate printsi Ludwig II pärandus ja tema fantaasiatele vormi anda püüdvate soovide kehastus. Hiiglasliku mõõtkavaga kallis loss oli kavandatud mänguasjaks, kuhu kuningas Ludwig II saaks varjuda kui poeesia, muusika ja kujutelmade maailma. Tema surma ajaks – ta oli siis 41-aastane ja täielikult pankrotis – oli sellest hiiglaslikust hoonest valmis ainult üks kolmandik. 2 NEUSCHWANSTEINI LOSSI EHITAMISE ALGUSLUGU Neuschwansteini loss, mis seisab kaljurahnul keset Baieri Alpide metsaseid eelmägesid Lõuna – Saksamaal, on maailmas kõige tuttavlikumaid romantilisi kuvandeid. Lossi eristab
Viini klassikud 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalide kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid er...
Muusikaajaloo kirjalik töö Pirje Pesor PT-14 1. Joonista ajatelg, sajandid ja paiguta sellele muusikaajastud alates antiigist kuni klassitsismini. 2. Muusikalised väljendusvahendid on: rütm, meloodia, tempo, dünaamika, harmoonia, helilaad, faktuur, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon, 3. Miks ja kuidas tekkis inimeste poolt loodud muusika? Nimeta vähemalt 5 põhjust : Muusika tekkis ja kujunes ürgühiskonnas looduse ja ühiskondliku elu tulemusena (kombetalitused, jumalate ülistamine jne.). 1) Inimese erutatud, emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2) Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil.Arvatakse, et ürginimene kujunes inimeseks tööpro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
